Rasvade põhiülesanne on energia katmine ning säilitamine. Loomsed rasvad on enamasti tahked. Taimsed rasvad-õlid aga vedelad. Õhus seismisel rasvad räästuvad, muutuvad maitse, lõhn, kvaliteet. Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärkils ja tselluloos. Tärklise ja tselluloosi pikad molekulid koosnevad ainult üht liiki lülidest-glükoosi tsüklitest. Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Seedimise käigus lõhustatakse valgud erinevateks aminohapeteks. Valgu omadused olenevad sellest, millises järjekorras aminohapped paiknevad. Geneetiliste haiguste üks põhjusi on vead valgu molekulide sünteesil organismis. Valgud on elusorganismide kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismi ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu tundlikud ühendid. Valkudeks on näiteks munavalge ja piimavalk.
Eluks vajalikest aminohapetest eristub kahekümnest aminohappest koosneb rühm,millest loodus ehitab valgud.Neid nim kodeeritavateks aminohapeteks(valkude ehit. 20).Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritud aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendavatateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, nim peptiidideks. Peptiidi molekuli amiidrühma nim biokeemias peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim
Keemilised omadused - Aminohapetel on nii aluselisi, kui happelisi omadusi nad on amfoteersed. Ka vesilahuses on karboksüülrühm oma prootoni loovutanud aminorühmale ja tekkinud bipolaarne ioon, mida võib põhimõtteliselt ka soolaks nimetada. 5. Aminohapete nimetuses näidatakse aminorühma asukoht karboksüülrühma suhtes numbriga (varem Kreeka tähega). Olenevalt aminorühma asukohast jaotatakse aminohappeid 2- ehk -aminohapeteks, 3- ehk -aminohapeteks jne. Bioloogiliselt tähtsad on -aminohapped, mis esinevad valkude koostises. 6. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. · Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Näiteks: glütsiid (Gly), proliin (Pro), türosiin (Tyr) jne. · Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures).
Aminohapete keemilised omadused on seotud hapete koostisesse kuuluva kahe funktsionaalse rühmaga. Aminorühm NH2 põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm COOH happelisi omadusi. Seos valkudega Aminohapete seos valkudega on otsene. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Peptiidid vee molekuli ning aminohapete liitumissaadus, mis sisaldab iseloomulikku aatomirühmitust CO NH. Tähtsus organismidele Toiduainetes sisalduvad valkained lõhustuvad seedetraktis aminohapeteks. Nendest lõhustunud aminohapetest sünteesib elusorganism kehavalke, hormoone ja ensüüme. Valgud Valkude molekululehituse seos aminohapetega Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgu molekulis on väga suur. Erinevaid valke on sadu tuhandeid nad erinevad üksteisest eelkõige ahela pikkuse ja aminohapete järjestuse poolest. Liht valgud ja liitvalgud Lihtvalgud ehk proteiinid on ülesehitatud ainult lähtudes aminohapetest
Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid. Jaotatakse asendamatuteks aminohapeteks (organism ei suuda ise sünteesida) ja asendatavateks aminohapeteks (aminohapped, mille organism sünteesib ise). · Valgud - aminohapetest tekkinud polümeerid. · Rasvad - estrid, mis on tekkinud glütserooli reageerimisel rasvhapetega. · Rasvhapped - hargnemata ahelaga karboksüülhape, mille koostises on üle 10 süsiniku. · Küllastunud rasvhapped - rasvhapped, mis sisaldavad ainult üksiksidemeid (butaanhape). · Küllastumata rasvhapped - rasvhapped, mis vähemalt üht kaksiksidet (olehape).
lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi aminohapeteks 5. Tähtsus organismis a) ensümaatiline funktsioon b) ehituslik funk c) transportfunk d) retseptorfunkedastab väliskeskk infot e) kaitsefunk http://www.abiks.pri.ee f) liikumisfunk g) energeetiline funk h) portfunk 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha DNAdesoksüribonukleiinhape 1
Metabolismi joonis lk. 85 Dissimilatsioon on organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Näiteks tärklise lagundamine glükoosi molekulideks, valgud aminohapeteks, Assimilatsioon on organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Näiteks DNA süntees, RNA süntees, valgu süntees, fotosüntees ATP ülesanded on energia salvestamine ja energia ülekandmine. Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses
Valke saadakse nii loomsetest kui taimsetest toiduainetest, kuigi parimate allikatena tuntakse just loomseid toiduaineid: piimatooteid, lihatooteid, kala ja linnuliha. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Toiduvalgus esineb ligi 20 erinevat aminohapet, millest 8 on inimesele asendamatud, sest organism pole ise võimeline neid teistest toiduosistest sünteesima järelikult tuleb neid saada toidust. Seedimise käigus laguneb valk taas aminohapeteks, millest keha toodab uued vajalikud valgud. Toiduainetes oleva valgu väärtuse määrab nende aminohappeline koostis ja seeditavus. Bioloogiliselt täisväärtuslik on selline valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja omavahelises suhtes. Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües asendamatuid aminohappeid 3-5 korda enam kui sama kogus kartulit süües, 6-10 korda enam kui
See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Maltoos: ehk linnasesuhkur tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Valgud: Valgud ehk proteiinid on universaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad.Valgud on polüpeptiidid st koosnevad aminohappetest, inimene vajab kahtekümmet aminohapet, nendest kaheksat nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks, sest organism ei suuda neid vajalikus koguses ise valmistada. Seega peab ta neid saama toiduga. Valgud on organismi põhiline ehitusmaterjal, nad käivitavad ja hoiavad toimimas kogu meie ainevahetuse. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Rasvad: on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitus aineteks rakus
Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 19. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Seedetraktis lõhustatakse süsivesikud monosahhariidideks, et nad saaksid imenduda verre, sealt edasi liiguvad maksa. Seal toimub nende edasine töötlemine. 20. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Valgud lõhustatakse aminohapeteks. Imenduvad peensooles verre, transporditakse maksa, seal töödeldakse edasi. 21. Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?) Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja glütserooliks. Rasvhapped ühenduvad peensooles sapihapetega ja imenduvad läbi sooleseina lümfi. Lümfi kaudu jõuavad nad verre. Rasvad lähevad ainevahetuses ringlema, sapihapped jõuavad maksa, kus osalevad uue sapi tootmises. 22. Ainevahetuse olemus
Rasvad ei lahustu vees ja on vett-tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu väga tundlikud ühendid. Taimed valmistavad valke ise teistest süsinukuühenditest. Loomad suudavad endale vajalikke valke valmistada ainult toidus olevaid valke aminohapeteks lagundades ja nendest uusi valke koostades. Katrin Krass 9e
Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekümneteks aastateks. Kohe kuhjaga. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera-
peptiidideks. ● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga.
lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl + H2CO3. Peensooles toimub süsiveskute lõhustamine monosahhariidideks, milleks on glükoos, galaktoos, fruktoos. Valgud lõhustatakse peensooles aminohapeteks ja lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Jämesooles imenduvad need lõhustuvad ained ja monosahhariidid verre. Aga enamus produkte läheb lümfi.
asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine: ·asendamvate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Süntees ·ööpäevas lammutab inimorganism umbes 400kg kehavalke ja sünteesib samapalju, säilitaks tasakaal. ·Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud,samuti maksa, pankreas, neerude ja vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Globulaarsed ·lahustuvad kas vees või verisoola lahuses ·Denatueeruvad kergesti ·on mitmekülgse AH koostisega ·isel
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes
ühis. areng. Kultuuride, tsivilisat. riikluse ja tehnol. Areng 3. Keem. evo. Etapid 1. bio. Monomeeride teke 2. bio. Polümeeride teke 3. polümeermolekulide oragniseerumine rakutaolisteks süsteemideks.(läheb üle keem.lt bio.le evolutsioonile) 4. Mikrokerad on aminohapete segu kuumutamisel tekkinud polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure 5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris olnud gaasid suudavad muutuda aminohapeteks. 6. Evol. Tõendid 1. palentoloogilised tõendid(fossiilide otsimine ja võrdlemine) 2. kivististe vanuse määramine(geokronoloogia, suhteline vanus, absoluutne vanus) 3. võrdlusmeetod(anatoomiline võrdlus, mandunud elundid, embrüonaalne areng) 4. geneetiline võrdlus molekulaargeneetiliste meetodite kasutamine 5. kultuurtaimed ja -loomad 6. biogeograafilised tõendid 7. Homoloogia on ehitusplaani poolest sarnased organid (loomadel on kõik samad luud aga
Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna kiirendab panksease glükagonieritust. 3. Sportimine ajal glükoosisisaldus langetab. 4. On tähtis, et energia vahetusk, rasvade ja glükogeeni ühtlane moodustamine. LK 83 1
Puudused: Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Ka seebi kulu suureneb. 12. Eelised nende ainetega saab pesta ka karedas vees, isegi merevees. Nad toimivad alulises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua pesemisel kõrget temp. Ega kahjusta õrnu kangaid. 13. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. 15. Polüesterkiud - lagunevad looduses suhteliselt aeglaselt, saastavad keskkonda. Polüamiidkiud toatemp. küllaltki püsiv, väike kuumuskindlus, lahustud mõnede orgaanilistes lahustes. 17. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ainete molekulide osi(metalli aatomeid). 18
R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape) CH3CH(OH)COOH 2-hüdroksü-propaanhape (piimhape) HOOCCH(OH)CH2COOH 2-hüdroksü-butaandihape (õunhape) HOOCCH(OH)CH(OH)COOH 2,3- dihüdroksübutaandihape (viinhape)
Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) .
Vesi Ei ei ei jah Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis: Valgud: Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga. Rasvad: Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid,
struktuurist(kvarternaarstruktuur). Kuidas muutub valkude struktuur? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Kaotab kolmandat/teist järku struktuuri – nähtuse nim. denaturatsioon. Valke võivad denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskemetallid, ioniseeriv ja uvkiirgus. Denaturatsioonil ei hävine ainult peptiidsidemed sp. säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon
varupolüsahhariid. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustub tärkliseklistiir. Glükoos C6H12O6 Fruktoos C6H12O6 Riboos C5H10O5 Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt
1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks ja toodangu moodustamiseks. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks – aminohapeteks. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks. Asendavaid aminohappeid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9, lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Neid aminohappeid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 – lüsiin, metioniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks
*valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks.valk strk muut *valgulahustit kuumut siis soojusenerg toimel nõrgad keemili sidemed katkevad.selle tulemusena kaotab valk esmalt 3 ja siis 2 järku struk.Sellist nähtust nim denaturatsiooniks.*valke võivad veel denatureerida mehaan tegurid:happed,raskmetallid,ioniseeriv/ultraviolettkiir jne.*selle käigus häviv kõrgema järk stru,peptiidsidemed ei katke.*organismis lagundatakse valgu mol aminohapeteks vastavate ensüümide toimel.*Renaturatsioon-denaturatsiooni pöördeprotsess.toimub siis kui dena-vate tegurite mõju pole veel lõpslikult lagunenud. Valku ül.*Biokeemiliste reakts kiirust reguleerivad valgud,nim ansüümideks.neid iseloom kõrge spetsiifilisus,sest iga reakts juhib oma ensüüm.*ensümaatiline funktisioon väljudnub :nr inim süljes valk amülaas lagun tärklist.see ensüüm lühustab toiduga suhu sattunud tärkl mol esmalt eri pikusega oligosah ja siis tärkl monomeerideks
radikaal) (R-O-R1) (CH3 O-CH3) Estrid on karboksüülhapete tuletised, kus vesinike asemel on radikaal (CH3COOCH3) metüületanaat. · Rasvad on glütseroolid triestrid rasvhapetega, kus on pikk süsiniku ahel. Rasvhaped võivad olla küllastunud ja küllastumata rasvhaped. · Aminohaped on karboksüülhapped, mis sisaldavad aminorühma. Eluks vajalikke aminohapeid on 20, neid on kodeeritud amonihapped. Need jagunevad asendavateks ja asendamatuteks aminohapeteks. Asendatavad aminohapped on need mida organism saab ise sünteesida (12). Asendamatu aminohapped on need mida organism ei sünteesi, neid peab saama toiduga (8). · Valgud on looduslikud kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekuli koostisse kuulub süsiniku, vesiniku ja hapniku kõrval lämmastik. · Areen on süsiniku ühendid, mille molekulis esineb bensseenituum. · Fenool e. hüdroksülenseen tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga.
