REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi
at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6. saj eKr Kõrgetasemeline irrigatsioonitehnika võimaldas ka paleedes ja ülikute eluhoonetes vannitubade/pesuruumide/tualettruumide olemasolu. Tsikuraadid –eri värvi astmetega astmikehitised, seest täis, külgedelt viis trepp jumaluse elupaiga, templi juurde. Uus-Babüloonia protsessioonitee ja Ištari väravad, värvi ja piltkujutiste rakendamine välisruumis. Sisekujundus. Paleede sissekäiku valvasid viiejalgsed tiibadega elukad, portaal oli vormistatud ornamentaalse kaunistusega kaarena; siseõuede ümber koondunud võlvlagedega ruumide seinad olid kaetud alabasterreljeefidega, millel kujutati lahinguid, õukonnaelu, loomi ja taimi. Seinad võisid üleni kaetud olla ka glasuuritud tellistest ornamendiga(?) Elamu Mesopotaamia aladel oli peaaegu
● Templit ehitati 120 aastat ● Lõpuks oli tempel Aasia üks suuremaid panku, kuhu oli paigutatud paljude eraisikute raha VII Halikarnassose mausoleum ● Selle lasi ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma surnud abikaasa Mausolose mälestuseks 353 eKr ● Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ● Hoone purunes tõenäoliselt maavärinas, püsis enne seda sajandeid, seda ei kahjustanud isegi piraatide rünnakud 62 eKr ja 58 eKr Rooma arhitektuur Veejuhtmed (akveduktid) ja kiviteed Triumfikaar - monument, mis püstitati suure sõjalise võidu või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste tähistamiseks Saunad e termid Amfiteatrid (Colosseum), Circus Maximus Templid (Panteon) Pompej (hävines vulkaanipurske tagajärjel 79 a pKr) 395 - Ida-Rooma riik e Bütsants ● 1000-aastane riik ● Konstantinoopol → Istanbul ● Hagia Sofia katedraal 6. Saj ● Ikoonide maalimine ● Religioon - õigeusk
Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabad - ülikutele; koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvat kastitaolisest kiviehitisest Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dsoser Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal · Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
......................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................................5 2.1.Vana-Egiptuse arhitektuur................................................................................................................5 2.2.Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism..........................................................................................7 2.3.Rooma arhitektuur............................................................................................................................8 2.4.Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur....................................................
tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2
Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli · Hagia Sophia katedraal · San Vitale Romaani kunst 10.-12.saj Keskaja esimne Ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. · Sakraalarhitektuur - kloostrid ja kirikud · Profaanarhitektuur - linnused · Romaani stiil - ÜMARKAAR, HORISONTAALJOON, SILINDERVÕLV · Pisa "imede väli" 1052 - 1272 Itaalias · Püha Markuse kirik Veneetsias 11.saj · Viimne kohtupäev, kus Kristus mõistab vooruslikud taevariiki ja patused põrgu · Bayeux vaip Normandias (tekstiilikunst)
Vara, kesk ja hilisminoiline. Kreeta kultuur hävines üheainsa hetkega Santorini vulkaanipurse. Hiigellaine 30m. Kreeta arengu eripäraks oli asendist tingitud, et tal ei olnud vaja teha sõjalisi kulutusi. Tänu asendile, kolme maailma ristumiskohas olid kultuurivahendajaks; iseloomustas ühiskonna üldine rikkus. Suurem asustus koondus rannikule. Suure lossid (Magia Triada, Phaistos, Knossos) Kaubandus andis põhilise osa sissetulekust. Arhitektuur. Ehituskunst. Lossi iseloomustus. olid kindlustamata ja mitmekorruselised, kusjuures trepid paiknesid ebakorrapäraselt. Puudus keskne ruum, sammas läks ülevalt. Olid kaunistatud seinamaalidega. Piltide teemaks peo, jahi, tseremooniastseenid. Sõjategevusest pildid puudusid. Mehi kujutati tumedamalt. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, haruharva rohelist. Suuri skupltuur ei olnud. Maaalused hauad kaks suurmeest
