Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Araali mere kuivamise tagajärjed ja põhjused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tormid, araali, soolase, kuivamine, kalad, soolatormid, suremine, aurustunud, soolsusega, mullad, kuivaks, vastutustundetu, vähemaks, kirdetuuled, sealne, kuivem, lühikesed, suved, talved................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik .........................................................................................................7 Inimtegevus ..............................................................................................9 Keskkonnaprobleemid ..............................................................................9 Pildid Taimed .....................
suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Araali meri Järv Kuivamise põhjused · Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks · Loodusliku tegurina sademetehulga loomulik vähenemine Pindala väheneb ja soolsus suureneb · Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala kahanenud kolmandiku kunagisest. · Järve soolsus tõusnud. Araali meri täna ... · Järve soolsus tõusnud 10 promillilt 45 promillini · Veetase langenud 17 meetrit · Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi · Järv 5 kuud aastas jääs
mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. mikroorganismid, mesofauna Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus: muldade kultuuristamine, degradeerumine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani.
Esitas sademete, õhurõhu, jõgede ja järvede veetaseme, liustiku laienemise ja sulamise perioodilise muutumise teooria. Hiljem tegeles Alpi mäestiku uurimisega, selgitas mäeliustike taantumist kliima soojenemise tõttu 19.sajandist. Geograafia GE3 Hüdrosfäär 1. Vee jaotus Maal 2. Suur ja väike veeringe Soolane 97,2% Väike veeringe Ookeanidel aurustunud Mage 2,8% vesi langeb ookeani tagasi o Pinnavesi 77,8% Suur veeringe Ookeanil aurustunud vesi, Jää ja liustikud 99,36% mis jõuab maismaale Järved 0,61% 3. Veeringe lülid Atmosfäär 0,03% Sademed Jõed ja allikad 0,003% Auramine
keemilised(toitainete sisaldus) ja füüsikalised(mulla lõimis) omadused, määrab, kas on aluseline või happeline, soojenemiskiiruse, õhu ja niiskuse sisalduse. · Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb...........................................................
seda kallutab Coriolis'i jõud itta. See on parasvöötme läänetuulte tsoon. Jugavoolud Ferreli raku tugevad läänetuuled tropopausi all. Tuule kiirus mõne km kõrguses ja mõnesaja km laiuses "tuuletorus" suurem kui 20 m/s; äärmisel puhul üle 125 m/s. Ekvaatori suunast tulnud soe õhk kohtub 60. laiuskraadi lähistel pooluse suunast tuleva külma õhuga. Õhumasside segunemist ei toimu ning neid jääb eraldama polaarfront. See on tsoon, kus õhk kerkib ning tekivad tormid. Osa kerkinud õhust suundub tropopausi all tagasi subtroopikasse ja laskub koos ekvaatorilt tulnud õhuga. Polaarfrondi taga pöörab Coriolis'i jõud pooluse poolt tuleva õhu läände, seega on polaaralal valitsevaks idatuuled. Talvel tungib polaarõhk koos polaarfrondiga kesklaiustele ja vahel isegi subtroopikani. Frondi tsoonis kerkiva õhu pöörab Coriolis'i jõud tropopausi all itta ja tekitab seal tugeva läänetuule. Õhusaaste
Valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Mussoonid ekvaatorilt toovad kaasa suurel hulgal sademeid. · Talv siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid, nende tagajärel võivad tekkida üleujutused. Õhk mutub värskeks ja savann hakkab haljendama. MULLASTIK Savannides valitsevad nagu vihmametsaski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad läbi. Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung. Hävinev taimkate ei saada liivade liikumist takistada. LOOMASTIK Savannide ligirikkas loomastikus on arvukalt rohusööjaid imetajaid. Paljud neist liiguvad ringi karjadena ning on omakorda toiduks arvukatele kiskjatele. Savannide lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused kuhilad.
Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on
Lõuna-Eestis moodustavad Devoni liivakivikihid mitmes jõeorus kauneid paljandeid: Taevaskojad Ahja jõe ürgorus, Kalmistu paljand Tartus Emajõe ürgorus, Võhandu ja Piusa liivakivipaljandid jt. Eesti äärmises kagunurgas on taas näha lubjakivipal-jandeid, ilmekaim neist Kalkahju paljand Peetri jõe ääres Võru maakonnas. Võrumaal esineb pealiskorras lisaks liivakivile ka savi. Devoni ajastu setete punakas värvus on tingitud kivimite rauasisaldusest. Samuti on punakad Lõuna-Eesti mullad, mis lasuvad otse pealiskorral. Huvitav Põhja Eesti paekallas ehk klint on osa ligi 1200 km pikkusest Balti klindist, mis algab Ölandi saare lähistelt merepõhjast ja kulgeb üle Läänemere põhja ja kirdesse, üle Põhja-Eesti ranniku kuni Laadoga järveni. Paekalda pikkus on Eestis 300 km ja maksimaalne kõrgus ulatub Ontikal 50 meetrit üle merepinna. See on ühtlasi ka kogu Balti panga kõrgemaid kohti. Suurima suhtelise kõrgusega (umbes 40 m) on paekallas Toila vallas Päites
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale
deflatsiooni ehk tuulekandega deflatsioon esineb enamasti väikeste sademete hulkaga tasastel kuivadel maadel kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. Suur osa muldadest ehitus ning tööstus kompleksidega hävitatud (füüsikaline degratsioon) tehiskattega alade pidev suurenemine põhjustab lisaks muldade hävinimisega ka mitmete taimede koosluse kadumise. Muldi hävitatakse ja kahjustatakse ka kaevanduste rajamisel mullad tihenevad ja õhustatus ja veesisaldus vähenevad. Muldade keemiline degratsioon on suuresti seotud tööstuses tekkivate kahjulike ainete satumisel mulda. Enamasti saastub sellise tööstuse ettevõtte lähiümbrus. Kuid osaliselt kanduvad saaste ained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on põhja ja lääne euroopas suureks probleemiks ulatuslikud väävliehited. Õhku satuvad väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid
· Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. · Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse: · füüsikalist murenemist e rabenemist, · keemilist murenemist e porsumist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide keemilis-mineraloogilise koostise reageerimine vee,
huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. 15 Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
-------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad
-------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos) Sooldumise näide 1954 a Araali meri Amu-darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- (puuviljad, melonid, riis)-----Jõgede veetase langes----- mere tase langeb 1/3 1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE????? Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad
Tekstiilitööstus tarbib suurel hulgal kemikaale ning tellijafirma jaoks on väga mugav kõik need mürgised jäägid lihtsalt ära visata, kuna ohtlike jäätmete käitlemine ei ole tootmispiirkonnas kohustuslik. [9] Reostatud veekogud ja põllud ei puuduta ju otseselt ei tarbijat ega tellijat. Ometi on kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle planeedi elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud endale kohustuse abistada vaesemaid riike. Keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest kinni. [9] Kiirmood põhineb odaval toormaterjalil puuvillal ja polüestril , mis kokku moodutavad 80% maailmas toodetavast kangast. [13] Puuvillast, mis oli kuni 19. sajandini luksuskaup, on tänapäeval saanud enim kasutatud looduslik tekstiilikiud. Suurimad puuvilla eksportijad on USA, Hiina ja India. (6) Kolm
Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja- Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud
liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill ja jänesekapsa kkyt - Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Salumets- Kesk, Lääne- ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: viljakad mullad, parasniisked. Puu- ja põõsarinne: kuusk, haab, pärn, kuuse- ja lehtpuusegametsad, jalakad, tammed. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud
oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 12. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