Hoitakse 0°C lähedal Õhuvoolu tõstmine, värske liha pealispinna kuivamiseks Takistab bakterite/hallituse kasvu Niiskusetase hoida 80-85% juures Suuremal % võib tekkida hallitud Madalamal % kuivab liha liiga palju Vertikaalne lihaasend Raskusjõul lihaskiud taastavad elastsuse KUIVMEETOD Tapetud looma lihas hakkavad ensüümid ründama teisi raku molekule, muutes suured maitsetud väikesteks maitsvateks fragmentideks Valk aminohapeteks Rasv aromaatseteks rasvhapeteks Ensüüm kalpaiin vähendab liha sitkust nõrgestades toetavaid valke Ensüümi aktiivsus kestab ~14 päeva Selleks ajaks on saavutanud optimaalse pehmuse, mahlasuse ja maitse Suuremateks puudusteks: Liha saastatus aeroobsete –ja piimhappebakterite poolt Mahlade nõrgumiskadu Kuivamiskooriku äralõikamise kadu ROCKPOOL BAR & GRILL MELBOURNE (AUSTRAALIA)
· Organism (maks) vajab kolestorooli, et funktsioneerida, aga liigtarbimine viib tervisehäireteni · Leidub kõigis loomsetes toiduainetes (muna, subproduktid, rasvane liha); taimsetes üldiselt mitte Valgud: · Valgus on rakkude põhikoostisosa ja neid on vaja rakkude (saab ainult toidust): 1. Ehitamiseks 2. Parandamiseks 3. Elutegevuseks (hingamine, pärilikkus) · Toidust saadavad valgus lagunevad organismis aminohapeteks või nende ühenditeks, mis jagatakse: 1. Asendamatud (peab saama toiduga) 2. Asendatavad (organism sünteesib ise) · Valke, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid nim. TÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (piim, muna, liha, kala, kartul, soja) · Valke, kus mõni aminohapetest puudub, nim. MITTETÄISVÄÄRTUSLIKEKS VALKUDEKS (taimsed toiduained)
Ensüümid, mida nad eritavad. Vastus: Süljenäärmed eritavad sülje amülaasi, mis alustavad süsivesikute suhkruks lõhustamist. Maoseinte näärmed eritavad maonõre. Pepsiin alustab koos soolhappega valkude lagundamist. Maks muudab kaksteistsõrmiksooles rasvad rasvatilkadeks. Kõhunääremenõre jätkab kaksteistsõrmiksoolesvalkude, suhkrute ja rasvade lagundamist. Peensoole seinad muudab peensoole ensüümide abil rasvatilgad glütserooliks ja rasvhapeteks. Valgud aminohapeteks ja suhkrud glükoosiks. Rasvu lagundab peensooles lipaas. 9. Kus ja mille toimel algab, jätkub, lõpeb süsivesikute/ rasvade/ valkude lagundamine? Kus toimub imendumine? Vastus: Süsivesikute lagundamine algab suuõõnes sülje amülaasi toimel. See jätkub kaksteistsõrmiksooles soolhappe ja pepsiini toimel. Peensooles lõpeb nende seedimine ja nende koostisosad imenduvad. Rasvade lagundamine algab kaksteistsõrmiksooles lipaasi toimel ja lõpeb peensooles, kus algab imendumine.
