Veel hiljuti olid peamised liiklusvahendid koertega veetavad natrad, tänapäeval on neile lisandunud roomiksõidukid ja lennukid. Gröönimaal elasid inuitid varem jääst ja lumest tehtud igludes, kuid nüüd elab enamik neist mugavustega korterites ja nad vaatavad telerist sarnaseid programme nagu meie Eestiski. Polaarrebane Jääkaru koos poegadega Antarktika Paiknemine ja kliima Lõunapoolkera polaaralasid ühendab nimetus Antarktika, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnapaarist anti ja arktikos ning tähendab seega Arktika vastandit. Antarktika asub 48. ja 62. lõunalaiuskraadi vahel ning pindala on umbes 60 miljonit km². Lõunapoolkera polaaralade oluline iseärasus on mandri olemasolu, mida nimetatakse Antarktiseks. Selle mandri pindala on 14 miljonit km² ja suurem osa temast on ümbritsestud polaarjoontega. Antakstise ümber on kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean, mille vetes on rohkesti saari ja saarestikke
Koostaja : muna - klass Juhentaja : - - 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Antarktika 4 Antarktika avastuslugu 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7 Antarktis 9 Antarktise avastamine 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 ' 2 Sissejuhatus Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõrgeim manner ja üle 98% on kaetud mandri jääga
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni )
kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi
rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest maad katab jää. Õistaimed poolaarmagun, samblad ja samblikud.
Eraldatakse piirkonnad , mis on seesmiselt piisavalt sarnased Igat üksust ühes koguses Floristilised riikkonnad , zoogeograafilised regioonid, ökoregioonid · Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides esinevad erinevad liigid · Wallace´i joon tsoon Elurikkuse mitmekesisus Laiuskraad vs. Biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid · Erandeid vähe ( pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta Taimedel vähemalt 110 milj. a.t. Mereloomadel vähemalt 250 milj. a.t. · Seletused Neutraalsed mudelid Bioloogilised interaktsioonid - Keskkonnafaktorid primaarne produktsioon ( pole külma talve) Biogeograafilised protsessid Liigitekke mehhanismid · Mutatsioonid, alleelide varieeruvus
1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse. · BELLINGSHAUSEN esimene Antarktika ekspeditsioon aastatel 1819 1821. Aastal 1820 jõudis esimesena Antarktise ranniku lähedale . Sündis Saaremaal Lahetaguse mõisas. Surnud ja maetud Kroonlinnas. · MIDDENDORFF uuris Sibeerit ja igikeltsa GEOGRAAFIA on teadus, mis uurib maailma eri piirkondade loodust, seal elavate inimeste elukeskkonda ning inimese ja looduse vastastikuseid seoseid. GEOGRAAFID õpivad tundma ja vaatlevad ümbritsevat keskkonda. Neid huvitavad nii
Jää sulamine polaaraladel mõjutab omakorda ka sealset liigirohkust. Ühe lüli kadumine toiduahelas mõjutab kaudselt terve planeedi looduslikke protsesse. Mida madalamal kohal see lüli toiduahelas on, seda kaugemaleulatuvad on tagajärjed, sest toiduahelas ülespoole liikudes on populatsioon alati väiksem, kui tema menüüs esinevatel liikidel. Antarktika Lõunapoolusel on temperatuur langenud umbes 0,2 kraadi iga kümnendi kohta. Mõõtmistulemused näitavad temperatuuri langemist ka Antarktika sisemaal ja idaosas. Vastupidiselt Antarktika sisemaale ja idapoolsele osale, on temperatuur ookeanile lähemal asuvatel aladel tõusutrendil. Alates 1945. aastast on temperatuur Antarktika poolsaarel kasvanud 2,5 kraadi võrra - see on ligi neli korda rohkem kui globaalne keskmine. Lisaks sellele on viimase kahekümne aasta jooksul igaaastane sulaperiood kestnud paar-kolm nädalat kauem. Kõige suurem jäämassi kaotus toimub jäälavade lahtimurdumise tõttu Antarktika mandrijääst
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning
MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär: kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist) maailmameri – maa pinda katkematu kihina kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001%
Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Vaata lisalehelt tsükloneid + asju Briisid- maa ja merebriis põhjustatud aluspinna erinevast soohenemisest rannikul. mäe ja oru tuuled - olemuselt samad briisiga , kus tuule suund ööpeva jooksul muutub vastupidiseks katabaatiline tuul(mistraal) - külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugevaid külmasid kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal. Boora - maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Puhangud võivad rannikuga piirnevate mäeahelike vahel ulatuda -160km/h Föön - soe tuul mägede. Niiske jahe õhumass tungib üle mäaehliku õhk jahtub algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse. Häeaheliku teist nõlva mööda laskudes toimub kuiva õhu kuure soojenemine.
