Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid:
Selle käskluse puhul on parameeter kohustuslik. Samas käsklus LISTFILE puhul kehtib vabatahtlik parameeter. Ilma parameetrita kasutab ta default seadistust, ehk toob kõik failid, kui talle aga lisada mingi parameeter, toob käsklus vaid näiteks kindla tähega algavad failid. 4. väärtusparameeter ja muutujaparameeter Väärtusparameetrite kaudu toimuv andmevahetus on ühesuunaline: välja kutsuvast plokist alamprogrammi sisse. Muutujaprameeter lubab kahesuunalist andmevahetust, mistõttu ta on sisend- väljundparameeter. Muutujaparameetri kaudu saab esitada ka failmuutujaid, kusjuures see on ainus failide edastusviis alamprogrammi ja välja kutsuva ploki vahel.
· Parterlus tarniatega · Õige metoloogia süsteemi rajavala meeskonnale · Ümberõpe, koolitus 8. Komplekteerimine 9. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI strateegia) - Üks rohkem kõlapinda leidnud partnerluse vorme, mis on suunatud ettevõtte tarneahela efektiivsuse suurendamisele. VMI partnerluse korral otsustab laoseisu täiendamise edasimüüja asemel tarnija. See tähendab, et tarnija jälgib ostja laoseisu (füüsiliselt või siiski enamasti elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ja tarneaja üle. 10. Varude roll logistikas Varude roll l. On kriitiline kuna varude seisu tuleb kogu aeg jälgida ja optemeerida. Liiga suured varud kurnavad ettevõtte ressursse aga liiga väikesed ressursid pärsivad ettevõtte tootmisvõimsust. 11. Varude juhtimise funktsioonid Varude juhtimine (ingl. inventory managment) võimaldab
erinevaid variatsioone ja seda keerukam on võtme toore jõuga lahti murdmine ning seda suurem on konfidentsiaalsus, mida algoritm pakub. Kaasaegsed turvalisimad algoritmid kasutavad 256 bitiseid (näiteks AES) või 512-4096 bitiseid (näiteks RSA) võtmeid. Mitmed algoritmid omavad sisseehitatud dünaamilist võtme muutumist, mispuhul üks võti kehtib vaid teatud aja ja selle äraarvamine ei võimalda pealtkuulajal salvestada kogu andmevahetust võrgus. On olemas erinevaid krüpteerimis tarkvarasid. Näiteks TrueCrypt. TrueCrypti pakutavaid hüvesid saavad tänasel päeval nautida Windows XP/2000 ja Linuxi kasutajad, kuid töös on ka Mac OS X versioon. Kõigile tasuta Drag’n cript Ultra on äärmiselt lihtne ja mugav failide krüpteerimise programm, mille abil saab kaitsta tundlikke ning salajasi andmeid võõraste silmade eest. Näiteks, kui ühte arvutit kasutab
Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Helikaart Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võrgukaart Võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Muud vidinad Klaviatuur Hiir Joystick Printer Skänner Kõlar Monitor Tänan kuulamast
tarkvara ning keskandmebaas võimaldavad lugejal kasutada raamatukogude teenuseid interneti kaudu, muutes teavikute reserveerimise ning otsimise oluliselt mugavamaks. URRAM on veebipõhine tarkvara ja ei vaja mitte mingeid litsentse. URRAM vastab raamatukogu ja IT standardite (MARC21, ISBD, UNICODE, Z39.50, avatud süsteemide standardid) nõuetele, toetab Eesti ID kaardi kasutamist lugeja identifitseerimiseks, võimaldab piirata kasutajagruppide kaupa ligipääsuõigusi, teostada andmevahetust, laadida alla kirjeid elektronkataloogist ESTER ja kasutada neid oma süsteemis lähtekirjetena. Raamatukogunduslik funktsionaalsus (kataloogimine, liigitamine, märksõnastamine, eksemplariandmete lisamine, otsing, laenutamine, lugejate arvestus, perioodika registreerimine, komplekteerimine, arvestus, statistika, väljundid jm) on realiseeritud vastavalt rahvaraamatukogude poolt esitatud nõuetele. Vaata Maailma Sihtasutus algatas
AVR-i USART võimaldab täisduplekssidet, 5- kuni 9-bitiseid andmesõnu (8 biti puhul sõna = bait), 1 või 2 stoppbitti, kolme paarsuse reziimi ja laia boodikiiruste valikut. 6. Kuidas töötab SPI liides? SPI (ingl serial peripheral interface) on jada välisliidese ja välisseadmete vaheline andmevahetuse standard, mille töötas välja Motorola ettevõte. SPI töötab täisdupleksi reziimis (saatmise ajal toimub ka vastuvõtt). Seda tüüpi andmevahetust kasutatakse mikroprotsessorite vahel, et ,,suhelda" sensorite, mälu (nt SD mälukaardiga), LCD kontrolleritega. Seadmed vahetavad omavahel andmeid ülem-alluv (ingl master/slave) reziimis, kus ülemseade (ingl master) lähtestab andmekaadri (ehk alustab suhtlemist). Korraga on lubatud kasutada mitut alluvseadet, mis on juhtmete abil ülemseadmega seotud. Mõnikord nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja
Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui
365/laovarude käibesagedusega). Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud:
Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti minimax algorithm - valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma käigu mängus Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
SCSI-3 Ultra2 SCSI 8 40 40 Wide Ultra2 SCSI SCSI-3 16 40 80 (U2W) RAID-Reduntant Array of Independent Disks. Mitmest sõltumatust kõvakettaseadmest koosnev süsteem. Lihtsamad RAID-id võimaldavad vaid kiiremat andmevahetust, keerulisemad tagavad salvestatud andmete kättesaadavuse isegi mõne tema koosseisu kuuluva kettaseadme vea korral. Kõvaketaste peamised näitajad peale mahutavuse on veel keskmine rajaotsinguaeg (access time) (tavaliselt 10 ja 15 millisekundi vahel) ja ülekandekiirus (megabaitides sekundis). Ülekandekiirus on sõltuvuses liidesstandardist (EIDE, SCSI jt.) ning kettakontrollerist. Kettakontroller juhib ja vahendab arvuti keskseadme ja mälu vahelist suhtlemist
mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist. Rakendustarkvara liigid: -Tekstiredaktorid -Tabelarvutusprogrammid -Mänguprogrammid -Graafikatöötlusprogrammid -Majndustarkvara -Audio ja videoprogrammid(loomine,redigeerimine,kasutamine) ehk multimeedia. -Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid. Arvutivõrk On teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid ,mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. Kohtvõrguks-Nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratus alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu kliendil. Tehniliselt on Internet laivõrk. (ingl.WAN-Widse Area Network)-koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseksühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine,raadiosidet,valgustuskaablit Kohtvõrk ühendamisest internetti tulevad turvaprobleemid.Mõlemad vajavad kaitset.
ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip.
GMES aitab kaasa ELi Aafrika tegevuskava rakendamisele, arendades Aafrika vaatluskeskust ja viies ellu Aafrika jätkusuutliku arengu keskkonnaseire algatust (AMESD). GMES on tähelepanu keskmes ELi kahepoolsetel läbirääkimistel USA, Venemaa, Hiina ja Indiaga. GMES on Euroopa peamine panus Maa seire süsteemide globaalse seirevõrgustiku (GEOSS) 10 aasta rakenduskavasse. GMES pakub nii keskkonna kui ka tsiviiljulgeolekuga seotud andmeid ja teenuseid. ELi osalemine GEOSSis hõlbustab andmevahetust rahvusvaheliste partneritega keskkonnaseire vallas, aitab laialdasemalt rakendada Maa uuringute tulemusi ning arendada seiresüsteeme kogu maailmas. ELi algatusena on GMES mitme partnerlussuhte keskmes. Need tuleb määratleda ELi tasandil ning sealjuures arvesse võtta agentuuride, liikmesriikide, lisaväärtusteenuste pakkujate (sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted), kasutajaskonna jt huve.
arvuti siseseadmete (ja kaudselt ka välisseadmete) vahel. Emaplaadi külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed ja kaudselt ka kõik välisseadmed. Kui kujutada arvutit ette inimesena, siis oleks emaplaadil nävisüsteemi ülesanded. Emaplaadil liikuvat infot kontrollib ja haldab emaplaadi kiibistik. Kiibistik koosneb reeglina ühest-kahest kontrollerist. Klassikaliselt on neid kontrollereid kaks: põhja- ja lõunasild. Põhjasild (mälukontroller, peajagur) haldab reeglina kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust. Kiiret omavahelist andmevahetust vajavad kindlasti protsessor, mälu, graafikakaart ning lõunasild. Lõunasild omakorda haldab kõiki ülejäänud komponentide omavahelist suhtlust. Kaasajal on mälukontroller ehitatud mõningatel juhtudel protsessori sisse ja seega kadunud ka vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele ning tihti on kogu kiibistik koondatud ühe integraallülituse sisse. Lisalugemist: wikipedia.org
kvaliteediga ja loomulikud. Mida parem on helikaart, seda rohkem instrumente tema mälu sisaldab. Enamus helikaarte on 16 või 24 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet. Võrgukaart Võrgukaart (inglise keeles network card, network adapter või NIC - network interface controller) on osa arvuti või mõne muu seadme riistvarast. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele. Modem Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali, ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info.
