Tunnetus ja teadmine (0)

Q: Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetus ja teadmine

Q: Kui asi tegelikult on Kumba usaldada kas mõistust või meeli?

Vastus leiad õppematerjalist: Tunnetus ja teadmine

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks?
Kui asi tegelikult on Kumba usaldada kas mõistust või meeli?

Tunnetus ja teadmine

Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11.

teadmine kui tuttavolek

teadmine – kuidas

teadmine - et

Vaikiv teadmine ja M. Polanyi.
Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele –et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest.

Selgita mõiste teadmine. K. Popper – kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16.
Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus .

põhjendatud – sest pime usk ei saa olla teadmiseks, põhjenduseks sobivad valemid, reeglid, faktid

tõene – sest ei saa olla teadmist, mis ei oleks vale. Mõiste “teadmine” seostub mõistega “tõde”

uskumus – sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma. Kui inimene ei usu oma teadmist on ta vaid info kandja.
Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm. Nt. Kolmas maailm – valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et in. Unustavad oma teadmised, siis säilinud inimloomingu abil võime me midagi taastada.

Teadmiste liigitamise kaks võimalust.

1) teaduslikud teadmised – teooriad, valemid, definitsioonid

2) argiteadmised – elutarkus , nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed
Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt.

A) ampiirilised teadmised – teadmised, mis tulenevad meelelisest kogemusest

b) aprioorsed teadmised – teadmised, mis ei sõltu meelelisest kogemusest

Mõistuspärased e loogilised – teadmised, mis on nii ilmselged , et neis kahelda pole võimalik, nt ei ole võimalik olla korraga elus ja surnud
Konventsioonid – kokkuleppelised teadmised, nt grammatika -, viisakus-, liiklusreeglid, matemaatilised, sõnade tähendused, see, et in. saab neist konventsioonidest aimu kogemuse teel, ei muuda asja, nad jäävad ikkagi konventsioonideks

