Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust" - Sokrates arutlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saladus, saladuse, saladuste, saladused, tulist, draama, rääkimine, sokrates, uurima, küsimusi, küsima, valgustajad, tunnevad, mõnu, vaikust, jututeema, teiselt, inimeselt, omalt, draamatinimene oma ajutegevust muuta. Uuringud näitavad, et psühhoteraapia võib põhjustada ajutegevuses suuresti samasuguseid muutusi kui antidepressandid. Paljud psühhiaatrid ei soovi täna rääkimise teraapiat ravimite kasutamisele vastandada, vaid usuvad, et need raviviisid on kombineerituna tõhusamad kui eraldi. 3.3 Mehe lähedus, naise lähedus Lähedus on tänapäeval populaarne. Mõlemad sugupooled arvavad, et isiklike saladuste jagamine ja ühised rõõmsad tegevused on intiimsed. Kuid naise panevad sageli intiimsuseks neljasilmavestlusi, samal ajal kui mehed tunnevad emotsionaalset lähedust kõrvuti töötades, mängides või rääkides. Mehed tunnevad end ebakindlana, kui vaatavad partnerile otse silma. Targad naise arvestavad selle erinevusega ja saavutamaks lähedust meespartneriga teevad nad asju, mida saab külg külje kõrval teha. Näiteks jalutavad metsas või kaubanduskeskuses,
seda niikuinii. E. Hubbard Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. Vauvenargues Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. W. Shakespeare Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele.
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
saanud piisavalt hoolt ja hellitust, kriis ületatakse. See etapp on identsuse vundament. 2) 1,5 3 aastat, autonoomsus ja häbi, ebakindlus, kahtlus. Lapsed testivad oma piire. Kui saavad õiges olukorras iseseisvust ja suunamist, saavutatakse iseseisvus. Liigne kontroll tekitab võimetust ennast hiljem kehtestada, ebakindlad endas. 3) 3 6 aastat, algatusvõime ja süütunne. Lapsed tahavad kõike uurida, kasuatatakse fantaasiat ning küsitakse palju küsimusi. Süütunnet tekitab karistushirm ja sellisest praktikast ilmajäämine. 4) 6 12 aastat, töökus ja alaväärsus. Lapsed vajavad julgustust,tuleb arendada õpioskust, sotsiaalseid suhteid, peab tekkima soov olla edukas. Kritiseerimine, pahandamine viib alaväärsuseni, ei võeta midagi ette. 5) 12 18 aastat, identiteet ja rollisegadus. Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine
Siis toimubki tõeline läbimurre. Enne suurepäraseid töötajaid peab olema suurepärane juht.Suurepärased töötajad kujunevad siis kui nad tõepoolest tajuvad , et tõesti mõtled nende huvidele. Kui nad teavad, et hoolid neist inimestena, asuvad nad sinu eest ka võitlusse. Kui hakkad pidama inimesi kasumist tähtsamaks, oled saavutanud midagi veel enamat nende südame võitmisest. Oled nende usalduse ära(77) teeninud. Usaldusväärsena mõjumise saladus on olla usalduse vääriline. Visioon peab olema ka kokkulangev töötajatega ehk nende huvide ja südametega. Pead neile näitama, et aidates sultulevikusihte saavutada, jõuavad nad ühtlasi ka omaenda tulevikusihtideni. Nad näevad et hoolid nende lootustest ja unistustest ning siis tuleb ka usaldus sinu vastu. Aga usaldusele eelneb ausus, siirus on inimestele juba kaugele tunda. Vabastamine-juht peab olema inimlike annete vallapäästja, mitte piiraja.Ta peab andma
