Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Apteegivõrgus saada olevad rauapreparaadid.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, manustamine, rauasisaldusiirup, tablettuukaudu, foolhape, preparaadid, tselluloosahharoos, mineraal, vaegus, rauapuudus, rauapreparaadid, ampull, naatriumhüdroksiid, tabletid, pulber, tsink, talk, magneesiumstearaat, 10mgorbitool, elen, eliisa, janne, nuut, kogustes, potentsiaalselt, igaks, juhuks, kahjustav, iiveldus, kõhulahtisusBio-Multi Elevit Pregnacare Pregnacare+Omega3 Vitrum Prenatal Livol Multi Total PregnaCaps Raseda vajadus A - 1,2 mg 6 g 400 g 8001100 g (Max 2.5 mg/p) B1 0.6 mg 1.55 mg 3 mg 3 mg 2.8 mg 1.05 mg 0.5 mg 1.6-1.7 mg B2 1 mg 1.8 mg 2 mg 2 mg 3.2 mg 0.8 mg 1.6-1.7 mg B3 20 mg 1720 mg B6 0.9 mg 2.6 mg 10 mg 10 mg 6 mg 1.5 mg 1.25 mg 1,51,6 mg B12 1.5 g 4.0 g 6 g 6 g 9 g 1.5 g 2 g 22,6 g C - 100 mg 70 mg 70 mg 100 mg
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat,
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks
mikrotoitained, süsivesikud, vesi, makrotoitained, mineraalained. Toitained: Makrotoiteained Rasvad Süsivesikud Valgud Vesi Mikroiteained Vitamiinid Mineraalid Tõmba alljärgnevas loetelus toitainetele joon alla: jahu, muna, v alk, liha, piim, vesi, sai, vitamiinid, rasvad, puuviljad. Vitamiinid Milliseid vitamiine on nendes toiduainetes? Kirjuta, millist vitamiini selles toidus leidub ja miks on see vitamiin organismile vajalik. Kala Muna Pähklid Puuviljad Äärmiselt kasulik Muna sisaldab B1, Toiteainete rikkad Puuviljad võivad kala sisaldab A, D, E, B2, B3, B5, B6, H, pähklid sisaldavad: sisaldada A, K, B2, B5 ja B12 vitamiine, B12, D ja A vitamiine B1, E, B2, B3, B6, B6, B9 ja C vitamiine. mõnedes liikides ka A-vitamiini vajame B5, H ja B9 vitamiine
* 600 g hautatud maksas, * 10 l piimas. Biofunktsioonid • Soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori imendumine, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks • Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti • Normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • Soodustab raua (Fe) ainevahetust • Stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. • D-vitamiin on kõige „mürgisem” vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. • Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. • Vanusega väheneb naha võime toota D- vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Vaegus Liig lastel – rahhiit ohtlik eelkõige lastele
munades ja piimatoodetes. Mõned vitamiinid leitakse looduses nn provitamiinide kujul, teised on koensüümide osad. Vitamiinid on biomolekulid, mis toimivad keemilistes reaktsioonides nii katalüsaatorina kui ka substraadina. Näiteks on K-vitamiin osa verehüübimisega seotud protsessidest. Vitamiinid toimivad ka koensüümidena, mis kannavad radikaale ja keemilisi rühmi ensüümide vahel. Näiteks foolhape juhatab rakku mitmesuguseid metüül-, formüül- ja metüleenrühmade süsiniku rühmi. Vitamiinid mängivad olulist rolli antioksüdantidena. Inimorganismis vitamiine ei sünteesita, välja arvatud D-vitamiin, mis tekib keha päikesevalguse mõjul. Teised vitamiinid peaksid toiduga kaasas olema. Vitamiinide puudumine toidus viibib nappide tingimuste korral ja seeläbi tekitab erinevaid haigusi. Vitamiinide üleannustamine on samuti ohtlik.
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg),
seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6
Kalas leidub ka antioksüdati seleen ja mikroelementi jood, mis on samuti meie organismile õiges koguses väga vajalikud. Samuti omega 3 rasvhapped, mis kaitseb meie organismi haiguste eest ja aitab ehitada lihaseid.Kõrge toiteväärtusega müsli sisaldab mineraalidest mangaani ja magneesiumi. Müslis sisalduvad lahustuvad kiudained vähendavad organismi kolesteroolitaset. Sarnaselt müslile sisaldab neid samu mineraalained ka täisterasai. Foolhape, fosfor, raud ja kaalium on samuti esindatud nii müslis kui ka täisterasaias. Singis on B12 vitamiini suhteliselt vähe, kuid ta on valgurikas ja rasvarikas. Kokkuvõte Olles kursis sellega, mida teatud toiduained sisaldavad ning toitudes mõõdukalt ja mitmekesiselt on võimalik märgatavalt oma enesetunnet ning elukvaliteeti parandada. Ülal välja toodud toiduained sisaldavad mitmeid organismi normaalseks funktsioneerimiseks vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.