Sumeri,akadite ja Babüloonia linnakohtadest kitsas tempel jumala kujuga. Kõige paremini säilinud on leitud ka keraamikat. Vanimatel nõudel on keerukas tsikuraat asub sumerite linnas Uris. geomeetriline ornament, mis tõenäoliselt omas maagilist või maailmavaatelist tähendust. Silmapaistvad on ka Babüloonia Ishtari väravad ja Paabeli torn . Paabeli torn Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst Ishtari väravad Ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid erineva suurusega eriilmelistest ruumidest ja keskel oli siseõu. Losside seinad olid kivist, laed puust
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
BÜTSANTS 395. a. jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Roomaks, mille keskuseks oli Ravenna ja Ida-Roomaks ehk Bütsantsiks, mille keskuseks oli Konstantinoopol. Viimane püsis veel 1000 a. 6. saj, kui riiki valitses keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora, elas kultuur üle õitsengu perioodi. Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias sai Ravenna Arhidektuur Sel ajal (6. saj) ehitati Konstantinoopolis bütsantsi arhidektuuri kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal Kiriku konstruktsioonis püüti pikergune Hagia Sophia kirik basiilika bütsantsile omase tsentraalehitisega Konstantinoopolis. 6.saj. Uue tehnilise võttega sooviti 4-nurkse ruumi osa katta kupliga. Seda tehti viklite ehk sfääriliste kolmnurga kujuliste vormide abil. Kiriku välisilmes domineerib keskimine kuppel, kahel pool poolkuplid ja hiljem ehitatud minaretid
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9
On arvatud, et ta oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Tal pidi olema väga tähtis otstarve, sest niisama ei oleks hakanud tuhanded inimesed nägema nii suurt vaeva ja kulutama oma aega. Kindlasti kasutati Stonehenge'i ohvri- ja matusetalitusteks (sealt on leitud inimeste säilmeid ja märke ohvrite toomisest). Stonehenge'i ringikujuline põhikuju viitab võimalusele, et rajatist kasutati taevakehade vaatlemiseks, selle abil koostati kalendrit jm. Stonehenge jäeti maha umbes 3000 aastat tagasi, kuid oma maagilist tähendust pole ta siiani minetanud. Rahvakogunemisi on peetud selles kohas aastasadu ning kohalikud inimesed arvavad, et nendel hiidrahnudel on tervendav mõju. Kahjuks on Stonehenge'ist alles ainult tema kunagise uhkuse vari. Algne kuju on siiski aimatav, sest kivide kohad on välja selgitatud. NB! Suurenda pilte! a) Stonehenge'i kormlehh pildistatuna lennukilt b) Stonehenge'i kromlehh pildistatuna maapinnalt
Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t.
kunstiteoseid. nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e
525 e.Kr King Sargoni I büst Poseidoni tempel ateena akropol Myron kettaheitja Samotraakia nike U 2250 u 450 e.m.a 5sai e.m.a u 450 e.m.a u 190 e.m.a Musta,punase kapitooliumi emahunt Panteon Trajanuse foorum Colosseum Figuuriline Vaasimaal 500-480 e.m.a 2 saj e.m.a 9-8saj e.m.a Pont du card keiser Augustuse Kolm graatsiat Hagia Sophia katedraal Keiser justinianus I Marmorportree 1814-1815 532- 537a.p.kr kaaskonnaga 483-565 Sofia peakirik Punane väljak moskvas Uspenski peakirik Theophanes Kreeklane Cluny Novgorodis 15 saj Kremlis 1475-1479 ,,Doni jumalaema" kloosterkirik 1862a 1390a 1180-1190 basiilika põhiplaanid Rooma basiilika põhiplaan
· Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv
· Enamasti on tegu lihtsalt mingi dekoratiivse mustriga · Kõige tuntumad on Santa Lucina katakombi maalid · 4. saj alguses suhtumine kristlastesse muutus · Tagakiusamine on teinud kristlasi hoopis tugevamaks ja pole neid hävitanud · 4. saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus
Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis. Esineb ka basiilikat ja 9. sajandi lõpust viiskuppelkirikuid, kus peakupli alla ehitati tambuuur ehk silinderjas akendega ruum. Kirikud on seest kaunistatud mosaiikidega, kus inimesi kujutati üsna jäikadena ja foon oli kuldne. Edenes ikoonikunst, mida püüdsid pidurdada 8. 9. sajandil ikonoklastid ehk pildieitajad. Neile ei meeldinud, et inimest ja teisi elusolendeid mistahes moel kunstis kujutatakse.
