Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaan - akvaariumite valmistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
akvaarium, klient, töötaja, marketing, tellida, reklaam, pärnus, tellivad, maksud, tootearendus, kesklinn, tellija, müügitulu, palgad, äriplaan, turusituatsioon, tegevusala, swot, visioon, imago, müügieesmärgid, hinnakujundus, müügitöö, kvaliteedisüsteem, tootmisvõimsus, tootmisprotsess, juhtkond, ettevõtlusvorm, organisatsioon..........................................................................5 2.3 Konkurents........................................................................................................................5 3. Ettevõtte analüüs .................................................................................................................... 7 3.1 Ettevõtte SWOT analüüs...................................................................................................7 3.1.1. Marketing......................................................................................................................8 3.1.2. Toote/ teenuse arendamine............................................................................................8 3.1.3. Tootmine/ tegevus.........................................................................................................8 3.1.4 Personal.....................................................................................................
............................................................................ 4 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus..................................................................................4 2.2. Kliendid................................................................................................................................4 2.3. Konkurents ..........................................................................................................................7 3.1.1. Marketing................................................................................................................10 3.1.2. Teenuse arendamine................................................................................................10 3.1.3. Teenus/tegevus........................................................................................................10 3.1.4. Personal.....................................................................................................
Otsene konkurents puudub, kuna Euroopas puuduvad Ed Hardy esinduspoed. Kaudseteks konkurentideks on ülejäänud poed, mis müüvad riideid. 2.2. Kliendid Esmasteks klientideks loeme noori vanuses kuni 25. Järgnevad kõik järgmised vanusegrupid, kuna kõigis neis leidub inimesi, kes tahavad välja näha noored ja trendikad. 2.3. Konkurents Otsene konkurents puudub, kuna Eestis pole ühtegi Ed Hardy esinduspoodi. Võimalik on läbi interneti tellida, kuid selle korral on pikk riiete tarneaeg. Ettevõte Plussid Miinused Teised · Saab riideid proovida · Kõrgem hind kauplused · Olemasolev tuntus · Internetipoed · Odavam hind · Pikk tarneaeg(3-5 nädalat) · Ei saa riided selga proovida
............................................................................ 3 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus..................................................................................3 2.2. Kliendid................................................................................................................................4 2.3. Konkurents ..........................................................................................................................4 3.1.1. Marketing..................................................................................................................5 4. Missioon ja Visioon 4.1. Missioon...............................................................................................................................5 4.2. Visioon.................................................................................................................................5 4.3. Eesmärk................................................................
3. Ettevõtte SWOT analüüs Sisemised plussid miinused, välised ohud - võimalused. 4. Missioon, visioon 4.1 Missioon (miks on ettevõte loodud), visioon (milline on nägemus ettevõttest) 4.1. Ettevõtte visioon aastal .... (nägemus, milline on ettevõte näiteks nelja aasta möödudes) 5. Põhieesmärgid ja strateegia 5.1. Käibe- ja rentaablustaotlused (mille poole püüeldakse käive, kasum) 5.2. Soovitud imago ja teised põhieesmärgid (millisena klient näeb ettevõtet, alaeesmärgid pakutavate töökohtade arv vms) 5.2. Strateegia - tegevusplaan eesmärkide saavutamiseks 6. Marketingiplaan 6.1. Müügi eesmärgid 6.2. Marketingi korraldamine ettevõttes (kes korraldab) 6.3. Marketingi komponendid: 6.3.1. Toode/teenus (milline on, kuidas end ise reklaamib) 6.3.2. Hinnakujundus (kuidas kujuneb, hinnakirjad) 6.3.3. Müügikoht (hulgimüük, jaemüük, isiklik müük ...) 6.3.4. Müügitoetus (reklaam, teavitamine, messid, ajakirjandus, ...) 7
.............................4 2.3 Konkurents.................................................................................................................................4 ..............................................................................................................................................................4 3. SWOT...............................................................................................................................................5 3.1 Marketing...................................................................................................................................5 3.1.2 Teenuse arendamine................................................................................................................5 3.1.3 Tegevus...................................................................................................................................5 3.1.4 Personal.......................................................