Toit Toit peab olema täisväärtuslik ja sisaldama kõiki organismile vajalikke aineid, siis toimub normaalselt ka ainevahetus ja suudame toiduga saadud energia otstarbekalt ära kulutada. Valgud on atleetvõimlejale eriti tähtis toitaine. Seedimisel lagunevad nad aminohapeteks ja organism kasutab neid kasvu-ja ehitusainetena. Atleetvõimleja, kes soovib kasvatada lihaseid, peaks sööma väga mitmekesist valgurikast toitu.Päevane soovitatav valgukogus on2-2.5 g 1kg kehakaalu kohta, kusjuures sööma peaks korraga 30-40 g. Nt 75kg mees peaks päevas sööma 150-180g valku. Jagades selle koguse 30-40 grammisteks porsjoniteks selgub, et päevas tuleb vähemalt 5 söögikorda.Organism ei saa aminohappeid varuks säilitada
- verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool) Fakte: seedemahlu toodetakseu 7L ööpäevas: sülge 1L, maomahla 1,5L, ¾L sappi ja sapphappeid, 1-2L kõhusülge (pankreas), soolemahlu 3L. Toit püsib:maos 3h (1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku 18-24h. TOITAINED, kas ja milleks lagunevad? valgud -aminohapeteks vitamiinid -ei lõhustu lipiidid -rasvhapeteks, mineraalained -ei lõhustu süsivesikud glütserooliks vesi -ei lõhustu -monosahhariidideks 1 MÕISTED digestioon - DIGESTIO -seedimine absorptsioon - ABSORPTIO -imamine
- sünteetilised ühendid pestitsiidide, värvainete ja ravimite hulgast VALGUD Kodeeritavad aminohapped Valkude ehitamiseks on kakskümmend kodeeritavat aminohapet. Igaühele neist vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Valgu omadused tulenevad aminohappelisest järjestusest. Kõik kodeeritavad aminohapped on -aminohapped. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatuid aminohappeid sünteesivad taimed ja bakterid. Peptiidid Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega. Peptiidside petiidi moleukuli amiidrühm. Polüpeptiidid kui aminohappeid on üle 10. nende hulka kuuluvad ka valgumolekulide polüamiidahelad. Peptiidahel peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnev ahel. Tavaliselt
Globulaarvalgud, lahustub vees või verisoola lahuses, mitmekülgne koostis: ensüümid, hormoonid, antikehad. Saamine: · Kõik taimed, osa baktereid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise. · Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke. Ööpäevas 400g lammutame oma kehast aminohapeteks ja tagasi valkudeks. Kõige kiiremini uueneb soole limaskest, maks, pankreas, neerud ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Omadused: · Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine, · madal difusiooni kiirus. Tarbimine: · denatureerumine e. ühindumine, · kalgendumine, · desagregatsioon, · lagunemine on pöördumatu · 5% toiduaine massist peab moodustama vesi.
