Uinuv 7 H said hiilgavad sööginõud ja rubiinide ning teenantidega Kui 11 olid soovi öelnud, saabus 13. Kauni- kaunistatud kuldtoosi, milles olid puhtast kullast nuga- Kedervarred kokku koguda ja põletada. tar kahvel-lusikas Kogu õukond jäi koos O magama. 7. H peitis end eesriide varju, et viimasena oma soov Kibuvitsahekk lausuda Riiki sattus prints. Kedervarre omanikud langevad surmanuhtluse alla H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni.
1980 - ,,Telefonilood" . Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus (headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde'i Õnnelik prins ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i "Õnnelik Prints" Õnneliku printsi on kaunis kuldehetega kuju, inimesed imetlesid, mõõgal särasid rubiinid & silmadeks safiirid. Prints nuttis, pääsuke haakas aitama, jagas printsi ehted abivajajatele Pääsuke armastab printsi, Talv, pääsuke sureb ning printsi süda kildudeks. MJ fantaasia, tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele. Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid
LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! OMA SAAR Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel -- ja hõljun ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved -- oma saart aga otsin ma. NOORUSE AEG Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg ? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida : see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -- ja armsa kaela ümber hakata.
. Tema tädi Otsustas oma sünnipäevaks peo korraldada, aga väike nõid ei olnud sinna kutsutud. Vaatamata sellele läks ta ikkagi ja sai tabatud teiste nõidade poolt. Talle anti nädal aega, et halvaks nõiaks muutuda. Lõpuks väike nõid põletas nõiaraamatu ära, et kurjad nõiad ei saaks enam halba teha. 23 24 Antoine de Saint-Exupery Väike prints Tegemist on loetuima ja tõlgituima prantsuskeelse jutustusega, mis on ilmunud rohkem kui 250 keeles ja murdes. Raamatut on tänaseks müüdud üle 80 miljoni eksemplari. Prantslased hääletasid selle 20. sajandi parimaks Prantsuse raamatuks. Loo alguses räägib jutustaja traumaatilisest kogemusest lapsepõlves, mille tulemusena ta võõrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Ühel rännakul tabab lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hädamaandumise kõrbes.
Kummitusel oli kombeks natikene verd tilgutada teatud kohta, ameeriklased tulevad, pole kombeid ega austust millegi vana ega traditsioonilise vastu. Ema võtis keemilise aine, enam verd ei teki. Võtab ahelad ja oigab õndsa häälega. Isa annab õlipudeli, et näed, õlita ära. Kõige kohutavamad oli lapsed, hakkasid kummistust terroriseerima, et too närvivapustuse sai. Wilde hästi irooniline ameerika perekonna suhtes. Hästi kuulsaks teevad on muinasjutud. Kaks muinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teised jutustused", ,,Granaatõuntest maja". ,,Õnnelik prints" kuju, mille küljes palju kalliskive, pääsuke pinnapealne, oli armunud pilliroogu, kõikuv element. Lendas üle selle linna ja satub Õnneliku printsi juurde, aga tal on kõrge ülevaade linnast ja näeb, kui palju seal kurbust ja vaesust. Ülteb, et vii ühele minu silmad, jaotab kõik need vaestele ja õnnetutele linnast. Kogu aeg läheb külmemaks, pääsuke kiindub õnnelikku printsi, pääsuke külmus surnuks
Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :)
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon
· "Elu on nagu lehm, koguaeg saab pulli" · "Kõik tüdrukud on inglid, kuid kui neilt tiivad murtakse, istuvad nad luua selga." · "Elu on liiga lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli." · Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. · Minu ehitatud unistusteloss sai pihta kärbsepiitsaga ning läks laiali nagu pisar,mis kukkus kõrgelt padjapüürile,kuid see ei olnud valus,sest see loss oli ehitatud vaid õhust ja armastusest ! · Kurbus mu südames, naeratus mu näos. Jah, ma ei nuta teie ees, jätan kõik endasse · Meele teeb kurvaks see , et pole enam MEID , on lihtsalt Sina ja Mina . Ja see Sina ja Mina , ei tee enam kunagi kokku MEIE ! :/ · Tihti üritame peita pisarad naeratuse taha, taipamata, et meie silmad reedavad meid. · You told me that you love me, but did you meant that you are going to break my heart, make me cry & leave me alone by saying that?
