Ei ole patoloogiline protsess. Väikses koguses bioregulaatorid. Liias kahjustavad teisi ühendeid + vabade radikaalide teke oksüdatiivne stress, koekahjustused Rasvhapped alluvad lipiidide peroksüdatsioonile rasvhapete LV Neid kontrollivad antioksüdandid. 10 ,,käsku" Antioksüdandid Ühendid, mis kontrollivad/reguleerivad oksüdatiivsete stressorite tööd. Terviklik ja antioksüdatiivne regulatoorne süsteem. Lipiidses keskkonnas töötavad vitamiinid E ja A, ubikinoon, -karoteen jt. Vesilahustuvad keskkonnas toimivad vitamiin C, mitmed vereplasma valgud, kusihape jt. Oksüdatiivne stress häire pro- ja antioksüdatide normaalses tasakaalus. Antioksüdandid inimorganismis Preventiivsed antioksüdandid 1) Tekkinud RO kõrvaldajad o Superoksiid dismutaas (SOD) o Katalaas (CAT) o Glutaatiooni peroksüdaas (GSHPx) 2) Vabade radikaalide kõrvaldajad o Vitamiin E, vitamiin C, glutatioon, ubikinoon, karotenoidid
Mainitud flavoproteiine iseloomustab see, et esmalt kantakse elektronid üle flaviinile ja siis edasi Fe-S klastritele. Selline ahel on vajalik, sest NADH ei saa elektrone loovutada-liita muidu kui 2-kaupa. Fe-S klastrid on aga üheelektronilised elektronide kandjad. Seetõttu on NADH ja Fe-S klastrite vahel ahelas kasutatud flaviini, mis võib elektrone liita-loovutada kas 1- või 2-kaupa. Fe-S klastritelt kantakse elektronid üle mobiilsele vahendajamolekulile- ubikinoonile (KoensüümQ). Ubikinoon on lahustuv lipiidides ja vahendab ülekandeahela komplekside vahel elektrone difundeerudes mitokondri sisemembraanis. Analoogiliselt flaviinile saab ubikinoon loovutada-liita elektrone kahe või ühekaupa. Ühe elektroni liitnud radikaalset vormi nimetatakse semikinooniks. Ubikinoon saab elektronid 4 erinevalt flavoproteiinilt. Membraanis difundeeruvana on ubikinoon kas täielikult redutseeritud või oksüdeeritud. Semikinoon võib arvatavasti eksisteerida
Spirillum (lad.k) väike spiraal Haematospirillum (lad.k) väike spiraal verest jordaniae (lad.k) Jean Jordani auks Mis, kus, millal? Meeste vereproovid Patsiendid vanuses 39-78 Sümptomid: peavalu, palavik, külmavärinad, kõhulahtisus, jalgade paistetus Baktereemia (1), septikeemia (3) Iseloomustus Gram-negatiivne Väike, peenike Liikuv, viburid bipolaarselt Raku pikkus 1.6 µM, laius 0.1-0.25 µM Aroobne Optimaalne kasv 35°C Ubikinoon-Q10 GC järjestusi 49.9% -hemolüüs ... Omadus Tulemus H2S tootmine + Indooltest - Uurea kasutamine - Nitraadi lagundamine - Oksüdaastest + Katalaasitest + Süsivesikute metabolism - Leutsiini arülamidaas + Antibiootikumid Tundlik: Ampitsilliin Polümüksiin B Tetratsükliin Tundetu:
ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Kõige tuntumad antioksüdandid on C- ja E-vitamiin ning karotenoidid. Väga efektiivseid antioksüdante polüfenoolide näol leidub paljudes taimeliikides: nii männikoores kui rohelises tees, mustikamarjades ja puuviljaseemnetes. Käesolevaks ajaks on teada mitmeid aineid, mis võivad toimida antioksüdatiivselt (näiteks glutadioon, melatoniin, ubikinoon ehk koensüüm Q10, C- ja E-vitamiin) kaitstes rakke vabade radikaalide kahjustuste või ülemäärase oksüdatsiooni eest. Lisaks sellele omavad antiosküdatiivsetes protsessides suurt tähtsust ensüümid, mille aktiveerumiseks on vajalikud seleen ning tsink, mistõttu nende vaegus organismis võib samuti mõjutada oksüdatiivseid protsesse. Oksüdatsiooni võivad intensiivistada kokkupuude mürgiste kemikaalide või päikesekiirgusega. Fakte:
rooskapsas seoses ning K-vitamiini võtmine langetab põletikumarkerite taset spinat nisuidud keskealistel ja vanematel inimestel. lillkapsas Lisaks eelnevale on kindlaks tehtud, et K-vitamiini tarvitamine rapsiõli vähendab ka haigestumist koronaarhaigustesse ning et meestel on kaer mais tarvitamine vähendanud haigestumist eesnäärme vähki. herned Vitamiin Q ubikinoon Koensüüm Q10 on elektronide transpordiahela komponent. Nimelt Väsimus on süsteem ubikinoon/dihüdroubikinoon redokssüsteemina Jõuetus Rasvlahustuv võimeline elektronide ülekandeks ehk Q-vitamiin on Koormustaluvuse langus sardiin rakuhingamist tagavate süsteemide hulgas kesksel kohal
vananemine K(NAFTOKINOON) Korraldab vere hüübimist, ● Vere hüübimise võimendab luukoe arengut, aeglustumine vajalik neerude talitluseks ja ● Kestvad platsenta arenguks. ninaverejooksud ● Verevalumid Q(UBIKINOON) lipofiilses keskkonnas ● Väsimus töötav antioksüdant, rakkude ● Jõuetus hingamisahela keskne ● Koormustaluvuse komponent langus ● Suurenenud risk südame- ja
- ATP süntaas - teised membraansed transporterid Maatriks sisaldab: püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks, tsitraadi tsükli ensüüme, rasvhappe beeta- oksüdatsiooni ensüüme, ainohapete oksüdatsiooni ensüüme, DNA, ribosoomid, ATP, ADP, Pi, Mg 2+, Ca2+, K+. HINGAMISAHEL 3. Nimetage hingamisahela komponendid ja nende töös osalevad elektronide ülekandes osalevad rühmitused. Komponendid tsütokroomc, NADH Q reduktaas, tsütokroomi oksüdaas, ubikinoon, tsütokroomi reduktaas. Kompleks I NADH dehüdrogenaasi kompleks. NADH + H+ + UQ = NAD+ + UQH2. Samal ajal toimub prootonite pumpamine. Kasutab sisemist kofaktoriteahelat elektronide ülekandeks NADH-lt UQ-le. UQH 2 prootonid on pärit maatriksist. NADH oksüdeerumisega liigub 4 prootonit läbi membraani. Kompleks II Suktsinaadi dehüdrogenaas. Ei toimu prootonite pumpamist. Suktsinaat + UQ = UQH 2. Kompleks III tsütokroom bc1
flavoonid, isoflavoonid lignaanid, komestaanid LIMONOIDID FÜTOALEKSIINID GLÜKOSINOLAADID LIPOHAPE ja UBIKINOON resveratrool SAPONIINID KLOROFÜLL Karotenoidid Karotenoidid on saanud nime porgandi järgi (carrot). Karotenoidide alla kuulub rohkem kui 600 looduslikult esinevat taimede poolt toodetavat rasvlahustuvat pigmenti,
Oksüdeerumisel kaotab orgaaniline aine järk-järgult vesiniku aatomeid. Toimub süsiniku oksüdatsiooniastme (o.-a.) suurenemine. Maksimaalne o.-a. IV saavutatakse süsinikdioksiidis. OKSÜDEERIV FOSFORÜÜLIMINE ATP moodustumine ADP-st, mis kaasneb elektronide transpordiga piki ÜLEKANDJATE ahelat (hingamisahelat) taandatud koensüümilt NADH (FADH2) hapnikule. Elektrontranspordi ahel = hingamisahel Mitokondri sisemembraanis paiknev elektronide ülekandjate süsteem koosneb: Koensüüm Q - ubikinoon ( Q) Tsütokroomid - heemi sisaldavad kromoproteiinid (C) Fe2+ Fe3+ Oksüdeeriva fosforüülimise üldvõrrand: NADH + H+ + ½ O2 + 3ADP + 3Pi NAD+ + H2O + 3ATP FADH2 + ½ O2 + 2ADP + 2Pi FAD +H2O + 2ATP SÜSIVESIKUTE KATABOLISM TAANDATUD KOENSÜÜMID NADH FADH 2 · Tekivad toitainete oksüdatsioonil · Toimivad elektronide (vesiniku) ülekandjatena · Energiarikkad molekulid, kuna sisaldavad kõrge ülekandepotentsiaaliga elektrone