Teistele lipiididele maolipaas ei toimi. Kõhunäärme lipaas vajab sappi. Piim-emulsioon (pole rasvatilku sees ). Lapse vanemateks saades ja täiskasvanul kaotab lipaas oma füsioloogilise tähtsuse. Lipiidide lõhustamine toimub suurematel lastele kõhunäärme lipaasi ja sapi osavõtul. Kõhulahtisus hull lastel kehakaal väike, kui soolte limaskesta põletik (seedimata toiduga), siis verre imenduvad halvasti lõhustatud valgud, aminohapeteks lõhustamata. Tekib allergia. Laps sensibiliseeritakse teatud toidu suhtes. Silmad vajuvad auku.. nagu vananenud raske juhus. Kolmas komponent lima e. mutsiin. Limal on kaitsefunktisioon kaitseb limaskesta happe söövitava toime eest. Lima tekke regulatsioonis on oluline osa etendada ainetel, mida nim. prostaglandiinid. Prostaglandiinil veel funktsioone seotud haiguslike protsesside arenemisega:
Valkude omadused Temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel, denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub, renatureerumine- valk võib end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused. Mis toimub valkudega organismis? Mida tuleb arvestada toitumisel? Lõhutakse aminohapeteks ning sünteesitakse uuesti. Kasut valkude ehitamisel. Tuleb iga päev süüa piisavalt loomset valku sisaldavat toitu. Oluline on toiduaine aminohappeline koostis (kasulikud on piimavalk, loomaliha (filee), kala (tursk)). Peab sööma piisavalt loomset valku sisalduvat toitu. Muna on väga kasulik toiduaine, sisaldab suures koguses vett, rasvu ja valke.
2. Heterotroof loom, seen. Heterotroof saab kätte orgaanilised ained, mis lagundatakse ning selle tulemusel saadakse energia elutegevuseks ja lähteaineid kehale omaste orgaaniliste ainete sünteesiks. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil vabaneb energia. Me sööme toitaineid - valke, lipiide ja polüsahhariide. Järgmisena toimub dissimilatsioon, mille käigus lagundatakse need toitained ehitusmaterjaliks ehk lagundproduktideks - aminohapeteks, rasvhapeteks, glütserooliks, monosahhariidideks ja nukleotiidideks. Neid hakatakse sünteesima ja toimub assimilatsioon, mille käigus lagundproduktid sünteesitakse kehale vajalikeks aineteks nagu valgud, lipiidid, polüsahhariidid ja nukleiinhapped (DNA, RNA) need ei ole samad, mis toitainetes! Need ained lagundatakse ning tekivad jääkained CO2, H2O ja NH3, mida meie kehal enam vaja ei ole. Energia talletame
tekkiv keemiline side. Peptiidside seob aminohapped valkudeks. *Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele. *Ribosoomides sünteesitakse valke. *Koodon - ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik. *Geneetiline kood - seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikule vastab kindel aminohape. *Antikoodon - mRNA koodoniga komplementaarne tRNA koodon, mis tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi. *Toidus sisalduvad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks, mis vereringe kaudu rakkudesse transporditakse. *Translatsiooni alguskoodon on AUG, millele vastab aminohape metioniin. Sellest algab aminohappeahela kokkupanek. *Stoppkoodoneid on 3: UGA,UAA,UAG. Nendele ei vasta ükski aminohape. *Aminohappeahel ei ole veel valmis valk, see on valgu primaarstruktuur. Keerdumisel tekib sekundaarstruktuur. Edasisel keerudmisel tertsiaarstruktuur. *Golgi kompleksis töödeldakse veel valke ja pakitakse need transpordiks kokku.
mis koosnevad aminohapetest. Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade vitamiinide lahustamiseks. Rasvhapetest moodustatakse rasvkoed ja rasvhappeid saadakse taimeõlidest. 27) Mis on toiteväärtus? Toiteväärtus e kalor, mis näitab energiahulka, mis tekib toidu täielikul oksüdatsioonil (ilma leegita põlemisel) 28) Mida nimetatakse asendamatuteks aminohapeteks? Kaheksa aminohapet on sellised, mida inimorganism peab tingimata toiduvalkudes koostises saama, kuna ta ei ole ise võimeline neid valmistama. 29) Milliseid sahhariide inimene toiduks kasutab? Glükoos, fruktoos, sahharoos, tärklis, laktoos jne. 30) Miks on inimesele vajalikud vitamiinid? Need reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdavad organismi vastupanuvõimet haigustele. 31) Kuidas vitamiine jagatakse? Nimeta esindajad.