..................................................................................5 2.3 Konkurents........................................................................................................................5 2.4 Ettevõtte konkurentsi eelis............................................................................................... 6 3. Ettevõtte SWOT-analüüs.........................................................................................................7 3.1.1 Marketing ......................................................................................................................8 3.1.2 Teenuse arendamine....................................................................................................... 8 3.1.3 Tegevus...........................................................................................................................8 3.1.4 Personal.........................................................................................
OÜ MINIBOAT asutatakse 2004. aasta kevadel. Plaanis on luua väikeettevõte, mis tegeleb väikepaatide valmistamisega. Kasutatakse palgatööjõudu, ettevõttes on töötajaid kokku 13. Kontoriks kasutatakse ühismajas olevat 3-toalist korterit, mis on töö jaoks korralikult sisustatud. Idee autor on planeerinud kasutada kõige paremaid arvuteid ning muid töövahendeid. Tootmishoone on ehitatud eraldi see asub Tartumaal Käreveres, emajõe kaldal asukoht on väga oluline, sest seal saab klient näha valmis paate ning samuti vajadusel kohapeal katsetada. Tootmisel kasutatakse tipptehnoloogiat, parimaid masinaid ning seadmeid. Loodud on ka töölistele kõik tingimused mugavaks töötamiseks, et tööd saaks teha täpselt ja korralikult. Töölised valitakse kindlatele reeglitele vastavalt, igaüks peab olema vastava ala spetsialist. Töö eesmärgi täitmiseks on planeeritud täita järgmised ülesanded: 1. Uurida lühidalt äriplaani teoreetiliselt olemust 2
..............................................................13 5. Põhieesmärgid ja strateegia..............................................................................................................14 5.1. Käibe ja rentaablustaotlus...........................................................................................................14 5.2. Soovitud imago ja teised põhieesmärgid..................................................................................... 14 6. Marketing........................................................................................................................................... 15 6.1. Marketingi korraldamine ettevõttes.............................................................................................15 6.2. Marketingi komponendid.............................................................................................................15 6.2.1. Teenus...................................................
................................................................5 3.4.Pakutavad teenused ............................................................................................................6 4.Teenused ................................................................................................................................6 4.1.Teenuse kirjeldus .................................................................................................................6 4.1.1.Maavara kaevandav klient ................................................................................................6 4.1.2.Maavara tarbiv klient .......................................................................................................6 4.2.Teenuse osutamise protsessid ............................................................................................6 4.3.Asukoht ...............................................................................................................................6 4