Enamik neist on vitamiinide derivaadid. Klassifitseeritakse ülekandva üksuse järgi: vesinikuaatomite kandjad- vitamiin nikotiinhappeamiidi derivaadid (NAD, NADP), mis on koensüünideks NAD- ja NADP- dehüdrogenaasides. Vitamiin riboflaviini derivaadid FMN ja FAD, mis on koensüümideks FMN- ja FAD- dehüdrogenaasides. Vitamiin ubikinoon ehk koensüüm Q (CoQ-dehüdrogenaas) rühmade ja radikaalide ülekandjad atsüüljääkide ülekandja, vitamiin pantoteengapet sisaldav koensüüm A (CoA-SH) , metabolismi keskne ensüüm. Aminorühma ülekandjaks on Vitamiin B6 derivaat ehk püridoksaalfosfaat ehk PLP. Ühesüsinikuliste üksuste ülekandja vitamiin foolhape derivaat tetrahüdrofoolhape ehk THF. Ensüümide toimemehhanismid Ensüümi aktiivtsenter
(7) 12 Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid Rasvlahustuvad: Nimetus Vitamiini allikad A retinool maks, või, porgand D kaltsiferool kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferool porgand, kapsas, taimsed õlid Q ubikinoon taimsed saadused F linoolhape taimsed õlid Veeslahustuvad: B1 tiamiin teraviljad, pärm, sealiha, B2 riboflaviin kaunviljad, spinat, piim, maks, kala B4 koliin sepik, kroovimata jahu, munarebu, maks PP niatsiin jäme nisujahu, maks, pärm, kanaliha
- Vere lipoproteiinide klassifikatsioon (segamakromolekulid) 1. Külomikronid (CM) 2. Väga madala tihedusega lipoproteiinid VLDL 3. Madala tihedusega lipoproteiinid LDL 4. Kõrge tihedusega lipoproteiinid HDL - Lipoproteiinide ehitus - Fosfolipiidid (PL) - Triglütseriidid (TG) - Kolesteriidid (EC) - Kolesteroolist (Chol) - Antioksüdantidest (vit E, karotenoidid - vit A, ubikinoon Q10) - Vähesest kogusest vabadest RH-st - Ja glükosüülitud valkkomponenntidest (APROTEIIN, apo) o Aproteiinid tagavad lipoproteiinpartiklite vesilahustuvuse, seostumise retseptoritega, reguleerivad lipoproteiinide metabolismi ensüümide (LPL) aktiivsust o CM-tes apoB-48 o VLDL ja LDL puhul apoB-100 o HDL apoA - CM-ringluse (metabolismi) ülesanded
Membraanis olevad kinoonid on seevastu universaalsed elektronide transporterid, mis võtavad elektrone vastu erinevatelt komponentidelt ning annavad need edasi vastavale elektronide transportsüsteemi komponendile olenevalt millist elektronide lõppakseptorit kasutatakse. Kinoonid on membraanis liikuvad molekulid, mis ,,pendeldavad" dehüdrogenaaside ja oksüdaaskomplekside vahel. Peamine kinoon bakterite hingamisahelas on ubikinoon-8, mis on oluline just aeroobsel hingamisel. Anaeroobsel hingamisel on oluline menakinoon-8. 6.2.1. Escherichia coli hingamisahel kui mudel E. coli hingamisahel on väga põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse tihti bakterite mudeliks. E. coli'l on hingamisahel väga varieeruv ning sõltuvalt keskkonnatingimustest võib bakter kasutada erinevaid komplekse, elektronide doonoreid ja aktseptoreid. Teada on vähemalt 15 erinevat dehüdrogenaasi, mis
(Krebsi) tsükkel) - DNA - ribosoomid. Organiseerimine rakus: On mobiilsed ja plastilised. Seostuvad sageli mikrotuubulitega. Lokaliseeruvad sageli paikadesse, kus suur energiavajadus 104. Hingamisahela üldpõhimõte. Kemoosmootne protsess ja ATP süntees.Tsüaniidi toimemehhanism. Kõrge energiatasemega elektronide transportahel (hingamisahel), mis koosneb kolmest ensüümkompleksist – 1,3,4, mis on sisemembraani sisse ehitatud ning 2 transporter-molekulist ubikinoon ja tsütokroom C. Selle tulemusena tekkiv elektrokeemiline prootonite gradient ja prootonite tagasivool käivitavad ATP süntetaasi. Elektronide transportahelas lekib pidevalt väikeses koguses vabu radikaale. Kui neid ei suudeta neutraliseerida tekib oksüdatiivne stress. ATP – adenosiintrifosfaat. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP süntees toimub alati membraanil: prokarüootides – plasmamembraanil; eukarüootides – mitokondrite