· Mõtle läbi, mida ja kellele sa tahad öelda · Väljenda ennast täpselt · Esita oma mõtted loogilises järjekorras · Kasuta kliendile arusaadavat terminoloogiat · Ära püüa korraga öelda liiga palju mida lühem sõnum, seda parem · Tee jutust vahekokkuvõtteid Üldised soovitused · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Ära liigselt seleta üle ega korda ennast, vaid kasuta täpsustavaid/selgitavaid küsimusi · Ole kindel, et sind mõisteti õigesti Suhtlemise kolm külge · Vestluspartneri tajumine · Kommunikatsioon e. teabevahetus · Vestluspartneri mõjutamine Mitteverbaalne e sõnatu väljendus · Silmad pilkkontakti võtmine, hoidmine, katkestamine, vältimine (tumedad prillid) · Miimika soovitav näoilme, allub tahtekontrollile · Keha asend e poos avatud ja suletud, huvi ja tähelepanu, keeldumine, tõrjumine · Zestid käte ja jalgade liigutused
3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suhtleja, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru (Mckay 2007: 9-10). Suhtlemisel tulevad ka mängu kommunikatsioonibarjäärid, suhtlustõkked. Kommunikatsioonibarjäärideks nimetatakse kõike seda, mis ei võimalda informatsioonil adekvaatselt kohale jõuda ja mis takistab teist inimest mõistmast ja aru saamast. Kommunikatsioonibarjääriks võib olla ka isiksus ise
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
· mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad endast tõenäoliselt märksa parema esmamulje. Küsi endalt: millele on suunatud minu emotsionaalne fookus esmakohtumisel? Kas ma mõtlen enda tunnetele v. mõtlen ma sellele, kuidas teised end tunnevad? Esmamulje ja edasise suhtluse edukus sõltuvad olulisel määral sinu
läbitöötatud informatsioonidega. 8. Pidev avatus muutustele on olnud normiks kogu haridusasutuse ajaloo käigus. 9. Lõpuks kõik eelpool toodu on tegelikult vaieldav. Viimasena tooksin teises peatükis välja vaieldava teema. Arvan, et meil eestis sellist asja veel ei aktsepteerita, kuigi mujal maailmas, ma mõtlenUSA´d, on sellised asjad küllaltki vastuvõetavad ja arvestavad. Juttu tuleb terve ja õnneliku lapse kasvatamise seitse saladust. Need saladused tunduvad kuidagi müstilised ja meile põhjamaalastele vastuvõetamatud (kuna oleme vähem emotsionaalsed). Muidugi on need niinimetatud saladused ka lihtsalt harjumatud meie jaoks. Aga eks otsustagem siis, kui oleme need enese jaoks läbi töödanud. Need saladused on välja toonud Joyce Golden Seyburn, kes on õpetaja Californiast. Tema teooria on siis selline tema arvamuse kohaselt tagab õige hoolitsus lapse eest
Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale. NELI PEEGELDAVA KUULAMISE OSKUST Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud mõtted ja/või tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aktsepteerimist. Peegeldav reageering on hinnangutest vaba. See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest. Ümbersõnastamine (jutu sisu) Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega
Need võivad ilmsiks tulla mingites äärmuslikes olukordades või kriisides. Seega võivad need olla üllatuste allikaks nii inimesele endale kui teistele. Partneri pimedasse alasse jäävate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid, mõjub vahel lausa traumeerivalt. Varjatud ala – siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Samas on inimene ise neist teadlik. Nt mingid faktid, fantaasiad, saladused, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Kuid siia alla lähevad ka mingid teod minevikust mida te tahate varjata või mida te häbenete teistega jagada. Kõike informatsiooni ei pea ka teistega jagama. Osa sellest informatsioonist teavad vähesed inimesed, kuid mitte kõik. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise. Siin tehakse juttu ülepaljastajatest (overdisclosers) ja alapaljastajatest (underdisclosers).
