TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejoo...
Austrias sündinud Andreas Kronthaleriga. 3 Kunstiteoste kogud ja kunstiline mõju Esimest suurt retrospektiivi tema töödest näidati 2004/05 Victoria ja Alberti Muuseumis Londonis ja Australia Rahvus Galeriis. Näitus, mis oli loodud umbes 145 täielikust rõivastuskogust rühmitatud teemadesse alates 1970-ndate alguses kuni tänapäevani, see oli saadud tema isiklikust arhiivist ja V & ulatuslikust kogust. Valik ulatus punk rõivastest glamuursesse "ajalooliste" õhtustemantliteni. Tema Sügis / Talve 2005/06 Propaganda kogus inspiratsiooni tema arhiivist, Wolfordi ümbertõlgendatud plaanid kasutades eksklusiivset kudumis tehnoloogiat. Westwood on töötanud tihedalt koostöös Wolfordiga alates 2003 aastast. Aastal 2006 oli ta koostööd Nine Westiga, mille kingad ei olnud otseselt Westwood disainitud, siiski kujutab Nine West kaubamärk oma etikettil Westwoodi
juulil 1890. Tartus Eesti kultuuri panus Tõlgis vaimulikku laule Kirjutas laule viisidega (ü 1003) 1857. aastal asutas Jannsen esimese nädalalehe Pärnu Postimees Hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees Hakkas kasutada sõnaühendi “eesti rahvas” , “maarahvas” asemel Kirjutas eesti hümn oma tütraga koos Organiseeris esimese üldlaulupeo Lisainfo Voldemar Miller leidis 1940. aastail arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele, mida tavaliselt peetakse selle väite tõestuseks. „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“ – Johann Voldemar Jannsen Täname tähelepanu eest!
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus
võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada 21luuletust , millest 3 on saksakeelsed. Põhiosa moodustavad oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti motiive ja värsimõtteid. Kristjan Jaak oskas vähemalt 16 keelt sealhulgas ka idamaiseid keeli. Kristjan Jaak Peterson suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis, aastal 1901, Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman. Petersoni luule- ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistatakse 1966.aastast emakeelepäevana, mis muudeti riiklikuks tähtpäevaks 1999.aastal. Tema auks rajati ausammas Tartusse Toomemäele. Kristjan Jaak Peterson oli eesti kirjanik, kes suri varasesse surma, kuid selle lühikese aja jooksul suutis ta teadvustada eesti keele tähtsust ning seda arendada.
veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse ja eelromantikute mõju. Tema loomingut võib pidada uudseks, mitmekülgseks, tähendusrikkaks, sügavamat elumõtet otsivaks. Sageli tekkis dialoog igavikulise maailmaga ning laulud muutuvad filosoofiaks ja vastupid Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber,
Indra Metsrand 11B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Mart Siimeri kantaati ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...", mis oli esmaettekanne. Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistid olid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor ja see oratooriumikoor koosneb erinevatest kiriku kooridest.Osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit
Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks. Tallinna Linnaarhiivi ajalugu Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40
Ärakiri originaali sisuline kordus (sisu on sama, vorm on erinev) Ära läheb plangil kiri, asutusse jääb valgelpaberil kiri. Koopia täpne jäljend originaalist (kinnitus, et koopia on õige: allkiri + ees ja perekonnanimi + kuupäev + pitser peab läbima allkirja viimaseid tähti) Väljavõte mingist dokumendist osaline välja võtmine/taas esitamine (väljavõte arhiivist). (kinnitamine, väljavõte õige allkiri + nimi + ametinimetus + kuupäev + pitser) Millega saab dokumenti kinnitada? Allkirjaga ja õigusaktiga (käskkirjaga) Näide allkirjaga kinnitamise kohta: Kinnitan-allkiri, eesnimi- ja perekonnanimi, ametinimetus, kuupäev (kinnitatud direktori 15. Mai 2012 aasta käskkirjaga nr 53) Planki liigid on kirjaplank ja üldplank ÜLDPLANK vormistatakse ettekirjutused, aktid, käskkirjad