ketas (Digital Versatile), lintsalvestid, fläsh mälu seadmed. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. 2 Videokaart Selle ülesandeks on juhtida monitori (kuvari) pilti. Monitori juhe ongi just videokaardi külge ühendatud. Korralik videokaart peab võimaldama kiiret andmevahetust arvuti ja monitori vahel, vastasel juhul hakkab pilt hüppama ja arvuti muutub aeglasemaks. Videokaardil on tavaliselt omaette protsessor ja muutmälu.Videokaart määrab ära nähtava pildi kvaliteedi, mille tähtsamad parameetrid on: graafikastandard - kaasaja standard on SVGA. Vanem standard on VGA (kuigi VGA-ks tänapäeval ka SVGA-d nimetatakse) . Lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide)
lähimasse võrgupunkti andmed tuleb saata. Toimub MAC-aadressi alusel. Hub- Võrgus asuvate seadmete ühendusseade. Ethernet'i jaotur töötab OSI mudeli kõige alumises e. füüsilises kihis ning ei tee midagi muud, kui ühendab kohtvõrgu arvutid omavahel füüsiliselt kokku üheks võrgusegmendiks. Võrgukaart-Võrguadapter kujutab endast trükkplaati, mis pistetakse kliendi või serveri kaardipessa ja juhib nendevahelist andmevahetust andmelingi kihis (OSI mudeli 2. kiht). Ning igal kaardil on oma unikaalne MAC-aadress. Repeater- Seade, mille ülesandeks on signaali võimendamine, signaalikuju taastamine ja ajastamine. Järgurid töötavad OSI mudeli 1. kihis Protokoll- Eeskiri, mis määrab ära vormingu ja protseduurid andmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks kahe võrku ühendatud seadme vahel. Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda.
olema võimalikult lihtne, ent samas katma 100% vajadustest vastava toimingu tegemisel, nii ongi olenevalt kliendist iga mooduli lõplik funktsionaalsus natuke erinev. Oleme silmas pidanud, et programmi kohandamine kliendile sobivaks oleks võimalikult lihtne ja kiire. Nii tagame kliendile ka töökorralduse muutumisel tarkvara kiire seadistamise, et see vastaks uutele tingimustele. Samuti oleme arvestanud võimalusega siduda andmevahetust ükskõik millise majandustarkvaraga. LEASER on tarkvara liisingportfelli haldamiseks ja koostamiseks. LEASER-pikk ja edukas ajalugu sai alguse 1995 aasta II pooles. Tänasel päeval kasutatakse kõige rohkemates firmades 2001 aastal valminud versioon LEASER 2.8 Praegusel hetkel on enamlevinud LEASERi versiooniks 3.0, mille väljatöötamisel on kasutatud infotehnoloogia uusimaid saavutusi ja võetud arvesse kogu aastatega kogutud teadmiste pagas.
vajalikke ülesandeid. 1.1.2 Arvutisüsteemi põhikomponentidevahelised seosed Arvutisüsteemi põhikomponentide omavaheline andmevahetus toimub mööda füüsilisi meediumeid ehk siine (Bus): mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Joonis 1-2. Arvuti plokkskeem Et ühendada erinevad komponendid ja võimaldada arvutil andmevahetust perifeeriaseadmetega on kasutusel täiendav integraalskeemide komplekt ehk tugikiibistik. Kõik arvuti komponendid ühendatakse koos tööle spetsiaalsel trükkplaadil ehk emaplaadil. Emaplaadil on tugikiibistik koos vajalike pesadega, et ühendada sellele protsessor, mälu ning sisend-väljundseadmete pordid. Emaplaat jagab ka voolu erinevatele süsteemikomponentidele ja selleks on seal toitepistikud ning täiendavad pingeregulaatorid. Et arvutisüsteem saaks funktsioneerida on vaja arvutile
Andmeedastus põhineb kolme olekuga siinipuhvritel. Kolmas olek tähendab seda, et siinipuhvrid on elektriliselt lahti ühendatud – siinipuhvri väljund pole 1 ega 0, vaid tema potentsiaal on määramata. Väljund läheb kolmandasse olekusse, kui E=0 (Low). Kui E=1(High), siis võrdub väljundi (Y) väärtus sisendi (X) väärtusega. Joonis 8 Kolme olekuga siini puhver (Tri-state buffer, Bus driver) Kahe siinipuhvri ühendamisel saab teha kahesuunalist andmevahetust. Kasutades siinipuhvrite paare, on võimalik siinide(nt A ja B) vahel andmevahetust organiseerida ühise siini (C) kaudu, kuid tuleb jälgida, et korraga ei tohi kaks siini saata infot ühisele siinile (võib põhjustada puhvri läbipõlemise). Joonis 9Andmevahetus ühise siini kaudu Kuna siini edastuskiirus peab olema vastuvõetav ka kõige aeglasemale süsteemikomponendile, siis on uuemad
