Rakvere Gümnaasium OÜ xModule ÄRIPLAAN Koostajad: Carl Raimond Andres Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 I. ETTEVÕTTEST.........................................................................................................3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID..................................................................................... 3 III. ÄRIPLAAN .....................................................
· informatsioonist lähtudes prognoosi võimalikke ärikeskkonna faktorite arenguid; Pane tähele: · analüüsi 5-10 faktorit; · vali välja ettevõtte tegevust kriitiliselt mõjutavad faktorid; · järjesta faktorid mõju tugevuse järgi. Otsi sobivad info allikad: · otsesed allikad (ettevõtete aastaaruanded, riiklikud dokumendid (arengukavad), infokogumikud, kõned, jms). · kaudsed allikad (ajalehtede artiklid, intervjuud jms). 6. SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud
......................................................................... 4 4.3 Slogan ....................................................................................................................................... 5 4.4 Eesmärgid ................................................................................................................................. 5 5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS ................................................................................................ 6 6. SWOT ANALÜÜS.................................................................................................................. 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ............................................................................................
Kiire toodete innovatsioon - lühendab toodete elutsükleid. Suureneb risk, et konkurendid mööduvad parema tootearenduse abil (uue põlvkonna toodetega jne). - Porteri viie konkurentsijõu mudel, tegurid, mille mõjul konkurents tugevneb või nõrgeneb. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel. Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. - Kaks täiendavat tegurit, mida peaks arvestama Mitmesuguste huvigruppide mõju: valitsusorganid, omavalitsused, keskkonna- ja tarbijakaitse organisatsioonid, konkurentsiamet, ametiühingud jms. Täiendkaupade valmistajad: ettevõtted, kes valmistavad tooteid, mida tarbitakse
· Konkurentsijõudude hindamine; · Strateegiliste gruppide (lähedane positsioon turul) väljatoomine; · Tegevusharu peamiste liikumapanevate jõudude mõju hindamine; · Kriitiliste edutegurite määratlemine (tootmine, turundus, tehnoloogia, organisatsioonilised võimed, muud tegurid) Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ning tegevuskoskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Strateegilise analüüsi meetod SWOT 1. Tugevused (strengths) 2. Nõrkused (weakness) 3. Võimalused (opportunities) 4. Ohud (threats) Edu põhialuseks on õigeaegsed ja õige suunaga otsused. Konkurentsieelis saavutatakse rajades strateegia ettevõtte tugevatele külgedele. Strateegia põhielemendid: · Visioon- paneb paika, kuhu tahetakse jõuda ja kuidas saavutada konkurentsieelis (eesmärkide määratlemine!)
· tervisliku eluviisi propageerimine ebaõnnestumine · piiratud ressursid · kaua avatud ( E-P 9.00-19.00), · ( L-P 9.00-21.00) · noor, elujõuline ja asjatundlik meeskond · pidev oskuste uuendamine koolituste läbi. · otseste konkurentide puudumine · meeldiv ja hubane interjöör · soodne majanduslik keskkond · hetkelisest majanduslikust madalseisust tulenev parem stardipositsioon (madalad stardikulud - seega suurem kasum tulevikus) Võimalused Ohud · tervisliku eluviisi harrastajate · Konkurentide tekkimine suurenemine · rahvastiku sissetulekute vähenemine