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure
a. järjestusskaalat b. intervallskaalat c. nominaalskaalat Esita 11. Kaupade koodid on a. järjestusskaalas b. intervallskaalas c. ei kasutata ühtegi skaalat d. nimiskaalas Esita 12. Kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta, on a. osakogum b. kaudne mõõtmisvahend c. valim Esita 13. Väljavõttelise vaatluse korral b. uuritakse arhiivist välja võetud dokumente c. vaadeldakse ainult üht kogumi elementi d. uuritakse väljavõtteid erinevatest küsimustikest Esita 14. Kas on õige väide "Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel" Õige Vale Esita 15. Ankeetküsitluse korral põhjustab halvasti sõnastatud küsimus a. juhusliku vea b. süstemaatilise vea c. ekse Esita
Meie lokaalne probleem - Läänemere saastatus Läänemere tutvustus Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne Ida-Euroopa sisemeri. Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle maa-ala, millelt veekogu toitub (1,7 miljonit km² )on ligi neli korda suurem kui meri ise. Mere ümber elab ~85 milj inimest. Kogu Läänemere keskmine sügavus on ligikaudu 50 meetrit. Vesi on sügavaim Ava-Läänemere Landsorti süvikus, mille sügavuseks on registreeritud 459 meetrit. Veehulk Läänemeres on ligikaudu 21000 km3. Läänemere ääres asuvad riigid on Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Probleemid Läänemerd on nimetatud üheks reostunud veekoguks. See on inimtegevuse tagajärg, sest ole...
Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga. Antonia Vivaldi , kes oli barokiajastu üks kuulsamaid instrumentaalmuusika autoreid , tuntuimaks teoseks peetakse kahtlemata tsükklit " Aastaajad"
Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. (Kristjan Jaak Peterson) Looming - uudne, mitmekülgne, tähendusrikas, sügavama elumõtte otsimine, dialoog igavikulise maailmaga, laulud muutuvad filosoofiaks ja vastupidi. Gümnaasiumis tegi rootsi keele grammatika, kaastöö Rosenplänteri
andmeid eesti mütoloogia kohta. Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas ja tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Petersoni trükkimata käsikirja leidis aastal1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Tema teismelisea huvideks polnud puude otsas ronimine ega lutsu viskamine, vaid raamatud ja lugemine.
ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud LOOMING Jannsen tõlkis ja kirjutas ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt. '' Sioni-Laulo- Kannel''
kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud. Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm". ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!"
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Vaatasin 1. jaanuaril ETV arhiivist ,,Antoine´i neli aastaaega", mis räägib Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons". Orkestrit juhatab vaieldamatult parim Vivaldi ja barokkmuusika asjatundja Rinaldo Alessandrini. Antonio Lucio Vivaldi (Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija) sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima
Alates II maailmasõjast on sõjafotodest saanud tavanähtus. Vietnami sõda tõestas, et sõjafotograafia suudab kõigutada avalikku arvamust sõjast. Kuulsaimate Vietnami sõja fotode hulka kuuluvad foto väikesest jooksvast tüdrukust, kes on napalmirünnakust põlenud, ja foto My Lai külas toimunud vietnamlaste massimõrvast, mille korraldasid USA sõjaväelased.(pilt 1) Pilt 1Rahvusvahelisest Herald Tribune'i arhiivist esiletõstud: Ameerika Ühendriigid ründasid Põhja-Vietnamit 1965. aastal. Sõjafotograafia ajalugu näitab, et fotod sõjast võivad pöörata avaliku arvamuse sõja vastu ning seega näeb sõjavägi võitlusfotograafiat kui kaheteralist mõõka, millega tuleb olla ettevaatlik. Kui aus olla, siis peab sõjavägi käima mööda noatera: liiga vähe tsensuuri võib panna sõjajõud lahinguväljal ohtu ning võib kallutada avaliku arvamuse sõja vastu.
täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kristjan Jaak Peterson suri Riias tiisikusse. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21.sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksagraafik. Kristjan Jaak Peterson oli väga tugev ja enesekindel mees, ta teadis alati mille poole püüelda.Tema elu keerles pidevalt ümber kooli ja perekonnas olid tihti probleemid.K.J.Petersonil ei olnud lihtne elu aga tal õnnestus ikka ennast eestlaste mällu salvestada.
Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse Soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21. sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksa graafik ja Kristjan Jaak Petersoni sõber Franz Burchard Dörbeck. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa.
Teatriretsensioon Vaatasin ETV Arhiivist etendust nimega „Meistriklass“. Tegevus leiab aset 1948.aasta jaanuaris Moskvas. Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks.
Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust. Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.
Retsensioon ,,Truu naine" Vaatasin 9. juunil etv2-e arhiivist William Somerset Maughami komöödiat ,,Truu naine," mis oli salvestatud aastal 1982. Komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Inglise keelest eesti keelde tõlkis Ants Viir. Helirezissööriks oli Britta Jaanimägi ja kuntsnikuks Tiiu Übi. Osades olid Kersti Kreisman (Constance), Aarne Üksküla (John), Mati Klooner (Bernard), Ita Ever (pr. Culver), Külliki Tool (Martha), Maret Mursa (Marie-Louise), Tõnu Aav (Mortimer), Helle-Reet Helenurm (Barbara) ja Ain Jürisson (Bentley).
Kindlasti peaks aga järgnema töö eesmärki kajastav slaid, kus antakse ülevaade eesmärkidest, mida enne töö kirjutamist enesele püstitati ning kus võib märkida, milliseid probleeme seoses valitud teemaga käsitletakse. Kui töö ei ole tehtud kohustuslikus korras õppetöö sooritamiseks, võiks põhjendada ka teema valiku põhjuseid. Järgneval slaidil peaks olema loetelu, kust on saadud materjale töö koostamiseks. Näiteks: ankeetküsitluste andmetest, maakonna arhiivist, internetist, kirjandusest, perioodikast, käsikirjadest jne, sealhulgas võiks kirjas olla ka info, kust on saadud foto-, tabel-, joonismaterjale. Tavaliselt on referaat või mistahes muu teadustöö jaotatud peatükkideks, ka alapeatükkideks. Sellisel juhul tuleb töö liigendamist kuulajatele selgitada ning anda ühe-kahe lausega ülevaade, mida antud peatükk käsitleb. Järgnevad slaidid omavad aga suurimat tähtsust, et kuulajad panna tööst huvituma ning et nad tahaksid
Mis toimus Jälgimäe külas Elades veidi linnast väljas, Saku vallas, Jägimäe külas, siis hakkas mind huvitama küla ajalugu ja erinevad lood, mis kunagi juhtunud on. Arhiivist tellisin erinevate talude toimikuid. Kokku tellisin 12 arhivaali, millest pooled sobisid minu teemaga. Lähemalt uurima hakates avastasin, et ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid üldised arvud ja nimed ning need ei andnud tervikliku pilti. Kuid mis toimus Jälgimäel, sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho
Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov.
Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist. Kokkuvõte 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite lavastajateks, juhtideks pidasid kindlasti eeskuju sümboliks samust baltisakslaste poolt rajatud Tallina linnateatrit, sest see oli nende noorusaegade esimeseks teaterliku huviorbiidiks. 20. sajandil muutus teater rohkem küpsemaks ning rahvale kujunedes üha
Vali väljaanne: Pagganatte ö ja koit (Pärnu : 1861-1865) 2. Millistel teemadel kirjutatakse 10. aprilli 1901. aasta “Postimehes”, leheküljel 2? Kuidas otsisite? Räägib poliitika ringvaatest ja väljamaa sõnumitest, Venemaast, Hiinast, Argentiinast ja Tšiilist, rahvusvahelisest maadlejate võitlusest ja tulekindlast puust. Vali väljaanne: Postimees (Tartu : 1886-1944) Algus: 10. 04. 1901 lk: 2 Digitaalne arhiiv DIGAR - http://digar.nlib.ee 3. Leidke arhiivist kommunikatsiooni ja suhtekorralduse ajakirja „Kaja” märtsis 2015 ilmunud number. Millest kirjutatakse antud numbris lehekülgedel 13-14? Mis on artikli pealkiri ja kes on autor? Kuidas otsisite? Dea Martinjonis kirjutas artikli, mille pealkiri on „Kuidas kommunikatsiooniga raha kaasata ehk sõna saab härra ühisrahastus“. Antud numbris kirjutatakse Hooandjast ja uuest ühisrahastuskeskkonnast nimega Fundwise. Pealkiri: Kaja Ilmumisaeg: 2015-2015 4
Järgnevatel nädalatel tegelesin peamise ülesandega – isikute toimikute korrastamisega, kuid oli ka palju muid väiksemaid ülesandeid. Isikute toimikute korrastamine näol on tegemist arhiivi korrastamisega. Peamiselt tuleb kontrollida inimeste andmeid SKAIS-AE programmist ning eemaldada vanad taotlused ja dokumendid, mida ei peeta vajalikuks alles hoida. Kui viimase taotluse otsus on kehtetu või kui inimene on surnud, eemaldatakse toimik arhiivist. Õppisin lähedamalt dokumentide säilitamist, arhiivireegleid ning säilitustähtaegade kohta. Küllaltki huvitav oli minu jaoks hommikuse posti sorteerimine. Arstliku ekspertiisi osakonda saabuvad taotlused klienditeenindusest, mis asub aadressil Pronksi 12. Taotlusi on kahte tüüpi: ekspertiisitaotlus tööealisele inimesele ning ekspertiisitaotlus lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele. Kõige pealt tuleb need registreerida Postipoisis, kui seda
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie),
ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman , tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25
Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. K.J. Petersoni luuletus: "Laulja"
Papacy üle- Sandro panus oli mõõdukalt edukas. Ta naases Firenzesse ja olles keeruka meelelaadiga, kirjutas ta Dante Infernole kommentaari, trükkis ja illustreeris selle, kulutades sellele väga palju aega. Tööst kõrvalehoidumine tekitas tema elus suuri segadusi. Botticelli ei olnud kunagi ablielus ning ta väljendas tugevat tülgastust ideaalse abielu kohta, see väljavaade tema poolt tekitas talle palju õudusunenägusid. Põhjus leiti lõpuks Florentine arhiivist novemris 1502, mida oli lihtne lugeda: ,,Botticelli hoidis poisse". Sandro Botticelli suri 1510. aastal. Elas 66. aastaseks. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Sandro Botticelli Pieta habemeta Kristuse põhjal on alust arvata, et ta kuulus teiste renessansi meistrite hulka, kes taotlesid religioosse kunsti keele reformimist, lõimides alusesse gnostilis-hermeetilisi printsiipe
hinnata dokumendi vajalikkust ja sobivust. · Kas tegemist on lühiülevaatega või teema süvakäsitlusega? · Kas tegemist on arvamusega või selgelt väljendatud/kontrollitud seisukohtadega? · Kas dokumendi sisu kajastab kindlat ajaperioodi või on kõikehaarav? 6)Infokirjaoskus tähendab vastavate teadmiste ja infosüsteemide kasutamise strateegia pidevat täiendamist. 7) Õpilane võib kasutada infot raamatust, arhiivist, Internetist j. e, aga ta peab kogu aeg täpsustada kust ta võttis oma infot(autor, raamat, päev, aeg j. e ) 8) Boole`i operaatored kasutatakse detailsemate otsingute puhul ja need näitavad otsingumootorile, kuidas kasutada erinevaid otsingus sisalduvaid termineid. On erinevad Boole'i tüüpi operaatorid- AND (hõlmab mitut mõistet), OR (muudab otsingu laiemaks), NOT (ta jätab otsingutulemustest dokumente välja).
