Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? 776.a eKr, Kreekas, Olümpias jumalate auks peamiselt ZEUS-i jaoks. Mis oli olümpiarahu? Kõik sõjad lõpetati selleks ajaks kuni mängud käisid. Millega on ajalukku läinud?: · Homeros- pani kirja eeposed, oli vana kreeka laulik · Pindaros- koolilüürik, tegi spordivõistluste saateks laule · Aischylos- kuulus Ateena traagik · Sophokles- samuti kuulus Ateena traagik Hellenismiperiood (õ lk 128-133) Mis on hellenism? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel .
Teater Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud näidenditest. Eristati kahte liiki näidenditeemasid : tragöödiad ja komöödiad. Tragöödia oli tõsise ja üleva sisuga, mille käigus leiti erinevatele küsimustele lahendusi. Komöödiad olid lõbusa sisuga näitemängud, kus tihtipeale matkiti järgi poliitikuid.( nt Periklest) Tihti naerdi ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu. Aischylos oli kuulus Ateena traagik, kes kirjutas tragöödiasarja ,,Oresteia" Teine tähtis tragöödia suurkuju oli Sophokles, kelle teoseks oli ,, Kuningas Oidipus" Aristophanes oli aga Kreeka komöödiakirjanik. Dionüüsiad Dionüüsid olid riiklikud , kindla kava järgi korraldatud pidulikud rituaalid. Etendused toimusid päevavalgel vabas õhus teatri keskmes paikneval näiteplatsil orkestral. (Megalopolise teater Peloponnesose poolsaarel) Nii komöödiate kui ka tragöödiate eest jagati autoritele
Atika tragöödia Kolmas tase ``Orestia`` Neljas tase ``Aheldatud Prometheus`` Viies tase ``Pärslased`` SOPHOKLES Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Elas 496 406 eKr. Teine tase Traagik Kolmas tase 123 näidendit Neljas tase Süzeed keerukad Viies tase Paindlik ja harmooniline stiil ``Kuningas Oidipus`` ``Antigone`` EURIPIDES Elas 480 406 eKr. Saatürdraama ``Kükloop``
· ülemad näitlejad e. PAREMAD, kes olid teatri omanikud, pidid maksma palka alamatele näitlejatele e. STATISTID'ele; · etendusest anti teada teatri katusele hõisatud lipuga; · etendust alustasid trompetid; · teatri külastajateks olid peamiselt mehed; · El. ajastu kuulsaim teater ,,GLOBE" (,,GLOOBUS") eh. 1599.a.; ,,GLOOBUSES" mängis Shakespeare'i trupp; RICHARD BURBAGE- ingl. renessansi ajastu kõige silmap. traagik; RICHARD BURBAGE oli ,,Gloobuse" näitleja, mängis Shakespeare'i peaosi.
achilleus kreeklaste vägevaim kangelane, tappis troojalaste sõdalase hektori, homeros iliase ja odüseia autor, pime laulik, perikles ateena riigimees, kes edendas ateena võimsust ja laevastikku ning demokraatiat, polykleitos skulptor, kes on teinud pronksist odakandja, pindaros aristrokraat ja suurim lüürik, solon riigimees, poeet ja seaduseandja, sophokles ateena traköödia suurkuju, kes on kuningas oidipuse autor, aischylos ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused on looduslikud, herododos ajaloolane, ajaloo isa,
jumaliku plaani kohaselt läbi inimeste kannatuste uuesti. Tema üks tuntumaid teoseid ,,Aheldatud Prometheus" on tragöödia titaanist, kes varastas jumalailt inimestele tule ning päästis seega inimkonna hukkumisest. Sophokles tõstis näitlejate arvu kahelt kolmele. Igal tegelasel oli väga isikupärane loomus. Tema ja ühtlasi ka terve antiikaja tuntuim tragöödia on ,,Kuningas Oidipus". Euridipes oli kolmas suur traagik oma eluajal, vähem edukam kui Sophokles, kuid tema suurest populaarsusest hilisemal ajal annab tunnistust ka säilinud teoste hulk: kaheksateist tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud satüürdraama ,,Kükloop". Ta kahtles traditsioonilises st mütoloogilises religioonis ning toonitas müüdi kunstlikkust ka sellega, et kasutas sageli võtet deus ex machina jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,,Medeia", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad".