Wilde'I kohta on liikvel palju legende ja anekdoote. Põhjust nendeks andis kirjanik teadlikult.: tahtis ta ju vapustada oma kaasaegsete kujutlusvõimet, tuletada neile meelde, et nad on minetanud ilutunde. Kirjanik oli veendunud, et ,,kunstnik on ilusate asjade looja,,. Oma esteetikas ei saanud ta siiski täielikult välistada üldlevinud seisukohta, et kunst peab ka midagi õpetama, samuti polnud võimalik mööda minna arutlustest kunsti kasulikkuse üle. ,,Õnnelik Prints ja teisi muinasjutte,, (1888 ). (Linna kohal on kullast ja kivikestest silmadega prints, kes on küll ilus aga on kurb kuna ta näeb inimeste julmust ja vaesust. Nii ta laseb linnul tükkhaaval oma väärtuslikud osad viia vaestele kuni tai se on lõpuks kole. Seepeale kõrvaldatakse tema kuju, et see asendada linnapea kujuga. Prints viiakse prügimäele ja tema seatinast süda tahetakse üles sulatada, aga see ei sula, sest see on nii palju inimeste kannatusi näinud.)
Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas
selle. Teener hakkab uskuma, et tegu oli viirastusega/kummitustega. Manuel aga oli arvamisel, et kõigel on oma seletus. ,,Ainult lihtrahvas kardab surnuid ja kummitusi," Tirso ,,Don Juan". Lõpus selgitused, seletused, pulmad ja õnnelik lõpplahendus. Komöödia keskendub pidevalt mingile normile, mäng on võimalik normi piires. Calderon normi ei lõhu, aga loob selle kõrvale salajase piirkonna, kus mängib, aga siis pöördub tagasi normi juurde. ,,Kindlameelne prints" 1629 - prints Fernando satub mauride kätte vangi. Lunarahaks pidi kuningas loovutama ühe kristlaste linna. Kui Fernando sellest kuuleb, siis ta keeldub sellisest vahetuskaubast. Hispaania sõjavägi tõttab printsi päästma. Fernando sureb enne, sest on nõrgaks jäänud. Tema vaim ilmub Hispaania sõjaväele ja rist käes juhib nad mauride vastu. Maurid lüüakse puruks tekib küsimus, kas Calderon usub vaime või mitte. Tegu siin
Igaühel on osa neist ja need olemasolevad on ka kajastatud. 4.1. Kivi Sünnikoht: Harala Amet: vallavanem Olemus: kalk; kivist südamega Lugu: Tal oli kivist maja. Hauale pandi puust rist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.2. Hans Krass Sünnikoht: Harala Ametid: kaubalaeva madrus, hiljem sulane Tervis: haige süda Olemus: unistaja; vihastades ütles halvasti, kui vaja; Lugu: Nooremana oli ta kaubalaeval madrus. Siis jäi tal süda haigeks ning ta munsterdati laevalt maha. Läbi häda sai Hans Krassist sulane venna juures, kes oli piimamees. Vend võttis palgast kümme krooni maha ja põhjendas seda võihindade langusega maailmaturul. Sellest ajast hakkasid pihta lõppematud tülid. Kui Hans suri, ei pannud vend talle isegi korralikku risti. Perekond: Üks vend, kellega hästi läbi ei saanud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.3. Harivald Tamm Sünnikoht: Harala Amet: talumees Olemus: maailmalõpu kuulutaja; kergesti käega lööja; kujutlusvõimeline; kerglane;
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Iga väiksemgi allaandmine tähendab lõppkokkuvõttes suuremat allaandmist 486. Ära peta und, muidu uni petab sind vastu 487. Mõte ees, tegu järgi 488. Tegutsemine on kõige alus 489. Tulemused paistavad rohkem silma, kui kontrolli harvem teha 490. Kõige kurjem tegu maailmas on iseenda heatahtlikkuse kuritarvitamine 491. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka uni. 492. Atmosfäär on nii saastatud, et isegi õhulossid mustendavad. 493. Kui sureb Sinule kalliks saanud inimene, siis mata kurbus temaga koos maha...mälestustest ta ju ei kustu. 494. Tea seda, et igavus tuleb ainult siis Sind kimbutama, kui Sa selle peletamiseks midagi ise ette ei võta. 495. Kui südame uksele koputab kurbus, siis tee kõik selleks, et uks jääks suletuks. 496. Naudi alati seda aega, kui ootad midagi äärmiselt tähtsat,sest niipea, kui see kätte jõuab, on see ka läbi 497. Ma olen väga kuulus ehkki enamus seda veel ei tea 498
