Kooslus Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil /samal ajal samas kohas) Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga Sünökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Ökosuhted: Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik: Kommensalism, amensalism, antibioos, kisklus, parasitism Mõlemale kasulik: Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
• Kisklus peremees • Taime- (laiuss ja inimene) • toidulisus - - Konkurents Sarnaste nõudlustega liikide vahel - 0 Amensalism Valgusnõudlik taim puu all 4. Troofilised tasemed e. Toitumistasemed: I. Tootjad e. Produtsendid Autotroofid – orgaanilise aine toodavad ise. Energia saadatse: a)päikeselt b)anorgaanilisi aineid oksüdeerides II. Tarbijad e. Konsumendid Ained ja energia saadakse teisi organisme süües. 1. ja 2. astme tarbijad...tipptarbijad III.Lagundajad e. Destruendid
5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. 1) + ja = parasitism (parasiit peremees) nt kirp ja kass = kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7
Endoparasiidid : Maksalutikad, paeluss, salmonella bakter. Kisklus (+ -): Röövloom (kiskja) sööb saaklooma ära. (Lehetäi lepatriinu) Herbivooria (+ -): Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks. Konkurents (- -) : Sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (Tihedalt kasvavad puud konkureerivad valguse, vee ja toitainete osas ; loomad toidu, elupaiga, territooriumi või emaslooma pärast.) Amensalism (- 0) Neutralism (0 0) Antropogeensed tegurid : Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivatamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine. 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu. Koosneb 2 osast : · Biotsönoos - Taimekooslused - Seenekooslused - Loomakooslused
6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne. 2) · Alumine taluvuslävi- Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.( kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) · Ülemine taluvuslävi- Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism
Ainult ühele osalisele kasulikud või kahjulikud suhted Mõiste Liik 1 Liik 2 Kisklus + - Üks saab kasu, teine kahju Allelopaatia + - Ühele liigile kasulik, teisele Kahjulik taimed Parasitism + - Üks saab kasu, teine kahju Amensalism 0 - 1 liik takistab või pidurdab Teise liiki, aga ise sellest Kasu ei saa Mõlemale osalisele kasulikud suhted Sümbioos + + Mõlemale kasulik ja vajalik Protokooperatsioon + + Mõlemale kasulik, aga (mitte vajalik) ajutine Mõlemale osalisele kahjulikud suhted
mõlemad kasutavad kautseid allasurumise meetodeid mulla mikroorganismid, kes toodavad antibiootilisi ühendeid, eri liiki taimede juured, kes eritavad juurte arengut pärssivaid ühendeid Negatiivn neutraaln Amensalism on olukord, kus ühe osapoole e e poolt sünteesitud ühendid teda ennast ei mõjuta, kuid teisi pärsivad nt. Hapnev piim, piimhape surub alla teiste bakterite kasvu; kinnikasvav raiesmik, kus kasvavad kuused ja lehtpuud, kuuskedele neutraalne, mingist
30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja
· K keskkonna kandevõime · vähe järglasi · järglased suhteliselt suured · järglased hea konkurentsivõimega · arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia - uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ja uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik
13) Millises Eesti piirkonnas on mulla hapestumine suurem probleem ja miks? Muldade hapestumine on suuremaks probleemiks Lõuna-Eestis, kuna seal puudub lähtekivimina paekivi, mis Põhja-Eesti muldades neutraliseerib happelisust . 14) Nimetage erinevaid suhete tüüpe liikide vahel (biootilised tegurid) ja kirjeldage neid. Neutralism- suhte tüüp, mille korral liigid üksteist ei mõjuta. Amensalism- suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata sellest ise kasu või kahju. Kommensalism- suhte vorm, mille puhul saab üks osapool kasu, kuid teisele on see kooselu kahjutu, toomata erilist kasu. Konkurents- ilmneb siis, kui liikidel on ühine piiratud ressurss (elupaik/toidubaas) ja selle korral on mõju vastastikku negatiivne. Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, mis lõpeb saaklooma surmamise ja ärasöömisega.
