Noore Wertheri kannatused Johann Wolfgang Goethe I raamat Werther ajas ema päranduse asju ja sellega seoses tegi ta järelduse, et inimesed pole sellised halvad nagu jutud nende kohta käivad. Nimelt tuli välja, et Wertheri tädi on vägagi heasüdamlik ja vajadusel oli nõus isegi oma pärandiosa loovutama. Werther asus elama ilusasse maakohta, kus algul ta on täielikult õnnelik, alustas ka uuesti maalimist. Rääkis kuidas aadlikud põlgavad lihtrahvaga rääkimist ja nende aitamist, kui tema mitte. Tundis kaasa inimsoo enamusele, kes terve elu töötavad, et end elatada ja väiksegi vana ajaga üritavad rõhujatest vabaneda. Raamatuid ta lugeda ei tahtnud. Ta rääkis ka oma vanemast naisest, kellest tundis puudust, kuna aastad ta hauda oli viinud. 17
1. Mis takistus oli alguses Lotte ja Wertheri suhtel, kuidas see olukord teose jooksul arenes. Lotte oli kihlatud Albertiga. Esialgu oli Lotte kihlatu ära sõitnud ja Werther sai Lottega omavahel suhelda. Hiljem tuli Lotte kihlatu Albert tagasi ja nad abiellusid. 2. Kas Wertheril üldiselt oli naiste seas menu või mitte. Too näiteid! Tundub, et Werther meeldis naistele. Raamat algab Wertheri kirjaga, milles ta kirjutab, et mitu naist on temast huvitatud.Ta oli naiste vastu tähelepanelik ja oskas huvitavalt vestelda. Werther meeldis Lottele ja tal oli hiljem suhe ka preili B-ga. 3. Miks Werther vahepeal sellest piirkonnast, kus Lotte elas lahkus ja millega ta siis tegeles. Wherter ei talunud näha Lottet koos Albertiga.Ta lahkus sellest piirkonnast ja läks tööle. Werther tutvus ühe krahviga ja ta suhtles ka preili B-ga. Hiljem külastas Werther ka oma kodukohta
„Noore Wertheri kannatused“ Johann Wolfgang Goethe 2004 (esmatrükk eesti k. 1987) „Noore Wertheri kannatused“ Werther 6 õde- venda J. W. Goethe teener ema Albert Lotte Wilhelm isa Werther oli haritud mees, kirglik, unistaja, kannatlik, melanhoolne. Werther on tundeline noormees, keda paelus lihtsus ja looduse ilu. Noormees pole väga seltsiv inimene. Ta armus esimesest silmapilgust Lottesse. Ta oli üsna enesekeskne inimene, sest ta ei tahtnud kellelegi haiget teha. Talle ei meeldinud aadlike südametus, kuna ta ise oli heasüdamlik. Ta luges läbi terve raamatu Ossianit ja Homerost. Lotte oli noor, kena tütarlaps
,,Noore Wertheri kannatused" 1. Werther lahkub oma kodukohast ja tutvub, linnas kuhu ta elama asub paljude tema jaoks huvitavate inimestega. Teel tantsupeole tutvub Werther Lottega ja armub temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2
Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" Goethe romaani peategelane on noor armastaja Werther. Oma sõbrale Wilhelmile saadetud kirjade kaudu saame teada, et ta on varajastes kahekümnendates aastates tundeline artist, poeet ning looduse- ja Homerose armastaja. Ta pole veel kindel, mis on tema eesmärk selles elus, millise ameti ta peaks omandama. Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate õdede-vendade eest
mis on kirjutatud XVI sajandi talurahva sõja aineil. Klassitsismi ühtsuseprintsiibid hüljanud G annab avaramõõtmelise ajalookujutluse: lühikesed stseenid esitavad pilte rüütlilossidest, kõrtsidest, lahingutandreist, isegi mustlaslaagrist. Draama probleemiks on pisivürstide omavahelistest tülidest kurnatud Saksamaa. Looming algas kergete, elurõõmsate, kuid vormilt meisterlike värssidega,mille motiivideksolid armastus ja looduse ilu. *Aastal 1774 ilmus tema esimene romaan "Noore Wertheri kannatused". Selle romaani naispeategelase prototüübiks oli Charlotte Buff (abielunimega Kestner), kellesse Goethe õnnetult armus 1772. aastal advokaadibüroos praktikal olles. Romaan tõusis kultusraamatu staatusesse ning tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. Sellesse teosesse kätkes G palju omaenda läbielamistest. Noor Werther elab ja mõtleb Rosseau vaimus; ta on andekas, hella sisetunde ning loomupärase kunstihuviga, teda kütkestab kõik kaunis ja looduslähedane.
