Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis otsuses, et R. Paala nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et AS TSC Henry Motors võlast 2 401 389 krooni on R. Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse
perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal. Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires. Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu: Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant Erakorralised valimised – kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kui riigikogu ei ole riigieelarvet
millal ilm takistas just selle konkreetse lasti käitlemist. 10. Himalaya clause üldtunnustatud uuemaste prahilepingute standartne klausel, selle ajalooline päritolu ja sisu. Himalaya clause- klausel transpordilepingus, mille eesmärk on kohustuste piiramisega aidata vedajale. Tavaliselt Himalaya clause on lisatud konossementi või muu veolepingusse. Nimetus "Himalaya clause" pärineb Inglismaa apellatsioonikohtu lahendist, mis puudutab Adler v Dickson (The Himalaya) kohtuasja. Hageja proua Adler oli reisiparvlaeva SS Himalaya reisija.Trieste sadamas proua Adler sai vigastuse. Näidis: Kõik sätted, piirangud, erandid, tingimused ja õigused, mis on antud vedajale, antakse ka vedaja töötajatele ja esindajatele. Vedaja on tegutsev esindaja kõikidele tema töötajatele ja agentidele.
3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab? Kohtualusel on õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohus. 3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab? I ASTE: maakohtud - tegelevad kodanike vaheliste probleemidega; halduskohtud - tegelvad kodaniku ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE: ringkonnakohtud - tegelevad I astme kohtu apellatsioonidega III ASTE: riigikohus - tegeleb kohtulahenditega apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamisega kõrgemale kohtule 3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded? Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Lahendab väärhalduse juhtumeid. 3.7 Millised on riigikohtu ülesanded? Tegeleda kohtulahenditega kassatsiooni korras ning konstitutsiooniline järelvalve. 3
RK lahend nr 3-2-1-12-07 Millise hetke seisuga tuleb kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus? Abielu lõppemise seisuga. Isegi kui liisingus, siis ikkagi ühisvaras. Auto omand kuulub liisingule, siis saab arvesse võtta seda, mis on juba tasutud. Vana seadus ei eristanud seda. Ei öelnud hetke seisu. RK- koosseis tuleb teha kindlaks abielulõppemise aja seisuga. Ühisvara kindlaksmääramisel abielulõppemise ajahetk. Võimalikult täpne ajahetk- maakohtus tegemise ajahetk, või apellatsioonikohtu lahend (igatahes viimane ajahetk). Niisiis väärtus võib langeda, aga võib ka tõusta (kinnisvara hinnad tõusevad jne). KÕIK ABIELUD, MIS POLE 1. JUUNIKS 2010.a LAHUTATUD, ON VAADELDAVAD UUE SEADUSE JÄRGI! RK lahend nr 3-2-1-13-07 Millise hetke seisuga tuleb kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus? RK lahend nr 3-2-1-77-07 Millise hetke seisuga tuleb kindlaks määrata ühisvara koosseis ja väärtus? RK lahend nr 3-2-1-79-10
kus maksu tasumise tähtpäev on edasi lükatud. Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu lahend peab olema sõnastatud selgelt nii nagu ka madalama astme kohtulahend. Keskmine mõistlik lugeja, kes konkreetses Riigikohtu lahendi vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei pea aimama, mida Riigikohus oli tegelikult silmas pidanud. Teiseks oluliseks küsimuses antud Riigikohtu lahendis oli, kas maksuotsuse täieliku
riski. Ringkonnakohus tuvastas vääralt, et lepingu sõlmimisel oli poolte eesmärgiks tegutseva äriühingu aktsiate võõrandamine. 7. Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja leiab, et selle tühistamiseks puudub alus. 8. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ja kostja esindaja oma vastuväidete juurde. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. 10. Kohtud on tuvastanud, et pooled sõlmisid 16. jaanuaril 1997. a edasilükkava tingimusega aktsiate ostu-müügilepingu. Lepingu tõlgendamisel on kohtud arvestanud, et leping on seotud 13. jaanuaril 1997. a I. Maasingu ja AS Investa-R vahel sõlmitud AS Satwo aktsiate ostu-müügilepinguga ja samal kuupäeval I
Riigikohus ja kassatsiooni menetlus. Apellatsioonikaebuste sisu avab PS §149, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ja vaatavad läbi apellatsiooni (edasikaebe) korras esimese astme kohtu lahendeid. Apellatsioonikaebustele esitatavad nõuded määratakse protsessiseadustega 9 tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetlustes. Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeima kohtuna vaatab apellatsioonikohtu lahendeid läbi kassatsiooni- (otsuste tühistamise), kohtuvigade parandamise- ja teistimise korras, Riigikohus on põhiseadusliku järelvalve kohus. Kassatsioon Eesti kohtupraktika kohaselt tähendab apellatsioonikohtu otsustele esitatud edasikaebuste valikulist menetlemist eesmärgiga kujundada ühtset kohtupraktikat üldistamist vajavates küsimustes. Teistimine on jõustunud kohtulahendite läbivaatus uute asjaolude ilmnemisel.