Company", 2004) ja Lucy Munro "Kuninganna lapsed" ("Children of the Queen's Revels", 2005). Eestoodud autorite teosed ongi antud artikli peamiseks analüüsiobjektiks (Rutter, 2008: 226). Autor kirjutab, et repertuaariuuringud said hoo sisse alates REEDi tekkest (Records of Early English Drama) ning toob algatuseks välja kaks laiemat kriitikasuunda, mis on mõjutanud repertuaariuuringuid. Esimene on seotud Dulwichi ülikooli arhiivist leitud Philip Henslowe materjalidega. Knutson arutleb, et mitmed uurijad, alustades nt F. G. Fleay'st on Henslowe' paberite olulisust püüdnud selgitada teatriajaloolastele. Fleay järeldab, et Henslowe palkas palju kirjutajaid, et igal õhtul saaks välja tulla uue lavastusega. Selle tarbeks kirjutati uusi ja taastati vanu näidendeid. Lord Chamberlaini mehed aga tootsid vähem näidendeid ja hoidsid palgal vähem dramaturge, aga maksid neile rohkem palka (Knutson mis aasta? Rutter, 2008:
kiiritusmeetodil ja ilmnes, et nende arseenisisaldus oli üle kümne korra suurem tavapärasest. Mürgistusversioon leidis seega kinnitust. Ühe versioning arvati arseeni pärinevat tapeepivärvist, sest Napolion armastas rohelist värvi. Kuid at võis tarbida arseeniühendeid ka kosutuseks. Napoleoni surmast oli mõõdas ligi poolteist sajandit, kui Suurbritannias ühes uurimis laboris tuvastati neutronanalüüsiga Napoleoni juustes arseeni kõrge concentration. Arhiivist leiti ka Napoleoni eluruumist pärinev tapeeditükk. Analüüs kinnistas et rohelise mustriga 1 ruutmeetri tapeedipinna kohta oli 1,5grammi arseeni ! Samasuguste tapeetidega ruumides elasid ka Napoleoni kaaslased, kes oma päevikustes kurtsid arseenimürgitusele iseloomulike haigustunnuste üle. Nii hukutas Napoleoni tapeedivärv. Arseeni biotoimest.Lihtainena pole arseen mürgine, kuid arseeniühendid on surmavad.
Suure Terrori haripunktis anti välja "kvoodid", mis näitasid, kui suur protsent mingi piirkonna elanikest tuleb maha lasta või laagritesse saata. 2. juunil 1937 määrati kindlaks, et Moskva linnas ja oblastis tuleb represseerida 35 000 inimest, kellest 5000 kuulus mahalaskmisele. Juulis varustati iga regioon isikute normarvuga, kelle hulgast 70 000 pidi ilma kohtuotsuseta hukatama. Dmitri Volkogonov, Nõukogude kindral ja hilisem ajaloolane, on meenutanud oma vapustust, leides arhiivist 30 nimekirja kuupäevaga 12. detsember 1938. Nimekirjades oli 5000 inimest, kelle surmaotsusele Stalin oli alla kirjutanud, enne kui nende osas kas või nime poolestki kohtuotsus oleks langetatud. 1937-1938 arreteeriti 165 200 vaimulikku, kuriteoks oma usundi praktiseerimine, ja neist lasti maha 106 800. Aastatel 1937 ja 1938 võtsid julgeolekuorganid väidetava nõukogudevastase tegevuse eest kinni hinnanguliselt 1 548 366 isikut, kellest 681 692 lasti maha - keskmiselt 1000 hukkamist päevas