taimede ja kaladega (kalake.ee). Pilt 1. Kauplus Kalake Pilt 2. Kauplus Kalake seestpoolt 4 2. TEHTUD TÖÖD 2.1. Akvaariumi süsteemide hooldus 2.1.1. Magevee süsteemid Kokku on 13 süsteemi (400 L) pluss väiksed akvaariumid. Viimases süsteemis tuleb ka soola lisada peale hooldust, kuna see on riimveeline süsteem (666g soola). On ka väikesemad akvaariumid- krevettide, bettade ja vähkide omad, taime akvaarium ning poeväline taimenäidisakvaarium. Nende veemaht on väiksem ja neid puhastatakse nagu koduseidki akvaariume. Magevee süsteemide hoolduse puhul tuleb esmalt välja võtta voolu võrgust pump. Seejärel võtta kaks ämbrit ja biloogiline filter ja svamm välja võtta (Pilt 3) .Vajadusel võtta ka pump lahti ja ka see ära pesta. Svammid pestakse kraanivee all puhtaks ning biopallid pestakse akvaariumi vees, et mitte baktereid, kes seal elutsevad, hävitada. Järgmisena tuleb alumine
Menüüs peaks olema erineva hinnaklassiga tooteid, kindlasti ka eripakkumisi 10 lastele. Sellises söögikohas käiakse sageli koos perega nädalavahetustel. Nädala sees tuleks panna põhirõhk lõunatajatele ja arvestada tuleb teeninduse kiirusega. Lisasissetulek tuleb pidude, sünnipäevad jt ürituste jaoks laudade pakkumisest. Seetõttu tuleks juba sisustades arvestada ka mõne suurema laua võimalusega muust saalist eraldatud kohas. Olgu klient kodu- või välismaine, igal juhul on tal toitlustusasutusse minnes teatud ootused. Nendeks on rikkalik valik, taskukohased hinnad, sõbralik, viisakas ja kiire teenindus, hügieeninõuete äärmiselt täpne järgimine ning meeldiv interjöör. Samuti tasuks kaaluda toidu kaasaostmise võimaluse pakkumist. 7.2. Turgude arenguvõimalused Igal juhul tuleb enda turuosa juurde võita ja põhiliseks võimaluseks on siin
ettevõte tegevusala. 4.4. SLOGAN Meie slogan on "Puhume teie autole elu sisse!" 5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS 5.1. Makrokeskkonna analüüs 5.1.1. Majanduslanguse risk Majanduslanguse põhjustatud riske hindame keskmiseks, kuna majandus võib langeda, aga autodega sõidetakse ikka ja autod vajavad hooldust. Ilmselt küll sõidetakse vähem, kuid mitte nüüd nii väga vähem, et autoremondilukkseppadel töö ära kaoks. 5.1.2. Seadusandluse risk Seaduses sätestatud juhtudel võivad maksud tõusta ning see võib põhjustada hindade tõusu või langust, mis vastavalt meie ettevõtte kasumit suurendab või vähendab. 5.1.1. Konkurentsirisk Konkurentsirisk on vähene, kuna lähimad töökojad asuvad umbes 30km raadiuses. 5.2. Mikrokeskkonna analüüs. 5.2.1. Õiguslik risk Tunneme end selles vallas üsna hästi, sest ettevõtte suudab kasumit teenida ning seeläbi suudame klientidele pakkuda kõike kõige paremat. Saame anda töötajatele vastava
4.3. TURUSTAMINE 4.3.1. Turustuskanalid (kirjeldus) - Otsepakkumised sihtgruppidele (väikeettevõtted, korteriühistud, e-mail jne.) - Internet (teeme lihtsa ja konkreetse kodulehekülje, mis annab kliendile infot ja kontakte) Virtuaalkeskkonnas on vaja tänapäeval kohe kindlasti mingi märk maha panna. - Müügijuhid ise oma strateegiatega (pakkumised personaalselt, telefoni teel, sooduspakkumised) - Partnerlusleping ehitusfirmadega. - Reklaam (internet, kuulutused ajalehtedes, lendlehed postkastidesse jne.) 4.3.2. Müügitoetus (kirjeldus ja kulutused) Müügitoetuse liik Ühik, hind Maht Summa Reklaam 1000.- 5 5000.- 4.3.3. Müügiprognoos Toote või tootegrupi Ühik Müügi- Müügiprognoos Müügikäibe prognoos, krooni
Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust. Peale kohapealt ostmise on võimalik kaupa tellida ka läbi interneti. Ettevõtte asub Tallinna vanalinna ja kesklinna vahel, olles nii väga läbikäidav, nähtav ning klientidele avatud. Kuna vanalinn on põhiline Tallinna turismipiirkond, on oodata ka turistidest huvilisi. Eestis kaasaegseid lauamänge ei toodeta, seetõttu ostetakse see kaup sisse välismaalt. Lauamängude valikus oleks alguses ligikaudu sada erinevat lauamängu, et pakkuda ostjaile piisavalt suur valikut. LARPi mõõkasid hakkaks ettevõte ise tootma ning LARPi