Millistest kohtuastmetest koosneb Eesti kohtusüsteem? Milliste küsimustega erinevad astmed tegelevad? Maa- ja linnakohtud + halduskohtud tegelevad haldus-, kriminaal-ja tsiviilasjadega Ringkonnakohtud esitatakse apellatsioon Riigikohtus - esitatakse kassatsioon Mis on apellatsioon, mis kassatsioon? Milles seisneb nende sisuline erinevus? apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus kassatsioon - apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires Millised on Anglo-Ameerika kohtusüsteemi eripärad? Mille poolest erineb Anglo-Ameerika süsteem Mandri-Euroopa kohtusüsteemist? Eripärad kohtunikud valitakse rahva poolt; tihtipeale peetakse neid suuremateks ,,valitsejateks" kui teisi rahva poolt valitud saadikuid. A-A mudel: kohtunik omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, rahva
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused; 5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse; 6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema osavõtuta; 7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist; 8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu. (3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant. (4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja
Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond- mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond- jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil –
a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse peale esitatud kaebusi. Võimalik edasi kaevata Riiginõukogusse. b) Riiginõukogu- kohtufunktsioon & ministeeriumide juriidilise nõuandja funktsioon. President justiitsminister. Kohtunikkond - mõlema struktuuri jaoks erinev ettevalmistus Advokaatkond - jaguneb 4-ks: 1) Võivad esineda riiginõukogu ja kassatsioonikohtu ees, 2) Võivad esineda apellatsioonikohtu ees 3) Tavaline advokaatkonna seisus 4) Juriidilise konsultatsiooni andjad 26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil
mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). 13 Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu. Eesti allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta. RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on jurisdiktsioon; hagi alus kohus teeb otsuse, et võib uurida asja ja kaitsta kohale tulemata osapoolt. See pool saab eelise kohus järgib erilise huviga. Riik ei tule kohale saab aru, et tal on nii nõrk argument. 3 riiki huvitatud RK kaasusest võib vahele sekkuda; teatud tingimused: 1
Pretsedentjuhtum viitab neile faktidele, millega järgmisi otsuseid võrreldakse. Pretsedentotsus toob esile selle õigusnormi või -põhimõtte, mida juhtumis on rakendatud. Tõlgendamise seisukohalt on just see viimane oluline. Kohtuotsusest selgub, missuguseid norme on ametivõimud pidanud ühiskonnas siduvateks. Pretsedentotsus võib olla mistahes kohtuotsus, milles väljendatud normil võib olla tähtsust hilisematele otsustele. Pretsedentotsus võib olla näiteks selline apellatsioonikohtu otsus, mis jääb edasikaebamise loa puududes püsivaks. Kõige tavalisemateks pretsedentotsusteks peetakse siiski vaid kõrgemate kohtute otsuseid. Keskne pretsedentjuhtumeid puudutav probleem seondub nende siduvusega, mis võib olla õiguslik (kohtunik on kohustatud seda järgima) või tegelik (kui alama astme kohtus ei järgita pretsedentotsust, siis see otsus tõenäoliselt muudetakse kõrgemas astmes, s.t siduvus on juhendav).
kaebaja läbi vaadanud, tuvastasid mitmesuguseid väiksemaid vigastusi. 24. juunil ja 1. juulil 1983 kuulas eeluurimiskohtunik kaebaja seoses nende kaebustega üle. 20. märtsil 1985 tunnistas kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist määras Bordeaux' apellatsioonikohtu süüdistuskoda 3. novembril 1987 asja täiendava uurimise, kuid 12. juulil 1988 kinnitas lõpuks eeluurimiskohtuniku otsuse asja lõpetamise kohta. Kassatsioonikohus jättis edasikaebuse 6. veebruaril 1989. aastal rahuldamata. Kaebus esitati Komisjonile 10. märtsil 1987 ja see tunnistati vastuvõetavaks 13. märtsil 1990. Pärast asjatuid püüdlusi saavutada sõbralik kokkulepe koostas Komisjon 11. detsembril 1990 ettekande, milles ta tuvastas faktid ja avaldas arvamust, et:
Täidesaatva võimu moodustavad kuningas ja Ministrite Nõukogu. Peaministriks määratakse valimistel kõige rohkem parlamendikohti saanud valimisliidu või partei juht. Ministrite Nõukogu määrab kuningas peaministri soovitusel. Kohtuvõim on seadusandlikust ja täitevvõimust lahus ning on ilmutanud üha enam sõltumatust. Kohtuvõimul on põhiseadusliku järelevalve õigus. Kuningas nimetab Ülemkohtu ülemkohtuniku Konstitutsiooninõukogu soovitusel ning kõik teised ülemkohtu, apellatsioonikohtu ja maakonnakohtute kohtunikud Kohtunõukogu soovitusel. Kõik alama astme kohtute otsused, sealhulgas õigeksmõistmised, on edasikaevatavad. Ülemkohus (Sarbochha Adalat) on viimase astme kohus. Kuningas võib armu anda ning mis tahes kohtuotsuse täitmist peatada või otsust pehmendada või kustutada. Aastal 1987 teatas kuningas Birendra India survel, et ta on valmis reformideks. 9. novembril 1990 kehtestati uus põhiseadus
Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud. AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Ringkonnakohus luges põhjendatud ja tõendatud kahjuks PF laki müügihinna AS Tartu Flora kaupluses 1997. a, s.o 34,90 krooni x 10 100 kg = 352 490 krooni. Kostja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et 1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni. Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997. aastal.
