Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Lapsepõlv Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 Løtenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa Christian Munch, tuntud ajaloolase P. A. Munchi vend, oli sügavalt usklik sõjaväearst. Ta sisendas lastele tugevat kartust patu ja austust jumala ees. Tema ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkuloosi, kui Edvard oli alles 5-aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 14 aasta vanuse õe Sophie. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Ta noorem õde tunnistati juba noorest east vaimuhaigeks. Viiest
4 1) "Mona Lisa"(1508) Leonardo da Vinci (15.04.1452-2.05.1519) Renessans. Taustaks suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Pildil on naine, kelle isiksus pole teada. Tekitab mulle rahulolu tunde, sest naine pildil on rahuliku ilmega. Mulle meeldib, kuidas on "Mona Lis" maalil olevat naist kujutatud, sest seda on tehtud elegantselt. 2) "Karje"(1893-1910) Edvard Munch (12.121863-23.01.1994) Ekspressionism. Nähtava maailma värvid ja vormid muudetud. Kõik on kujutatud dramaatilises valguses. See kujutab pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja "tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. Mulle meeldib, kuidas autor on üritanud anda maaliga edasi tundeid, mis võivad olla inimese sees. 3) "Tähine öö"(1889) Vincent van Gogh (30.03-1853-29.07.1890) Impressionism
Kõike kujutati dramaatilises valguses. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu või ühiskonna seisundit. Pärast esimest maailmasõda, teise ekspressionismi laine tulekuga, muutus ühiskonnakriitika osakaal maalides veelgi, kunstnikud hakkasid väljendama ängistust, leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati tihti I maailmasõja koledusi ja selle tõttu vaesunud rahvast. Kahtlemata üks kõige kuulsam ekspressionismi viljelev kunstnik on Edvard Munch. Tema on autor teosele ,,Karje," mis on muutunud üheks maailma kõige kuulsamaks maaliks. Edvard Munch sündis 12. detsembril Lotenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa oli sügavalt usklik sõjaväe arst, kes sisendas lastele tugevat kartust patustamise ja austust jumala ees. Ema suri tuberkoloosi, kui Edvard oli alles 5 aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 15 aastase õe. Kunstniku õde, Laura tunnistati juba noorest peast vaimuhaigeks
kuijutanud oma teostes loodust. Talle maaldis kujutada keerukat liikumist.tal olid väga nõrgad silmad. Frncisque poulbot (1879- 1946) joonistas suurte silmadega poisse sacre-coeuri taustal Michelangelo Antonio canova (1475-1564) (1757-1822) aadama loomine(detail sixtuse kabeli Pauline borgese veenusena laemaalilt(vatikan) itaalia skulptor cannova esindab neoklassitsistmi/ ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas
reklaamidena väga kuulsaks. Kokku on tal üle 500 litograafilise töö, neid nii värvilisi kui mustvalgeid. Värvide maailm teda eriti ei huvitanud, pigem elu, liigutused ja tüübid. Huvitus ka väga Jaapani kunstist. 1892. aastal tüdines Lautrec pimedatest ja räpastest lokaalidest ning kolis (loominguliselt) bordellidesse. Ta ei fetišeeri naiste seksuaalsust neid kujutades, pigem kujutab naturaalsust ja realistlikult neid. Tema töödes eksisteerib ainult figuur, maastik on teisejärguline. 1989 sattus raskes deliiriumis haiglasse, tal oli ka süüfilis. Teoseid: "Moulin Rouge'is: kaks valssi tantsivat naist", "Tualett" ● NABIID (pr Les Nabis), Prantsuse maalikunstnike rühmitis, tegutses 1888–1903 Pariisis. Vastanduti akademismile ja impressionismile, taotleti Paul Gauguini, Jaapani ja keskaegsest Euroopa kunstist lähtudes uut stiili (Pierre Bonnard, Paul Sérusier, Édouard Vuillard).
