Annab toidule kollase värvuse. E160 karotinoidid, Avitamiini eelühendid (beetakarotiin, beetakarotinaal, norbiksiin, kapsatiin, kapsorubiin jne). Annavad toiduainele värvivarjundi kollasest kuni oranzini. E300 Cvitamiin ehk askorbiinhape. Peale C vitamiini on lisaainetena kasutusel ka askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on antioksüdantsus, mis avaldub vaid vesikeskkonnas. E306 tokoferoolikontsentraat; E307 alfatokoferool, E308 sünteetiline gammatokoferool; E309 sünteetiline deltatokoferool kõik need on Evitamiini erinevad vormid. E375 niatsiin, nikotiinhape ja nikotiinamiid B3vitamiin. Allikad Urmas Kokasaar, Mihkel Zimer "Vitamiinid" Gerald F. Gombs, Jr "The Vitamins" (Third Edition) Jacob, RA. "Three eras of vitamin C discovery". Rosenfeld, L. "Vitamine--vitamin
metabolism. Defitsiit ohustab eelkõige imikuid ja väikelapsi kuid ka kroonilisi alkohoolikuid ja taimetoitlasi. Lastel tekib D vitamiini puudusel Rahhiit, täiskasvanutel Osteoporoos. Imendumist takistavad: kortikosteroidid, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, alkohol. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, kala, piim, piimatooted. E- vitamiin (tokoferoolid, antisteriilne vitamiin) Põhirolliks organismis on antioksüdantsus kõige olulisem lipofiilne antioksüdant. Selles rollis kopereerub C vitamiiniga. Hoiab organismi noorena pidurdades oksüdatsioonist tingitud rakkude vananemist. Kaitseb kopse õhusaastatuse eest, tõkestab mitmeid vähivorme. Leevendab väsimust, takistab liigliha moodustumist armidel. Defitsiit põhjustab hemolüütilist aneemiat, spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks. 3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks. Antioksüdantne regulatoorne süsteem Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Vä...
TÄHTNIMETUS BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST (KEEMILINE ORGANISMIS TULENEVAD PÕHINIMETUS) PROBLEEMID A (RETINOOL) *nägemisel valgust *hemarloopia(nägemishäire vastuvõttev molekul. pimeduses) * osaleb epiteeli, sealjuures *lima tekke häirumine(kuiva eriti silma limaskesta silma sündroom) arengus ning * naha kuivus immuunsüsteemi töös. * naha vananenud välimus *osaleb epiteeli ning *kasvuhäired naharakkude arengus. *platsenta kasvuhäired *võtab osa kõhre ja luukoe *sugurakkude ...
Probiootilised piimatooted Iseseisevtöö TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 Mis on probiootikumid?...................................................................................................................3 Avastamine.......................................................................................................................................3 Piimhappebakteritest ...........................................................................................4 Levinumad probiootikumid..............................................................................................................5 Mõju inimesele..............................................................
inimese organismi talituses hulk häireid.(1) Tänapäeva vitaminoloogia lõpuetapiks võib lugeda erinevate vitamiinide tarvituselevõttu meie igapäevases elus ning eeskätt meditsiinis. Rohkelt leiab nüüdisajal vitamiin tarvikulisust ka toiduainetööstuses ja kosmeetikas.. Loomulikul on erinevatel kasutusaladel isesugused eesmärgid. Näiteks toiduainetööstuses ja kosmeetikas on vitamiinidel erinevad otstarbed. Kosmeetikas pole oluline toitelike külg vaid antioksüdantsus. Proovitakse võimalikult palju arvestada ka erinevate inimeste eripäradega. Just seetõttu ongi vitamiinide tarbimisel kehtestatud eraldi tarbimisnormid. Arvestatud on nii lastega, täiskasvanutega kui ka tervete- haigete inimestega.(2) Vitamiinide pidev kasutamine peab toimuma arstliku kontrolli all ning preparaatide kasutamisel tuleb arvestada inimese kehakaalu, füsioloogilise seisukorra,toitumise ja organismi metabolismi iseärasustega.
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 MIS ON PROBIOOTIKUMID?............................................................................................ 1 MIS ON PERBIOOTIKUMID?.............................................................................................1 PROBIOOTILISTE PIIMATOODETE KASULIKKUS INIMORGANISMILE.................2 PIIMHAPPEBAKTER ME3..................................................................................................3 PROBIOOTLISED PIIMATOOTED MEIE POELETTIDEL...............................................4 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS............