Lojaalsuskohustus Mõnikord ei piisa sellest, et ametiasutus kohaldab ELi õiguse sätet nõuetekohaselt või jätab kõrvale selle sättega vastuolus olevad siseriiklikud sätted. ELi toimimise lepingus nähakse ette, et lisaks tuleb võtta kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et järgitakse ELi toimimise lepingu ja teiste ELi õigusaktide kohaseid kohustusi. See nõue tuleneb ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalsuskohustusest. 1 Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohtu otsus kohtuasjas nr 2622-05. 2 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 39/72: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Itaalia Vabariik. 5 Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3 ,,Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete täitmisel.
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused; 5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse; 6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema osavõtuta; 7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist; 8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu. (3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant. (4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoni- või
(2) Poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. 36. Apellatsioonikohtu lahendid ja volitused. § 657. Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel (1) Ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus: 1) jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata; 2) tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus; 21) muuta kohtuotsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata; 3) tühistada
Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. (9) Otsusest peavad nähtuma ka menetlusosaliste asendamine ja vajaduse korral varasemate menetlusosaliste andmed. (10) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu (1) Otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida. (2) Otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma.
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber; 3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse; 4) millises osas kohtuotsus vaidlustatakse, apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused; 5) tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida, ja selle isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress, kelle kutsumist apellatsioonikohtu istungile taotletakse; 6) kas süüdistatav soovib ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda või taotleb, et kriminaalasja arutataks tema osavõtuta; 7) kas süüdistatav valib endale apellatsioonimenetluseks kaitsja ise või taotleb kohtult kaitsja määramist; 8) apellatsioonile lisatud dokumentide loetelu. (3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant.
Võivad seda nõusolekut piirata tingimustega, määratud mingiks ajaks; sätestatud et on valdkondi, kus ei allu RK jurisdiktsioonile (nt kui riik soovib lahendada asju oma siseasjades, et ei taha RKs). Riik esitab enda deklaratsiooni, teised piirangud pandud. Võivad kasutada teise riigi piiranguid selle riigi vastu. Eesti allub RK jurisdiktsioonile tingimusteta. RK esimese ja viimase astme kohus; apelleerimist ei ole. Erand: RK võib omal olla apellatsioonikohtu jurisdiktsiooni õigused. Osapool ei tule kohale, ei kaitse end kohus teeb otsuse oma jurisdiktsiooni kohta ja leiab, et tal on jurisdiktsioon; hagi alus kohus teeb otsuse, et võib uurida asja ja kaitsta kohale tulemata osapoolt. See pool saab eelise kohus järgib erilise huviga. Riik ei tule kohale saab aru, et tal on nii nõrk argument. 3 riiki huvitatud RK kaasusest võib vahele sekkuda; teatud tingimused: 1
TsK § 177 lg 2 alusel dividendid välja maksta 7 päeva jooksul alates sellekohase nõude esitamisest. 3. Juhul, kui aktsionäri esitatud nõue dividendi maksmiseks kahjustab hea usu põhimõtte vastaselt äriühingu majanduslikke huve, võib äriühing muuta ühepoolselt dividendi maksmise kohustust, kuigi TsK § 174 kohaselt seda teha ei saa. Riigikohtu tsiviilkolleegium (Kõve, Kull, Luik) muutis apellatsioonikohtu otsust põhjenduste osas. Muus osas jättis tsiviilkolleegium otsuse muutmata. B. Kohtu põhjendused 1a. ÄS § 277 lg 1 tuleb tõlgendada koostoimes sama paragrahvi 2. lõikega, mille kohaselt nähakse dividendi maksmise kord ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. See säte lubab põhikirjas ette näha või üldkoosolekul otsustada, et dividend makstakse välja ühekorraga. Samas võib selle sätte järgi ka otsustada, et see makstakse välja osamaksetena