kahjustused (maks, neerud), paistetus, lõhn, valu, veritsus, kleepuvus, naha õhenemine jms). · VB kiirgusel on inimesele mitmeid positiivseid efekte: * parandab immuunsüsteemi * stimuliseerib naha loomulikke protsesse, * on stressi alandava toimega, * parandab vereringet, * soodustab melaniini, serotoniini ehk hea tuju hormooni ja feromooni vabanemist, * tõstab kehas loomuliku D3-vitamiini tootlikkust, mis parandab inimese tervislikku üldseisundit. D3 vitamiin on vajalik inimese luustiku normaalseks arenguks ja osteoporoosi progressi aeglustamiseks. · UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. · UVB NEGATIIVSED MÕJUD Rootsis korraldatud vaatluse tulemusel saadi kinnitust, et 20 aasta jooksul UVB valgusravi saanud patsientidel ei täheldatud naha kortsumist või melanoomi haigestumise
seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism
Vitamiin D 5µ g Luude ja Vitamiinid A Rahhiit, luude Taimetoitlu (kaltsiferoolid) kalamaksaõli hammaste kasv, ja C, hõrenemine s, , kala, maks, kaltsiumi kaltsium, mineraalõli munad imendumine fosfor d, ravimid Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisv (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi astased idud, rakumembraane mangaan, hormoonide tabletid, pähklid, kala vereringeelundei seleen sekretsioon ja raud, toidu d ja lihaseid organismi vähene
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogused on samuti ära näidatud. O
redutseeritakse HDL-ks e. suure tihedusega lipoproteiiniks (high density lipoprotein), mis viib liigse kolesterooli tagasi soolestikku, et see eraldataks organismist. LDL vastutab ateroskleroosi tekkimise eest. Ideaalne suhe üldkolesterooli ja HDL vahel on 6:1, LDL ja HDL suhe 3:1. 10. Peatükk. VITAMIINID JA MINERAALAINED 10.1 Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D). Organismil on võimatu ellu jääda ilma vitamiinideta. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD, neil ei ole energeetilist väärtust, nad ei sisalda kaloreid. Vitamiinid ei asenda valke, rasvu, süsivesikuid, vett ega ka üksteist. Ei ole võimalik tarvitades vitamiine lakata söömast ja loota jääda terveks. Vitamiinid on toidu minoorsed (mikro-), asendamatud komponendid. Kuidas vitamiinid toimivad Kui organism on nagu auto sisepõlemismootor, siis vitamiinid on nagu süüteküünlad.
Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C, mg Lapsed 6-11 300 10 3 0,4 0,5 5 0,4 50 0,5 20 kuud
ja nende ehituse oluline heterogeensus on peamised põhjused, miks vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja vesilahustuvad. Vitamiinide kohta peaks teadma: · vitamiinid on eluks hädavajalikud; · -vitamiinide kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik · -vitamiinid ei oma energeetilist väärtust, st nad pole energiapillid; · -vitamiinid ei asenda teisi toitained; · -üks vitamiin ei asenda teist; · -vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid; · -vitamiinide kestvad megadoosid on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulikud; · -vitamiinide kasutamine vajab korrektset ja meditsiinilist lähenemist, mistõttu vitamiinide meelevaldne tarbimine pole kindlasti põhjendatud ega edukas. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid
Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest: mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape (vitamiin B3), niatsiin, vitamiin K, jt.); teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A);
· Päevane soovitus 9-15 mg · Rauda väljutatakse kehast vananenud naharakkude kaudu, keha sisemiste pindade nagu õhuteede, kusejuha ja soolestiku kaudu. Rauda leidub: · Heemne- lihast omandatav ja mitteheemne- taimne toit; · Maksa-, veise- ja sealiha; · Täisteratooted; · Kaunviljad, oad; · Kuivatatud puuviljad (rosinad, datlid); · Merekarbid; · Muna; · Kõrvitsaseemned; · Suhkrurikas toit on rauavaene; Rauapuudus: · Rauapuudus on üks suurimaid toitainevaegusi maailmas, kuigi üksnes pisut harvemini esinev arenenud riikides kui arengumaades. See mõjutab võrdselt nii lihasööjaid kui taimetoitlasi · Punane vein, kohvi ja tee; · Verekaotus ja trauma (verejooksud), aneemia- kehvveresus; · Väsimus; · Kahvatu nahk; · Nõrk immuunsussüsteem; · Madal vererõhk; · Söögiisu vähenemine; · Murduvad ja haprad küüned ja juuksed; Raua üleküllus: · Stress;