Pettunud ja põdura tervisega noormees lootis siiski mõistmisele tulevikus. Kristjan Jaak Peterson suri 1882. aastal Riias tiisikusse. Ta on maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21. sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksa graafik ja Kristjan Jaak Petersoni sõber Franz Burchard Dörbeck. Sellest ajast on Kristjan Jaak Petersoni hinnatud Eestis kõikidel aegadel. Eesti kultuurilukku on Peterson läinud esimese eesti luuletajana, kes püüdis luua eesti keeles nõudlikku
kasutada? Too kolm näidet! Majandusringluse parem mõistmine seoses valitsusega Kirjelda olukorda, kui Eestis ei oleks enam valitsust. Kas Eestis on ettevõtlus seadustega reguleeritud? Kui jah, siis mis seadustikus? (Õpetaja võiks õpilastele näidata www.riigiteataja.ee kodulehekülge) Majandusringluse parem mõistmine seoses turumajandusega Kas Eestis on vaba turumajandus? (Arutelu huvides võib õpetaja õpilastele näidata ETV2-st www.etv2.ee arhiivist saadet “Vita brevis” turumajandusest.) Kas turumajandus on kõige parem võimalus Eesti jaoks? Milliseid majandussüsteeme veel tunned? Milline võiks olla ideaalne majandussüsteem? Kirjelda! Majandusringluse parem mõistmine seoses rahaga Kirjelda olukorda, kui maailmas ei oleks enam raha. Kas sularaha võib käibelt kaduda? Miks? Kui jah, siis mitme aasta jooksul? Kas pärast eurole üleminekut oled teinud rohkem sularaha- või kaardimakseid? Millega võiks sularaha asendada?
eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud. Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm". Jakob Hurt 22. juuli 1839 13
Keskmine tütar Silve sündis 1925.a. Silve suri 1999. a. Vanaema ema nimi oli Julie-Marie (edaspidi mamma Juuli) ning isa nimi oli Albert (edaspidi papa). Raitsi on tänaseni suguvõsa kokkutulemise paik. Seal käiakse jõulude ajal, aastavahetusel ning lapsed on veetnud enamuse suvevaheaegadest Raitsil. Suguvõsa liikmed on maetud Puhja surnuaeda. Foto 1. Nn. nelja põlve foto. Mamma ja papa on teises reas, vasakult äärmised. Foto tehtud 1931. a. Foto pärineb perekonna arhiivist. 5 KOKKUVÕTE Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna vana ema ja vanaisa elulood , ühine elu ning leida seosed meie suguvõsa ning Eesti ajaloo vahel. Vanaema ja vanaisa sündisid mõlemad 1931. a. Vanaema oli maalaps, vanaisa linnalaps. Mõlemad kaotasid varakult oma isa. Vanaema isa suri haiguse tõttu, vanaisa isa küüditati 1941. a. Mõlema koolitee algas EV perioodil, koolitee lõppes Nõukogude perioodil.