juurida) ja afektiga (mingi väga tugeva emotsiooni tõttu blokeeritakse mälu ja käitutakse ainult emotsiooni kaudu) amneesia. Mõtlemine * Mõtlemine on kõige keerulisem protsess ajus. -) Mõtlemine see on ülesannete lahendamine (probleemid, millele valmis vastust veel ei ole mälus ja see vajab lahendamist). * C. Levy-Bruhl oli see, kelle eestvedamisel hakati mõtlemist lähemalt uurima. -) Tal oli eelloogilise mõtlemise hüpotees arvas, et erinevad kultuurid mõtlevad erinevalt ja hakkas neid uurima ning avastas, et loodusrahvad mõtlevad loogika eelselt ja müütiliselt, kuid tänapäevased rahvad mõtlevad rangelt loogika reegleid arvestades. * L. Võgotski on arvatavasti läbi aegade kõige tuntum vene psühholoog, kes arvas, et mõtlemine toimub sükreetides ehk mõtlemine ja seosed tekivad juhuslikult (algselt väikestel
20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu sokk, hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja uurimused, mis pidid mõõtma inimese stressitaluvust. Need olid esimesed küsimustikud, millest hakkas isiksusepsühholoogia edasi arenema. Hakkas tekkima erinevaid käsitlusi ja kuidagi ei jõutud kokkuleppele, et millised isiksusejooned on kõige tähtsamad. See ei ole veel siiani päris ühtseks muutunud. 1960ndateks aastateks jõudis isiksusepsühholoogia sellisesse kriisi, mil suur hulk teadlasi väitis, et isiksust
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest. Me ei taha, et teised meid petaksid samas aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid kahjulik rääkijale endale, sest teda hakatakse rääkimise eest vihkama. Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
täiskasvanutele. Neid peetakse parimateks intelligentsustestideks läbi aegade. Binet-Simoni ja Wechsleri testi puudusena või märkida testitavate teatud määral ebavõrdset olukorda inimesed, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Niisugused testid nõuavad keele tundmist, olles sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei valda. On üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi (1938). Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud samal põhimõttel, ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus (st ta on elus
ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Tuleb kasutada aktiivset kuulamist(st hoida pilkkontakti, nõjatuda veidi ettepoole,luua kuulajas kindlusetunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber, esita selgitavaid küsimusi, astuda segajatest eemale, keskenduda kuuldu mõistmisele ka siis, kui oled vihane või ärritunud), pöörata rääkijale võimalikult palju tähelepanu, mõelda rääkijale kaasa, suhtuda rääkijasse heatahtlikult, olulisemad asjad enda jaoks tõlgendada. 13. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? Vastasel juhul ei saavuta pooled teineteisemõistmist: nt kui rääkija ähvardab või ei arvesta kuulaja soovidega,
......................................................................................................15 3.3 Kohtumine ja tervitamine....................................................................................... 15 3.4 Lahkumine................................................................................................................17 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi..............................................................................17 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED.............................................................19 4.1 Inimene ja suhtlemine..............................................................................................19 4.2 Isiklik ruum.............................................................................................................. 22 4.2.1 Võimumäng.........................................................................................................22 4.2.2 Isiklikku ruumi tungimine...........
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
Lähedussuhted on need, mis panevad enesele teist otsima. Üksinda olek tundub tõenäoliselt nö paradiisist väljaajamise tundena. Partneriks valitakse inimesi, kellega kõige tõenäolisemalt saab korrata neid lähedusviise, 1. mis vanematega (peamiselt vastassoost vanemaga) oli, 2. mis korvaks vajakajäämisi (kes korvaks puudujäägid ideaalsest vanemast), 3. kelle abil lahendada oma päritolu perekonnas üles jäänud küsimusi (nt alkohoolikute perekond, vägivalla jms. Tihti valitakse sellele probleemsele isikule sarnaseid partnereid). Kui päritoluperekonnas jääb midagi puudu, hakatakse seda otsima oma tulevasest suhtest. Kõige parem variant oleks, kui nähakse oma partnerit realistlikult, koos kõigi tema vigadega, sest mitte keegi pole ideaalne. Lähedusaspektide täitmine. Läheduse aspektid:
- Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Enamlevinud testid: · David Wechsleri intelligentsustestid- laste ja täiskasvanute variant. Ebavõrdsed olukorrad- neil inimestel, kes vastavaid probleeme rohkem tunnevad, on kergem õigesti vastata. Ps nõuavad niisugused testid tihtipeale keele tundmist, olles seega sobimatud inimestele, kes antud keelt hästi ei oska. Nende prob ületamiseks on üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. · John C. Raven'i progressiivsete maatriksite test. Tegemist on mittesõnalise testiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Eelnevalt peab testi lahendajal olema ainult kujundite nägemise harjumus ning testi pliiatsiga täitmise oskus. Eetilised probleemid testimisel: Neist on raske häid tulemusi saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Nt ei
Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita!