· Ettevõtte on sisse töötanud: protsessid kulgevad, olemas klientuur, seadmed, kontrollitud asukoht. · Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida. (Käive, kulud, hooajalised kõikumised jms). Järelikult on ka risk väiksem ning ostutehinguks laenu saamine võib olla lihtne. · Pole stardiperioodi. · Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga. · Üks konkurent vähem. · Hind võib olla soodne. Miinused: · Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead. · Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates. · Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid. · Klientuur ei pruugi olla soovitavaim. · Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud. · Töökorraldust raske muuta
komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on
ning konkurentsi vähenemisest ning mastaabiefekti taotlusest põhjustatud müüdavate kaupade sortimendi vähenemine 5) Laienev riba- ja maatrikskoodide kasutamine 6) Kasvav Aasia tarnijate osakaal sisseostutegevuses EESTI LOGISTIKATURU PEAMISED TUGEVUSED JA NÕRKUSED: Tugevused · Oskused ja kogemused tegutseda pfiratud ning tasakaalustamata logistiliste mahtude ning puuduva mastaabiefekti (väike turg) tingimustes. · Soodne geograafiline asend peamiste klientide ja tarnijate suhtes. · Kaasaegsed logistilised lahendused (IKT, laod, terminaalid jms). Logistika areng algas Eestis suhteliselt hiljuti, puuduvad vananenud lahendused. Nõrkused · Venemaa kaubandus- ja transiidipotentsiaali ei ole suudetud realiseerida mitterahuldavate poliitiliste suhete tõttu. · Mastaabiefekti puudumine - väike turg, väiksed partnerid. · Vähene tähelepanu pikaajalisele planeerimisele ja pikaajalistele investeeringutele 1
parandamiseks? · Teiste harude ettevõtete katsed lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega - Asenduskaupadeks on teiste harude tooted, mis rahuldavad tarbijate samu vajadusi: Prillid / kontaktläätsed / laserkirurgia Postiside / e-kiri Fotokaamera / Nutitelefon Telefonikõned / Skype · Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine. - Potentsiaalsed konkurendid on ettevõtted: ... mis ei tegutse sellel turul, kuid kellel oleks sisenemine kerge; ... mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia; ... mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele. · Sisendite tarnijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel. mõjutavad tegurid: Konkurentsi tugevus konkreetse sisendi tarnijate vahel.
tühjad värvipurgid) võib panna prügilasse viidavate tavajäätmete hulka. Puidujäägidkasutame osaliselt oma ruumide kütmiseks või toimetame selleks ettenähtud kohtadesse.Keskkonnale vähemohtlikud on vesialusel valmistatud tooted. Seetõttu eelistamegi oma toodete viimistlemisel vesialusel värve ja liime. Tervislik ei ole ka lahustite aurude sissehingamine, selle pärast kasutame oma tootmises ka vajalikke isikukaitsevahendeid (maskid, filtrid jne.). 1.4. Tööjõud Omame täpset teavet antud inimeste töökultuurist, meetoditest ning oskustest, selle tõttu oleme nõus pakkuma keskmisest pisut kõrgemat töötasu. Oleme alustav ettevõte ning me ei saa riskida tööjõuga, kelle oskustest ja töökultuurist veel midagi ei tea. Omame infot ka ülejäänud 2 potentsiaalse töötaja kohta. Nemad on planeeritud tootmisse lisajõuks (viimistejaks ja tisleriks). Alternatiivseteks kanaliteks tööjõu leidmisel kasutame vajaduse
õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on