epiteel on ühekihiline, et parandada (kergendada) imendumist. Soole sisesein on kurruline ja hatuline, mis annab väga suure pinna imendumiseks. Soolehatud on 1mm kõrgused ja neid on kokku umbes 5 miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool. Jämesool ehk käärsool. Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa. Osad: 1. Umbsool (7cm) 2. Ülenev käärsool (u. 20cm) 1. Ristikäärsool (u. 50cm) 2. Alanev käärsool (u. 30cm) 3. Sigmakäärsool (u. 15cm) Pärasool (u. 12-15 cm) Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine
Uitnnärvi kiud inerveerivad ka pankreast ja uitnärvi ärrituse tulemusena hakkab pankreas juba ajufaasis nõret produtseerima. Uitnärvi ärritus vabastas mao limaskesta G-rakkudes gastriini ja gastriin vere kaudu jõuab ka pankreaseni ja see stimuleerib ka pankrease talitlust, natuke nõrgemini siiski kui maonäärmete talitlust. Maofaas Makku jõudnud toit venitab maoseinu ja toidu koostises olevad valgud, mis võivad osaliselt lõhustatud olla peptiidid või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse. Täidesaatvad kiud pankrease näärmetele. Tema osatähtus kõige tagasihoidlikum 10%. Soolefaas Olulisim faas. Käivitajateks on peensoolde jõudnud või seal juba järk-järgult tekkinud lõhustamise käigus aminohapped, lõpuni lõhustatud happed, peptiidid valgud, mis
(nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valkudega seotud mõisted Denaturatsioon - valgu kõrgemate struktuuri- tasemete lagunemine; Põhjused: kiirgused, kõrge või madal temperatuur, raskemetallid, tugevad happed ja alused, mehhaaniline toime Pöörduvus: võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu Renaturatsioon - valgu kõrgemate struktuuri- tasemete taastumine Hüdrolüüs -valgu lagunemine aminohapeteks Uued mõisted Asendamatu aminohape (neid ei suuda organism ise toota, neid peab saama toiduga) Asendatavad aminohapped (neid suudab organism ise sünteesida) Fibrillaarsed valgud (niitja kujuga valgud) Globulaarsed valgud (keraja kujuga valgud) Lihtvalk (koosneb ainult aminohapetest) Liitvalk (aminohapped + teised org. ained) Valkude ülesanded Katalüütiline funktsioon (ensüümid) Ehitusmaterjal (naha-, küünte, karvade jmt valgud) Transpordifunktsioon ( hemoglobiin)
Vastus: Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. Aminohapped on orgaanilised molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-NH²), karboksüülrühmast (-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Vastus: Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9
7.Aminohapete ja valkude ehitus. Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. Aminohapped on orgaanilised molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-NH²), karboksüülrühmast (-COOH) ja kõrvalahelast. (Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9
Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadused-mõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioon-valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon-valk taastab oma struktuurid hüdrolüüs-valk laguneb tagasi aminohapeteks replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha 5. T ähtsus kromosoomi materjal pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine 1 kromosoom = 1DNA mol 6. Leidumine iga raku tuumas Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on :