Kulude katmiseks taotleti ja saadi toetust Eesti Kultuurkapitalilt, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt, Väike-Maarja Vallavalitsuselt. Annetusi tegid ka mitmed kohalikud ettevõtjad ja eraisikud. Rahataotlusprojektide omaosaluse kattis Väike-Maarja Põllumeeste Selts. 2.1.4 Näituse eksponaadid Enamus esemelistest eksponaatidest, seal hulgas ajastukohane erialakirjandus, maalid, skulptuurid, töövahendid, tekstiilid ja mööbel, saadi Anu Kotli isikilikust arhiivist ja tema kodust kasutusel olevatest esemete seast. SA Virumaa Muuseumid kogust deponeeriti näitusele Alar Kotli kavandite järgi valmistatud koolilõpumärgid. Rakvere Gümnaasiumilt laenati koolimaja ehitustööde kohta 1936-1939 peetud päevikut. Infot näitusetekstide koostamiseks saadi arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu koostatud raamtust „Arhitekt Alar Kotli“, ajakirjanduses avaldatud artiklitest, vestlustest arhitekti pereliikmetega,
Avalikud arhiivid on vastavalt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poolt finantseeritavad riigi või kohaliku omavalitsuse arhiivid. Riigi arhiivid on Rahvusarhiiv, maa-arhiivid ja eriarhiivid. Kohaliku omavalitsuse arhiivid on linna- ja vallaarhiivid ning kohalike omavalitsuste ühisasutusena moodustatud arhiivid. Arhiveerimine arhivaalide korrastamine, kirjeldamine, nende üleandmine arhiivi Arhiivindust korraldab Eestis Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv koosneb kahest kesksest arhiivist: Riigiarhiiv ja Ajalooarhiiv. Riigi- ja Ajalooarhiivide tööd korraldavad maa-arhiivide tööd. Riigiarhiivile alluvad: · Harju maa-arhiiv · Lääne-Viru maa-arhiiv · Saare maa-arhiiv · Läänemaa maa-arhiiv Ajalooarhiivile alluvad: · Viljandi maa-arhiiv · Pärnu maa-arhiiv · Tartu maa-arhiiv · Valga maa-arhiiv · Jõgeva maa-arhiiv Kohaliku omavalitsuse arhiivid: · Linnaarhiivid: Tallinna linnaarhiiv, Narva linnaarhiiv, Maardu linnaarhiiv
saj kriitilise realismi eelkäija. · Tunnused · Tõepärane pilt tegelikkusest läbi inimese silmade · Täpne ja elutruu miljöö · Sündmustiku rahulik kulg, esitatud vaid nähtavad faktid · Ühiskonnakriitilisus · Elulaadi ja kommete analüüs · Objektiivsus kolmandas isikus · Kangelasteks harilikud inimesed talupojad, töölised. Rõhutatakse ümbritseva mõju · Tavaline keelekasutus lihtne lugeda · Individuaalne ja tüüpiline · Aines arhiivist, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest · Omane on kord ja argipäevasus · 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused
1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku Liivimaa Kroonikast, andes seega usaldusväärse ülevaate Tallinna kui ametliku linna tekkimisest. Küll aga ei mainita seal midagi olulist varasemast Tallinnast kui asulast ning selle tekkest. Tallinna tekke problemaatika kirjalike allikate põhjal Läti Henrik kirjeldab taanlaste maandumist Lindanise juures: "Kõik nad maabusid oma sõjaväega Rävala maakonnas ja asusid Lindanisse, mis oli varem olnud rävalaste linnus, ja lammutasid vana linnuse"
definitsiooni: hüpnoos on teadvuse seisund, mis toob kaasa tähelepanuvõime kontsentreerumise spetsiaalsele teemale või pildile, koos vähenenud huviga ümbritseva vastu. Hüpnoosi kasutamine võib olla mõnikord näidustatud, otsides kuriteo eeluurimisel sõltumatute tunnistajate juhtniite sõltumatute tõendite hankimiseks. Ohuna on samas tõepäraste ja tugevate valemälestuste genereerimine. Kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja kaugeltki mitte kergesti arhiivist leitavad, pole sobivaks vahendiks kuriteos kahtlustatava hüpnotiseerimine. Selline käsitlemine võib tekitada probleeme kohtuprotsessis ning uuritavate psüühilises stabiilsuses (H. Lauerma, 2002). Värsked uuringutulemused lükkavad samas ümber väited nagu lisaks hüpnoos uusi mälupilte, vaid tegemist on spontaanse hüpermnestilise protsessiga (hüpermneesia ehk liigmälu), mis ajus toimub vastusena erinevatele stiimulitele ja meenutamisele (MH Erdelyi, 2010). See teadmine
annaabi.ee 