Gringoire'i, kes neid võiks väga hästi esindada viieteistkümnendal sajandil, kui meil õnnestuks teda nõnda kirjeldada, nagu ta seda väärib, peame ütlema, et just nende vaimu kehastas ka du Breul, kui ta kuueteistkümnendal sajandil kirjutas need lapselikult ülevad, kõigil sajanditel väärt sõnad: «Olen sünnipäralt pariislane ja keelelt parresialane, sest parresia tähendab kreeka keeles rääkimisvabadust, mida ma ka olen tarvitanud isegi härrade kardinalide, prints de Conti onu ja venna juuresolekul, siiski alati tarvilise aukartusega 29 nende kõrguse ees ilma ühtki nende kaaslast solvamata, mis iseenesest pole sugugi vähe.» Seepärast polnud ka ebameeldivas muljes, mis kardinal Pierre Gringoire'is äratas, mingit isiklikku viha tema vastu või põlgust tema tuleku puhul. Hoopis selle vastu: meie poeedil oli küllalt arukust ja ka küllalt peetud kuub seljas -- tal oli põhjust erilist rõhku panna sellele, et
Loori mul ei olnud, kuna ma abiellusin ju teist korda. Ma olin nii õnnelik, et oleks äärepealt sellest lõhki läinud. "Aeg on minna!" kõlas Katariina lõbus hääl. "Ma tulen!" hõikasin kõrvarõngaid kõrva pannes. Ma võtsin oma lillekimbu ja läksin kööki. Seal juba oodati mind. "Auto on ees," ütles autojuht. "Sa oled väga kena!" ütles Katariina elavlevalt. "Aitäh!" ütlesin õrnalt. Ma astusin välja, hoides oma kleidiserva üleval, et see ei määrduks. Kui ma pulmamajja jõudsin ja autost välja astusin, tuli suur plaksutamiskoor ja hõisked vallandusid inimeste suudest. Ma astusin suurde valgesse majja. Minu isameheks oli Andrese isa. Kui meid oli paari pandud, siis viidi meid mere platoole, kus meilt võeti allkirjad. Kui ka need olid antud, siis ma viskasin pruudikimbu üle õla ja selle sai mu kallis sõbranna. "Kibe, kibe, kibe!" hõiskas rahvas. Meid viidi meie uude suurde majja. See maja on lausa vapustav
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda
Vaata ette, varja kergelt saadud vabadust -- ta on magusam kui mesi, aga ka sulavam kui mesi: enne kui sa märkad, sulab ta su keele pealt, ja sa imed orjahigi. Tee kõrge aed meie maja ümber, osta endale rohkem sulaseid, hari maad ja korja jõukust. Ara tee isandatega tegemist, põlga nende segast usku, palu taevataati ...» Siin jäi Vahuri hing rindu kinni; ta jõi suutäie magusat mõdu ja lisas: «Ma tunnen orjapõlve, tunnen oma rahva häda, 13 aga ma ei suutnud muud kui hambaid kiristada. Üks ei jõua midagi, teised sajatavad hammaste taga, aga ei julge hammustada . . . rahva hing on lämmatatud ja kiunub haledasti rõhujate põlvede ümber . . . Otsi neid, kes ei kaeba, aita tagant, kihuta teisi aitama . . . ja kõlab siis ähvardav ulgumine üle terve maa, siis kõlistage sõjariistu ja tõstke mürinat, mis pilvi lõhub ja leinavaid jumalaid vägevasti äratab! . . . » Tugev Yalmr ei rääkinud enam.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
On märgatud, et raamatus on omapärane sümmeetria: kolm esimest osa jutustavad kuritööst ja kolm viimast karistusest. Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja ühtlasi vabastada maailm kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub end Napoleoniga sarnanevat. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab
perekond, väike ühiskonnamudel, hakkas lagunema. Seega kogu ühiskond haige. Kahtles Vene helges tulevikus vaesus, joomine. Pärast sunnitööd oli sügavalt veendunud selles, et in ei sünni heana, vaid tal on sees nii headuse kui kurjuse alge, suurim ülesanne on võita endas kurjuse pool, iga heategu on võit kurjuse üle. Kurja poole väljalöömist provotseerivad veri ja võim. Kirjaniku ja inimesena nägi ta oma missiooni ligimestes headuse äratamises. Andis oma teostes 3 tüüpi: vene üliinimene, vene Faust ja vene Mefistofeles. Dostojevski teosed: 1862 esimene kirjatöö: Balzaci "Eugene Grandet" tõlge vene keelde 1846 "Vaesed inimesed"(lugu vaesest Piiteri noormehest. D näitab, et materiaalne ja vaimne vaesus on omavahel tihedasti seotud. Inimese headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Esikteos leidis väga hea vastuvõtu);