Lambaliha · Lambaliha hinnatakse tema valkude, asendamatute aminohapete, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest. · Lambaliha on õrn, peenekiuline ja kergesti söödav. · Lambaliha tarvitamine ka väikestes kogustes stimuleerib taimsete toitainete omastamist ja väldib loomse valgutarbe puudust. · Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui veiselihavalik. Temas leidub küsiini, valiini, treoniini, fenüülaniini, metioniini ja trüptofaani. · Lambalihas on mitmeid vitamiine, eriti vitamiini B1 (tiamiin), B2 (nikotiinhape), B3 (pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiselih
D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
võib tekkida asendamatute rasvhapete defitsiit. Asendamatute rasvhapete hulk ei tohiks langeda alla 3% toiduenergiast. Rasedatel peaksid asendamatud rasvhapped katma 4,5% ja rinnaga toitvatel emadel 6% toiduenergiast. Trans-rasvhapetest ei ole soovitatav saada üle 2% toiduenergiast. Neid on palju margariinides, mistõttu nendega ei maksa liialdada. Loomsed toidurasvad sisaldavad rohkesti kolesterooli. Kolesterool on rakumembraanide koostisosa ning vajalik paljude nn. steroidhormoonide, ka vitamiin D3 -hormooni ehk kaltsitriooli sünteesiks. Organismis endas toimub kolesterooli süntees maksas (80%), nahas (5%) ja ka teistes kudedes. Kolesteroolisisalduse pikaajaline langus toidus suurendab negatiivse tagasiside printsiibil tema sünteesi. Pikaajaline kolesteroolirikka toidu söömine võib põhjustada selle ladestumist veresoonte seintele. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. 2.3. Soovitused süsivesikute tarbimiseks
soovitatav tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, aga ka 8 operatsioonijärgselt. Astelpajulehtedest vannid leevendavad reumat ja podagrat, veresoonte lupjumist, vegetatiivse närvisüsteemi häireid ning klimakteerilisi ilminguid. Astelpaju on hinnatud ravimtaim, mille väärtus seisneb vitamiinirikkuses ja teiste bioaktiivsete komponentide olemasolus. Astelpajuviljade koostisse kuuluvad: vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, B-grupi vitamiinid, karotenoidid (b-karoteen, g-karoteen, lükopeen), bioflavonoidid (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin), mineraalained, asendamatud rasvhapped, orgaanilised happed jm. Toidulisandina sobib astelpaju toetava vahendina alljärgnevate näidustuste puhul : Immuunsüsteem - Astelpajul on üldtoniseeriv ja immuunsüsteemi stimuleeriv toime eelkõige tänu kõrgele b-karoteeni ja vitamiin C sisaldusele. Seetõttu on astelpajutooted heaks vahendiks
Vitamiin D 5µ g Luude ja Vitamiinid A ja Rahhiit, luude Taimetoitlus, (kaltsiferoolid) kalamaksaõli, hammaste kasv, C, kaltsium, hõrenemine mineraalõlid, kala, maks, kaltsiumi fosfor ravimid munad imendumine Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisvastase (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi d tabletid, raud, idud, pähklid, rakumembraane mangaan, hormoonide toidu vähene kala vereringeelundeid seleen sekretsioon ja rasvasisaldus, ja lihaseid organismi võime saastunud õhk
!! 2. Verehüübimine 3. Südamelihase töö 4. Närvikoe funktsioneerimine 5. Immuunfunktsioon nt. akt. makrofaagid produtseerivad (immuunmoduleeriv toime) Defitsiit: ohustab imikuid, väikelapsi · Soodustab krooniline alkoholism, ainult taimne toit, peensoole haigused, mõned ravimid Tunnused: · Väikelastel rahhiit (dom. PTH) luude pehmenemine, kerge murdumine Vitamiin D resistentse rahiidi puhul ei mõju D manustamine põhjustatud enamasti neerude kahjustustest. · Täiskasvanutel osteomalaatsia (luude pehmenemine) Allikad: Loomsest toidust!!! · Kalaõli, munakollane, maks, või, pärm Kasutamine: · Koos Ca, P, vit A, vit C · Rahhiit, osteomalaatsia · Alkoholism, osteoporoos, psoriaas, diabeet, luumurrud, hüpoparatüreoidism, hepatiit, kollatõbi, artriit, tsüstiline fibroos Toksilisus: Steroidhormoonilaadne!!! POT: 0,020...0,035mg