Autor tänab. Jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. Väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. päritolu ja suursugusus ei tee rikkaks, vaid isiklikud omadused. 17.-18. sajand: J.W.Goethe, Noore Wertheri kannatused Tegu on kiriromaaniga, mis on üks olulisemaid teoseid saksa kirjanduses tormi ja tungi perioodist. Romaanil puudub väline tegevusliin. Sündmused on edasi antud läbi Wertheri kirjade oma vennale Wilhemile. Sündmustik algab Wertheri kolimisega fiktiivsesse külla nimega Wahlheim. Seal vaimustub noor ja emotsionaalne Werther nii küla ümbritseva looduse ilust kui seal elavate talupoegade lihtsast olekust. Ühel peol kohtab Werther Lottet (Charlotte S
aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu ees vapustavalt kaunis vastuhelgis kohinal mööda rullusid, haaras mind kõhedus ja otsekui joovastus! Ah, avali käsi seisin ma kuristiku serval ja ohkasin: ,,Alla!, alla!", olles ekstaasis valmis oma piinas ja kannatused sügavikku paiskama, lainete kombel virusse viskuma! Kokkuvõtteks: Werther oli loodusesse kiindunud, see oli talle üks loomulik osa elust ja ei möödunud ühtegi päeva ilma selleta, et ta poleks käinud tunnikese jalutamas.(näiteks oli ta endast väljas, kui puud maha võeti) Werther ja inimesed: Lk. 9- Kohalik lihtrahvas juba teab mind ja suhtub minusse hästi, eriti lapsed. Alguses, kui ma neile lähenesin ja neilt sõbralikult üht-teist pärisin, arvasid nad, et tahan neid narritada, ja tõrjusid mind küllaltki toorelt tagasi
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi. Teos on kirjutatud tema enda õnnetu armastuse põhjal. 3
ettekuulutus oleks nagunii täitunud. Pigem sümboliseerib risttee kohta, kus kõik määratu lõpuks ikka kokku saab. Kolm teed võiksid olla: tulevik, minevik ja ettekuulutus. Oidipus kohtub oma isaga, kelle ta hukkab, edasi läheb Teebasse, kus abiellub oma emaga, ilma, et ta sellest teadlik oleks. Soov pääseda ettekuulutusest, viis ettekuulutuse täide. Võibolla on üheks tarkuseteraks ka see, et probleemide eest ei tasu põgeneda. Oidipus armastas oma abikaasat, lapsi ja rahvast. Ometi just armastus neid kõiki hukutas. Oleks ehk Laiosel olnud suurem armastus oma poja vastu, kui hirm ettekuulutuse ees, oleks võinud tragöödia sündimata jääda. J.W. Goethe "Noore Wertheri kannatused" Goethe on ühe oma tippteose kirjutanud kirjavormis. Noor Werther saadab kirju oma vennale Wilhelmile, kes teose vältel füüsilist kuju ei saa. Nõnda saab lugeja osa ühe noore mehe loost, kus on ilu, armastust ja kannatust.
Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal. Tal oli olnud palju armumisi, mis õhutasid teda luuletama ja oma elamusi väljendama. Esimene suurem tuntus on tal näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ilmus kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" vähe filosofeerimist/kirjeldamist, et oleks paremini jälgitav. Werther oli haritud noormees. Töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli ülitundeline. Ta oli armunud Lottesse, kes oli teise mehega kihlatud. Werther ei leidnud vastuarmastustm sest Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Lotte oli oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära.
vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest rahvale ei tulnud kergendust, pigem lõikas revolutsioonist kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani ,,Noore Wertheri kannatused" 1774 tegevustikus... Werther on haritud ja tundlik, melanhoolse inimloomusega unistaja. Ta kolib idüllilisse maakohta, kus loodus inspireerib teda alustama maalitöödega. Ta armub imeilusasse tüdrukusse Lottesse, kuid Lotte on juba kihlatud. Nähes, et Lotte jääb truuks Albertile, otsustab Werther minna vabasurma, mida peab suurimaks ohverduseks armastatule. Kuid Lotte kihlatu peab seda suurimaks arguseks. Romaanis on esile tõstetud inimese tunded, vaimsus, ilu.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Raamatus: vanemad õpivad lastelt (ketšup vaasiks), raamatus mainiti vaid lugemist- olgu, miriam kõige vanem, tema loeb, suurem võimalus fantaasiaks. Filmis: helid, valimine, kes loeb, lihtsam ette kujutada, otsekõne vähem. 2 Kuidas (milliste tunnuste põhjal) valida sobivat raamatut kuni 6-aastasele lapsele? *Poiss/ tüdruk *eelistused- nuku, Lotte, Ämblikmees, koduloomad vms. *Arengutase- oskab lugeda/ keeli. *otstarve- kas raamat mängimiseks või lugemiseks. *Lihtne sisu *Värviline *Arutlemisvõimalus *Lapse arengu toetus *Lugemishuvi äratamine *Kujundus *Tekst korrektne(tõlkekirjandus!) *teistest raamatutest eristatav(palju eeliseid) Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid? *Hällilaul, *Hüpitus- ja mängituslaulud, *mängulaulud, *ahellaulud, *töölaulud, *liisusalmid. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta.
Petuulia rahva päästmine Soovis oma nimest, staatusest vabaneda Hirm unenäo ees Soovis tunnustust millegi muu eest Olovernese nimi, kuninga lapsed Tahtis tagasi koju Valitseda Iisraeli Meeldis Olovernese õiglus, õilsus, enesekindlus Osias Ühisosa Olovernes Armastas Juuditit Positsiooniga J armastas, ise lõpus mitte Iseloomutu Alguses tahtsid Juuditit Põhimõttekindel Isekas Surid Juuditi pärast Mõtles teistele Juudit ei armastanud teda Juudit armastas teda Tegi enesetapu Tapeti Pehmo Tugev mees Pilet 5 1
Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ach-e obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümmer enda kantsi. Priamos tuleb poja keha küsima, sai selle. Tehasse vaherahu ja peetakse matuseid. Sõda ei ole veel läbi, kuid ,,Ilias" sellega lõpeb. Odüsseus mõtleb välla, et kuda sõda kõikse kiiremini lõpetada. Kreeklased peaksid pidulikult lahkuma, et troojalastele jääks mulje , nagu sõda oless lõppenud. Kingituseks ehitati hiigelsuur obene, kus palju meha sees oli. Kreeklased teesklesid oma lahkumist, jätsid laevastiku aga Trooja lähedale. Trooja preester ütles, et obene toob aint halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Obene veeretati linna. Öösse tulid mehad välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit
kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad - tekkis päevikuvorm. Nt Jonathan Swift'i päevikud on pühendatud tema kallimale Stellale. Inimesed kirjutasid oma elusündmusi üles. Üks oluline ja kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja üldiselt koledatest sündmustest Inglise ajaloos - logiraamatud ehk nö must kast. Logiraamatusse kirjutab nt laevakapten, kus ta mis päeval on ja mis juhtus. Üsna kattuv reisikirjaga,
"Götz von Berlichingen" - esimene sks. ajalooline näidend. 16. saj. sündmused Sks-l. Goethe püüdleb mõne teosega (ka. see) Shakespeare'i ajaloolise kroonika poole. Samas ka loodusluule, hümnid, oodid. Teda köidavad vanad sks. Fausti-legendid. Kirjutab esialgse visandi. Goethe varasemas luules on 3 teemat: · armastus, · Saksa rahvaluule aines · antiikkirjandusest inspireeritud luule (18-19. sajandil suured arheoloogilised väljakaevamised; humanism). "Noore Wertheri kannatused" - 1777 see armastusromaan teeb Fausti nime üle Euroopa tuntuks. Kiriromaan- Wertheri kirjad. Ühiskond ei lase Wertheril oma plaane teostada, armastus piinab- ühesõnaga pubeka maailmavalu :) Olulisel kohal loodus. Esimest korda saksa kirjanduses on olemas peategelase psühholoogiline jälgimine. Peale teose ilmumist, kui see väga populaarseks sai, veeres üle Euroopa enesetappude laine, kuna Werther tapab enda, ja Goethe alustab
Kõigil vooludel on juured minevikus ja nad ilmnevad tulevikus. Eelromantism üleminekuaeg kus on juba mingid romantilised elemendid olemas. Valgustuse teist etappi tähistatakse sõnaga sentimentalism, mis on eriti oluline inglise kirjanduses. Kiriromaan romaan kirjandes. ,,Pamela" ja ,,Clarissa". Tundekultus on 18. sajandi teisel poolel leviv. Tunded on tähtsad ja tähtis on nende kirjeldamine ja tundemehhanismide uurimine. On veel üks väga kuulus kiriromaan ehk Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", kus mängib samuti rolli tundekirjeldus. Tunnetekultuse varjus tekib inglise kirjanduses uus suund ehk kalmistuluule, mis on romantismile lähemal. See on otsene eelmäng, sest ka romantismis räägitakse kaduvusest ja surmast. Thomas Gray mänginud 18. sajandi inglise kultuuris olulist rolli. Oli luuletaja ja üks esimesi Euroopa ajaloolasi (ajalugu praegusel kujul tekkis 18. sajandil). Oli tööl ülikooli juures ja uuris keskaega. Avastas ka ühe keskaegse
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
ühelt poolt elusaim ja originaalseim kunstide seast ja samas jõhkra kommertsliku ärakasutamise ohver (Hunt 2005:1). Kirjanduslike tegelaste kujulised mänguasjad ja tooted on laste hulgas väga populaarsed. Lasteraamatu kangelasest saab kaubamärk, mille abil turustatakse kõikvõimalikke muid tooteid. Selle nähtuse eredaimaks näiteks Eestis on Janno Põldma, Heiki Ernitsa ja Andrus Kivirähki kangelane Lotte, kelle abil turustatakse voodipesu, jäätist, sampooni, mänge jpm. Lastekirjanduse tegelased muutuvad objektideks, mis väljuvad ilukirjanduse raamidest. Kommertsialiseerumise üks vorme on näiteks Limpa-kampaania, mil A. Kivirähki raamatu ostuga kaasnes pudel limonaadi. Lasteraamatule on peale surutud turustamisnipid, mis peaksid tagama müügiedu ja köitma laiade masside tähelepanu. Lugejaküsitlused Eestis tõestavad, et lapsi mõjutab lemmikut valides kangelase tuntus.