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
olla mootsad ning söötsid raudmeeste moodi koos roostetanud riistadega mis mõnedelt iidsetelt rüüstusretkedelt saadud lagedal väljal vaenlasele kallel, kannatades hiiglaslike kaotusi.Igatahes hakkas Leemet siis ussisõnu onu Vootele range käe all õppima, ja tal läks veel too töö päris usinalt niimodi, et harjutuseks sai lihtsalt metsas ringi kõndida ja aina sisistada ussisõnu. Leemet oli ühel päeval sama moodi mestas seiklemas kui kuulis kuskil häda hüüet kuulis, tormas hääle poole ja leidis sealt ussikuninga soost ussi hädas juhmi siili rünnakuga. Leemet pani siilile jalahoobi ning too lendas kus kurat ja ussikuniga pojast Intsust (tütrest nagu hiljem plot twistina teada saame) sai Leemeti igavene sõber. Kolmekesi Leemet, Pärtel ja Ints on suured sõbrad ja mängukaaslased üksteisele. Kuid muret tunnevad nad veel ühe metsa lapse üle ehk Hiie üle, too on isa Tambeti
Seal kolm Eesti küla, asus elama ühte majja, eestikeelsed pered. Kliima parem. Sealt edasi sõitis arsti juurde ravima (ka lõunasse). Suhhumisse (kult-lt jama koht), Tms solvunud, sest suht kolgas. Mõne kuuga sai TÜ lõpetanud tohtrilt med-st abi. See jäi Tms elu ainsaks reisiks Eestist väljaspoole. 1913 tuli E-sse tagasi ja jäigi. 1913-19 elas ikka Koitjärvel edasi. 1914 ütles ka magu üles, raske operatsioon, aga õnnestus. Kui toibuma hakkas, oli eneseirooniline. 2 häda: magu ja kopsud. TBC tahab, et palju sööks, magu, et normaalselt. Püüdis balansseerida, suhtus fatalistliku rahuga. Kosus. 1919 viimane aasta maal, on juba 41 a.-ne. 1919 abiellus (naine võttis Tms-e meheks). 1919 a suvel ilmus noores ajalehes "Sotsiaaldemokraat" esimesel lk-l pisike kuulutus, mis ütles, et AHT ja Käthe Weltmann (~20 a.-ne) abiellusid 7.06. K.W. töötas "Päevalehes" korrektorina. Üks esimesi kodanlikke e ilmalikke abielusid
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
tehes. «Minestuse ajal otsisime ta hoolikalt läbi: reisipaunas on tal ainult üks särk ja rahakukrus kaksteist eküüd; kuid see ei takistanud teda minestusse langemisel ütlemast, et kui niisugune asi oleks juhtunud Pariisis, oleksite teie seda otsekohe kahetsenud, kuna aga nüüd peate seda kahetsema hiljem.» «Sel juhul,» lausus tundmatu külmalt, «on ta arvatavasti mõni ümberriietatud kõrgest soost prints.» «Ütlen teile seda selleks, et oleksite ettevaatlik, armuline härra.» «Kas ta vihahoos mõnda nime ei nimetanud?» «Siiski. Ta patsutas taskule ja ütles: «Eks me näe, mida arvab härra de Treville oma kaitsealuse solvamisest.»» «Härra de Treville?» küsis tundmatu tähelepanelikuks muutudes. «Ta patsutas taskule ja nimetas härra de Treville'i nime? ... Kuulge, kallis peremees, olen päris kindel, et sel
Euroopa, Hiina jne!) siin ei esine. Sellega seoses on huvitav märkida, et Egiptuses ei tunta uputusmüüti, mis on nii iseloomulik Mesopotaamiale. Egiptuses oli palju looduslikku rikkusi. Neis mäeahelikes, mis teda mõlemalt poolt piirasid, oli rohkesti liivakivi ja roosat graniiti, seal leidus lubjakivi ja alebastrit, basalti ja tulekivi. Seega oli Egiptuses rikkalikult kivi, mis oli kõige hädavajalikum ehitusmaterjal. Niiluse orus kasvas peale pilliroo, puidki, mitte ainult palme, mida on raske kasutada esemete valmistamiseks, vaid suurel hulgal ka akaatsiaid ja sükomoore. Egiptuses oli metallegi, kuigi mitte orus endas, vaid selle lähedastel maa-aladel. Vaske leidus Siinai poolsaarel; kulda oli suurel hulgal Egiptusest lõuna pool, Nuubias (sõna Nuubia tähendab egiptuse keeles kullamaad), ja veel - Araabia kõrbes (Punase mere lähedal). Tsink ja seatina oli Punase mere rannikul. Võib öelda, et Egiptuses oli kõike, mis on vajalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