transpordi-, kaitserolli jt. Puhtalt valgud moodustavad kogu kehamassist 20%. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud jagatakse kahte suurde rühma:proteiinid ehk lihtvalgud ja protetiidid ehk liitvalgud. Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Proteiinid ehk lihtvalgud jagunevad;protamiinid, histoonid, prpolamiinid, gluteliinid, albumiinid, globuliinid ja skleroproteiinid. Proteiidid ehk liitvalgud. Tähsamad liitvalgud on nukleoproteiidid, kromoproteiidid, glükoproteiidid, lipoproteiidid jt. Liitvalke iseloomustab suur bioloogiline aktiivsus, 4 mida põhjustavad gprosteetilse rühma koostisesse kuuluvad komponendid:nukleiinhapped, pigmendid, metallid jt
18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub) 2 Na+ iooni transporditakse koos 1 molekuli glükoosiga enterotsüüti, sealt edasi verekapillaari liigub Glu difusiooni teel 19. Valkude imendumine peensooles. Oligopeptiidid lagundatakse sooleepiteeli pinnal aminohapeteks ja di- või tripeptiidideks Imendumisel koostransport Na+- ga Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t passiivse immuunsuse omandamine emapiima immuunoglobuliinide abil 20. Lipiidide imendumine peensooles. Sapi ja pankrease lipaasi toimel rasvhapete ja monoglütseriidide teke Mitsellide moodustumine ja nende komponentide imendumine epiteelirakku
heeliksiks või voltimisel - struktuuriks. Tertsiaarstruktuur tekib - heeliksi keerdumisel gloobuliks või - struktuuri niitumisel. Kvaternaarstruktuur tekib mitme gloobuli liitumisel(emoglobiin koosneb 4-st gloobulist). Valkude denaturatsioon: Valkudele on omalik loomulik ehk natiivne molekulikuju, mille puhul valk on natiivne. Denaturatsioon on protsess, mille puhul välistegurite toimel valgu akriivsus kaob ning struktuur teiseneb kuni primaarstruktuurini. Valgu lagunemine aminohapeteks ensüümide toimel on valgu hüdrolüüs. Valkude ülesanded: energeetiline ülesanne(1g-17,6kJ), ensümaatiline ülesanne(ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsoonide kiirust), ehituslik ülesanne(rakuorganellides, karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled), kaitseülesanne(antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud.), regulatoorne
fibrill), neljandane struktuur (väävelside ja 1 valgu molekul) Liigid: lihtvalk (ehk protiin) ainult aminohappejääkidest ; liitvalk (ehk proteiid) aminohappejäägid + muu aine Omadused: temperatuuritundlikud, denaturatsioon (kaotab kõrgemad struktuurid), renaturatsioon (taastab kõrgemad struktuurid), hüdrolüüs (laguneb vee liitmisel aminohapeteks), kleepuv, vees lahustuv Tähtsus organismis: ehituslik funktsioon, oluline organismis toimuvatele keemilistele reaktsioonidele, trantsporifunktsioon (rakumembraanis ainete trantsport), kaitsefunktsioon, liikumisfunktsioon, moodustavad antikehi, energeetiline funktsioon, 11. Nukleiinhapped Koostiselemendid: C ; H ; N ; O ; P Monomeerid: 4 nukleotiidi DNA Lämmastikalus-süsivesik-fosfaatrühm A-adeniin
Tuum peab irduma rakust enne kui see pääseb vereringesse. Noortes vormides esineb veel hemoglobiini tootmiseks vajalikku ribonukleiinhapet. Punaliblede noorvorme nimetatakse retikulotsüütideks, neid esineb normaalolukorras 1% kõigist vere punalibledest. Punaliblede regeneratsiooni reguleerib erütropoetiin see on hormoon mida toodetakse peamiselt neerudes. Punaliblesid hävitavad põrna ja maksa õgirakud. Punaliblede valgulised ained lõhustuvad aminohapeteks, mida organism kasutab uuesti. Ka raud läheb taaskasutusse. Hemoglobiini 6 värvaine porfüriin vabaneb kollase värvaine ehk bilirubiinina. See ühineb alguses vere albumiiniga ja eemaldub hiljem organismist sapipigmendina, mis annab värvuse sapile ja väljaheitele. Punaliblede elutsükkel lõpeb hemolüüsiga, rakumembraan katkeb ja hemoglobiin vabaneb,
annaabi.ee 