teosed oli stiililt teravmeelsed ja elavad. Inglise valgustuskirjanduse tuntumad esindajad oli Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". Juhtivaks zanriks oli romaan, kirjutati proosat. Saksa valgustust kandsid Friedrich Schiller tragöödia ,,Don Carlos", Lessing, kes rajas saksa uueaegse draama teostega ,,Naatan Tark" ja ,,Emilia Gallotti" ja Goethe.Goethe kirjutas palju proosat ja draamateoseid ning ligi 1600 luuletust. Tema tähtsamad teosed on kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused", milles Werther kirjutab sõbrale Wilhelmile oma tohutust kiindumusest kihlatud neiu Charlotte vastu, mis viib ta lõpuks enese tapmiseni, ning tragöödia ,,Faust". Faust on teadlane, kes õpetas teisi, aga polnud ise oma teadmistega rahul. Ta pole enda arvates leidnud elu mõtet ei teaduses ega Jumalas. Faustile vastandub teine teadlane Wagner, kel ei teki küsimust, kas ta tööl on mõtet. Langenud ingel Mefistoteles sõlmib issandaga kihlveo, et suudab Fausti hinge hukutada
Tüdruk ütleb: ,,Ah, jätke! Kuis küll võite suudelda mu kätt. See on nii labane ja kole." Margareta oli ka väga õrn, ta kartis saada haiget ja armuda: ,,Ma arvan, et armuda üldse ei maksaks. Sest armsamast ilma jääda ei jaksaks." Tüdruk oli juba palju kannatanud (oma pere ja vaesuse tõttu) ja ta ei oleks ilmselt rohkem talunud. 3.2 Margaretal puudus õige perekond. Ta isa suri, kui tüdruk oli väike. Samuti suri väikene õde, keda Margareta väga armastas. Muidugi eksisteeris veel ka Margareta vend, kuid teda polnud kunagi perekonnale toeks. Tüdruku ema oli väga karm ja kasvatas oma lapsi usklikus vaimus. Margareta ei võinud kusagil lõbutseda ja pidi kogu aeg tööd tegema ja emaga koos olema. Nende omavahelised suhted olid üsnagi halvad. Vend hooples Margareta voorusega ja muud ta teose jooksul korda ei saatnudki (läks küll kahevõitlusesse Faustiga, kuid seda põhjusel, et too olevat rüvetanud tema õe maitse
ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles. Olga elas rohkem väljapoole, ta oli elavam kui Tatjana. Tegelikult toimus Tatjana sisemaailmas sama tormiline elu. Tatjana oli rohkem vaoshoitud. Tatjana oli tundeline, ta armastas loodust. Välimuselt brünett, peen, kaunis. Olga rääkis vene keelt paremini, Tatjana nt kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles. Pilet nr. 2 19. sajandi alguse vene kirjandus- vene romantism. Prantsuse Revolutsioon ei lõppenud võiduga. (Revolutsioon tapab oma poegi).Napoleoni ajastu. Paul I -debriidne.(Tapeti 1801). Troonile saab Aleksander I, kes mõistab et Vene riiki on vaja muuta. Aleksander I viib Venemaa sõtta Napoleoni vastu. Romantism, u. 1810-1830.
ennast halvasti. Indrek oli tüdrukusse väga kiindunud ja talle meeldis temaga vaielda. Aga nüüd tundis ta ennast Kristi surmas süüdi. Ma arvan, et Kristi poleks pidanud kõike nii tõsiselt võtma, kuid tema seotus revolutsiooniga muutis natuke ka tema iseloomu ja siis ta ei suutnud vastu võtta seda, et tema isa on nuhk. Neljanda osa kurvim koht oli minu arust Karini trammi alla jäämine. Ühtlasi aitas see ka Indrekul näha, et naine tegelikult ikkagi armastas teda, kuid nüüd oli juba liiga hilja. Nende kahe õnnetu lõpp oli juba algusest aru saada, sest ainuke asi, mida nad koos tegid, oli vaidlemine. Neil oleks olnud raske õnnelikuks saada, sest nende elluvaade oli väga erinev. Karinile meeldis, kui teda imetleti, talle komplimente tehti:''Armastus kas tapku ära, ikka ei aita veel. Armastuse kätte tahaks mitu korda, iga päev mitu korda surra, niisuke on armastus. '' Oma lastele ei pööranud nad ka üldse tähelepanu,