0 FRUKTOOS, g 0,5 0,5 0,5 - 0,1 GLÜKOOS, g 0,4 0,4 0,3 - 6,4 KIUOAINED, g 7,1 6 7,2 6,9 3 VLKIUDAINED, g 0,4 0,3 0,3 - 1,6 TSELLULOOS, g 1,6 1,4 1,5 - 0 RET,EKV, µg 4 7 0 0 0 VITAMIIN D, µg 0 0 0 0 0,5 VITAMIIN E, mg 19 26,2 26,66 0,66 0,14 VITAMIIN B1, mg 0,83 0,5 0,21 0,18 0,06 VITAMIIN B2, mg 0,11 0,11 0,75 0,1 2,17 NIATS,EKV,, mg 10,2 1,14 6,5 18,9 0,11 VITAMIIN B6, mg 0,6 0,61 0,15 0,6
Sellegipoolest pole naistepuna oma müstilist võlu kaotanud. Germaanlased hindasid naistepuna kui maagilist taime ja pidasid teda päikesejõu sümboliks. Õitsev naistepuna kaunistas sageli altareid. Naistepunaõli leevendab ja ravib verevalumeid, põrutusi, lihaserebendeid, muljumishaavu, nihestusi. Vaigistab kiirelt valu. Takistab verevalumite laienemist. 3. Keemilised Taastumisvahendid MAGNEESIUM: Magneesiumi tähtsus: · kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C ainevahetuses, · mõjutab süsivesikute ainevahetust, on aminohapete aktiveerijaks, · on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · omab võtmerolli vähemalt 300 põhilises ensümaatilises reaktsioonis, aitab aktiveerida valgu sünteesil osalevaid ensüüme. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · närvilisus, muutused käitumises, häireid lihastes, · arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb toidu omastatavus.
7 Toitumissoovitustes on välja toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Allpool on välja toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6.Mineraalained
Küllastunud rasvhapped, %E, 9,5 9,5 94,7 üp* Monoküllastumata rasvhapped, %E, 7,4 7,4 74 Polüküllastumata rasvhapped, %E, 5 5 99,5 Kolesterool, mg 42,2 42,2 14,1 üp* Sahharoos, g 5,4 5,4 - Kiudained, g 10,8 10,8 43,4 Vitamiin A, µg-ekv 326 326 46,6 Vitamiin D, µg 0,2 0,2 2,2 Vitamiin E, mg 1,8 1,8 22,7 Vitamiin B1, mg 0,4 0,4 32,4 Vitamiin B2, mg 0,5 0,5 35,5 Niatsiin, mg-ekv 7,4 7,4 49,2
· sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral, imendumis- ja salvestamishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoolehaavandite puhul. Vaegus võib kujuneda ka hingamisteede nakkuste ja kopsupõletiku järel. A-vitamiini vaeguse esmatunnus on nägemishäire hämaruses ehk kanapimedus. Defitsiidi süvenedes muutub silm kuivaks ja nakkustundlikuks. Haigustekitajad võivad põhjustada lõpuks pimedaks jäämise: arengumaades kaotab seetõttu nägemise väga palju lapsi. Varu säilib rasvkoes, maksas. Toiduained, milles leidub: kala- ja loomamaks, või, karotenoidid; Parimateks A-vitamiini
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
Aloe Vera jook · Parandab rakke ning annab energiat juurde, parandab enesetunnet. Formula IV · Parandab enesetunnet,paneb rakud t ööle · Aitab keskenduda · Tõstab energiapotensiaali. · Annab elujõudu · Stressi ning pingetaluvuse h ävitaja · Algul võib tekkida vastureaktsioon, see t ähendab, et keha hakkab seda omandama ning asi toimib · Sisaldab vitamiine, mineraale,valke ja rasvu. · Sisaldab 11 vitamiini: B1, B2,B6,B12, foolhape A ja C, D2 ja E · Sisaldab 5 mineraali: jood,mangaan,raud,vask ja tsink. · Positiivne efekt saabub juba m õne päeva jooksul.Kuulub gnld "energiaprogrammi" Formula I V Mille vastu on hea? · Radikuliit · Astma · Stress · Veenilaiendid · Diabeet ( stabiliseerib suhkru taste) · Phsoriaas (annab uue jõu nahale) · Reuma · Madal vererõhk · Impotentsus · Vistrikud · Kehakaalu vähendaja · Aregupeetuse abistaja · Vereloomeprobleemid · Jalgade valu vastu hea
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%. Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass -12,6 ; pirn -9,9 ; maasikas -5,4 ;
annaabi.ee 