koostoimet. meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid. Ökoloogilised tegurid: abiootilised/füüsikalised: päikesevalgus, temp., niiskus, tuul, vee ja mulla PH, rõhk. Biootilised/organismide vahelised suhted: sümbioos, konkurents parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Eluta loodus: on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus
edasi kiskjad Laguahelad mmis algavad surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B Neutralism 0 0 Konkurents likidevaheline või liigisisene - - olelusvõitlus piiratud keskkonaressursside pärast Amensalism popul suhe, kus üks - 0 populatsioon kahjustab teist, kuid ise ei tunneta neg mõju Parasitism (a-parasiit) + - Kommensalism (a-kommensaal) ühele + 0 liigile kasulik, teisel pole sellest kooselust kasu ega kahju Kisklus (a-kiskja) + - Sümbioos (mutualism) on erinevate liiki + + isendite kasulik kooselu
Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja tarbija lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) · Kooselavate liikide vahelised suhted · Neutralism 0 0 · Konkurents - - · Amensalism - 0 · Parasitism (A- parasiit) + - · Kommensalism (Akommensaal) + 0 · Kisklus (A- kiskja) + - · Sümbioos (mutualism) + + · Protokooperatsioon + + · Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage)
inimesed jäävad paiksemaks. 5 Mis on??? Konsortsium – suheterühma kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver – iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale. Sekundaarsuktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt
Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. ► Kooselavate liikide vahelised suhted. Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A- Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik
Seevastu toitained ringlevad tsüklites läbi tootja – tarbija –lagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted. Neutralism 0 0 Konkurents - - Amensalism - 0 Parasitism (A- parasiit) + - Kommensalism (Akommensaal) + 0 Kisklus (A- kiskja) + - Sümbioos (mutualism) + + Protokooperatsioon + + Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaade rahvastiku struktuur: Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge
Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid) Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema
(heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele(tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted - Neutralism 0 0 - Konkurents liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib suhe osutuda hukatuslikuks. - Amensalism selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. - Parasitism (A- parasiit) Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koera soolestikus. - Kommensalism (Akommensaal) on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades
Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. 5. Konkurents on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms) pärast. Konkurentsist on mõjutatud mõlemad osalised, kuid ühele neist võib osutada suhe hukatuslikuks. 6. Protokooperatsioon on kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. 7. Amensalism on selline populatsioonide suhe, kus üks populatsioon kahjustab teist, kuid ise negatiivset mõju ei tunneta. Õkoloogile niss näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja keskkonnaga. 13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaades on nii suremus kui ka sündimus suur. Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestusmisvastased vahendid ei ole
kehamõõtmed. Palju Vähe järglasi. Tõhususe tõusu. järglasi. Produktiivsuse tõusu. Eluiga Lühike (taimedel alla 1 a) Pikk (taimedel üle 1 a) Suktsessioonijärk (koosluste Varjane Hiline (kliimaks) vahetumine aja jooksul) 36.Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb kui kasutatakse üht väikest resurssi nt eluruumi. Liigisisene ja liikidevaheline mutualism- soodustab kahe partneri levikut (sisult sümbioos). Parasitism- eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise kehavedeliksest, kudedest või seeditud toidust. Kommensalism- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt bakterid
· arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal KOOSLUSTE ÖKOLOOGIA · Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil · Sünökoloogia - uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ja uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver
77) Mis on diferentseeritud paljunemine? Erinevus populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks. 78) Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 79) Mis on keskkonna kandevõime? Suurimat populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks. 80) Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast? 81) Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu? 82) Milline on stabiilse populatsiooni vanuseline struktuur(protsentides:noored, keskealised,vanurid)?