Tähistab lisaks nn vabadele kunstidele (maal, skulptuur,graafika) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini, visuaalreklaami, videokunsti. Veel laiemalt haarab ka teatrit ja kino Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso) Kaunid kunstid - arhitektuur, disain ,film ja televisioon, fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav kunst, muusika, moekunst, tarbekunst, tants,teater Mis on kunstiteos ? Kunstniku roll/staatus erinevatel aegadel- Antiikajal oli käsitöölise staatus, Renessanssil oli käsitöölise status, hinnati manuaalselt käte osavust. Peeti küll jumalikuks.Tekkis metseenlus- kunsti toetamine. Õpiti meistri käe all. 17,18,19 saj tekivad kunstikoolid, kunstnik õppis koolis ning väljus käsitöölise staatusest
eeskätt Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Megaliidsete monumentide hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. · Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. (Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa) · Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmehitis. (Inglismaa) · Kromlehhid on suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. ( Stonehenge Inglismaal) Egiptus Arhitektuur: Mastaba- ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli
inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm
Mis hauakambris veel leidus? Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne. 10)Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates. 11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemad egiptuse jumalad sarnanesid loomadega, hilisemad aga inimestega. Uue Riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1)Mis liiki templeid on mainitud selles ja eelmise peatükis? Mainitud on orutemplit, hauatemplit, matusetemplit ja kaljutemplit. 2)Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt? Koosneb püloonist (väravaehitis), selle eest sfinksid ja värvilised lipud. Peaosaks lahtine sammasõu. Selle taga sammassaal, kõige lõpus hämarad ruumid ja pühamu. Tempel ümbritseti kivimüüriga. Templi seinad ja sambad kaunistati värviliste
Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal.
Templid asusid Giza väljal Kairo lähedal Egiptuses. Aastatel 2650-2563 a e. Kr. 6. Mesopotaamia ja Egiptuse ehituskunsti erinevused. Mesopot. Kasutati põletatud(mata) savitelliseid, looduslik materjal asfalt, imporditi puitu ja graniiti. Avasid sildati kaartega, ruume võlvidega. Egiptuses kasutati samuti põletatud(mata) telliseid, lubja-liivakivi, marmorit ja harva ka puitu. Kivimassidest tahuti sambad. 7. Kuhu ja millal kerkis Knossose palee? Egeuse mere piirkonnas Kreetas. Aastatel 1600-1400 a e. Kr. 8. Kus ja millal valmis Mükeene lõvivärav? u 1300 a e.Kr. Kreetas Peloponnesose poolsaarel Tirynsi lähedal. 9. Kus ja millal ehitati ning kellele pühendati Parthenoni tempel? Ateena linnamäel Akropolil asuv dooria stiilis Parthenoni tempel. Ehitatud kaitsepühakule. Pühendatud jumalanna Athenale. 10. Milliseid põhilisi ordereid kasutati Kreeka ehituskunstis? Dooria, joonia, korintose 11
Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egiptuse vaarao matmispaik PÜRAMIIDID: · Tuntumas mälestusmärgid · Suurimad: Cheopsi, Chephreni ja Mykeriose · Esimese püramiidi ehitas Imholep ( asub Sakkaras) EGEUSE KUNST KNOSSOSE PALEE: Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. SKULPTUUR: · Kõrget taset näitavad savivaasid, mida katavad mereloomad ( kaheksajalgsed)