Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Apellatsioonikomisjon Lõõtsa 4 10001 Tallinn 19.jaanuar 2011 Apellant Kood 12367 Katrin Kirss Ploomi Keskkooli abiturient Hariduse 18 12345 Pärnu APELLATSIOON Palun läbi vaadata minu emakeele eksamitöö , mille tulemused sain teada 19.juunil 2011 . Leian , et saadud tulemus (30 punkti) ei ole kooskõlas minu varasemate saavutustega . Kolme gümnaasiumiaasta jooksul olen saanud kirjandite eest enamasti ,,rahuldava" või ,, hea". Olen veendunud , et tegemist on eksitusega ja loodan, et minu eksamitöö hinnatakse ümber vastavalt selle tegelikule väärtusele. Lugupidamisega (allkiri) Katrin Kirss Õuna 3 12345 Pärnu Telefon 56782345
Mõtle rahulikult, aega on 3 tundi (180 minutit). 2. Töö kirjutamist alusta tiitellehe täitmisega. 3. Eksamitöö ülesannete lahendamise järjekord vali ise. 4. Enne vastamist loe tähelepanelikult tööjuhendeid. 5. Kirjuta vastused selleks ette nähtud kohtadele.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Matemaatika andmestiku analüüs Aruanne õppeaines matemaatiline statistika Koostajad: Juhendaja: Eve Aruvee Tartu Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Tunnuste esmaanalüüs.......................................................................................................4 Seoste analüüs................................................................................................................... 8 Mudeli koostamine.......................................................................................................... 13 Kokkuvõte.......................................................................................................................
Eksamihinne Aastahinne PÕHIKOOLI LÕPUEKSAM ÜHISKONNAÕPETUS 15. JUUNI 2007 Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: Isikukood MEELESPEA 1. Mõtle rahulikult, aega on 2 tundi ja 30 minutit. 2. Eksamitöö küsimustele vastamise järjekord vali ise. 3. Enne vastamist loe tähelepanelikult tööjuhendeid. 4. Kui ülesande tööjuhend soovitab, kasuta põhiseadust. 5. Kirjuta eksamitöö sinise või musta tindi või pastaga. 6. Kirjuta vastused loetavalt ja üheselt mõistetavalt selleks ettenähtud kohtadele. 7. Paranduste tegemisel tõmba vale vastus maha ja kirjuta õige asemele. 8. Vastust üle kirjutada ega korrektorit kasutada ei ole lubatud.
olulist kahju mitmed kahjurid, mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused, seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva. Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt. Terved tõrud on läikivad, pruunikad, soonelised. Valminud tõru ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Esimesed varisevad tõrud on vigastatud või mittetäielikult valminud. Täisväärtuslikud tõrud hakkavad varisema tavaliselt pärast esimesi öökülmi (septembri lõpus, oktoobris). 1000 tõru mass on 2-4 kg. Tõrud on toiduks metsigadele, oravatele, mäkradele, leethiirtele, rähnidele, pasknääridele ja
Kui sul on kõik ülesanded täidetud ja kontrollitud, siis võid hakata lahendama lisaülesannet. LISAÜLESANNE Pane pusletükkidest kokku vanasõnad. ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ ETU ÜÜA S. TU LLE S E I H ÕNN EESTI KEEL 3. KLASS NNE , Õ LET EES GA. US TUS HOO TA 16. MAI 2012 ÕPILASE NIMI _____________________________________________ KOOL ________
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
15 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. JAADLA, A. Virumaa Teataja: "Pisike poiss Jalgrattal." http:// www.virumaateataja.ee/ ?id=98304 (14.04.2010) 2. Joamets, V. Siitan, T. Eesti heliloojad. Arvo Pärt. http:// www. koolielu. edu. ee/ eesti_muusika/ composers/ part/elu2. Html (23.03.2010) 3. Vaike Kalda(Huik) kiri O.Kirsile 27. Jaanuarist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis. 4. KIRSI,H. KIRSS, O.MUIK,M. Rakvere Gümnaasium. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1997. 5. Odette Kirss (elukoht Rakvere), suulised mälestused.(09.04.210) 6. Klassikaalaste mälestused, Kirja pandud 1994. Aastal Odette Kirsi poolt(leheküljed nummerdamata). Käsikiri O. Kirsi valduses. 7. Laine Kriis(Elore) kiri O.Kirsile 30.aprillist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis. 8. Malle Kundla(Nõmmeots), mälestused kirja pandud 1994. A. Malle Kundla poolt.
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·
rühmitamine, võrdlemine, hüpoteeside esitamine). V Hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine). Eksamitöö koostamisel oli arvestatud põhimõtet, et ca 50% saadavatest punktidest peegeldavad teadmiste ja mõistmise tasandil omandatut ja ca 50% punktidest teadmiste rakendamise, analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut. Eksamitöö koostamise aluseks on “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö ülesanded on koostatud kohustuslike geograafia kursuste põhjal ja vastavad ainekavas esitatud õpitulemustele gümnaasiumiastmes. GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2013 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2008–2013 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Eksami sooritajaid 7132 7150 6126 5944 5072 1112
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika.......................................................................................................8 3.2.2. Kirjandu
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Siim Lõhmus PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2014 Contents Contents....................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 Minu eesmärgid praktikaks.......................................................................................................... 3 Praktikakoha kirjeldus.................................................................................................................. 4 Personal.................................................................................................................................... 4 Teenused......................................
Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
Essee Kaubandusettevõtte strateegilise juhtimise aines Müügipersonali hindamise keerukus Valides essee teemat seostus mulle kohe sõnaga hindama arusaam, et kõigil meist on oma hind. Fraas, mis mulle need mõtted pähe pani on Paul-Eerik Rummo kirjutatud järgmised read: ,,Lõpuks on kõik ainult üksainus enesemüümine, turul me oleme vennad ja õed...." Need read on kõigile teada, tegemist on Eesti filmiklassikast tuntud Prostituudi lauluga (Viimsest Reliikviast), mida esitab Peeter Tooma. (http://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w). Laul tekitas minus mõtte, et iga päeva elus tähendab hindamine tähendab hinna panekut kellelegi. Mis on minu hind tehes mingit konkreetset tööd (laiemas perspektiivis hõlmab see ka minu poolt toodetud ideede hinda) ja kuidas see hind kujuneb? Sellest laulust ma enda peas lahti ei saanudki, pidi
organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonsseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata. 7. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega;
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise k
Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud. Uurimistöö on valminud põhiliselt interneti allikate alusel.Osa materjali on lisatud ka enda teadmiste põhjal.Uurimistöö on jaotatud osadeks alade kaupa, et oleks arusaadav ja lihtne leida vajalik teema ülesse. Tänan abi eest oma juh
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1.2.1 Teksti selgus ....................
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4
Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös käsitlen üheks ajaloo parimaks Eesti kümnevõistlejaks tunnistatud Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister. Lisaks tegelen ka ise kergejõustikuga ja tema raskused teel parimate tulemusteni pakkusid sügavat huvi. Hiljuti istutati Tallinna Keskstaadionile uued puud, mida kaunistasid erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu puu. See jättis minusse alati
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise el
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 5. Kohtuotsusele edasikaebamise kord ja tähtajad kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku §318 sätestab apellatsiooniõiguse: (1) Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega;
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. Kasvatuse kaudu ja kasvatuse abil
Kaasaaegsed juhtimisteooriad Kodutöö Analüüsiülesanne: 1. Millised sarnasused ja erinevused ilmnesid inimeste arvamuses heast juhist? Intervjuude tulemusena toodi sarnastustena välja, et hea juht arvestab oma töötajatega ning kaasab neid ettevõtet puudutavatesse otsustesse. Samuti toodi välja, et hea juht on väga hea suhtlemisoskusega, oskab oma töötajaid motiveerida ning väärtustab nende panust ettevõtte arengusse. Samuti toodi välja, et hea juht ei tohiks oma võimu kuritarvitada liigsete käskude jagamise ning pideva kontrollimisega. Lisaks olid enamus intervjuuritavatest arusaamisel, et juhiks ei sünnita vaid selleks saadakse kogemuste ja aja jooksul. Üks intervjuuritavatest tõi välja, et juht peaks oma töötajatega säilitama sõbrasuhteid ning suhtlusel töötajatega säilitama teatud autoriteeti. Vastaja arvates oli autoriteedi säilitama vajlik selleks,
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saa
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus TE13 Laas Õun AS TEEDE REV-2 Praktika aruanne Juhendaja: Indrek Trei, objektijuht Paide 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................. 3 1 PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS................................................................... 4 1.1 Firmast.................................................................................................................... 4 1.2 Ajalugu..................................................................................................................... 4 1.3 Tooted ja teenused.................................................................................................. 4 1.4 Ettevõtte juhtimissüsteem......................................
Kihelkonna Kool Erki Nool Referaat Mar ek Udeküll 9.klass Kihelkonna 2011 Sisukord lk Sisukord..............................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................3 1. Erki Noole elust..............................................................................4 1.1 Lapsepõlv..............................................................................4 1.2 1990. ja 1991. aasta..............................................................4 1.3 Aastad 1992, 1993.................................................................4-5 1.4 1994. aasta hooaeg.................................................................5 1.5 1995. aasta.........
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidu
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Raahel Apsalon ENESEJUHTIMINE Juhendaja: Piret Einpaul Tallinn 2015 Enesejuhtimine 1. MINU SUUREESMÄRK SEOSES ÕPINGUTEGA Ehkki viimasest õpikogemusest on möödunud üle viie aasta, oli kooli tulek iseseisev ja täie vastutusega võetud teadlik otsus, mis tekitab (õpi)sunni iseenda ees. Mulle iseloomulik sügav õpihoiak kasvab välja tunnetatud vajadusest osaleda õppimises põhjalikult ja mõtestatult (Tudengiveeb.ee [b]) ning seetõttu on eesmärkide seadmine lihtne. Minu õppetegevust iseloomustavad nii visuaalne kui auditiivne õpistiil. Kõrgkooli eduka lõpetamise ja loengumaterjalide parima omandamiseni aitavad mind kõige efektiivsemalt viia rohke märkmete tegemine, üksinda olles õppimine, eesmärkide sõnastamine, teiste õpetamine ja konspek
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