84)Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 85)Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väiksetes kogustes. 86)Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 87)Millised on biootilised tegurid? Biootilised tegurid on: konkurents, mutualism, kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus. 88)Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust? 89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet
protsendi reegel). Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted. Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A-kommensaal) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik
· arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal KOOSLUSTE ÖKOLOOGIA · Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil · Sünökoloogia - uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ja uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik
• arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal KOOSLUSTE ÖKOLOOGIA • Kooslus - kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil • Sünökoloogia - uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ja uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Mõiste Liik 1 Liik 2 Neutralism 0 0 populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist Amensalism 0 - Üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel Konkurents - - liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver
Seega, mida lühem on toiduahel, seda effektiivsem on summaarne energia ülekanne primaarprodutsentidelt toiduahela tippu. Pika toiduahela korral on summaarne energia ülekanne ebafektiivne. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted Liik A Liik B Neutralism Populatsiooni ei mõjuta Populatsiooni ei mõjuta Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A- Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik
Roheline valgus jääb üle, kui taimed on võtnud, mis vaja. Fotosünteesi potentsiaal sõltub taimekoosluse lehepinna summaarsest suurusest, lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus 6. Sümbioos Liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli,
· ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
populatsioonile Juhul kui säärased liikidevahelised suhted on püsivad, nimetatakse neid ökoloogilisteks suheteks Süsteemiökoloogiline vaade (Robert MacArthur, Charles S. Elton) väidab, et just ökoloogiliste suhete arv ja mitmekesisus tagab koosluse kui terviku vastupanuvõime muutustele ja häirimistele Liikidevahelised suhtetüübid Neutralism, konkurents otsese sekkumise läbi, konkurents ühise ressursi tarbimise läbi, amensalism, parasitism, kisklus, kommensalism, koostegutsemine (tuleb mõlemale osalisele kasuks, kuid ei ole esmatähtis), mutualism e sümbioos (tuleb mõlemale osapoolele kasuks ning on elutähtis) Liikidevaheliste suhtetüüpidega käib tüüpiliselt kaasas suur kommunikatsioon (semiootika jaoks väga huvitav) Mutualismiks nimetatakse liikidevahelist suhet, mis on kasulik mõlemale osapoolele (kooselu suurendab sümbiondi arvukust või sigimisedukust).
A. Võimalikult väikese levimiskauguse korral? B. Võimalikult suure levimiskauguse korral? C. Optimaalse (mingi vahepealse) levimiskauguse korral? D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? Et vältida inbriidingu või autbriidingu depressiooni, on keskmine levimiskaugus parim, C on õige; 144. Kas üksiku populatsiooni logistilise kasvu võrrandis on nn pidurdavaks jõuks: A. Liigisisene kommensalism? B. Liigisisene amensalism? C. Liigisisene konkurents? D. Liigisisene predatoorlus? E. Liigisisesed eelarvamused? Konkurents, konkurents, kahepoolselt kahjulik interaktsioon, C on õige; 145. Millises organismirühmas on täheldatud sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on ühe otsa pilet (üks põlvkond sooritab rände, järgmine tagasirände)? A. Linnud; B. Taimed; C. Korallid; D. Sääsed; E. Liblikad; F. Kalad.
Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele
külmavärinad, vererõhu langus, vahel sokiseisund. Vahel tekivad allergilised granuloomid. allergilised granuloomid (allergia; ld. granulum -- terake). Parasiitide ja nende vastsete ümber tekivad sooleseinas, maksas, kopsudes jt. elundites aeglase allergilise reaktsiooni tulemusena sidekoelised parasitaarsõlmed. allergiseeriv toime (allergia). Üks parasiitide patogeensetest toimetest peremehesse. Vt.ka allergia. amensalism (kr. a -- eitus + ld. mensa -- laud). Antagonistlik interaktsioon, mille korral üks liik pärsib teist ilma kahjuliku vastumõjuta. antagonistlike suhete evolutsioon (antagonistlik; ld. evolutio -- lahtiveeretamine). Looduslik valik püüab vähendada populatsioonide vaheliste antagonistlike interaktsioonide intensiivsust. Ökosüsteemi liikide sünkroonses evolutsioonis ja ökosüsteemi stabiilse seisundi puhul nõrgenevad aja jooksul väga ägedad antagonistlikud interaktsioonid
et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral. Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus)
Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme[1]. Biosüsteemideks võivad olla näiteks rakud, organismid, kooslused.Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust
mineraaltoiteainetest sünteesitakse Kommensialism- üks osapooltest saab orgaanilisi ühendeid. Toitumine peam. kasu, teisele on kooselu neutraalne detriidist või teistest loomadest. (loomad peidus taimestikus, vetikad Migratsioonid peam. horisontaalsed, kinnituvad taimedele ja loomadele nt.). infaunal ka vertikaalselt. Amensalism-ühele kahjulik, teisele · Biotsönoos- kooslus, eri liikidest neutraalne (kalad songivad põhja, taimestik organismide ühendus, millel on sühteliselt ei saa areneda). püsiv aine- ja energiaringe. Biogeotsönoos- · Mutualism- ei saa elada võetakse arvesse ka substraat. Mida teineteiseta (sümbiontsed vetikad keerulisem on süsteem, seda vähem on ainuraksetes, käsnades, rõõneskarbis.
· Tolmlemine, seemnete levitamine, jne Sümbioosi alaliigid on ka parasitism ja kommensalism Parasiit saab rohkem kasu kui peremeesorganism. Üldiselt evolutsioon ei soosi peremeest väga tugevalt kahjustavat parasitismi (ka uute viiruste puhul jäävad lõpuks alles nõrgestavad, kuid mitte tapvad tüved), tavaliselt saab peremeesorganism mingit kaudset kasu või kujuneb suhe talle neutraalseks (kommensalism). Amensalism ühele neutraalne, teisele kahjulik. Elu kui toiduahel, toiduvõrgustik Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduahela tasemed: I tase autotroofid (toodavad ise orgaanilist ainet) II tase fütofaagid (toituvad eelmistest, taimtoidulised loomad) III ja järgnevad tasemed zoofaagid (loomtoidulised loomad) Toiduahelad jaotatakse:
56. Organismide vastasmõjud: neutralism? Tähendab eeskätt koosluses kooselavate liikide otsese vastasmõju puudumist. Kaudselt on koosluses kõik liigid omavahel kuigivõrd sõltuvad. 57. Organismide vastasmõjud: amensialism? Tähendab vastasmõju, kus üks pool selgelt kannatab, teine aga ei saa kasu ega kahju. Enamasti on see nähtus seotud isendite ebavõrdsest suurusest ja sellest tingitud hoolimatusest. Nii ei pane suured loomad reeglina tähelegi, kelle peal nad talluvad. Looduses on amensalism tegelikult vägagi levinud suhtevorm. Ka rohttaimestiku tallamist suurte loomade liikumisel võib käsitleda amensalismina ja vähemalt sellel juhul on teisele poolele kahjutegemine vältimatu. Tegelikkuses ei oma amensalistlikud suhted enamasti populatsioonide suurusele kuigi suurt mõju. 58. Organismide vastasmõjud: konkurents? Konkurent on alati mõlemale osapoolele kahjulik, isegi siis kui üks on teisest selgelt üle.
produtseerivad suhteliselt vähe järglaskonda, kellel on ellujäämise väljavaated head. Enamus populatsioone ei ole otseselt ei r- ega ka K-valikuga, vaid midagi vahepealset. r-valiku ja K-valiku määr võib populatsioonis muutuda aja jooksul, sõltuvalt keskkonnast, see näitab, kui tihedalt on elustrateegiad omavahel seotud. 122. Liikidevahelised suhted koosluses: konkurents, kisklus (herbivoorlus), neutralism, amensalism, parasitism, kommensalism, protokooperatsioon, mutualism (sümbioos) Liikidevahelised suhted Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad üht toitu või eluruumi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, tarbimine ja parasitism soodustavad seevastu ühte osalist teise arvel. Tarbimine - üks organism elatub teisest.
annaabi.ee 