operatsioonisüsteemiga. WRAM on kasutusel ainult Matrox-i videokaartidel. SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa
suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba 4 SDH (Synchronous Digital Hierarchy '''Definitsioon ja ülevaade''' Sünkroon-andmehierarhia Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) võrgustandard kiudoptilistele sidevõrkudele, mille baas-andmekiirus on 155 Mbit/s (STM-1). SDH standardid avaldati esmakordselt 1989. a. ja nende ülesandeks on võimaldada andmevahetust ITU ja ANSI andmeside hierarhiate vahel. ANSI standard SONET on vanem kui SDH ning on kasutusel USA- s ja Kanadas, SDH aga ülejäänud maailmas SDH ja SONET on olemuselt väga sarnased ja nad loodi selleks asendada vanemat Standardit nimega PDH ehk Plesiochronous Digital Hierarchy. Probleem tekkis sellest, et üle PDH ei mahtunud samaaegselt läbi optikakanali läbi suurem hulk telefonikõnesid ja andmesidet ilma et tekiks kahe otsa vaheline sünkronisatsiooniprobleem. SDH
olekus väljaviik parajasti on. Selleks, et porte konfigureerida on vaja teada, et registri vanem järk on PB7 ja noorem järk PB0. Seega tuleb porti B vaadata: PB7, PB6, PB5, PB4, PB3, PB2, PB1, PB0. SPI SPI (ingl serial peripheral interface) on jada välisliidese ja välisseadmete vaheline andmevahetuse standard. SPI töötab täisdupleksi reziimis (saatmise ajal toimub ka vastuvõtt). Seda tüüpi andmevahetust kasutatakse mikroprotsessorite vahel, et ,,suhelda" sensorite, mälu, LCD kontrolleritega. Seadmed vahetavad omavahel andmeid ülem-alluv (ingl master/slave) reziimis, kus ülemseade (ingl master) lähtestab andmekaadri (ehk alustab suhtlemist). Korraga on lubatud kasutada mitut alluvseadet, mis on juhtmete abil ülemseadmega seotud. Mõnikord nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist
Protsessor (CPU- Central Processing Unit) -arvuti “süda”, mis tihti määrab ära ka operatsioonisüsteemi valiku. Iga uus generatsioon protsessoreid töötab kiiremini kui eelmine. Protsessorit ehk keskseadet võib võrrelda inimajuga. See keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed ning välismälud, tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab kekseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist. Keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Personaalarvutites paikneb ta tavaliselt emaplaadil, mis sisaldab rea kõrge integratsiooniastmega mikrolülitusi, millest tähtsaim on mikroprotsessor. Tihti kasutatakse sõnu keskseade ja mikroprotsessor samas tähenduses, kuid õige on see ainult siis, kui tegemist on monoliitarvutiga
laovarude käibesagedusega. Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. Tarnija juhitav kaubavaru keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust.[1] Otsuala töötajate üheks peamiseks ja samal ajal ka raskemaks ülesandeks on leida iga toote jaoks eraldi selle optimaalne varu. Enamasti jõuaks optimaalse taseme selgitamiseni kogemuslikult teatud aja jooksul toote liikumist jälgides ja vastavat statistikat pidades.
Varasemal ajal oli emaplaadil kümneid erinevaid mikroskeeme, mis täitsid erinevaid ülesandeid: mälukontroller, siinikontroller (siin), videosiini kontroller jne. Tänapäeval koosneb kiibistik reeglina ühest-kahest võimsast kiibist ehk kontrollerist. Klassikaliselt on neid kaks: põhjasild (Northbridge) ja lõunasild (Southbridge). o Põhjasild on varustatud jahutussüsteemiga (tavaliselt radiaator ja kallimatel mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip.