1000mm, talved jahedad aga mitte alla 0C. Keskkond: sademeid palju, niisutust pole vaja, esineb orkaane ja taifuune, laialehised igihaljad metsad, muld kollakas või punakas ja viljakas, kasvatatakse suhkrurooga,tubakat, teed ja puuvilla Vahemereline kliima: 30-45NS talv pehme ja sajune ( 5-10C), suvi palav ja kuiv (20-30C), sademeid 400-600mm. Keskond: taimestik on kohastunud põuase suvega igihaljad kõvalehised metsad ja põõsastikud, mullad viljakad ja erosiooniohtlikud,kunstlik niisutus on vajalik Mereline läänerannikukliima(parasvöötme vihmametsad): 35-60NS aktiivne tsüklonaalne tegevus,sademeid on palju(üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed(mõned miinuskraadid) Keskkond: muld on suure läbipesemise tõttu keskmiselt viljakas ja vajab väetamist, laialehiste metsade levikuala(pöök), tugevasti kultuuristatud(teravilja ja karjakasvatus)
väikese osa. Rohttaimed moodustavad tiheda kamara, mistõttu on seemnetega levimine raske. Paljud rohttaimed moodustavad mättaid ja tihedaid juurerägastikke. · Mullastik Rohtlas levivad eelkõige mustmullad- mullad, mis rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid. Seega võib mustjasmulla huumushorisont ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. · Loomastik Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlad suurte loomakarjade pärusmaaks. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope
ekvaatorile lähenedes läände e. avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse e. külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule sooja ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning kliima muutub pool maailmas NIISKUS JA PILVED sublimatsioon – tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek evaporatsioon – aurumine kondenseerumine – gaasilisest olekust vedelasse üleminek õhuniiskus – õhus leiduv veeaur. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse ka küllastamata ja küllastunud niiskust
sademeid, mille pH on madalam kui 5. Happesademete tekkepõhjused on inimtegevus nt fossiilsete kütuste( nafta, kivisüsi, põlevkivi) põletamine, metallide sulatamine ja metsatulekahjud. Samuti mõjutavad looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus ja äike.Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused. Selleks, et vältida happesademete teket, tuleks vähendada fossiilsete kütuste põletamist ning piirata metallide sulatamist. 4. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Näiteks: keskmine sademete hulk ei ole muutunud, kuid on muutunud sadaemete jaotus aasta jooksul - talved on vihmased ja suved põuasemad.Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks
Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. 13.Organismide tegevus ja maakoor. Organismide toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni järved ning kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad e. kaustobioliidid.Puu- ja rohttaimede juured tungivad kivimite vahelistesse lõhedesse aidates nii kaasa murenemisele. Järvede kinnikasvamine veekogu asustanud taimed langevad pärast elutegevuse lõppemist põhja ja tekitavad muda, mille paksenemine viib pikkamisi järve sügavuse vähenemisele. Lõpuks kasvab järv täielikult kinni ja temast saab soo. Soode
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt
mandrid ning põhjast levisid kaamlilised Lõuna-Ameerikasse, aga kui nad kohale jõudsid, olid nad juba evoutsioneerunud laamadeks. · Aktiivne levimine - organismi ümberpaiknemine ühest punktist teise aktiivselt omal jõul liikudes - ujudes, lennates või maad mööda kulgedes. Nt merikilpkonnad, linnud, elevant. · Passiivne levimine - organismi ümberpaiknemine mingi välise jõu mõjul tuul, vesi, teised organismid. Nt tormid võivad kanda edasi terveid putukapopulatsioone, hoovused võivad kanda, inimesed kannavad parasiite jne. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja okeaansed, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria
“Must Kolmnurk” Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 2. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 2. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja- Eestis). 2. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal
2. liiki külm front tekib siis kui soe õhk on labiilne ja sisaldab küllaldasel veeauru. Sellises olukorras annab külma õhu kiilu sissetung sooja õhumassi alla tõuke intensiivseks konvektsiooniks soojas õhumassis. Niisugused külmad frondid võivad liikuda väga kiiresti. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine termilised karakteristikud. Eesti klimaatilises iseärasused. Mulla külmumine algab kui temp langeb alla O oC. Külmub mullas olev vesi. Külmad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Pinnase külmumine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu koha kliimast, ilmast, lumekattest, reljeefist, pinnaste termislitest omadustest jt. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult, siis pole külmumise sügavus kuigi suur. Pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekkida ka
annaabi.ee 