5.      Osata aru saada, kas laused väljendavad aprioorset või empiirilist teadmist. Võiks meeldetuletuseks lugeda õpik lk. 16-17.
7.      R. Descartes ´i   cogito .
Selleks, et midagi väita tuleb enne kindlaks teha enda olemasolu. Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum.
9.      Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija:
        Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks?
Sest nemad püstitasid esmakordselt filosoofia ajaloos näilisuse ja tegelikkuse probleemid.
        Parmenidese ja Zenoni arusaam maailmast.
Nad eristasid kahesugust arusaama maailmast:1)”tõe õpetus”-maailm(olemine) ühtne ja liikumatu, tugineb mõistusele(mõistus on ka tõe kriteeriumiks)-TEGELIKKUS 2)”arvamuse õpetus”-maailmale omased paljusus (asju saab üksteisest eristada-maailm ei ole ühtne ainemass) ja liikumine,tugineb meelteandmetele-NÄILISUS
        Elea koolkonna tähtsus.
Tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud kui asi tegelikult on. Kumba usaldada , kas mõistust või meeli?
        Zenoni apooriad. Loe õpik lk. 24.
1)”Dihhotoomia”-Enne kui läbida mingi vahemaa on vaja läbida pool sellest vahemaast.Et aga läbida pool, on omakorda jällegi vaja läbida pool sellest poolest, ja nii edasi lõpmatuseni.See tähendab, et läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi.See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul.Tähendab pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine, s.o liikumine.
2) " Nool "- Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat – ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda . Järelikult nool ei liigugi.
3) " Achilleus ja kilpkonn "- Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus on järgmine: kui Achilleus jõuab punkti, kus kilpkonn asus stardihetkel, on viimane sealt juba jõudnud järgmise punktini. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale.
10.         Platon .
        Idee mõiste, näited; võid meeldetuletuseks lugeda lk. 25.
Idee- asjade tõeline olemus ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. Näiteks: *maja on maja tänu maja ideele*maal on ilus tänu ilu ideele,mis kehastunud mingis kehas*inimene on inimene tänu inimese ideele, mis on kehastunud mingis kehas.
        Ideede maailma ja meeleline maailm.
Platoni arvates eksisteerib 2 maailma:1)Meeleline maailm-me tabame meeltega , materiaalne, pidevas muutumises = NÄILISUS 2)Idee maailm-tabame mõistusega, immateriaalne, ei muutu on püsiv ja seetõttu igavene = TEGELIKKUS
        Koopamüüt, selle mõte; lk. 26.
inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje .
        Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest.
Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb temast kas filosoof , kuningas, väejuht jne. Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid meenutame, mida teadsime varem. Meelde tuletamine ongi Platoni arvates tunnetamine .
11.        I. Kanti  püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu.
Kant püüdis likvideerida empiristide ja ratsionistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas Kanti arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõjutab sõltumatu maailm ehk objektiivne maailm ja tekitab meis aistinguid. Sõltumatu maailma kohta ei saa me midagi konkreetset öelda. See on ”asi iseeneses”, seda kuidas ”asi iseeneses” meile nähtub nim.”asi meie jaoks”. ”asi meie jaoks” on subjektiivne ja seega pole see sõltumatu. Tunnetada saab vaid nähtumusi, ”asjad iseeneses” on tunnetamatud.
Kant eristas tunnetuses 2 tegurit:
1) empiiriline tegu-selleks on tunnetuse mateeria ehk sisu, mis saadakse aistingutega
2) ratsionaalne tegur-inimese mõistus hakkab korrapärastama aistinguid(nt. Paneb need aega ja ruumi, avastab maailmas kehtivaid seaduspärasusi, seoseid ).
Seega tunnetus algab aistingutest, kuid nendest üksi ei piisa. Mõistusega on vaja maailmast aru saada.
14.        Defineeri: empirism , ratsionalism , tabula rasa , tõelised teadmised, induktsioon , deduktsioon ,
Empirism- mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid.
Ratsionalism- tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Tabula rasa-puhas leht, s.t midagi puhast või puutumatut, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi
Tõelised teadmised-teadmised, mis on paratamatud ja üldised reeglina matemaatilised tõed, ülejäänud teadmised on empiirilised
Induktsioon-mõnest kindlast aktsioonist või eeldusest lähtudes loogilise järelduse tegemine
Deduktsioon-suure kogemuse materjali põhjal järelduste tegemine
RATSIONALISM
EMPIRISM
Teadmiste allikas
Kõik tõelised teadmised(teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised) pärinevad mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas
Kõik teadmised pärinevad kogemusest, mõistus on vaid abivahend järelduste tegemisel
Tunnetusmeetod
Deduktsioon – mõnest kindlast eeldusest loogilise järelduse tegemine
Induktsoon – suure kogemus materjali põhjal, järelduste tegemine, vaatlus , eksperiment
Kaasasündinud ideed
In hing ei ole sündides tabula rasa, talle on mõistuse ideed kaasasündinud, kuigi mitte valmis kujul, vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda
In on sündides tabula rasa , alles elu jooksul kuj. Tänu kogemusele selleks, kes ta lõpuks on (J.Locke)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Tunnetus ja teadmine 1.Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11.1)teadmine kui tuttavolek2)teadmine – kuidas3)teadmine - et2.Vaikiv teadmine ja M. Polanyi.Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele –et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest.

Tunnetus teadmine filosoofia Popper Polanyi

Sarnased õppematerjalid

docx

Tunnetus ja teadmine

Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Loe lisaks õpik lk. 10-11. 1) teadmine kui tuttavolek teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes Ma tean, mis on hambavalu, sest olen hambavalu tundnud. Ma tean, mis tähendab olla ebaõiglaselt süüdistatu, st ma olen selle läbi elanud. Ma tean seda meest juba sellest ajast, kui ta koolis käis, st ma tundsin teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht.

Psühholoogia

docx

Tunnetus ja teadmine

Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi.

Psühholoogia

doc

Teadmise liigid

süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas; ma tean et Päike on Maale lähim täht) Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1

Filosoofia

docx

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest te

Sissejuhatus filosoofiasse

pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. Vastand materialism. Usub maailma loomist ja hinge surematust. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. Peab esmaseks ainet. Mateeria/ aine on põhiline ja teadvus tuleneb sellest. Maailm on olemuselt aineline. Eitab maailma loomist ja hinge surematust. 8. Relativism Tunnetusteoreetiline seisukoht, mille kohaselt teadmine on alati teatud viisil tinglik ja suhteline. Metafüüsikas: seisukoht, mille põhjal reaalsusestruktuur sõltub vaatenurgast või taustsüsteemist. Vastandiks sellele on absolutism, mis rõhutab tõe või väärtuse objektiivset üldkehtivust. Relativism toob sageli kaasa seisukoha, et inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Kõik on suhteline,

filosoofia teine kursus

pdf

FILOSOOFIA mõisted

filosoofia teine kursus

docx

Eksamimaterjal - filosoofia

ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik

Filosoofia

doc

Filosoofia KT nr 1

Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde?

Filosoofia

Rohkem sarnaseid