....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents...........................................................................................9 1.5 Turundusstrateegia ja hinnakujundus......................................................................9 2. Tegevusplaan...............................................................................................................12 2.1 Ettevõtte käivitamine.............................................................................................12 2.2 Riskianalüüs
Teenindusstandardid on meil väga head, teenindajad on sõbralikud ning avatud. Osaühingus töötab kaks juuksurit, kes on esmaspäevast reedeni kella 10st 17ni kohal. Aegu saab kinni panna helistades juuksurite isiklikele telefonidele. Laupäeviti saab aegu kinni panna juuksuritega kokkuleppele jõudes. Äriidee on edukas, kuna töötajad on pühendunud ning tõstnud töökoha oma elus tähtsale kohale. Äri on edukas ka veel sellepoolest, et klient on kuningas ning tema soov on meile seaduseks. Sihtgrupiks oleme valinud mehed ja naised, kuid teretulnud on alati ka pisemad salongi külastajad, kes soovivad endale kaunist soengut. Salongi tooted tellib juhataja oma isiklike tutvuste kaudu. Reklaamiks on alguses väike silt salongiuksel ning suurem välisukse ülesmises osas, mis paistab ilusti silma. Hiljem oleme plaaninud reklaamida oma juuksurisalongi kohaliku
kuna seal on konkurents palju suurem. Hetkel tegutseb Eestis 25-30 maaletoojat ning jae-ja hulgimüüjat kokku. Enamus, umbes 80% on spetsialiseerunud just nimelt ainult sportimiseks vajalikele tarvetele ja rõivastusele. Kuid nüüd on hoogustumas ka nende kõrval rohkem vabaaja rõivaste ja jalanõude müük. Viimase protsent kasvab jõudsalt. Selle turu kliendiks on üldiselt noor, sportlik ja keskmiselt rikas või rikkam enamjaolt Eestis elav inimene. Klient hindab kaubamärki ja kvaliteeti väga kõrgelt, mistõttu on ta nõus maksma rohkem. Phat Farmi Eesti põhiline sihtgrupp algab 10. eluaastast kuni 34. eluaastani, mis teeb kokku 489 756 inimest selles vanuserühmas. Turg on koondunud suurematesse linnadesse, eeskätt Tallinnasse, mõningal määral ka Tartusse. Kuid kauplusi leidub ka Viljandis, Rakveres, Võrus, Paides, Narvas ja veel mõnes väiksemas kohas. 4.3 TOODE
millele tasub marketingi suunata. 2.3. Ettevõtte analüüs 8 Üks levinumaid ettevõtte analüüsi vorme on SWOT analüüs, kus tuuakse välja kõik ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning kõik võimalused ja ohud. Eraldi võib välja tuua nii ettevõtte sisesed kui ka välised tegurid, et oleks täiuslikum ülevaade ettevõtte olukorrast (How to draw... 1996, lk. 10). Üks peamine teema on siin marketing , kus võib ära tuua müügi aktiivsuse, kliendisuhete ja toote iseloomu olukorra. Edasi tuleb juba hakata tegelema toote arendusega, sest toote püsimiseks turul, peab seda pidevalt täiendama. Sama kehtib ka tootmise ja kogu sellega seotud tegevuse kohta. Peab jälgima, et tehnoloogia oleks pidevalt tasemel, et lõpptoode oleks soovitud kvaliteediga. Käesolevas peatükis leiab kajastamist ka kogu info personali kohta- näiteks haridus ja ametioskused.
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS 2. AKVAARIUMI OSAD 3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST 3.1 Gaasid vees 3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid 3.3 Ebasobiv veetemperatuur 3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti? 4. VEE KAREDUS 4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus 4.2 Vee kareduse määramine 5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE 6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt
märkamata. 7 1.1 Konkurentsieelis Loodava ettevõtte tegutsemise turg on Saaremaa ja Kuressaare. Turul on tegutsemas mitmeid erinevaid toitlustusettevõtteid, kuid loodava ettevõtte eeliseks on see, et hetkel teadaolevalt ükski neist toitlustusettevõtetest ei paku toortoitu ega mahetoitu nii nagu Mahedikus seda pakutakse. Kuna ettevõttesse on plaan paigutada lett, kust klient saab ise kiirelt kokku panna endale tervisliku salati, siis ka see on üheks eeliseks teiste toitlustusettevõtete ees. Omanikel on tutvus kohalike mahetootjatega ning omavad häid kontakte Saarte Sahvriga, mis on kaubahankimise osas eeliseks. Ettevõtte sisustus on planeeritud väga hubase ja koduse interjööriga, seega ka see on üheks konkurentsieeliseks. 1.2 Visioon Kohvikust on 2019-ndaks aastaks saanud Kuressaare hinnatuim