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P
ajukude, vere vormelemendid (lümfotsüüdid, monotsüüdid) ja naha keratotsüüdid. vaja näiteks ka normaalseks vere hüübimiseks, südamelihase tööks ja närvikoe funktsioneerimiseks. Vitamiin E Tokoferoolid E-vitamiini põhirolliks on antioksüdantsus. Ta on olulisim Erütrotsüütide membraani kahjustused lipofiilne naturaalne antioksüdant inimroganismis. Lipofiilsuse tõttu (hemolüütiline aneemia) Rasvlahustuv akumuleerub(kuhjub) vitamiin E biomembraanides, vere Hemoglobiini sünteesi vähenemine nisuiduõli lipoproteiinides ja rasvkoe rakkudes, kus reageerib hapniku Spermatogeneesi häired
neutraliseerimine) · Antikantserogeenne toime Benspüreen, alfatoksiin B1, trüptofaani pürolüsaat, alfa-amülaas, histatiinid, tsüstatiinid, lüsosüüm, laktoferriin, peroksüdaasid, mutsiinid · Antioksüdantne barjäär Kusihape, albumiin ja vitamiin C (katalaas, glutatiooni peroksüdaas, superoksiiddismutaas (SOD), vitamiin E, transferiin, laktoferiin, tseruloplasmiin) Stimuleeritud sülje antioksüdantsus on madalam! Roll: ROS ja RNS inaktiveerimine · Seedimine Tärklise lagundamine alfa-amülaasi toimel Rasvade lagundamine lipaasi toimel (sülje lipaasi oluline roll vastsündinute seedimisprotsessis seoses pankrease lipaasi väärarenguga) KEEMILINE KOOSTIS Sülg koosneb 99% veest ja 1% kuivainest (1/3 anorgaaniline ja 2/3 orgaaniline aine), ensüümidest, elektrolüütidest (Cl-, Na+, K+, HCO-3), mille tase tõuseb sülje stimuleerimise tagajärjel
polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin · sisaldab inimkeha keskset aminohapet (glutamaat ehk glutamiinhape, Glu)
POT: 0,5 mg Vitamiin N (lipoehape) Nimetused: lipoehape, dihüdrolipoehape (DHLA), lipoamiid. Looduslik vorm R-lipoaat Metabolism: · Imendub peensooles import koerakkudesse redutseeritakse DHLA-ks Biofunktsioonid: · Redoksprotsesside ensüümide koostises kõikvõimalikud katabolismid · Soodustab glükoosi sisenemist lihasrakkudesse · Mitmete transkriptsioonifaktorite funktsioneerimise redoksmodulaator · Metaboolne antioksüdantsus regenereerib askorbaadi, ubikinooni, GSH (aitab vältida vit E ja C defitsiiti), metall-ioonide kelateerimine, makrofaagide poolt toodetava lämmastikoksiidi tootmise pärssimine Defitsiit: häiritud kataboolsed protsessid Allikad: · Pärm, liha, piim, taimsed produktid Kasutamine: · Vit C, E, B2, B3, B5 · Diabeet, lihaskrambid, ateroskleroos, isheemia Toksilisus: pmts puudub PABA (p-aminobensoehape) Biofunktsioonid: 1
Biofunktsioon: Ca ja P metabolism, seega luude ja hammaste areng. Defitsiit ohustab eelkõige imikuid ja väikelapsi kuid ka kroonilisi alkohoolikuid ja taimetoitlasi. Lastel tekib D vitamiini puudusel rahhiit, täiskasvanutel osteoporoos. Imendumist takistavad: kortikosteroidid, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, alkohol. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, kala, piim, piimatooted. E - vitamiin (tokoferoolid) - antisteriilne vitamiin Põhirolliks organismis on antioksüdantsus - kõige olulisem lipofiilne antioksüdant. Selles rollis kopereerub C -vitamiiniga. Hoiab organismi noorena pidurdades oksüdatsioonist tingitud rakkude vananemist. Kaitseb kopse õhusaastatuse eest, tõkestab mitmeid vähivorme. Leevendab väsimust, takistab liigliha moodustumist armidel. Defitsiit põhjustab hemolüütilist aneemiat, spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid.
3. KEEMILISED TAASTUSVAHENDID 3.1. Vitamiinid 12 põhitõde vitamiinidest 1. Vitamiinid on mikrotoitained, s.t me vajame neid suhteliselt väikestes kogustes. 2. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. 3. Üks vitamiin ei asenda teisi vitamiine. 4. Vitamiinid ei anna organismile energiat, nad ei ole ei energiapillid ega -pommid. 5. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud. 6. Vitamiinidel on ka muid soodsaid toimeid, näiteks antioksüdantsus. 7. Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid. 8. Vitamiinide kestev puudujääk on organismile ohtlik. 9. Pidev ülisuurte vitamiinikoguste võtmine on organismile kahjulik ja ka mõttetult kulukas. 10. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarvitamine, arvestades iga inimese eripära, aitab vältida mitmeid haigusi või kiirendada nendest paranemist. 11. Teatud tasemest alates võib vitamiinipreparaate käsitleda kompleksse raviskeemi osana. 12
probiootilisi piimhappebaktereid. Need elavad bakterid mõjutavad inimese seedekulgla mikroobikooslust positiivses suunas ja parandavad organismi tervislikku seisundit. Eesti esimene nn oma probiootiline bakter Lactobacillus fermentum ME-3 (LfME-3) avastati 1995. aastal Tartu Ülikooli teadlaste poolt. Põhjalike uuringute tulemusel on 41 LfME-3 osutunud probiootikumiks, kellel on patenteeritud omaduste topeltpakett – antimikroobsus ja antioksüdantsus. Teisena võiks nimetada probiootilisi baktereid Lactobacillus plantarum TENSIA™ ja Lactobacillus plantarum INDUCIA™, kelle omadusi on uuritud ja kirjeldatud Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuses koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. (Eesti Piimaliit, s.a.) Lisaks soodsale mõjule inimese soolestikutegevusele alandab Lactobacillus plantarum TENSIA™ süstoolset ja diastoolset vererõhku, aidates kaasa südame- veresoonkonna haiguste riski vähenemisele
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
On erandeid (vitamiin D süntees nahas UV kiirguse toimel). Seedekulgla mikroobikooslus sünteesib mitmeid 16 vitamiine (vitamiin B5 ja vitammin K). Eelühendid beeta-karoteen, millest saab kaks molekuli vitamiin A-d. Inimene vajab vitamiine järjepidevalt väikestes kogustes ( milligrammi (mikrogrammi)/ööpäev). Vitamiinide hulka kuuluvad olemuselt väga erinevad orgaanilised ühendid. Väga paljudel vitamiinidel on antioksüdantsus. Vitamiinid ei ole energiaallikaks ega ehitusmaterjaliks (inimeses). Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit). Ülesanded: enamik vitamiine on liitensüümide koostisosadeks, antioksüdantsus (vähendada vabade radikaalide hulka, kas vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
