Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson)
Peale andmete kogumist, analüüsimist ja interpreteerimist on aeg õendusdiagnoosi välja töötamiseks. Õendusdiagnoosi all mõeldakse patsiendi hetkeline terviseseisund ja tervise probleemid, mille lahendamiseks on võimalik kasutada õendusabi. Õendusdiagnoos määrab õde sekkumise vajadust, et tagada tulemuslikku patsiendi hooldamist. Õendusdiagnoos keskendub patsiendi iseseisva toimetulekule ja hõlmab endas inimese füüsikalisi, psühholoogilisi, sotsiaal-kultuurilisi, arengulisi ja vaimseid aspekte. Õendusdiagnoos ei ole sama, mis arsti diagnoos. Arstid kirjeldavad oma diagnoosides haigusi, sündroome või seisundeid, mis vajavad ravimist. Õendusdiagnoos kirjeldab mitte meditsiinilisi probleeme, mis võivad olla seotud arsti diagnoosiga. Õendusdiagnoosi elemendid: probleem ja selle etioloogia Õendusdiagnoosi dokumenteerimiseks on vastuvõetud üldine keel ehk õendusdiagnooside nimekiri
tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Inimesel 46 kromosoomi jaotuvad 23. paariks. Üks paar nendest on mehel ja naisel erinevad, neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel samasugused, nimetatakse autosoomideks. Naisel on igas keharakus kaks X-kromosoomi, mehel X- ja Y- kromosoomid. X-kromosoomid määravad ära ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid, X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks. Suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikke puudeid nimetatakse suguliitelisteks.
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust...
Mida lähemal on kromosoomis kaks geeni, seda väiksem tõenäosus, et nad ristsiirdena ümberkombineeruvad. Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss) Y-määravad lootel meessoo tunnuste kujunemise, kontrollivad spermatogeneesi X-määravad ainevahetuslikke, arengulisi, vaimseid tunnuseid (Xgeenid-suguliitelised) suguliitelised puuded(retsesiivsest X-st)- daltonism, hemofiilia Pärilik muutlikus Pärilik ehk geneetiline muutlikus: Kombinatiivne-vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks(meioosi, viljastumise käigus) kromosoomide, geenide struktuur ei muutu, toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid)
süstematiseerimine ninhg interpreteerimine psühholoogia teooria seisukohalt *Vaatlus jaotatakse isel ja kestvuse järgi:juhi-,püsi-,enese-,tunniajaline-,ööpäevaringne vaatlus jne 3)Vestlus 4)Intervjuu- Strukteeritud intervjuu(küsim läbimõeldud) ; mittestruktureeritud intervjuu 5)Küsitlus 6)Hinnangute leht 7)Testimeetodid INIMESE ARENG. *..e ontogenees-muutused munaraku väljastumisest kuni inimese surmani. Arengupsüholoogia- *..uurib arengulisi muutusi *eristatakse füüsikalist,kognitiivset ja sotsiaalset arengut *areng sisaldab endas kasvamist kui ka küpsemis protsessi *uurib kuidas laps erineb täiskasvanust *uurib lapse arengu seaduspärasusi. Pärilikkus- *23paari kromosoome,kannavad endas pärilikkuse omadusi.Pärilikud om on enamasti polügeensed *Genotüüp-vanematelt saadud päriline tegurite kogum *Fenotüüp-genotüübi väljendamione konkreetsel inimesel *Kromosoomid koosnevad geenidest
tegevusena. Unikaalne õpe rikastab õppekava, näiteks on kolmanda klassi õpilastel võimalik osaleda Arheoloogia Programmis, kus neil on võimalus panna ka oma käsi mängu arheoloogilistel uurimustel. Esimene aste Kõige tähtsamaks esimese astme juures võib pidada positiivse tagasisideme andmist lastele sõltuvalt nende endi pingutustest, kiites nende ideid ja saavutusi. Õpetajad mõistavad laste arengulisi ja emotsionaalseid vajadusi, mis aitab õpilastel kasvatada enesekindlust, usaldust. 5 Esimese astme õppekava sisaldab ka uuringut males. Dalton'i male programm annab juhiseid kogu lasteaia esimese ja teise klassi õpilastele. Lisaks sellele, et male on lõbus, on see ka kasulik, arendades noorte õpilaste probleemilahendamise oskusi, keskendumist ja loogilist mõtlemist.