kontrollbiti passiivseks seadmisega PS registris, 4. – Seadmele öeldakse, et tema katkestusesoov on aktsepteeritud, 5. – Seade võtab katkestusesoovi maha, 6. – Soovitud katkestuseprotseduur täidetakse, 7. – Lubatakse uued katkestused ja protsessor naaseb katkestatud programmi täitmise juurde 6) Joonisel on kujutatud jagatud arbitreerimise siin ja siiniga ühendatud seade X. Samasuguseid seadmeid on siiniga ühendatud veel. Üheaegselt soovivad alustada andmevahetust seadmed A (aadressiga 1000) ja B (aadressiga 0101). Milline signaal paistab seademe X aadressi dekoodrile arbitreerimisprotseduuri alguses (s.t siis, kui ükski seade pole veel oma aadressidraivereid välja lülitanud). V: 1101 7) Joonisel on kujutatud jagatud arbitreerimise siin ja siiniga ühendatud seade X. Samasuguseid seadmeid on siiniga ühendatud veel. Üheaegselt soovivad alustada andmevahetust seadmed A (aadressiga 1000), B (aadressiga 1011), C (aadressiga 1100) ja D (aadressiga 1001)
juurdepääsu tehnoloogiaga GSM loojad võtsid kohe algusest peale kasutusele digitaalse süsteemi, kuigi tollal kasutati nii USA-s kui ka Inglismaal analoog- mobiilsidesüsteeme, mida nimetati vastavalt AMPS ja TACS (Põhjamaades ja Eestis oli kasutusel analoogsüsteem NMT Nordic Mobile Telephone). Kui GSM süsteemi hakati välja töötama, polnud veel olemas ei vajalikke andmetihendusprotokolle ega vajalikku riistvara. Praegu võimaldab GSM süsteem andmevahetust kiirusega kuni 9600 kbit/s nii tavaliste statsionaarsete telefonide (POTS Plain Old Telephone Service) , ISDN, PSPDN (Packet Switched Public Data Networks pakettkommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) kui ka CSPDN (Circuit Switched Public Data Networks kanalikommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) abonentidega . Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede
3 Virtuaalne Java-masin, baitkood, JIT-kompileerimine Paljud rakendused töötavad ainult mõne ühe operatsioonisüsteemi juhtimisel. Kui programmi tööd juhib operatsioonisüsteem, siis programmeerija ei pea arvestama konkreetse väljund- ja sisendseadmega selle eest vastutab OS. See annab nii programmeerijale kui ka kasutajale vabaduse mitte mõelda selle üle, kuidas teostada andmevahetust välisseadmetega aparaattasemel. Näiteks, faili lugemisel on programmeerija vaatevinklist ükskõik, kas need andmed tulevad kõvaketta, CD või DVD pealt. Kuid tavaliste rakenduste puhul programmi töötavus on piiratud ühe operatsioonisüsteemiga. Näiteks Windows- rakendus ei hakka tööle LINUX süsteemis ja vastupidi. Saab vältida sõltuvust operatsioonisüsteemist, kui täita kõik välisseadmetega seotud operatsioonid
Nüüd kui me seda igapäev kasutame ja pidevalt ümbritsetud oleme, siis peavad lihtsalt inimesed olema rohkem huvitud enda privaatsuse tagamisest. Juhtmeta andmeside tarbimine on meie jaoks muutumas sama elementaarseks, kui on seda elekter. Kui elektri ja tema ohutult kasutamise osas on igal põhikooli lõpetanud inimesel üdine ülevaade olemas, siis miks ei võiks see neil olla ka andmesidest ja sellega kaasnevast turvalisusest? Mõisted kätlus - Protsess, millega kaks seadet alustavad andmevahetust. Kätlus algab sellega, et üks seade saadab teisele sõnumi, millega teatab soovist avada ühenduskanal. Seejärel vahetavad seadmed omavahel talitlusandmeid, et kooskõlastada kasutatav andmevahetusprotokoll. Kätluse järel algab tegelik andmevahetus related key attack ründeviis, kus analüüsitakse krüptogramme kindlas järjestikus ja püütakse nendes leida matemaatilisi seoseid jõhkra jõuga rünne - süstemaatiline ja ammendav kõikvõimalike meetodite
Matrox-i videokaartidel. SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust 5 ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt väljaarendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise
viimaseid laiendada vastavalt sellele, mitut So või S2 liini sidepidamiseks kasutada soovitakse. Targemad marsruuterid omavad võimet näida samas võrgus asuvatele arvutitele ISDN- kontrolleritena, mis puhul võib iga töökoha arvutis jooksutada suvalist ISDN-tarkvara. See on igati abiks näiteks juhul, kui marsruuter täidab võrkude sidumise eesmärki, ent mõnel kasutajal oleks aeg- ajalt vaja pidada väikest individuaalsema eesmärgiga andmevahetust. Selle funktsiooni nimi on remote CAPI. Ühendumine Internetti Kuna ka Internet on oma olemuselt arvutivõrk, siis eeltoodud jutt töökohtade ja arvutivõrkude kohta kehtib täiel määral ka Interneti kohta. Arvuti Internetti ühendamiseks on samuti vaja ISDN- kontrollerit ja tarkvara, mis räägib opsüsteemile, et arvuti ongi Internetti ühendatud. Tegeliku huvi korral helistab see tarkvara Interneti teenusepakkujale ning mõne pikema pausi korral paneb toru jälle
verifitseerijana enne digitaalse sertifikaadi väljastamist taotlejale üks või mitu kataloogi, kus sertifikaate (koos nende avalike võtmetega) hoitakse sertifikaadihaldussüsteem PKI teine nimetus on "usaldushierarhia" audentimine ja allkirjastamine 30. Mis on X-tee ja milleks seda vaja on? Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab korraldada turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust digitaalselt peetavate (riigi ja erasektori) andmekogude vahel. Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada. Teenus X-tee mõistes on eeldefineeritud päring-vastus, mille asutuse (või ettevõtte) infosüsteem
· Bluetooth põhineb raadioside standardil IEEE 802.15.1 ja töötab samas sagedusalas nagu WiFi. Lisaks andmesidekanalile on võimalik kasutada ka kolme kõnekanalit. Igal seadmel on oma unikaalne 48-bitine aadress. Ühendused võivad olla nii kakspunkt- kui multipunktühendused. Andmeedastuskiirus on 1 Mbit/s (teise põlvkonna seadmetel 2 Mbit/s). Sagedushüpitamise kasutamine lubab töötada ka piirkondades, kus esineb tugevaid raadiohäireid. Saab kasutada ka krüpteeritud andmevahetust · WPAN (Wireless Personal Area Network) · Raadiopersonaalvõrk, traadita personaalvõrk Üksikisikut või väikest töörühma teenindav piiratud ulatusega raadiokohtvõrk, mida kasutatakse andmevahetuseks süle- või pihuarvuti ja lauaarvuti või serveri vahel, samuti süle- või pihuarvuti ühendamiseks printeriga. Teatud mõttes sarnaneb juhtmeta telefonile, mille kuuldetoru on aparaadiga e. oma tugijaamaga ühenduses raadio teel.