Muud toimingud (nt kinnistusraamat, äriregister, abieluvararegister, pärimisregister). Halduskohtud on erikohtud (PS § 148) arutavad avalik-õiguslikke, eelkõige riigi ja erasubjektide vahelisi vaidlusi. Muud toimingud (loa andmine). Ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud (PS § 149 lg 2), mis vaatavad läbi I kohtuastmes juba lahendatud asju õiguslikust ja faktilisest küljest. Riigikohus on kassatsioonikohus, mis kontrollib apellatsioonikohtu lahendi õigsust üksnes õiguslikust küljest. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus (PS § 149 lg 3 teine lause). Riigikohtu otsused on madalamalseisvatele kohtutele kohustuslikud. 9.5. Kohtuniku staatus ning sotsiaalsed garantiid Kohtuniku ametisse nimetamine PS § 147,150 Avaliku konkursi alusel. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB
Niidu 9 elamu omandiõigus läks pärast O. Niitmaa surma TsK § 557 lg 1 p 2 alusel üle riigile. Elamu testamento (või ka ex testamento) ehk testamendijärgne õigusjärglus ja successioab intestamento (ehk endine omanik suri 1991. aastal seadusjärgsete pärijateta ja testamenti tegemata. Kinkelepingut ex lege)17 ehk ilma testamendita õigusjärglus, seega siis seadusjärgne õigusjärglus. 18 O. Niitmaa ja kostja vahel ei tuvastatud. Apellatsioonikohtu põhjendus AÕS § 110 kohaldamatusest on seaduslik. Alates 29. detsembrist 1994. a välistas AÕS RakS § 13 lg 2 redakstioon ehitisele kui Eesti kehtiva, s.o 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduse esialgse eelnõu projektis oli kavandatud vallasasjale omandiõiguse tekkimise igamisega, sest osundatu kohaselt ehitise kui vallasasja anda muuhulgas ka seaduse dispositiivsuse põhimõtte (teiste sõnadega eraautonoomia ehk omandamine ei toimu leiu ja igamisega
tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuses märgitakse õigus esitada otsuse peale kaja. Resolutsiooni juures selgitatakse ka TsMS § 187 lõike 6 sisu (TsMS § 442 lg 5 ja 6). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 10). Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras ära hageja nõue ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja arvamus. Vajadusel 6 Võrdluseks Saksa kohus teeb otsuse rahva nimel. 7 Vahetu ja suulise arutamise põhimõttest on siiski erandeid
(14) PkS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohtud tuvastasid, et kostja tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik. Kolleegium leiab, et need asjaolud saavad PkS § 19 lg 2 p 3 järgi olla aluseks abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks. (15) Kolleegium ei soostu apellatsioonikohtu seisukohaga, et PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt ületab kohus nõude piire, kui kaldub abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale. Nõude piiride ületamisena ei ole käsitatav olukord, kui kohus määrab ühisvara jagamisel hagejale jäävaks vara osaks väiksema osa, kui hageja taotles. Sellisel juhul on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Abikaasade ühisvara jagamise hagi on vara hagi, mille puhul tuleb õigusabi eest tasumise osas
3-2-1-129-05, p 25 taganemisavalduse tagasivõtmise keeld; Vaidluse all ei ole, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kolleegium juhib seejuures ringkonnakohtu tähelepanu, et taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, nagu on märgitud apellatsioonikohtu otsuses, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Hageja enda esitatud asjaolude järgi peab ta tõendama, et taganemiseks õigustas teda mõni VÕS §-s 267 nimetatud alustest. Hageja ise on tuginenud VÕS § 267 p-le 1.
(Vt lähemalt nt Riigikohtu üldkogu 4. novembri 2005. a otsus asjas 3-1-1-24-05, p 14; kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-84-12, p 10 ja 27. septembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-80-13, p 7.2.1). 67. Süüdistuse selguse ja täpsuse nõue eeldab, et süüdistuse sisu oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte aga üksnes selle taustal, mida prokurör on selgitanud avakõnes, kohtuvaidluses või apellatsioonikohtu istungil. Prokuröri kohtuistungil tehtud suulistel avaldustel on süüdistuse piiride kindlaksmääramise seisukohalt õiguslik tähendus üksnes niivõrd, kuivõrd tegemist on faktiliste või õiguslike väidete täiendamise või parandamisega või süüdistusest osalise loobumisega KrMS § 268 lg 3 mõttes. Iseenesest ebatäpset või -selget süüdistust ei muuda nõuetekohaseks pelgalt see, kui prokurör selgitab kohtuistungil suuliselt, mida süüdistuses on tegelikult silmas peetud. (..
annaabi.ee 