4.2.Turu suundumused. Tehtud turu-uuringute järgi on väga suur nõudlus meie peamise teenuse vastu. plaanime järgneva 3 aasta jooksul areneda välja komplektseks autohooldus firmaks, mis võlub oma kliente puhtuse, diskreetsuse ja professionaalsusega. See tähendab, et laiendame oma tegevust, lisades teenuste nimistusse veel ka näiteks rehvitööd ning ka muud hooajalised ja hooldustööd. Sellega seoses suureneb ka väljavalitud turusegment. Lisanduvad teenused ei eelda seda, et klient kuuluks keskmisest varakamasse klassi. 5. KONKURENTS 5.1. Konkurendid teenuste lõikes. Kõige tihedamat konkurentsi pakutakse autode hoolduse, pisiremondi ja rehvitööde osas. Ent arvutidisaini ning individuaalse autokujunduse osas praegusel hetkel konkurents puudub. 5.2.Firma konkurentsieelis. Firma on oma konkurentidest parem tänu järgmistele asjaoludele: · väga hea väljaõppe saanud spetsialistid; · tippaparatuur
müügikasumi kasvuks 20 % 2.2.Ettevõtte turg Tooted, mida Siimax OÜ ostab ja renoveerib, on ühetoalised korterit Tallinna kesklinnas või Lasnamäel. Ostame objekte, millel on vahetatud aknad ja on keskküte. Muud probleemid (soojustus, lagi, põrand, sanitaar) plaanime vajadusel korraldada ise. Geograafiliselt on kohad just sellised valitud, kuna konsulteerides teiste kinnisvarafirmadega saime teada, et nendesse kahte rajooni Tallinnas peaks alati olema turgu ja klientuuri. Meie klient saab olema kas noor tudeng, välismaalane või noor väikepere. 2.3.Tarbijad Teada on, et müügi suuruse määrab nõudlus. Siimax OÜ tellis kinnisvaraportaalis www.kv.ee küsimustiku, milles uurisime, mis hinna eest ja mis piirkonda Tallinnas sooviksid hetkel enda elamispinda mitteomavad inimesed kinnisvara osta. Valikusse panime viis rajooni Tallinnas ja kolm hinnaklassi. Piirkonnad: Lasnamägi, Mustamäe, Kesklinn, Nõmme, Pirita.
Äriplaan Suur õde/vend Taksofirma Esindaja: Merris Kivisoo E-post: [email protected] Tartu 2018 SISUKORD KOKKUVÕTE 3 1. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 1.1. Visioon 4 1.2. Missioon 4 1.3. Eesmärgid 4 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS 5 3. TOOTED JA TEENUSED 7 4. KLIENT, TURG JA KONKURENTS 8 4.1. Klient 8 4.2. Turg 8 4.3. Konkurents 8 5. TEGEVUSPLAAN 9 6. RISKIANALÜÜS 10 7. FINANTSPROGNOOS 12 2 KOKKUVÕTE Ettevõtte kirjeldus Taksofirma Suur õde/vend on mõeldud laste turvaliseks transportimiseks soovitud sihtkohta. Autojuhtideks on sõbralikud, kontrollitud taustaga noored inimesed, kes uurivad lastelt nende
eesmärgid, nende täitmiseks vajalikud kitsamad funktsioonid. Organisatsiooni tuleb lülitada need ametikohad ja allüksused, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalikud, kindlustavad töötajale (allüksusele) püsiva töö ja mis end majanduslikult õigustavad. Ametikohti tuleb luua vajalike tegevuste, mitte olemasolevate inimeste järgi. Abistavad ja teenindavad funktsioonid, mis eeltoodud nõuetele ei vasta, tuleks tellida teistelt organisatsioonidelt. Allüksuste moodustamine seisneb seotud funktsioonide või ülesannete ühendamises ühtsetesse allüksustesse. Levinuim allüksuste moodustamise alus, seda eriti väiksemates organisatsioonides on erinevate funktsioonide täitmine. Organisatsiooni struktuur näitab õigusid ja vastutust, alluvus- ja aruandlussuhteid organisatsioonis. Esitatakse sageli skeemina. Organisatsiooniskeem on organisatsiooni ametliku ülesehituse graafiline kujutus
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