WRAM on kasutusel ainult Matroxi videokaartidel. SGRAM (Synchronous Graphics RAM) ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAMile kui EDO RAMile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM) üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. See on firma Hercules poolt välja arendatud mälutüüp. Kiirem kui VRAM. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24 bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus
analoog- infot edastatakse bitthaaval digitaalmuundur Answer 4 Paralleelneandmee andmevahetus toimub tsuklitena dastus Answer 5 sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus Answer 6 sisendile antakse analoogsignaal ja valjundil saadakse digitaalsignaal Asünkroonne andmevahetus Answer 7 8 : 1,00 Kuidas organiseerida andmevahetust saatja ja vastuvõtja vahel kui saatjal on kasutada üks lüliti ja vastuvõtjal lamp? Kas on vaja veel täiendavaid sideliine ja kui on siis milleks? : a. Asünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja b. Sünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin c. Sünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja d. Asünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin 9 : 1,00 Seadke laused vastavusse
et ,,üles ärgata". Joonis 20 ATX emaplaadi toitepesa Integreeritud seadmed USB Tavaliselt on arvutil olemas üks paralleelport ja kaks järjestikporti. Kui tekib vajadus lisada arvutile samaaegselt mitu välist seadet tekib probleem mida võtta, mida jätta? Kuigi portide arvu saab tõsta, lisades vastava kaardi, jääb alles kiiruse probleem. Paralleel- ja järjestikport ei ole piisavalt kiired, et tagada mugavat ja ajasäästlikku andmevahetust erinevate lisaseadmete vahel. USB (universal serial bus) loodi selleks, et lahendada probleem arvuti välisseadmete ühendamisel ja tõsta andmevahetuskiirust. USB on standartne ühenduspesa, mis toetab kuni 127 lisaseadet ja tagab 6 Mbps andmevahetuskiiruse. Joonis 21 USB "A" pistik Joonis 22 USB "B" pistik USB seade, milleks võib olla hiir, klaviatuur, printer, skänner, digitaalne fotokaamera
Üleslaadimise andmeformaat on palju keerulisem kuna keskkonda kasutada soovivate abonentjaamade arv on suurem. Ühenduse alustamiseks saadab abonentjaam pika preambulaga ühenduse taotluse kaadri tugijaamale. Sellele vastuseks saadab tugijaam ajajaotuse ja saatevõimsuse häälestusparameetrid. Seejärel, pärast ajaliste parameetrite ja saatevõimsuse häälestamist vastavusse teiste võrgus osalevate jaamadega, saab abonentjaam alustada andmevahetust. Andmevahetuses kasutatavate ajapilude pikkuse määrab ära tugijaam ja selle pikkus oleneb abonentjaamade arvust, kvaliteedinõuetest ja andmevahetuse intensiivsusest antud hetkel 8 18.Mobiil WiMAX WiMAX tugineb IEEE 802.162004 standardil ja on alternatiiviks kaabelTV võrkudele ja DSL ühendustele. 2005.a detsembris vastu võetud standardi täiendus 802
Üleslaadimise andmeformaat on palju keerulisem kuna keskkonda kasutada soovivate abonentjaamade arv on suurem. Ühenduse alustamiseks saadab abonentjaam pika preambulaga ühenduse taotluse kaadri tugijaamale. Sellele vastuseks saadab tugijaam ajajaotuse ja saatevõimsuse häälestusparameetrid. Seejärel, pärast ajaliste parameetrite ja saatevõimsuse häälestamist vastavusse teiste võrgus osalevate jaamadega, saab abonentjaam alustada andmevahetust. Andmevahetuses kasutatavate ajapilude pikkuse määrab ära tugijaam ja selle pikkus oleneb abonentjaamade arvust, kvaliteedinõuetest ja andmevahetuse intensiivsusest antud hetkel 8 18.Mobiil WiMAX WiMAX tugineb IEEE 802.162004 standardil ja on alternatiiviks kaabelTV võrkudele ja DSL ühendustele. 2005.a detsembris vastu võetud standardi täiendus 802
et tema katkestusesoov on aktsepteeritud, 5. – Seade võtab katkestusesoovi maha, 6. – Soovitud katkestuseprotseduur täidetakse, 7. – Lubatakse uued katkestused ja protsessor naaseb katkestatud programmi täitmise juurde g. Joonisel on kujutatud jagatud arbitreerimise siin ja siiniga ühendatud seade X. Samasuguseid seadmeid on siiniga ühendatud veel. Üheaegselt soovivad alustada andmevahetust seadmed A (aadressiga 1100) ja B (aadressiga 0110). Milline signaal paistab seademe X aadressi dekoodrile arbitreerimisprotseduuri alguses (s.t siis, kui ükski seade pole veel oma aadressidraivereid välja lülitanud). Startbiti väärtust aadressi lõppu ära kirjuta!