oktoobrirevolutsiooni käigus hävitatud. Leitud üks Aleksander III portree. - Köleri kunstiakadeemia lõputöö ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" antiikmütoloogia, 1855, õlimaal. - Autoportree 1859, õli. - Aleksander II portree eest saadud raha eest reisis 4 aastat (Pariis (realism ei meeldinud) , Rooma) - Roomas antiikvaremete maale, Itaalia maastikke, tütarlapsi. - Itaalia maastik koos itaallannadega - Itaalias saab temast rahvuslane, hakkab end uuesti eestlasena tundma, õpib taas selgeks eesti keele. - Käib Eestis, Hiiumaal, maalib akvarellitehnikas, realistlik olustikupilt ,,Ketraja" - Ema ja isa portreed, vaatavad maha, kuna isal kae, ei ole realism, õlimaalid. - ,,Hiiu naised kaevul" realistlik - Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest. - Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist
Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir Iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige Nikolai Roerich (1874-1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega seotud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. · Edvard Munch (1863-1944), tema looming oli põhiliselt sümbolistlik. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus
Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid
kujutamise skeemid (kuidas kujutada võidukat inimest, kuidas viha jne kindlad näoilmed ja käeliigutused), kõiki poose ei saa kasutada (vulgaarne ju). Akadeemiline kunst viljeles täiuslikku maailma, puhast ilu. Kõrgeim kunst religioossed, mütologilised, allegoorilised teemad; aste madalamal ajaloosündmused; veel klass madalam paraadportree. (Kõrged zanrid) Kui kunstnik soovis teenida suure kunstniku nime, pidi tegema vähemalt ühe 'suure' pildi. Madalad zanrid: maastik (ka ideaal või mitteideaalmaastik), veel madalam olustikupilt (kaasaegse elu stseen madal..), kõige madalam natüürmort. Täiuslikku kunsti leiab ikkagi ainult antiigist rooma, kreeka. Et saada 'suureks'kunstnikuks veedeti aega Roomas jne. See süsteem toimis umbes 1.maailmasõjani. 19 saj. Teisel poolel hakkas tekkima 'sõltumatu' kunst. püüdis mitte sõltuda akadeemilise kunsti züriidest mis domineerisid. Lõhe akadeemilise ja 'sõltumatu' vahel kasvas aina
Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga . Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely (1908-1977), kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine. Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. DADAISM Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn
Eesti publik ei suutnud veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal. Siin olid Weizenbergi loomingu ainsad finantseerijad baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud “Linda” Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime. Sinna, leinava “Linda” ümber, kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvuse taastamise algusaegadel 1980. aastate lõpul AMANDUS ADAMSON (1855 - 1929)
Arengulooliselt tähtsad on aga kaks figuuri pildi paremal serval, eriti nende näod, kus näeb sugulust neegriplastikaga. Kuid siin avaldub juba ka tendents, mis sai iseloomulikuks kogu kubistlikule koolkonnale nähtava reaalsuse lagundamine osadeks ja püüe kujutada eset korraga mitmest küljest. Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911