· Sademeid vähe. Taimestik: · Suvel lumest vabanenud aladel: KÜLMAKÕRBED. · Mikroskoopilised vetikad, seened. Loomastik on liigivaene, elu on seotud merega ning toitumise aluseks on plankton. Jääkaru, muskusveis, morsk, hülged, valgevaal, polaarrebane. Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik: Elu peamiselt vees. · Vaalad, loivalised, veelinnud. · Toituvad planktonist. · Krill (vähiline). Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'
o Grupidisjunktsioonid paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest: ~ holarktiline arktika ümbruses nt punahirv Euroopas, Kaug-idas, Põhja-Ameerikas tekkinud barjääri tekkimise tõttu. Viimase jääaja ajal olid kliimavöötmed surutud kokku, oli varem ühendus läbi kõrbete ja Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis on hariliku pöögi kauge sugulane. Uus-meremaal, Tsiilis, Austraalias, Uus-Guineal tekkinud mandrite lahknemise kaudu. Gondwana ajal oli Antarktika roheline ja seda katsid suured lõunapöögi metsad. ~ ,,Lemuuria" disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari, ehk on seletatav lõunamandrite eemaldumisega algselt ühtsest
Atmosfääri ülemist piiri on võimatu täpselt määrata, tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. Osoonikihi hõrenemine Osooni on atmosfääris kõigis kihtides, selle tähtsaimaks omaduseks on mitte läbi lasta UV kiirgust. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Kui osoon täielikult puuduks, siis hävitaks uv-kiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad peamiselt lõunapoolkeral, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsioon kõigub aasta jooksul ning seda mõjutavad mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi
keskkonnaprobleemid, 1996). 3 kraadi Põhjaveed on terve suve jooksul jäävaba. Merede temperatuurimuutused põhjustavad hoovuste nihkumist, mis omakorda mõjutab kohaliku klimat (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Amasoonia vihmametsad kuivavad täiesti. Liustikud Alpides sulavad ära. Kuumus Vahemere piirkonnas. 4 kraadi Lääne antarktika liustik variseb maha. Ookeani tase tõuseb ja rannikualadele, kus elab liigikaudu miljard inimest, ähvardavad üleujutused. Bangladesh, Egiptus ja Veneetsia üleujutatud. Vaesus ja kõrge üleujutuste oht teevad Bangladeshist kõige ohustatuma riigi maailmas. Teine kliimamuutusest ohustatud riik India on aga ülerahvastatud ning 1,1 miljardi suurune rahvaarv üha kasvab. Kanada on üks kõige soodsamatest põllumajandusele aladest.