sekkumist ning abi (Tamm, 2007). 2.3. Individuaalne arenduskava Üheski lasterühmas ei ole kõikide laste arengutase täpselt ühesugune ja mõnikord tuleb õpetust planeerida ja läbi viia väiksemates allrühmades või individuaalses vormis. Lapsele, kes oma arengutasemelt rühmakaaslastest oluliselt erineb (kusjuures enamasti on tegemist erivajadustega lapsega) koostatakse vajadusel individuaalne arenduskava (edaspidi IAK). IAK on dokument, mis määrab kindlaks arengulisi erivajadusi arvestava õpetuse individuaalsed eesmärgid ja sisu, ajalise kestuse, õppematerjali kohandamise ja hindamise (Häidkind & Kuusik, 2009). IAK koostavad rühma pedagoogid vajaduse korral õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga (Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008). Kuna IAK koostamine on meeskonnatöö, siis selles peaksid osalema kõik
Sünnieelse arengu peamiste staadiumide ja üleminekute kirjeldamiseks kasutasime Piaget' epigeneetilise maastiku mudelit, mille arengut käsitletakse kui aja jooksul toimuvate üleminekute protsessi. Lugeja võib küsida, kas areng on pidev muutumisprotsess või katkendlike üleminekute seeria ühelt organiseerimisviisilt teisele. Enamik kaasaja teoreetikuid väidaks, et arenguprotsesside terviklikuks mõistmiseks tuleb arvesse võtta nii pidevaid kui hüppelisi arengulisi muutuseid. Värsked ja põnevad sünnieelse arengu kirjeldused annavad meile pisutki aimu areneva organismi kui süsteemi esialgsest seisundist. Näiteks võib jälgida loote liigutusmustreid, mis sarnanevad roomamisele ja kõndimisele liikumisviisidele, mis arenevad täielikult välja alles mitmeid kuid hiljem. Kas lapsed õpivad käima lihtsalt tänu küpsemisele või tekivad need motoorsed võimed juba olemasolevate süsteemide
- sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus. Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas funktsioonis paljude teiste oluliste funktsioonide jaoks - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või
3. Ülevaade agressiivsuse teoreetilistest käsitlustest Agressiivsuse teoreetilised käsitlused varieeruvad sõltuvalt sellest, milline teadusharu seda teemat on käsitleda võtnud. - sotsioloog näeb põhjusi sotsiaalsetes suhetes - geneetik leiab pärilikke faktoreid - psühholoog näeb põhjusi inimese psüühikas Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud
tekkimine ja paljude rakkude programmeeritud surm – ühtviisi olulised morfogeneetilised protsessid. Embrüonaalne induktsioon. Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja aktiveerivad SMAD-valgud, mis toimivad tuumas transkriptsioonifaktoritena; Retinoolhape (Retseptorid (RAR-α, RAR-β, RAR-γ): tuumaretseptorid (rakusisesed), võivad toimida transkriptsioonifaktoritena.
nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kromosoome 46, jaotuvad 23 paariks, 1 paar sugukromosoomid, 22 autosoomid. Mehel XY, naisel XX. Uue organismi sugu määratakse viljastumisega, kas XX siis tüdruk, XY siis poiss. Osadel loomadel on emasel hoopis erinevad sugukromosoomid, nt kanal ZW ja kukel ZZ. Y-kromosoom sisaldab meesootunnuseid ja hiljem spermatogeneesi. X-kromosoomi geenid määravad ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. suguliitelised, tekitavad pärilikke haiguseid või defekte. Suguliitelised haigused: Daltonism punarohepimedus X kromosoomis olev retssessiivne alleel. Hemofiilia retsessiivne alleel Pärilik muutlikkus Muutus geneetilised materjalis DNA-s) Mutatiivne muutlikkus (välistegurid liigiomasel tasemel), põhjustavad mutageenid · füüsikaline kiirgus · keemiline tugevad alused ja happed · bioloogiline viirused
käitumise aspektides • Üleminekud tavaliselt kiired Areng = segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Areng ja õppe- kasvatustöö Õppe- ja kasvatustöö seisukohalt on õpilase arengu mõtestamise väljund kahetine: 1. Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused Õppimise teooriad (Biheiviorism, sotsiaalne õppimine – Biheivioristlik õppimise käsitlus Bioloogilised teooriad (Küpsemise koolkond) – Humanistlik õppimise kästlus, Kognitiivne õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) –
rohkem peaks tööl pingutama, mida nad on saavutanud ja kuidas äri on edenenud. Töötajad tunnevad ennast siis meeskonna liikmena ja see paneb neid hea eesmärgi nimel rohkem pingutama. Kallista-oma-inimesi-põhimõttel toimiv ettevõte toimuks läbipaistvalt, kui oma töökaaslastest saadakse informatsiooni otse. Äärmiselt oluline on teha iga aasta regulaarselt aruandluseid. Aruannetes väljendatakse individuaalselt isiku arengulisi vajadusi ja probleeme. Inimesed soovivad teada oma käekäigu kohta ja seda lähenemisviisi tuleks võtta positiivsetele ja tugevatele külgedele tuginedes. See kurvastab töökaaslasi, kui aruandesse kirjutatakse negatiivsest seisukohast. Oleks hea vältida koolile omaseid hindamissüsteeme, mis pigem halvustavad kui annavad motivatsiooni juurde. Parim viis inimeste kohta aruande koostamine on anda pidevat tagasiside sellest, kuidas neil
Mõisted agressiivsus ja vägivald on defineeritud sadadel eri viisidel, kitsamalt või laiemalt. Agressiivsus on laiem mõiste kui kuritegevus Agressiivsuse teooriate üldine klassifikatsioon: J.Mackintosh, Theories of Agression. Kogumikust: Principles and Practice of Forensic Psychiatry. Ed.by R.Bulglass, P.Bowden; Churchill Livington 90. Bioloogilised teooriad Need on teooriad, mis oma lähtekohalt on bioloogilised ning mis sisaldavad etoloogilisi, sotsiobioloogilisi ja arengulisi lähenemisi ning kommenteerivad füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas funktsioonis paljude teiste oluliste funktsioonide jaoks - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või
Mida lähemal on kromosoomis kaks geeni, seda väiksem tõenäosus, et nad ristsiirdena ümberkombineeruvad. Sugukromosoomid- 23 (24) 22 paari, mis on naistel ja meestel sarnased nim. Autosoomideks. Naisel on igas keharakus XX-sugukromosoomi(homoloogilised) Meestel on- XY-sugukromosoomid Uue organismi sugu nääratakse viljastumisel. (X-tüdruk, Y-poiss) Y-määravad lootel meessoo tunnuste kujunemise, kontrollivad spermatogeneesi X-määravad ainevahetuslikke, arengulisi, vaimseid tunnuseid (Xgeenid-suguliitelised) suguliitelised puuded(retsesiivsest X-st)- daltonism, hemofiilia Pärilik muutlikus Pärilik ehk geneetiline muutlikus: Kombinatiivne-vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks(meioosi, viljastumise käigus) kromosoomide, geenide struktuur ei muutu, toimub geenide ja kromosoomide erivormide pärast Mutatsioon- muutub geenide või kromosoomide struktuure (Hugo de Vries- mutatsioonid)