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Platon ühiskond kui rekvisiit, mille abil saab inimene välja arendada õiglustunde. Sotsiaalne õiglus on aluseks inimese isiklikule õnnele. Inimene on välja arendanud oma bioloogilise loomuse. - Aristoteles entelehhia so mateeria areng bioloogiloistest printsiipidest lähtuvalt e tung enese realiseerimise poole. Humanism. Selle saavutamiseks on inimesel vaja sotsiaalset tegevust ja teisi inimesi. Uuris ka inimese enda olemust. Hakkas uurima suhtlemisprobleeme. Eraldumine - Periood 19.saj II poolest 20.saj alguseni - Rahvastepsühholoogia kulturoloogilised uuringud ja psühholoogia, rahva vaimu kannab endas üks kindel rahvas või rahvus. Rahva vaim sisaldab endas psüühilist omapära. Uuriti erinevate rahvaste kultuurilist omapära ja selle põhjusi. - Ajakiri "Rahvaste psühholoogia ja keeleteadus" (Steinthal ja Lazarus) avaldati uurimusi keelte, kommete, tavade ja uskumuste kohta. Veelkordne eraldumine
Tugevused: etoloogia rõhutab loomulikke keskkondasid ja et uurimisi ei saa teha teises keskkonnas; ei saa võtta läbilõiget, vaid peame vaatama indiviidi eel-ja järellugu ; kui midagi uurida, tuleb uurida laiemas kontekstis kõike sellega seonduvat; ühiskonna ja kultuuriga harjumine - kohanemise isikute jaoks kergemaks tegemine; toetub evolutsiooniteooriale - peab tähele panema eelfaktoreid. Vanemad mõjutavad lapsi ja lapsed vanemaid, kuid ka sellel on eellugu, mida peaks uurima. Nõrkused: rohkem seletatakse kui kasutatakse teadust; oleks vaja empiirikat rohkem; küsimus, et kas saadakse võrrelda inimest loomadega - näiteks sarnased hüpoteesid; eetikat ei saa vaadelda, sest keskkonna mõju võib olla liigselt suure osalusmääraga; keerukas uurida motivatsiooni. 25.02. KONTEKSTUALISM Lev Võgotski - sotsiokultuuriline arenguteooria Kirjandust ja kultuuriajalugu on õppinud; õpetas psühholoogiat ja puutus kokku kognitiivse puudega lastega.
Sa võid ju niisama ka oma juhtmed pikaks venitada ja ajud koju jätta. Every girl is a princess,every blond is a queen! Sinusugustele makstakse tsirkuses - mine tee proovi ! Ma ei valinud sind oma parimaks sõbraks, lihtsalt nii juhtus . Ma ei valinud ka seda, et sinust ilma jääda, kuid ka nii juhtus. Äkki oli esimene kord viga ja me polnudki kokku määratud . vahemaa meie vahel ainult suurendab taas kohtumise rõõmu ! Kui seda teab üks on see saladus , kui mitu teab sellest terve maailm ! Mõtted, mida teistele ei räägi ongi saladused. Rääkisin sulle oma saladuse, sina rääkisid selle edasi. Haiget said kõige rohkem sina - sina purustasid sellega meie sõpruse. Kui sa ei suuda mu vigadega toime tulla, siis ei vääri sa ka mu häid külgi. Kuigi me nimetame teatud asju vigadeks, oleme südames õnnelikud,et neid vigu tegime. Vigadest pole kasu , kui neist ei õpita . Vead on selleks, et inimese häid külgi õiglasemalt hinnata.
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema ka teatavat empaatiatunnet. -sümpaatiat, soojust, muretsemist teise eest. Nad viivad inimest nagu erinevat kas siis egoistlikku või altruistlikku aitamise teed. Aitamist tingivad situatiivsed tegurid (5) Üheks oluliseks aitamist mõjutavaks teguriks on ka situatsioon. John Darley and Bibb Latané (1970) pakkusid välja, et on olemas terve rida erinevaid küsimusi, millele inimene peab enne teise aitamist vastama. Sotsiaalne kontekts võib mõjutada otsust aitamise kohta igal järgmisel sammul. a)"Milles asi" Kuna sellised sündmused on ebatavalised ja mitmetähenduslikud, siis vaatavad inimesed seda, kuidas teised reageerivad ja kas üldse abi on vajalik. Aidatakse tavaliselt enam siis kui olukord on ühetähenduslik, selge. "Kas see on minu asi?" Teiste juuresolek mõjutab ka seda, kas inimene tajub oma personaalset vastutust, kas ta tunneb, et peab
annaabi.ee 
