Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ANATOOMIA 19. loeng ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sülje, ensüümid, näärmed, peensooles, süljenäärmed, juuresolek, jämesooles, seedekulgla, amülaas, trüpsinogeen, trüpsiin, suus, imendub, süljenääre, maonõre, seedeensüümid, lipiide, jäätis, rasv, peensoolde, pankrease, alalõua, seedekulglas, imendumine, süsivesikud, valgud, lipiidid, glütserooli, tagasihoidlik, ravimid, motoorikakõhunäärmed c) regulatoorne funktsioon: seedeelundite limaskest. Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhustamine toimub sülje mõjul ja süljenäärmed jagunevad suurteks ning väikesteks süljenäärmeteks. Väikesed süljenäärmed asuvad põskede limaskestas, pehmes suulaes ja keelel. Keele süljenäärmeid kutsutakse Ebneri näärmeteks. Sülje hulk, koostis ja omadused: Sülje kogus võib varieeruda, 0.5-2 liitrit
(resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks).
koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna. Nõredes sisalduvad ensüümid, mis lõhustavad erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon
osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine( limaiane mutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi)
ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse. - verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool)
peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel
saab. 2. Katsealune peab olema söömata 12-14 tundi. See välistab toitainete postprandiaalse toime. 3. Määramisruumi temperatuur peab olema +21 kuni +22 kraadi. See on inimese jaoks komforti tsoon, see on paras temperatuur, kus inimesel ei ole külm ega liiga soe. 2. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Süsivesikute lõhustamine algab sülje alfa amülaasi mõjul suus. Jätkub maos nii kaua kuni toit ei ole maomahlaga segunenud. Alfa amülaasi toime pH optimum on 6,7-7,2. Maos süsivesikute lõhustamine katkeb. Kõhunäärme alfa amülaasi toimel jätkub süsivesikute lõhustamine peensooles. Ala amülaas lõhustab kuni sahhariidideni, süsivesikute lõplik lõhustamine lõplik lõhustamine toimub aga peensoole enda ensüümide toimel. Need on laktaas, sahhariid… Toidu kiudainetes sisalduvad polüsahhariidid, aga lõhustatakse
) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid.
) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige võimsamaks sisesekretoorseks süsteemiks. Steroidhormoonid.
· PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos).
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 26. Seedimine. Seedeelundkonna põhifunktsioonid. Seedimine on organismi ainevahetuse algetapp. Seedimisprotsessis toimub toidu mehaaniline ja füüsikalis- keemiline töötlemine, mille tagajärjel toiduained lõhustatakse lihtsamateks ühenditeks. Need imenduvad verre ja organism omastab need. Toidumassid allutatakse seedemahlade toimele, mida nõristavad mitmed seedetrakti näärmed (süljenäärmed, mao ja soole limaskesta näärmed, kõhunääre, maks). Seedemahlad sisaldavad hüdrolüütilisi fermente, mis lõhustavad valke väikemolukulaarseteks polüpeptiidideks, rasvu glütseriiniks ja rasvhapeteks, süsivesikuid monosahhariidideks. Ainult vesi, mineraalsoolad ja väike hulk orgaanilisi ühendeid imenduvad verre ilma eelneva töötlemiseta. Seedimisprotsesside hulka kuuluvad motoorsed (närimine, neelamine, toidumasside edasiliikumine), sekretoorsed
kutsuda: 1) Ioon-kanalite avamine ja memraanpotentsiaali tekitamine a. Ligand-gated ion channels – retseptor-kanal kompleks, mis avatakse lühikeseks perioodiks vastusena nende spetsiifilistele agonistidele. 2) Võivad otseselt aktiveerida membraan-seoseliseid ensüüme (proteiin-kinaasid, nt. Insuliin retseptor) 3) Võivad aktiveerida G-valguga seondunud ensüümid, mis võib moduleerida ioon-kanalid või muuta spetsiifiliste kemikaalide kontsentratsiooni intratsellulaarses ruumis (second messager) a. Second messagers sünteesitakse vastusena spetsiifiliste retseptorite aktiveerumisele 6 (retseptorid edastavad signaalid plasmamembraanilt
*tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul) *tingitud e. elu jooksul omandatud Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid: *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid-juhivad erutuse KNS-i; *vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid lihased, näärmed jne. Tingimatu refleks: *NSi juhitav kiire kohanemisreaktsioon vastuseks väliskeskkonnas või organismis eneses aset leidnud ajutist laadi järskudele muutustele *alati ühesugusena ilmnev reaktsioon ühele ja samale ärritajale *nende närvimehhanismid on pärilikud Lihasrefleksid: *venitusrefleksid käivituvad vastuseks lihase venitusele(sirutusrefleksid) *naharefleksid käivituvad vastuseks naha retseptorite ärritusele(painutus ja eemaletõmbumisrefleks)
erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid : *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid- juhivad erutuse KNS-i.; *vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid lihased, näärmed jne. · KNS talitlus. Peaaju peamised osad ja nende funktsioonid: *piklikaju 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikuaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhtteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid, milles paiknevad tuumad. tuumad on seotud tasakaalu raguleerimisega. piklikajus paiknevad
Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused
lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Olulisemad seedeprotsessid: Toidu suukaudu manustamine. Toidu transport mööda seedetrakti kiirusel, mis võimaldab optimaalset seedimist ja absorbtsiooni. Vedelike, soolade ja seedeensüümide sekretsioon. Toidu lagundamine. Laguproduktide absorptsioon. Seedimatute jäänuste eemaldamine kehast Süsivesikud: lagundamine algab suust, amülaasi sekreteeritakse ka kaksteistsõrmikusse, edasine lagundamine peensooles Lipiidid: Lagundavaid ensüüme sekreteeritakse süljenäärmetest, makku, pankreasest kaksteistsõrmikusse Valgud: Lagundamine algab maos, jätkub peensooles Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused
toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga. Keel on pikk ja kitsas. SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: Parotiid e kõrvalsüljenäärmed Sublingvaal e keelealused süljenäärmed Submandibulaar e alalõuaalsued süljenäärmed. Lisaks leidub suus mitmeid väiksemaid süljenäärmeid. Seal on 44 hammast, täiskomplekt moodustab umbes 1,5 aasta vanuses. NEEL JA SÖÖGITORU Sigadel on pikk ja kitsas neel, söögitoru lühike ja sirge. MAGU Magu on ühekambriline. 1 Mao limaskesta rakkudes toodetakse lima, proteaase ja lipaase.
3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele. 4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid? Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt soojust ära andma, ta kas kiirgab soojust, soojus siirdub kehalt ära või nahapinnalt veeaurustumisega
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
· Eristatakse kolme kesta: · I. Limaskest sisemine (t.intima, t.mucosa) · II. Lihaskest keskmine (t.muscularis, t.media) · III. Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte: 1) epiteel - valendiku pool 2) limaskesta päriskiht e. proopria - epiteeli all 3) limaskesta lihaskiht 4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest
pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elusdi, elundsüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Refleksikaare moodustab sensor e retseptor, aferentne juhtetee (sensoorne neuron) refleksikeskus (KNS) eferetsne juhtetee ja efektorelund. Nii aferentses kui eferentses refleksikaare osas võivad olla vahele lülitatud ka sisesekretoorsed näärmed, sellisel juhul jõuavad esmase ärritaja mõjul tekkinud impulsid refleksikeskusesse ja refleksikeskusest välja saadetud impulsid efektorelundini ühe või mitme hormooni vahendusel. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem ja regulaator. Andur mõõdab reguleeritava suuruse tegelikku väärtust antud hetkel ja edastab selle regulaatorile. Reguraatorile on ette antud reguleeritava suuruse nõutav väärtus, kui reguleeritava suutuse
aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul on albumiinide hulk veres vähenenud. ·globuliinid jagunevad : 1) alfa-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kolesterooli ja türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma- globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb. Vvastsündinud
aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest. Vereplasma valgud sünteesitakse põhiliselt maksas. ·albumiinid moodustavad 52-68% vere proteiinidest. ÜL: ainete transport (metalliioonid, rasvhapped, sapphappesoolad, aminohapped, ensüümid, bilirubiin, urobiliin, ravimid). Põletikuliste haiguste, maksa- ja neerukahjustuste puhul on albumiinide hulk veres vähenenud. ·globuliinid jagunevad : 1) alfa-globuliinid transpordivad glükoosi, bilirubiini, B12-vitamiini, kolesterooli ja türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma-globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk
1-2 L vedelikku. Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastatav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad vereringesse imenduda. Seedetrakti funktsioonid: 1. Toidu neelamine 2. Toidu transport seedetraktis kiirusega, mis tagab selle optimaalse seedimise ja imendumise 3. Vedelike, soolade ja seede ensüümide sekretsioon 4.Seedimine 5. Seeditud produktide imendumine 6. Seedimatute jääkproduktide eemaldamine kehast. Seedetrakti histoloogia: serooskest; seedekulgla väliskate, kõhukelme osa; seob ja kaitseb soolestikku; pikilihased ja ringlihased, koosnevad silelihasrakkudest, segavad toitu seedeensüümidega, liigutavad kuumust mööda soolestikku edasi; ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht, moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid. Suuõõs, neel ja söögitoru: suuõõnes toimub toidu peenestamine mälumise teel ning niisutamine süljega. Toit stimuleerib keele puute- ja maitseretseptoreid ning ninaõõne haisteretseptoreid,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