sulavad, tekkinud maismaa ei peegelda enam valguskiirgust kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Terved metsatüübid võivad lihtsalt
kosmosesse, ja selle arvelt tekkinud soojuskiirgus soojendab atmosfööri üha rohkem, mis paneb liustikke üha enam sulama, ennustatakse jäämasside arvelt maailmaookeani taseme tõusu ligikaudu 80 meetri võrra .See on katastroof, mille ärahoidmiseks peab terve inimkond pingutama. · Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt. Paljud liigid surevad välja. . N. pingviinide arvukus Antarktikas on vähenenud, sest just seal annab kliima soojenemine end kõige kiiremini tunda (5 korda kiirem, kui mujal). Vahetuvad välja terved kooslused. Temperatuuri ja sademete muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega
põhilised tööd ilmusid ajavahemikus 1893-1925). Kaasajal eristatakse maailma meredes 7 biogeograafilist regiooni, millel omakorda eristatakse alaregioone. 1. Polaarvööde Arktika 2. Külm parasvööde, Subarktika, põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r) 3. Soe parasvööde, Subtroopika "(3 a/r ) 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) 5. Soe parasvööde, subtroopika lõunapoolkeral (5 a/r) 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) lõunapoolkeral 7. Polaarvööde Antarktika Nende 7 regiooni põhjapoolseid piire määrab augusti isoterm (suvi N- poolkeral, talv S-poolkeral); lõunapoolseid piire veebruari isoterm (talv N- poolkeral, suvi S- poolkeral). Isoterm paljude aastate keskmine veetemperatuur igas kuus. Iga regiooni piiridel toimub floora ja fauna drastiline muutumine. Väikeste eranditega järgivad piirid pinnavee isoterme, kuna põhifaktor on temperatuur. Sealjuures on kindlasti oluline kinnitumiseks vajaliku
Sademete max suvel, talv kuivem Segametsad, okasmetsad Aktiivne põllumajandus Nt: kesk ja ida euroopa Boreaalsete metsade kliima Pika külm talv, lühike jahe suvi Aurumine väike, liigniiskus Euraasias taiga Igikelts Öökülmad Puidutööstus,paber Nt: Kanada ja Island Tundrakliima Lühike külm suvi, pikk talv( juulikuu kekm +10 kraadi) Aurumine väga väike Lumikate õhuke Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasi Sammal, samblikud, kidurad puud Nt: Gröönimaa rannik, Antarktika ps Liustikukliima Mandrijää Merejää Õhutemp väga madal( suvel mitte üle 0 kraadi) LAAMTEKTOONIKA NOOREMAD KIVIMID ASUVAD OOKEANI KESKEL Riftiahelik- ookeani keskahelik Laamtektoonika põhjuseks soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale. MAAKOOR KOOS VAHEVÖÖ ÜLEMISE OSAGA ON PAKSEM MANDRITEL, ÕHEM OOKEANIDES Laamde vahelised piirid? *põrkuvad-seotud Vulkanismiga. Tekitab vulkaaniliste saarte rea *lahknevad- seotud Vulkanismiga *nihkuvad
osoonile ohutu Osoonikihi seisukohalt on eriti oluline, kui palju leidub keskatmosfääris vabu reaktsioonivõimelisi kloori aatomeid. Peamiseks kloori aatomite vähendajaks atmosfääris on metaan. Cl + CH4 -> HCl + CH3 (19) Equation 19 Soolhappest võib aga jällegi vabaneda aktiivne kloor. HCl + OH -> H2O + Cl (20) Equation 20 M.Chanini(1993) andmeil on suurem osa atmosfääri kloorist HCl ja ClONO2 koostises. Cl ja ClOx esineb rohkem vaid siis, kui tekib Antarktika osooniaugule sarnane olukord. 1.4.3 Broomiühendid ülemaailmese Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) 1994 aasta ettekandes väidetakse, et ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfluorsüsinik. Määratleti ka kolm inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikat: viljakoristusele järgnev
väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme ilma kujundavad lainetsüklonid on seotud Rossby lainetega. Rossby lained tekivad kitsas kontaktvööndis külma polaarse ja sooja troopilise õhumassi piiril e nn polaarfrondil. Rossby lained liiguvad
kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb.Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. Lindudest pesitsevad suvekuudel Arktikas või Antarktikas kotkad, kullid, kakud, ännid ja aulid. Antarktikas elavad pingviinid, kellest keiserpingviinid ja adeelia pingviinid pesitsevad ka Antarktika mandril, teised pesitsevad lähedal asuvatel saartel. ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. N : Põhja-Venemaa,Antartika,Arktika. PÕLLUMAJANDUS : arktilises kliimas igasugune põllumajandus võimatu,lähisarktilises kliimas põhjapördad,kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid
laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 14 K M K M K M K N 60º N 30 ºN Oº 30 ºS 60 ºS 90 º S ekvaator Kliimadiagrammid
aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Polaarkliima on väga külm ja kuiv. Seal ei saja peaaegu üldse, kuna õhus on väga vähe niiskust. Sellest hoolimata on polaaraladel püsiv paks lumikate. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. See on tingitud püsivalt külmadest ilmadest, nii et lumel pole võimalust ära sulada. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Seal katavad mandreid ja saari jäämassiivid. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur. 10 Kokkuvõte
Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid
14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. - Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Mandreid on kokku 6 (Aafrika, Antarktis, Austraalia,Euraasia, L-Am ja P-Am). Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Euroopa). 16. Maastikuline sfäär kui geosüsteem.
Kliimamuutuste mastaap on olnud erinev. Lõuna-ookean on kõige suurema mõjuga kliimamuutustele, sest on kõige suurem. Temperatuur on kõige olulisem kliimamuutuste juures. Merevee temperatuurimuutused on alati tagasihoidlikumad kui maismaal toimuvad muutused. Maismaal on selged klimaatilised muutused. Globaalse kliimamuutusega tuleb kaasa merepinna tõus, sest sooja vee maht on suurem kui külma vee oma liustikud hakkavad sulama Soojem vesi lahustab vähem hapnikku. Antarktikas külmadel talvedel suureneb jää pindala, maht oluliselt ei suurene. Merevee looted on suure tähtsusega mere kasvukohtades (ehk habitaadid) olevate organismide jaoks. Madalas vees (ehk mandrilaval) elavad organismid annavad ligi 90% primaarproduktsioonist. Mandrilava suurus aga muutub vägagi palju, kui merevee tase tõuseb. Kaasneb ka rüsijää toime elustikule madalas rannikutsoonis. Jää kraabib kogu selle põhja segamini ja loob uue situatsiooni
laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 7. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse köhal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 90 N 60 N 30N ekvaator 30 S 60S 90 S TUUL- õhu horisontaalne liikumine, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. ÕHU paneb liikuma ÕHURÕHKUDE ERINEVUSEST TEKKINUD GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas Mida suurem on õhurõhkude gradient, seda tugevam on tuul TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID: 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD....................................11 KOKKUVÕTE...................
60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Selgitage, mis toimub joonisel numbritega märgitud kohtades. Täiendage skeemi selgitustega 1.punktis ehk ekvaatoril on madalrõhu ala, õhuvoolud tõusevad 2.punktis madalrõhualade kohale tekivad pilved ja vihmad 3. Punktis toimub õhuvoolude laskumine ja seega on selge ilm ja tekib kõrgrõhuala 4
Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. 2. Energeetika. Looduslikud energiaallikad, nende kasutamine. Enimkasutatavad energiaallikad. Nafta, maagaas, kivisüsi Nafta taastumatu, suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega. Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
Maakera pöörlemise tõttu pöörduvad tuuled aga ida poole (põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule), moodustades nii läänest itta liikuvaid õhuvoole. Nii ongi parasvöötmes ülekaalus läänetuuled. POLAARALADE KIRDE JA KAGUTUULED MUSSOONID Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. · Talvmussoon puhub mandrilt ookeanile · Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. · Suvemussoon - puhub ookeanilt mandrile. · Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku Mõju inimesele:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