Ta otsis viise, et end lõbustada. (,,Mõnikord tõllas koju sõites sütitas teda uulitsal kaaberdav pätt, meeled võtsid tuld, fantaasia sai vaba voli. Ta võttis päti peale, maksis talle ja saatis varsti jälle minema."). Nana ei tahtnud end ka kellegagi siduda, kartes kaotada oma positsiooni Pariisi ühiskonnas (,,Vaata mind korraks, ma ei oleks ju enam Nana, kui ma endale mõne mehe alatiseks kaela võtaksin."). Nana emotsioonid oli äärmusest äärmustesse, kord ta armastas mehi, kord ta vihkas ning süüdistas neid kõigis oma möödaminekutes (,,Ühiskond on mäda. Kõik süüdistavad naisi, kuigi just mehed nõuavad kõiksugu asju. Tead, nüüd ma võin seda öelda: see ei pakkunud mulle üldse lõbu, mitte üks raas."). ,,Muffat vaatas teda. Sel selgusehetkel põlgas ta ennast. Kolme kuuga oli see naine rikkunud ta elu: jälkustest, millest tal varem aimu polnud, tundis ta end juba üdini rikutuna. Kõik temas oli läbinisti mäda
alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam, kellel oli abielus olles ja eriti hiljem palju üldsusele tuntud romaane (st armulugusid). Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda. Ta ei osakud kujutleda, et emasse võiks suhtuda kuidagi teisiti kui ainult suurima austuse ning kuulekusega. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paazidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi
Kirj, kuidas ta kohtas Ameerikasse reisides indiaaniprintsessi, kelle nimi oli Poccahontas. See zanr lõi aluse selleks, kuidas romaani. Henry Fielding. Ütles, et tal on vaba voli kirjutada, nii kuidas soovib, tema reegleid ei tea. Veel kasutati proosat autobiograafiates. Shakespeare kasutas oma teostes Brutaho(?) elulugusid. Inimesed kirjutasid kirju, tekkis terve romaanizanr. Üks jäljendatumaid autoreid Samuel Richardson. Tema on kiriromaani autor. Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" ka kiriromaan Veel üks zanr päevikud. Nt Jonathan Swift'i päevikud, pühendatud tema kallimale Stellale. 18.saj romaanile oli allikaks mittefiktsionaalsed asjad. 18. saj proosa autoreid eristab see, et igaüks mõtles välja viisi,kuidas ta oma romaani kirjutab. Nende romaanide pinnal hakkas arenema lineaarne jutustamise stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber.
Jamesist suudeti jagu saada, aga kahjuks oli tal õnnestunud Bellat hammustada.Vampiiridel on mürk mida nad ohvritesse sisestavad kui nad hammustavad.Kui ohvrit mitte verest tühjaks imeda,siis see mürk hakkab muundama inimest vampiiriks.Bella oli vampiiriks muutumas. Kiirelt tegutsedes otsustasid Carlisle ja Edward muutumist peatada. Nad ei tahtnud Bellat veel muuta. Nii hakkas Edward mürki Bellast välja imema käe haavast.Talle oli see suur katsumus, sest tüdruku veri oli kõige ahvatlevam veri talle maailmas.Oli oht, et ta ei suuda ennast peatada, aga õnneks ta sai ikkagi enda instinktidest jagu. Bella ärkas haiglas, kus tema ema oli haigla voodi kõrval.Ema soovis tütart enda juurde tagasi võtta,aga Isabella ei oleks suutnud Edwardit jätta.Nad armastasid teineteist sügavalt.Kui ema lahkus korraks,siis tuli Edward tüdruku juurde.Nad rääkisid ja ühel hetkel poiss väljendas, et võibolla olekski parem kui
saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar
Autorid võisid tõepoolest neid kujutades mõelda kui armastajatest meestest, kuid antud tegelaste teod võivad meile väita vastupidist. Armastusele ning hoolimisele on vasturääkivusi õige mitmeid. Näiteks Linnankoski teoses oli peategelane Olavi tõeline sõnasepp; tema südantliigutavad armuavaldused ning poeetilised võtted kujuteldes naist kui midagi imetabast võivad panna lugeja uskuma, et Olavi tõesti armastas naisi ning otsis rännakutes endale tõelist hingesugulast, kellega elu õnnes mööda saata. "Meie kulgeme nagu maailma tuuled või taevatähed üksteist teadmata. Ja me möödume sadadest nende poole vaatamatagi, kuni saatus äkki paiskab meid valituga silm silma vastu. Ja samal hetkel tunneme otsekohe, et me kuulume teineteisele ja meid tõmbab teineteise poole, nagu magnet tõmbab rauda - tulgu sellest siis õnne või õnnetust!". Kahtlus seisneb aga selles, kuivõrd kerge oli tal nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
