Turundus Järva maakond Järva maakonna koduleht: http://www.jarva.ee/index.php?page=673& Järva maakonnas asuvad mõisad: · Albu mõis http://mois.albu.ee/ Vanim mõis Järvamaal. Koos vahetusläheduses asuva A. H. Tammsaare sünnikoha ja 13. sajandist pärineva Järva- Madise kirikuga pakub Albu mõis meeleolukat kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele. Toimuvad ka näitused. · Aruküla mõis (Koeru) 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis As...
Arhitektuur renessansist klassitsismini Antud iseseisvas töös võtan vaatluse alla arhitektuuri alates renessansist kuni klassitsismini. Ülevaate saab antud perioodide arhitektuurilistest üldpõhimõtetest; ehitiste funktsioonidest ja põhiplaanist; välisvaate üldilmest ja detailidest ehitistel, fasaadidel ning kaunistuselementide kasutuselevõtust interjööris. Töö teises osas kirjeldan ja võrdlen barokiajastul ehitatud Sargvere mõisat ja kõrgklassitsistlikul perioodil ehitatud Saku mõisat. Vararenessansi puhul oli mõju kõige tugevam just arhitektuuris. 15. sajand tõi kaasa järsu murrangu Filippo Brunelleschi kavandiga Firenze toomkiriku nelitise kohale kuppel luua ning see sai eeskujuks paljudele teistele Itaalia arhitektidele. Enne, kui see valmiski sai, oli Brunellschi jõudnud valmis kavandada esimese tõeliselt renessansliku hoone...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. ...
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tug...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