On sotsiaalse tegevuse ja õppimikogemuste planeeritud kompleks, mille ideeks on võimaldada inimestel hallata oma tervist... Helkurid jne.. 60ndad - Pereplaneerimine, kasvatus, tervisenõustamine. 70ndad krooniliste haiguste ennetamine: katsetati 1. Hirmutamine ja teadmiste jagamine N: kuis a nii teed, siis saad selle. (Ei toiminud) 2. teadmiste jagamine hoiakute muutmine. (ei toimi) N: 3. afektiivsed lähenemise viisid: püütakse õpetada otsuste tegemist, püütakse arvestada arengulisi iseärasusi. Missugused on soovid ennast teostada. Sotsiaalsus, autoriteet, enesetunne. 4. Sotsiaalne mõjustamine- viidata sotsiaalsetele normidele. Julgutada noori ning teadvustada neid. Aktiivtöö noortega. Isemõtlemise julgustamine. Täiskasvanute eeskuju. Aktiivne õpetuslik meetod. Tervisekasvatuse eesmärgid Preventsioon Tervise säilitamine ja parandamine Riskiteguritele eksponeerituse vähendamine. Tervise edendamise valdkonnad
* sugukromosoomid on inimestel XX - naistel ja XY- meestel. Lindudel Z Z isaslinnul ja ZW emaslinnul. Uue organismi sugu määratakse viljastamisel: *Meioosi tagajärjel saavad pooled spermidest X kromosoomi ja pooled Y. Sugu oleneb sellest, millise kromosoomiga sperm munaraku viljastab. ********************************************* Y- kromosoom määrab meessoo tunnuste arenemise, kontrollib hiljem spermatogeneesi. X- kromosoom määrab: ainevahetuslikke-, arengulisi- ja vaimseid tunnuseid. X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks, kuna neil esineb geene mis põhjustavad pärilikke haigusi ja defekte. Näiteks: daltonism e värvipimedus, hemofiilia jt. Suguliitelised puuded tulenevad retsessiivsetest alleelidest X kromosoomis: *Meestel on üks X kromosoom seega haigus avaldub kui seal on vastav alleel. *Naistel on kaks X kromosoomi kui ühes on vastav alleel, siis haigus veel ei avaldu. Geneetika ülesanded: 1
Kogemuse mõiste haarab omakorda erakordselt laia ampluaa juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate käitumisviiside elus läbiproovimise olukorrad, nii sihipäraselt omandatud teadmiste süsteem kui ka ükskikfaktidest tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu
uute kogemuste saamine. Kogemuse mõiste haarab omakorda erakordselt laia ampluaa juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate käitumisviiside elus läbiproovimise olukorrad, nii sihipäraselt omandatud teadmiste süsteem kui ka ükskikfaktidest tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt
Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik , varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks.
tagajärje vahel. Suhtlemine ehk kommunikatsioon. 3.6. Inimene ja tema suhtumine oma pärinemisse loomariigist Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur, kuid kõigi nelja tunnuse inimesele ainuomasust on võimalik vaidlustada. 3.7. Kokkuvõte Evolutsiooniteooria sõnastamisest alates on teadlased uurinud inimeste ja loomade arengulisi seoseid. Väiteid, mis põhjapanevalt kinnitaks, et inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud
loominuglisus, oluline mõista, et lapsel puudub oskus vahet teha fantaasial ja päris elul. Selles astmes ei suudeta kohaneda teiste vaadetega, tõenäoliselt ei suuda ka ette kujutada, et teistel on teised mõtted. See on seotud egotsentrismiga (katse mäe vaatamisega videost) egotsentrismi aitab ületada suhtlemine eakaaslastega. Lapsevanematega ja vanematega see ei ületu. Egotsentrism ei ole ainult lapse mõtlemise juurde käiv. Kui inimene Teeb neid nn arengulisi hüppeid siis ka selle hüppe ajal on inimene egotsentraalne. Mittereversiivsus- lasped ei suuda liikuda mõttes edasi-tagasi. Intuitiivne mõtlemine- vahetu arusaam ja asjade mõistmine. . Intuitiivne mõtlemine. 3. Konkreetsete operatsioonid periood- Lapsed on võimelised liitma/lahutama/korrutama jagama. Loogiline mõtlemine! Oskavad sündmuseid ja objekte klassifitseerida ja mõista seoseid. Raskusi abstraktse mõtlemisega. Egotsentrism väheneb järkjärgult
suudavad eraldi rohkema infoga hakkama saada Millest käelisus tuleb? Keskkondlikud teooriad - Mõõga ja kilbi hüpotees – parem südame kaitse - Keskkond sarrustab – last sunnitakse kasutama, kuigi on mõlemakäeline - Keskkondlik õnnetus – kaksikutel on nii neuroloogia häired kui vasakukäelisust oluliselt rohkem Anatoomilised teooriad - Vasak poolkera küpseb varem ja areneb paremini - Paljudel liikidel vasakul kehapoolel arengulisi eeliseid mis ei tulene geneetikat Hormonaalsed teooriad: - Testosteroon mõjutab soolisi ajuerinevusi – pärsib vk arengut Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused - Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid
o Tihtipeale sooviti 15 aastat nooremat naist, kuid neid õnnelikke mehi oli siiski vähe o Võib kanda ka tänapäeva Rootsi meeste ja naiste näide (slaid 30) · Kõige rohkem lapsi on rikastel meestel ja vaestel naistel (slaid 31) · Paarivälised suhted: o Sagedam siis, kui viljastumise võimalus maksimaalne Suguline valik · Meeldivad enam sümmeetrilisemate meeste lõhnad (geneetiliselt paika pandud vähem arengulisi häireid, pole segavaid asju, väljendub lõhnas) · Maskuliinsus, feminiinsus: o Feminiinsema näoga mehi eelistati terveks eluks partneriks, maskuliinsema näoga üheöösuhteks o Kuid kui mängu tulid oraalsed kontraseptiive, siis arvamus muutus pigem vastupidiseks · Naised, kellel on püsipartner olemas, eelistati dominantseid mehi, kui neil polnud, eelistati vähem dominantseid mehi
on vajalik neuroblastide tekkeks. Hairless ja teatud viiruste EBNA2 valk interakteerub Suppressor of Hairless'i promootoriga. Wingless aktiveerib dishevelled'i ja viimane blokeerib Notch geeni aktivatsiooni. Delta/Notch signaalirajad ja Neurogenin1 funktsioneerivad mitmetes eri staadiumites sensoorsete neuronite eristumisel, esmalt neuraalplaadi külgede ja hiljem migreeruva neuraalharja rakkude hulgas. Notch valgud kontrollivad arengulisi valikud ka hemopoeesis, so kas lümfoidsetest progenitoridest saavad B- või T-rakud. Lisaks normaalse hemopoeesi reguleerimisega on Notch valgud seotud ka inimese leukeemia tekkega. Nende signaaliradade komponendid, signaali edastamise mehanismid ja bioloogiline tähtsus erinevate organsüsteemide ning rakutüüpide kujunemisel. Arenguliste signaalide antagonistid - Fibroblast Growth Factor'i signaali inhibitsioon pidurdab hiire lootel kopsupungakeste harunemist
Mida lähemal kromosoomis geenid paiknevad seda väiksema tõenäosusega nad ristsiirde käigu ümber kombineeruvad. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded Kõiki sugukromosoomides asuvaid geene nimetatakse suguliitelisteks. Y-kromosoomis on geenid, mis määravad: meessoole omaste tunnuste kujunemise, spermatogeneesi, üksikud muud tunnused. X-kromosoomis geenid, mis määravad: naissoole omaste tunnuste kujunemise, ovogenees, palju ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid. Sugukromosoomid on see kromosoomi paar, mis meestel ja naistel erinevad. Autosoomsed on ülejäänud kromosoomid. Suguliitelised puuded. X-liitelised: daltonism (punarohepimedus), hemofiilia (vere hüübimatus). Y-liitelised: ainult meestel- kõrvalestade karvasus. 39 Organismide muutlikus Organismi võime teistest erineda. Pärilik muutlikus.
1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid. Strukturaalsed ja funktsionaalsed piirangud. 2. Kognitiivne psühholoogia: Mõistmaks tegutsemise sotsiaalseid ja arengulisi aluseid ning normist hälbivat käitumist. Mentaalsed protsessid: Tähelepanu, Taju, Õppimine, Mälu, Probleemilahendus, Keel Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras
moodustavad ummikseisu Euroopa Komisjoni ja Kuningriikide vahel tänu vaidlustele arvepidamise üle avaliku sektori kulutuste üle. Rechari üle vaidlemise tähtsus seisneb selles, et liit piirkondlike valitsuste ja riigiüleste intsitutsioonide vahel võib tuua rohkem tsentraliseeritud ja unitaarsema riigi nagu UK. Komisjon ei tahtnud algatada riikidevahelist vaidlust, vaid tahtis lihtsalt regionaalseid arengulisi eesmärke rakendada. Huvitav fakt on see, et ka teised intsitutsioonid nagu Euroopa Parlament soovisid ja suunasid Komisjoni otsesele vastandamisele UK valitsusega. Vaidlus antud küsimuse üle lõppes, kui UK nõustus näitama toetuste kasutamist eraldi iga programmi kohta, nii et täiendava krediiti heakskiit võib olla lubatud kohalike valitsuse poolt, kes saab ERDFist abi, seejuures tõstes oma kapitali lage ja lubades valitsusel kasutada täiendavaid ressursse
annaabi.ee 