�Teiseks�, kuna segadust v�ib veel tekitada fakt, et Jan van Kessel �Esimesel� v�i vanemal, kes p�rineb hoopis Brueghelite perekonnast, oli veel samanimeline poeg, samuti kunstnik Jan van Kessel noorem (1654 � 1708). V�rreldes kuulsast Brueghelite seltskonnast p�rit Kesselitega on siinset nat��rmortide maalijat Jan van Kesselit peetud nii m�negi t�� puhul tehniliselt isegi virtuoossemaks kui tema v��rikaid nimekaime, eriti silmas pidades Fitzwilliami muuseumis Cambridge�is asuvat meistriteost �Puuviljavanik kakaduuga�. Siin esitletud teos, mille autor on signeerinud ja dateerinud �J. v. kesseL / 1655�, kuulub kunstniku umbes kolmek�mne tuvastatud t�� hulka. Tegemist on ��rmiselt lopsaka kompositsiooniga, mis laotub �le terve maalipinna, j�tmata �hku ei millelegi muule kui �ksnes tohutule �ksteise otsa seatud marjade, p�hklite ja puuviljade kogumile, mis n�ib oma rikkalikkuses otsekui l�hkevat. Samas ei puudu
Kõrgetasemeline on ka geoloogiline kogu. Järjest enam koguneb aga kollektsioonidesse materjali väljastpoolt Eestit. Kogude keskmine juurdekasv aastas on ca 5000 museaali. Kõik kollektsioonid omavad paberkatalooge. Geoloogilise kogu museaalid on suuremas osas kantud ka elektroonilisse andmebaasi, botaanilise kogu andmebaasi arendatakse ja zooloogiliste kogude andmebaas on sisseseadmisel. Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide
aastatel. Meyerhold ja Šostakovitš. “Nina”. Venemaa 20. saj. alguses Rääkides vene kultuurielust, ei saa peatumata üle minna Vassili Kandinskyst. Ta oli abstraktse maalikunsti rajaja ja kunstiteoreetik (hiljem Saksamaal elades, käis ta tihedalt läbi A. Schönbergiga). Uues kunstilise väljenduslikkuse otsingud olid vene kirjanduses, draamas ja teatris alanud juba enne 1905. a. revolutsiooni. Nii Konstantin Stanislavski kui ka Usevolod Meierhold rajasid 1910. aastatel oma eksperimentaalstuudio, et väljaspool teatritöö rutiini töötada välja näitlejakunsti uued alused. Vene kultuur sattus pärast 1917. a. bolševistliku revolutsiooni väga ebasoodsatesse tingimustesse. Lenini kurikuulus loosung „Kunst kuulub rahvale“, tähendas seda, et kõik kultuuriilmingud pidid Nõukogude Venemaal teenima kommunistlikku propagandat. Loodav muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav.
Kõrgetasemeline on ka geoloogiline kogu. Järjest enam koguneb aga kollektsioonidesse materjali väljastpoolt Eestit. Kogude keskmine juurdekasv aastas on ca 5000 museaali. Kõik kollektsioonid omavad paberkatalooge. Geoloogilise kogu museaalid on suuremas osas kantud ka elektroonilisse andmebaasi, botaanilise kogu andmebaasi arendatakse ja zooloogiliste kogude andmebaas on sisseseadmisel. Lisaks soliidse suurusega geoloogia, botaanika, zooloogia ja entomoloogilistele kollektsioonidele on muuseumis ka oma fotokogu, arhiiv ning kultuurilooline kogu. Loodusharidus Loodusharidustöö muuseumis on ühelt poolt seotud püsiekspositsioonide ja mitmekesiste ajutiste näitustega (aastas keskmiselt 12), teisalt aga ka tegevustega õppeklassis, pargis jm. Eesti Meremuuseum Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad
tänava lähedal) [pilvelõhkujat tajuti reaalajas provokatsioonina, kuna selle ülaosa meenutab vanaaegse riidekapi ülaosa – postmodernistlik huumor] Eduard Ole. Laud. 1924. Kaido Ole. Nimeta. 1996. Kaido Ole maalis 1996. aastal töö „Nimeta“, mis on üks-ühene koopia tema vanaonu Eduard Ole 1924. aasta maalist „Laud“. Kaido Ole seadis eesmärgiks võimalikult täpselt sisse elada vanaonu maalilaadi, mõtlemisse, värvianalüüsi, justkui samastuda Eduard Olega aastast 1924. Tema versioon maalist „Laud“ osutus lõpuks perfektsemaks kui originaal. Kaido Ole tegelik saavutus seoses „Nimeta“ maalimisega 1996. aastal polnud aga niivõrd esteetiline, see seisnes milleski muus – pigem mikrotasandi muutustes, mis jäid avalikkusele nähtamatuks. Ta väljus noore kunstnikuna oma vanaonu võimsast ja suurest kunstiajaloolisest varjust ning kehtestas end iseendana, noore kunstnikuna, kes kuulub hoopis teise põlvkonda ja elab hoopis
Edit Piafile tegi monotüki ,,Hoolimatu armuke". ,,Hirmsad vanemad" 1938, freudistlik, ajastu peegeldus. Filmid ta kirjutas ja lavastas ise. Olid äärmiselt sürrealistlikud. See valmistas ette 60ndate prantsuse kino uut lainet. Nii dadaism kui sürrealism mõjutasid absurditeatrit pärast II MS. Ka Artaud'i. 9) Ekspressionism Expressio lad k väljapigistamine. Expression pr k väljendus, ilme. Vastandina maalikunstis valdavale impressionismile. Vooluna kujunes välja 1910. aasta paiku. Levis peamiselt Saksamaal ja Saksa kultuuriruumis. Arengut hoogustas I MS ja sellele järgnenud aeg, kui saadi aru, kui odavaks on muutunud inimelu. Kaootiline ajastu: uus elurütm, linnastumine, meelelahutusbuum, töötuse kasv. Kunstivooluna seadis eesmärgiks kunstniku meeleolude ja tunnete rõhutatud väljendamise. Oluline on rõhutatud sotsiaalsus ja idealiseeritud sotsialismiideed. Äge sõjavastasus ja mure inimkonna tuleviku pärast. Antinaturalistlik suund,
Dalí paranoiakriitiline meetod seisnes enelkõige selles, et olemasolevatel piltidel ja esemetel avastati hallutsinatsiooni abil uusi motiive ja toodi need kunstiliste vahenditega nähtavale. Kunstnik ei pidanut paranoiat sugugi haiguslikuks seisundiks, vaid rakendas seda loomingulise võimena. Selline reaalsuse muudetud tajumine on ka peitepiltide optilise mitmetähenduslikkuse aluseks. Tema tuntuim peitepilt on õlimaal ,,Lõputu mõistatus" aastast 1938. Sellel pildil kujutatud Cap Creusi maastik mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga alles täpsemal vaatlemisel selgub, et pilti saab tõlgendada kuuel erineval moel. Dalí on saavutanud selle maali motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused: 1) Cap Creusi rand seljaga vaataja poole istuva purje lappiva naise ja paadiga; 2) lamav filosoof; 3) suure ja rumala kükloobi nägu; 4) hundakoer; 5) mandoliin, puuviljavaagen pirnidega ja kaks viigimarja laual; 6) mütoloogiline loom
Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
futurism, dadais m, kus ka enam ei jäljendatud loodust. Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vor mid, rütm jne. Ees märgiks on väljendada kunstniku m e eleolu ja tundeid. Abstraktsionis m kujunes 20. saj algul. Laie malt levis 1930. aastail Pariisis ja New Yorgis, eriti aga peale Teist maail mas õda. Abstraktsionis mi sees on o makorda mitmed suunad ja voolud. ,, A bstraktsionis mi isa" on Vassili Kandinsky. Esi mene abstraktne töö val mis tal 1910 see oli värvilistest laikudest koosnev akvarell. O ma vaateid kunstist avaldas Kandinsky mitmes raamatus, neist kuulsai m on ,, Vaimsest kunstis". Kandinsky püüdis maalis kasutada muusikalisi võtteid, eriti tähtis oli talle laikude ja pindade vaheldu mise rütm. Kandinskyst lähtub vool abstraktsionis mi sees ni me ga ekspressiivne abstraktsionism (ehk abstraktne ekspressionism). Selle põhiline väljendusvahend on värv. Valitse ma sai peale Teist maail masõda.