tule ning päästis sellega inimkonna hukkumisest. Sophokles (496406 eKr) oli üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma tragöödiate ("Kuningas Oidipus"-ainestik on pärit teeba linnaga seotud müütidest; ,,Antigone"-nimikangelannaks Oidipuse tütar) poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"-
linnale. Komöödia – lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikast, näitlejad kandsid sageli tuntud riigimehi kujutavaid maske ja heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, nt Periklest. Komöödias võis naerda ka jumalat üle. THESPIS – oli poeet, kes etendas 534. a. ekr kevadisel dionüüsose pühal oma tragöödiat, millest sai alguse teater AISCHYLOS – kuulus Ateena traagik, kirjutas 5.saj esimesel poolel eKr tragöödiasarja ,,Oresteia'' SOPHOKLES – Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas 5.saj eKr ,,Kuningas Oidipuse'' 15. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127. SOFISTID – esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, eelkõige vaidluskunsti ja oskust oma seisukoht läbisuruda, isegi kui need valed on.
Õpik lk. 120-121, vihik. Teatrietenduste tähtsus: 1) Kasvatasid kodanikke ja panid mõtlema, kuidas on õige käituda. 2) Pakkusid meelelahutust. 3) Harisid rahvast poliitiliselt. 4) Arenes näitekunst ja -kirjandus. 5) Austati Dionysost. Thespis oli poeet, kes etendas Ateenas 534. aastal eKr kevadisel Dionysose pühal oma tragöödiat, seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks. Aischylos oli kuulus traagik, kes kirjutas V sajandi esimesel poolel Ekr tragöödia sarja ,,Orestia", milles peategelane Orestes pidi tapma oma ema, et maksta kätte oma isa mõrva eest. Sophokles oli Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas ,,Kuningas Odipiuse", milles kangelane aga ei võinud ette näha, et tapab oma isa ja abielub oma emaga, kuigi Apollon oli nii kuulutanud. 15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra, proskeenion, skenee; osade otstarve. 1) Theatron vaatajate istumiskohad,
Tema poliitiline tegevus kui kuldne kesktee riigi huvides. Pindaros koorilüürik. Spordivõistluste võitjate auks loodud poeemid. Silmapaistvaim Kreeka lüürik. Võit kui inimlik täius. Teater: Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Dionüüsiatega näidati riigi jõukust ja vägevust. Tragöödiad tõsised, ülevad. Müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Aischylos kuulus traagik. ,,Oresteia" Sophokles teine Ateena suurkuju ,,Kuningas Oidipus" Komöödiad lõbusa sisuga. Aines poliitikaelust. Näitlejatel riigimeeste maskid. Robustne nali. Naerdi ka jumalaid. Filosoofia ja teadus: Filosoofia Teke 8.-6. saj eKr. Maailma korraldust puudutavate probeelmide üle juurdlemine. Thales 6.saj eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane. Mitmekesisuse ühtne alus on vesi. Oskas päikesevarjutusi ennustada. Kreeka filosoofia ja teaduse alusepanija. Demokritos antiikatomist
vastupidisele tulemusele. Kuritegu on siin korda saadetud kangelase tahte vastaselt, kuid toob sellest hoolimata kaasa jumalate pahameele ja raske tõve Teeba linnale. Kangelase süü on raskesti mõistetav, kuid vastutust tuleb kanda sellegipoolest. Selgeid lahendusi me ei leia, küll aga hoiaku, et kui surematuid ei suudetagi mõista, tuleb ometigi järgida nende seatud reegleid ja usaldada nende ettekuulutusi. EURIPIDES: Kolmas suur Ateena traagik Euripides (480 - 405 eKr) ei saavutanud kaasaegsete seas eelkäiatega võrreldavat populaarsust. Elu lõpul läks ta Makedoonia kuninga Archelaose kutsel Pellasse, kus ka suri. Euripides oli kaasaegsete jaoks ilmselt liialt uudne. Tema tegelased ei püüdnud enam alati leida head ja õiget teed, vaid olid valmis ka teadlikult halba tegema (Medeia samanimelises tragöödias tappis oma lapsed, et maksta ätte truudusetule mehele ja laste isale Jasonile)
Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Lisas kolmanda näitleja, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik temalgi müütidest ja kandelaskujudest. Asetas põhilise rõhu inimese enda tegudele, tema otsustele ja võitlustele. Tema tegelased sügavate ja õilsate tunnete kehastajad, mistüttu nende traagiline saatus on kaasakiskuv. Võrdvääristas naised meestega. Tegevuse arenemine on loogiline ja rangelt põhjendatud. Kolmas traagik Euripides kujutas inimesi nii nagu nad on. Tema tragöödiate mütoloogiline süzee oli vaid väliseks vormiks. Käsitles väga mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitati ja arutati uusi teooriaid. 11. Vana-Rooma kultuuri ja riikluse lühike ülevaade. Dominantsemad tunnused. Roomlased võtsid väga palju eeskuju kreeklastelt. Kreeka alfabeedi põhjal tekkis ladina tähestik. Linnu kaunistati Kreeka kujudega ning valmistati nendest koopiaid
heitsid nende üle nii mõnigi kord meie mõistes otse ebaviisakat nalja. Ka kõige populaarsemad poliitikud, näiteks Perikles, ei leidnud komöödiakirjanike silmis armu. Tragöödiad seevastu põhinesid enamasti tuntud mütoloogilistel süzeedel. Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima?
lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub õetütar Antigone, samuti poeg Hamion ja naine Eurydike. 4. Euripidese maailmavaade ja tema "Hippolytos" Ateenas hakkas populaarseks muutuma sofistide liikumine. Sofistika ehk vaimu seisund. Sofistid olid Ateenas professionaalsed polemistid: tehniline vaidlus, vaidluskultuuri areng. Ateenasse jõuab Sokrates, kes kehastab vaidluskultuuri. Kolmas suur traagik oli Euripides. Ateenalaste arvates esitas Sokrates Euripidese näidendite pähe oma teoseid. Samas Sokratese mõju Euripidesele on vaieldamatu. Sokrates leiutas individuaalse moraali. Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia. Teda mõjutasid psüühilised aspektid. Euripides pani ühe tegelase sees põrkuma kaks vastandlikku tunnet. Enne seda oli tegelane terviklik isik
heitsid nende üle nii mõnigi kord meie mõistes otse ebaviisakat nalja. Ka kõige populaarsemad poliitikud, näiteks Perikles, ei leidnud komöödiakirjanike silmis armu. Tragöödiad seevastu põhinesid enamasti tuntud mütoloogilistel süzeedel. Nende sisu oli seetõttu vaatajatele üldjoontes ette teada. Autori ülesanne polnud mitte publikut senitundmatu süzeega põnevil hoida, vaid tuua tuntud loost välja kodanike jaoks oluline õpetlik sõnum. V sajandi esimesel poole Ateena kuulus traagik Aischylos (loe: Aishülos) pani oma tegelased sageli olukordadesse, kus nad eelkäijate poolt sooritatud kuritegude eest kätte makstes ise uusi kuritegusid korda saatsid. Aischylose ühe tuntuima tragöödiasarja "Oresteia" peakangelane Orestes pidi Apolloni korraldusel tapma oma ema, sest too oli varem mõrvanud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Kuidas on aga võimalik, et jumalad, kes peaks maailmas õigluse eest seisma, käsivad inimesel korda saata sellist roima?
hoopis teise nurga alt kui Aischylos. Draama huvi on koondunud Elektra, Orestese õe elamustele. Sophokles kujutas inimesi niisugustena nagu nad peaksid olema: ideaalsete polisekodanikena, kellel isiklik on tihedasti seotud ühiskondlikuga. Sophokles kirjutas antiikaja andmeil 123 näidendit. Ta teostel oli erakordne menu: 24 korda sai ta võistlustel esimese auhinna ega jäänud kordagi viimasele kohale. Meieni on jõudnud terviklikult 7 tragöödiat. Kolmas suur atika traagik Euripides (480-406) kujutas inimesi niisugustena, nagu nad on. Tema tragöödiate mütoloogiline süzee oli vaid väliseks vormiks. Euripidese tähelepanu oli pööratud inimloomuse avamisele, tunnete ja kirgede näitamisele. Tema menu oli kõikuv. Euripidese tragöödiate ideeline sisu ja dramaturgilised uuendused leidsid Ateena konservatiivseis ringkondades teravat hukkamõistu ja olid pilkeobjektiks 5. saj. lõpu komöödias, hiljem ta populaarsus uuesti tõusis.
annaabi.ee 