Võtmeküsimus: Kui agressiivselt kasutavad haru ettevõtteid erinevaid konkurentsirelvi oma turupositsiooni ja majandustulemuste parandamiseks? Ettevõtetevaheline võitlus hõlmab nii ründe- kui ka kaitsemeetmeid. o Asenduskaubad- on teiste harude tooted, mis rahuldavad tarbijate samu vajadusi o Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine- Potentsiaalsed konkurendid on firmad: ... mis ei tegutse sellel turul, kuid kellel oleks sisenemine kerge ... mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia ... mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele Ohu suurus sõltub Kui palju on potentsiaalseid sisenejaid ja milliseid ressursse nad käsutavad Kui ahvatlevad on kasvu ja kasumiväljavaated sisenejate jaoks Kui suured on sisenemisbarjäärid Milline on olemasolevate ettevõtete reaktsioon o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel
Võtmeküsimus: Kui agressiivselt kasutavad haru ettevõtteid erinevaid konkurentsirelvi oma turupositsiooni ja majandustulemuste parandamiseks? Ettevõtetevaheline võitlus hõlmab nii ründe- kui ka kaitsemeetmeid. o Asenduskaubad- on teiste harude tooted, mis rahuldavad tarbijate samu vajadusi o Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine- Potentsiaalsed konkurendid on firmad: ... mis ei tegutse sellel turul, kuid kellel oleks sisenemine kerge ... mis läbi sisenemise võivad saavutada sünergia ... mille jaoks turule sisenemine on loogiline jätk praegusele tegevusele Ohu suurus sõltub Kui palju on potentsiaalseid sisenejaid ja milliseid ressursse nad käsutavad Kui ahvatlevad on kasvu ja kasumiväljavaated sisenejate jaoks Kui suured on sisenemisbarjäärid Milline on olemasolevate ettevõtete reaktsioon o Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel
- Kas eksisteerib sihtturu segment (või mitu segmenti), kus ettevõte suudaks turule sisenemisel pakkuda klientidele võrreldes teiste pakkujatega selgeid lisahüvesid sellise hinnaga, mida nad on nõus maksma? - Kas need hüved on tarbijate arvates eristuvad ja millegi poolest paremad mugavamad, odavamad, kiiremad vms turul juba olevate toodetega võrreldes? - Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? - Kas on tõenäoline, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja kas on olemas ka laienemisperspektiiv? 2) Turu atraktiivsus makrotasandil: Otstarbekas on analüüsida turu mahu muutumist pikema aja jooksul ning hinnata makrokeskkonda trendide demograafiliste, sotsiaalkultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste,
4. ETTEVÕTTE ANALÜÜS 4.1 Ettevõtte mikrokeskkond Kuna toode on kallis, siis tarbivad toodangut keskealised (peamine sihtgrupp on 25- 35 aastased mehed ja naised). Toodangu tarbijatel pole oluliseks määrajaks haridus pigem töökoht ning kindlasti ka Eesti keskmise palga suurune sissetulek. Toodangu paremat tarbimist võimaldab ka krediidi saamine, mis on Eestis hetkel piisavalt lihtne. Toote hinna ja kvaliteedi suhte loomiseks tuleb kasuks Eestis odav tööjõud ning tooraine. Suuremaks probleemiks on ettevõtte põhivara kuna väikepaatide tegemiseks on vajalikud masinad, mis maksavad palju. Väikepaatide kavaliteet peab vastama Euroopa nõuetele. Müügi aktiivsust saab tõsta näiteks nii, et need kes ostavad paadi saavad päästevarustusvahendid (vestid+signaalrakett) pealekauba. Ettevõtte põhilisteks hankijateks on: · Ehitusmaterjalide kauplused · Masinate hooldus- ja müügifirmad · Eesti Energia
.......................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid......................................................................................................................18 Ettevõtte analüüs.............................................................................................................................21 SWOT analüüs, SWOT maatriks, Tasakaaluanalüüs, Tasakaalujoon, Tuumkompetents...............22 Ettevõtte kasvupotentsiaal ja elutsükkel.........................................................................................26 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 1 The Balanced Scorecard...........................................................27 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME............................