Sisseostetavate teenuste hulk võib olla piiramatu. Juhendmaterjalis kasutatud näite aluseks olev OÜ Agentuur esindab laia pakettide valikuga ettevõtte näidet. Soov turundada mitut turismitoodet tähendas praktikas üsna keerulist 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2004. aasta 7. mai määruse nr 126 ,,Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtne programmdokument aastateks 20042006" meetme 2.4 ,,Turismi arendamine" osade ,,Turismi tootearendus ja turundus" ning ,,Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine" tingimuste kohaselt on turismiteenus teenus ,,Turismiseaduse" § 2 tähenduses ning aktiivse puhkuse teenus; turismitoode on komponentide kogum turisti poolt reisil sooritatud tegevustest, tarbitud teenustest ja hüvedest. Turismiseaduse § 2 kohaselt on turismiteenused: 1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4)
augusti lõppus 3-7 krooni värskedele ja 30-40 krooni vähese soolaga. Septembris hinnad kasvavad uuesti, aga toodangut on juba vähem. Oktoobrist märtsini ettevõtte müüb hapukurgid, hind mille peale kõikub 10-st 17-ni kroonini. Ettevõttel on oma lehekülg Internetis, kus on kõik vakalik info toodangust ja hinnadest, antakse ka reklaami ajalehtedele. Alguses on reklaami rohkem, pärast, kui turustuskanalid ja tarbijad on juba leitud, reklaam ei ole nii vajalik. Ettevõtte üldandmed Nimi: Mustvee Kurk OÜ Juriidiline vorm: osaühing Äriregistris on reegistreeritud. Aadress: Jõe 24, Mustvee 49603 Telefonid: (+372) 77 26 535; (+372) 53 55 1777 E-post: [email protected] Juhatuse liikmed: Zoja Koromnova, Juri Kohtov Põhikapital: 350 000 kr Omanikud, nende osa kapitalist: Zoja Koromnova (175 000 kr), Juri Kohtov (175 000 kr) Kontaktisik, telefon: Zoja Koromnova, (+372) 53 55 1777 1.2. Asukoht
motiveeritakse rohkem müüma. Turustuskanalid Kuna tootjal pole enamasti võimalik toimetada oma tooteid kätte igale kliendile, siis kasutatakse turustamisel enamasti kaubanduse teenuseid (jae- ja hulgikaubanduskaubandus), samuti ka mitmete teiste müügiga tegelevate firmade teenuseid (näiteks turismitrükiseid müüvad I-punktid, hotellid, jne). Turustamisel saab kasutada ka müügiagentide või vahendajate abi. Enamkastutatav müügitoetus on reklaam Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas
motiveeritakse rohkem müüma. Turustuskanalid Kuna tootjal pole enamasti võimalik toimetada oma tooteid kätte igale kliendile, siis kasutatakse turustamisel enamasti kaubanduse teenuseid (jae- ja hulgikaubanduskaubandus), samuti ka mitmete teiste müügiga tegelevate firmade teenuseid (näiteks turismitrükiseid müüvad I-punktid, hotellid, jne). Turustamisel saab kasutada ka müügiagentide või vahendajate abi. Enamkastutatav müügitoetus on reklaam Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas turismiettevõtluse alast reklaami teha
Kordamisülesanded arvestuseks. Ülesanne 1 Ettevõttes on välja töötatud alternatiivsed tegutsemise võimalused. Nende alternatiivide kohta on teada järgmised andmed: Alternatiivi Müügikogu Müügitulu, Muutuvkulu Piirkasum Püsivkulud Ärikasum d s, tk EUR d kokku, ühe toote kokku, kokku, EUR kohta, EUR EUR EUR 1 10 000 50 000 25 000 2,50 20 000 5 000 2 500 40 000 20 000 40 10 000 10 000 3 5 000 90 000 40 000 10 1 500 48 500 4 3 000 13 000 4 000 3 7 000 2 000 Leia tähtedega tähistatud puuduvad summad. B 20 000 + 5 000 = 25 000/10 000 = 2,50 A 50 000 A = 25 000 A = 25 000 C
See teeks töö topelt raskeks. Ka kulude kasv seoses muutustega seadusandluses võib tulla suureks ohuks, kuna selletõttu peaksime oma hindu tõstma ja kardetavalt kaotaksime sellega mitmed oma kliendid, kes meile truuks juba jäänud on, kuid kes ei suuda võimaldada sellise hinnaga tooteid. 7.0 TOODE JA TEENUS Meie teenus seisneb riiete/rõivaste disainimises e. kujundamises, nende valmisõmblemises ja lõpiks täiustamises. Kui klient pöördub meie poole, siis esiteks uurivad stilistid välja mida klient soovib, kuidas ta seda soovib ja mis kindlasti klienti häirivad. Omaltpoolt annab stilist meie kliendile soovitusi, mida klient võib, aga ei pea arvestama. Stilist edastab andmed disaineritele. Siis, kui just klient ise enda kavandit kaasa võtnud ei ole, hakkavad meie disainerid kavandama kliendi soovi. On võimalus valida kataloogist juba olemasolevate rõivaste disainide seast. Kuid kui klient soovib, et