rivist väljaminek. Eelkõige tuleb siin nimetada Eesti riigi põhilisi andmekogusid ühendava infosüsteeme kindlustava andmevahetuskihi x-tee võimalikku käideldavuse kadu. Tõsiseks ohuks on ka üldkasutatava andmesidevõrgu (Internet) ja selle kasutust tagava riikliku tähtsusega Eesti riigiasutuste magistraalvõrgu PeaTee käideldavuse kadu. Enamiku välisühenduste, eelkõige merekaablite üheaegne katkemine võib kaasa tuua ka Eesti välisesinduste andmevahetust kindlustavate virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) töö katkemise. Ründed nimeserveritele (DNS) häirivad andmevahetust, sest vajalikud andmed ei jõua ettenähtud adressaadini. Sissetungijad üritavad DNS- informatsiooni muutmise teel ära kasutada usaldusühendust kohtvõrgu eri süsteemide vahel ning mõnikord ka erinevate kohtvõrkude vahel. Kuna enamik teenuseid tugineb 35
Alamprogrammi poole pöördumise käsk(CALL-käsk), alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk(RET-käsk). V. Riistvara tegevus katkestuste(Intrrupt) täitmisel arvutis /267-277/ Katkestuse käivitamise võimalused: programmeerija kasutab programmis vastavat käsku; katkestus käivitub erandina mingi vea korral; katkestuse võib käivitada riistvaraliselt vastava signaali abil S/V-seade, mis soovib andmevahetust. Katkestuse täitmine: protsessor lõpetab pooleli oleva käsu, PC ja PSW salvestatakse STACKi, PCsse laetakse uus väärtus, pärast katkestust täitva programmi töö lõppu taastatakse pinumälust PC sisu ja PSW abil akumulaatori ja lippude registri sisu. Prioriteedid - (Vrdl katkestused igapäevases elus.) Enamik arvuteid seisavad silmitsi rohkem kui ühe katkestusega
eraldusvõimeid. Ei ole kuidagi seotud MS-i operatsioonisüsteemiga. SGRAM (Synchronous Graphics RAM)- ühepordiline, aga oluliselt kiirem kui eelmised, mistõttu on oma omadustelt lähemal VRAM-ile kui EDO RAM-ile. Kasutatakse juhul, kui vaja on suurt töökiirust, aga mitte kõrget eraldusvõimet. MDRAM (Multibank DRAM)- üks port; erineb eelmistest oluliselt selle poolest, et mälu on jaotatud sektsioonideks, mille poole saab vaheldumisi pöörduda. See kiirendab andmevahetust ja võimaldab olemasolevat mälumahtu ratsionaalsemalt kasutada. Kõik mäluliigid peale viimase kasutavad 32-bitiseid sõnu. See tähendab, et andmeid saab mällu kirjutada ja sealt lugeda ainult 32 biti kaupa. Praktiliselt aga seda, et 24- bitise värvireziimis läheb tavaliselt 8 bitti raisku, ning et mälu saab sisuliselt lisada ainult 1 või 2 MB kaupa. Üsna mitme populaarse reziimi mäluvajadus on napilt üle 2 MB- seetõttu on nende näitamiseks tarvis adapterile paigaldada 4 MB mälu
1. Üldvaade 1.1 Taust ja üldkontseptsioon Firma tegeleb reisijate (klientide) transpordiga. Bussijaama infosüsteem on mõeldud töö paremaks organiseerimiseks ja ühtseks infovahetuseks. Bussijaama peakontor asub Tallinnas. Harukontorid (filiaalid) asuvad Tartus ja Pärnus. Peakontori ja harukontorite vahel peab olema võimalik reaalajas infovahetus. Eeldatud on, et kontoritel on olemas püsiühendus internetiga, mis võimaldab teostada andmevahetust keskserveriga. Süsteem tegeleb müükide, töötajate ja äripartnerite arvestusega. Süsteem lihtsustab tunduvalt igasusgust aruandlust ja võimaldab jälgida täpselt piletite müüki ja töötajate liikumist, mis võimaldab optimeerida tööd ja teenida suuremat kasumit. Kliendi veebiliides lubab klientidel tutvuda sõiduplaanidega, pileti hindadega, sooduspakkumistega ning broneerida pileteid. 4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm
oriented web based interface to a database server, utilized for example by another web server, or by a mobile application, that provides a user interface to the end user. Another common application offered to the end user may be a mashup, where a web server consumes several web services at different machines, and compiles the content into one user interface. Veebiteenus tähendab programmide omavahelist suhtlemist ja andmevahetust üle hariliku veebi. Veebiteenus on üle veebi (http) välja kutsutav (käivitatav) meetod (protseduur või funktsioon). Veebiteenust kutsutakse välja mingis kindlas formaadis sõnumiga (nt. SOAP) ja vastus saadakse samuti selles formaadis. Sarnaselt tavaliste funktsioonidega saab ka veebiteenuse väljakutsel määrata sisendparameetreid. A software system designed to support interoperable machine-to-machine interaction over a network
tõlgendatakse nüüd kui "Global System for Mobile communications". GSM loojad võtsid kohe algusest peale kasutusele digitaalse süsteemi, kuigi tollal kasutati nii USA-s kui ka Inglismaal analoog-mobiilsidesüsteeme, mida nimetati vastavalt AMPS jaTACS (Põhjamaades ja Eestis oli kasutusel analoogsüsteem NMT Nordic Mobile Telephone). Kui GSM süsteemi hakati välja töötama, polnud veel olemas ei vajalikke andmetihendus protokolle ega vajalikku riistvara. Praegu võimaldab GSM süsteem andmevahetust kiirusega kuni 9600 kbit/s nii tavaliste statsionaarsete telefonide (POTS Plain Old Telephone Service), ISDN, PSPDN (Packet Switched Public Data Networks pakettkommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) kui ka CSPDN (Circuit Switched Public Data Networks kanalikommutatsiooniga avalikud andmesidevõrgud) abonentidega . Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku.
toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult olla mistahes seade ,mis saadab andmepakette paljude erinevate uhest vorgust teise nende teekonnal internetis. vaartustest koosnev signaal. Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll) protsess, millega kaks seadet alustavad Vastavalt andmeside protokollile multipleksitakse andmevahetust. Katlus algab sellega, et uks seade erinevatest allikatest saabuvad andmed ning saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline avada uhenduskanal. Seejarel vahetavad seadmed signaal ,mis on vastuvotja jaoks sonum ehk pakett. omavahel talitlusandmeid, et kooskolastada Kuna vastuvotja kasutab sama protokolli ehk kasutatav andmevahetusprotokoll. Katluse jarel reeglistikku siis on temale see bitijada arusaadav.
ROM 1 2 3 4 Klaviatuur Monitor Ümbrikketta- Hiir seade Joonis 2.24. Universaalarvuti välisseadmed. Automaatikasüsteemide juhtraalide korral on esmatähtsad juhitavat protsessi raaliga sidestavad välisseadmed e protsessiliidesed. Andmevahetust iseloomustab kanali läbilaskevõime, liidese standard, andmevahetuse meetod ning andmevahetust algatav (initsieeriv) osapool. Kanali läbilaskevõimet mõõdetakse sekundis edastatud infohulgaga ehk boodidega. 1 bood = 1 bit/s. Vastavalt 1 Kbood = 1 Kbit/s ja 1 Mbood = 1 Mbit/s. Andmevahetus protsessori ja välisseadmete vahel toimub sünkroonse või asünkroonse andmevahetuse põhimõttel. Sünkroonse andmevahetuse korral juhib andmevahetust
Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsamad on keskseade ja välismälu (töötlusseadmed 2009). 1.4.2.1 Keskseade Keskseadet (CPU - Central Processing Unit) võib võrrelda inimajuga. See on keskne töötlusüksus, millega on ühendatud kõik sisend-väljundseadmed. Keskseade tõlgendab kõiki arvutiprogrammi poolt saadetud korraldusi ja täidab need. Koostöös vastava süsteemse tarkvaraga korraldab keskseade andmevahetust, samuti andmete salvestamist, töötlemist, edastamist ja väljastamist keskseadme sees ja koos välisseadmetega. Keskseade sisaldab tavaliselt peitmälu (vahemälu), mis toimib ajutise mäluseadmena (töötlusseadmed 2009). 1.4.2.2 Välismälu Sisend-, töötlus- ja väljundandmeid on vaja säilitada arvuti töö ajaks ja ka kauemaks. Selleks kasutatakse tavaliselt diskettseadmeid, kõvakettaseadmeid, magnetlint- ja magnetkassettmälusid,
annaabi.ee 