tegevuse laiendamisel? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda ja kui palju? Vajalikud liitumislepingud. 10 Kanalisatsioon, jäätmemajandus. Kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine ja tootmisjääkide puhastamine, ladustamine, äravedu? Vajalikud liitumislepingud. Tööjõud. Tööpuuduse tase, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. Palgataseme tendentsid. Töötajate hoiakud ja ootused. (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, 2012) Peamised vead: 1) peatüki alla paigutatakse mõni meedias avaldatud majandusartikkel, mis puudutab veidi ettevõtte tegevusvaldkonda; 2) ei osata näha seoseid teiste äriplaani osadega (SWOT, riskid); 3) ei mõisteta ettevõtluskeskkonna analüüsi praktilist väärtust. Soovitused
12 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse ees- märkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. Aluseks kululiikide eristamisele on ettevõtte põhitegevuse (sh tootmistegevuse) protsessile mõjuvad tegursüsteemid. Kululiikide eristamise esmaseks momendiks on tootmislike (tootmistöötajate palk, materjal, tootmisseadmete amortisatsioon, energia kulu jt) ja mittetootmislike kulude (üldhalduskulud, juhtimiskulud, müügikulud jt) määratlemine. Need kulud kajastuvad ka ettevõtete poolt koostatavas kasumiaruandes. Lisaks võib kulusid liigitada sõltuvalt nende seotuses juhtimisotsusega olulisteks (sõltuvad juhtimisotsusest) ja ebaolulisteks kuludeks (ei sõltu juhtimisotsusest). Lähtudes sellest kuidas kulud on seotud näiteks toote või teenusega saab neid liigitada
Shop’i rahvusvahelise kavaga. Kõige vähem kasumlikuks osutusid uue esinduskaupluse avamine ning kaupluse asukoha muutmine linna piirides, olles ettevõttele liiga kulukad. E-poe avamine oleks ettevõttele aga vajalik teostus, kuna teistes riikides, kus asuvad The Body Shop esinduskauplused, on e-poe lahendus juba kasutusel. 1.3. Keskkonna analüüs Strateegiate analüüsiga luuakse seoseid ettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude vahel, mis on määratletud varasemas SWOT analüüsis (vt Tabel 2). Esimese strateegilise võimalusena vaadeldakse ettevõtte tugevuste ja võimaluste seost. The Body Shop’i näol on tegemist maineka ning rahvusvaheliselt tuntud brändiga, kellel on kvaliteetsed tooted, mistõttu oma tootevaliku pideva täiendamisega võib väheneda samas valdkonnas tegutsevate konkurentide arvukus. Ettevõte kasutab tootmises kaasaegseid tehnoloogiaid ning on oma muus tegevuses suunatud innovaatilisusele.
...................................................................................... .......................................................................................................................................... 10 5 KONKURENTS JA TURG ........................................................................................... 12 5.1 Haaslava valla piirkonna kirjeldus ............................................................................ 12 5.2 Turule sisenemine ja konkurents ............................................................................... 14 5.3 Toote/turu maatriks.................................................................................................... 15 5.3.1 Konkutentsianalüüs Tigete puhkekeskuse näol.................................................. 16 5.3.2 Konkurentsianalüüs valitud Tartumaa majutuskohtade näol ............................. 17 5.4 Turu määramine .....
protsess kui plaani enda koostamine. Taotlusdokumendi koostamine ning äri- ja turundusplaani koostamise üldine protsessiskeem on leheküljel 7 toodud joonisel ,,Äri- ja turundusplaani ning taotlusdokumentatsiooni koostamise protsess"). Turunduse planeerimise sammud: 1. missiooni ja visiooni kirjeldamine/ülevaatamine; 2. välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine: a. organisatsiooni profiili, sh olemasoleva ja turustatava turismitoote kirjeldamine; b. SWOT analüüs; c. kliendisegmentide kirjeldamine ja sihtsegmentide määratlemine; d. konkurentsianalüüs; e. sihtturgude kirjeldamine. Punktide a, d ja e osas tuleb plaani koostaja(te)le esimesel võimalusel anda ülesanne alustada info kogumisega ja punktide lahtikirjutamisega. Hiljem vaadatakse need veel kord ühiselt üle. Punktid b ja c valmivad ühistööna; 3. eesmärkide, sh turunduseesmärkide püstitamine; 4
tippsaavutusi, mis toovad ettevõttele konkurentsieelise o On tasakaalustatud kooskõlas kasutusel olevate vahendite ja võimalustega o Loovad eeldused ratsionaalseks majandamiseks Etapid powerpointist: 1. Missiooni, visiooni ja eesmärkide kindlaksmääramine 2. Väliskeskkonna analüüs, PEST analüüs 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. Organisatsiooni ressursside analüüs 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine, SWOT analüüs 6. Missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajaduse korral strateegiate ümbersõnastamine 7. Strateegiate rakendamine ja elluviimine 8. Turuosa tundmaõppimine ja toodangu kohandamine 9. Tulemuste analüüs ja hindamine, et vajadusel teha korrektiive 12. Arutle milles seisneb motiveerimise tähtsus organisatsioonis, kuidas töötajat motiveerida, millised on enamlevinud vahendid.