liigne meestekesksus kui ka Margaret Mitchelli liigne sentimentaalsus. Ilmneb, kui jäigalt ja isegi naeruväärselt Lõunas kõigile uuendustele vastu sõditi. Romaane: „Nad alandusid narrusse“ (1929), „Kaitstud elu“ (1932), „Rauasoon“ (1935). 5. loeng 20. sajandi mustanahaliste kirjandus Booker T. Washington (1856 – 1915) – USA afroameeriklasest mõtteklassik, 19. sajandi lõpu väljapaistvamaid ameeriklasi. Harlemi renessanss (New Yorgi linnaosa järgi) – 1910. – 1920. aastatel afroameeriklaste kirjanduslik ärkamine. Esindajaid: Jean Toomer (1894 – 1967) – hübriidraamat „Pilliroog“ ehk „Suhkruroog“ („Cane“, 1923) koondab 117 leheküljele proosat, luulet ja draamalõike. Kolmeosalise teose lühikesed novellid on põhiliselt pealkirjastatud noorte mustanahaliste naiste nimedega, kelle temperamenti, tugevusi ja nõrkusi impressionistlikus proosas väljendatakse. On lintšimislugusid, tegevust nii tööstuslikes Põhja linnades
peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal k
ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda.
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata. Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast. Seinamaalid täitsid Antiikajal tapeedi ülesannet. Suured seinamaalid pidid inimesi rõõmustama ja meelt lahutama, enamasti on kujutatud loodusvaateid või mütoloogilisi kangelasai pidutsemas või seiklemas. Näha on armastusteemasid kuid mitte otsest erootikat. Laialt levinud seinamaal oli maaling aknast või uksest, mille taga paistis maastik. Erandina on leitud Pompejist ka traagilisi seinamaalnguid, mis on seotud Dionysose kultusega. Antiikajal tekib teatud juamalatele austajateringkond. Dionysose kultuses on sur osa naistel, sest see annam õiguse kodust lahkuda, mehi sinna kaasa ei võetud. Veinijumala auks tuli ennas täis juua. Kõige jõhkram oli mitra kultus, kus tapeti härg ja supeldi härja veres alasti. Enamasti naised sinna ei tulnud. Maalides kasutati looduslikke temperavärve, neid on aga üks lisand
aru saada, miks ma keeleõpinguist nii huvitatud olen,» muheleb Sarmiento, meenutades oma esimesi samme Eestimaal. Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa kuuga eesti keele suhu ja ka kätte õpetas. Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise erakõrgkoolis inglise keele tunde andma. Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina. Tollane loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits pakkus talle muuseumis tööd. «Kui ütlesin, et mind huvitab just molekulaarbioloogia, andis ta mulle Merike Kelve numbri. Helistasin Merikesele, ütlesin, et olen bioloog Peruust ja otsin tööd. Merike imestas peruulanna ja räägib eesti keelt! Ja käskis kohe kohale tulla. Sõitsin taksoga sinna ja olingi tööle võetud, mind suunati Erkki Truve juurde,» meenutab Sarmiento. Kelve oli tollase keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) labori juhataja. Praegu töötab ta
Hoonet kaunistavad juugendfrontoonid ja akendevahelised ornamentliseenid. 4 Alumist korrust toonitab rustika, samas kui ülemise korruse tõstavad esile suured aknad. Eespool mainitud peterburilaste duo järgmiseks meistriteoseks Tallinnas on Pärnu mnt. 67 asuv Lutheri villa, mis valmis aastal 1910. Selles villas on juugend oma põhjamaises tõlgenduses leidnud mitmeid väljendusviise: majal on asümmeetriline üldplaan, keskne hall, ruumide avardumine terassidele ja otseloomulikult loodusliku materjali kasutamine. Ehitise asukoht võimaldas hoone niimoodi planeerida, et see sulandub otsekui loodusesse. Villa on valmistatud erinevatest materjalidest ning aknaid ümbritsevad raamistused. Arhitekt pole kartnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