suurenenud, see oli tegelikult tingitud kaupade hindade tõusust. Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab sellega. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab , et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon SKP-d hinnatakse jooksev- või püsivhindades. Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1.Kulutuste ehk tarbimise meetod Selle meetodi puhul on aluseks see, kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused
mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodetakse müügiks Mõeldud on, et igas ettevõttes on tööjõud, töövahendid ja neid kombineeritakse omavahel. Varem piisas ainult finantsjuhtimisest, kuid nüüd enam ei piisa. Tuleb jälgida keskkonda, kus tegevus toimub. Finantsjuhtimisest tulevad majanduslikud andmed, kuid tuleb arvestada ka teisi ümbritsevaid tegureid. Probleemi lahendamise protsess: lk 65-67 lähtesituatsiooni analüüs eesmärkide formuleerimine abinõude ja meetmete kindlaksmääramine vahendite kindlaksmääramine
peaks looma ettevõttele kindla konkurentsieelise, muutes töötajate koolitusele kulunud raha kulu asemel investeeringuks. Bakalaureusetöö teema olulisus ja uudsus tulenevad lähetkohast, et tänapäeva kiire elutempo, pidevad muutused ühiskonnas ja protsesside toimivus on sedavõrd tormilised, et tingivad nendega toimetulekuks inimestele hädavajaduse olla ka ise pidevas muutuses, edasiliikumises ja arengus. Koolitused, treeningud ja pidev õppimine on vahendid, mis annavad inimesele võimaluse tööalaseks arenguks ja üldiseks rahuloluks. Kvalifitseeritud, heal tasemel ja ettevõttele tulu toovaid spetsialiste vajavad kõik organisatsioonid, seega peavad mitte ainult inimesed ise olema valmis enda arendamiseks vaid ka ettevõtted peavad olema huvitatud oma töötajate koolitamisest. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida koolituspõhimõtteid, koolitustegevuse
Kvantitatiivne eesmärk on näiteks turuosa kasv turgude, turusegmentide või kaupade lõikes. Kvalitatiivne eesmärk on firma prestiiži ja konkurentsivõime tõstmine, kauba kvaliteedi ja disaini parandamine. 2.2.4 Turundusanalüüs Situatsiooni analüüs on kõikide mingil ajahetkel valitsenud olude põhjalik uurimine. Tuuakse välja probleemid, mida on vaja lahendada ja võimalused, mida nende lahendamiseks tuleb kasutada. Olulisimad meetodid turunduse situatsioonianalüüsil on: A. SWOT – analüüs B. konkurentide uurimine. A. SWOT-analüüs. „Tunne iseennast ja oma vastast!“ Iseenda, konkurentide ja väliskeskkonna tundmaõppimiseks kasutatakse SWOT-analüüsi. Strengths Weaknesses Tugevused Nõrkused Threats Opportunities Ohud Võimalused
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sise
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
...... 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................8 2. TURUNDUSKESKKOND......................................................................... 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 15 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................15 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................15 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................17 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks).............................................................................18 4.TURG...................................................................................................................
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid. See läheks odava inimtööga võrreldes liiga kalliks. Kui aga olemasolev tööjõud on haritud ja seega ka kallis, samal ajal kui suhteliselt odav tehnika on käepärast, on mõtet valida teine variant. See on ka paljude arengumaade probleem. Odav tööjõud ei stimuleeri ettevõtjaid kasutama eesrindlikku tehnikat. 1.2.4 Kellele toota? Küsimus kellele toota? haakub esimese küsimusega mida toota?. See küsimus alles hakkab Eesti tingimustes tähendust omandama. Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija; see tähendab, et peab alati teadma, kellele toode on mõeldud. Kui toodetakse kaupa või pakutakse mingit teenust umbisikuliselt, s.t.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
