2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi-ka ainult tantsude sateks. 6
Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega: 40 koori kokku 684 lauljaga, 8 orkestrit 98 mängijaga. Tartuga võrreldes oli pidu tagasihoidlik, osales vähem koore, peamiselt Põhja-Eestist. Raudtee ühendust polnud, ei tulnud Läänemaa ja Lõuna-Eesti koorid. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi. Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat. 1880. aastal välja antud laulikus oli 19 laulu, erinevalt teistest sama ajastu pidudest oli vaimulike teoste hulk väiksem – vaid kolm laulu. Põhjuseks oli see, et eraldi vaimulikku kontserti ei toimunud ning vaimulikud teosed kanti ette läbisegi ilmalike lauludega. Enamik laulikus ilmunud laule olid juba enne trükis ilmunud, ligi pooled neist II üldlaulupeo noodis. Eesti ja saksa algupäraga laule oli laulikus võrdselt 8, soome heliloojatelt oli 2 laulu, lisaks oli trükitud riigihümn “Keisri laul”.
Kavas oli 14 laulu, mõned orkestripalad. Kokku osales 48 esinejate rühma 782 tegelasega: 40 koori kokku 684 lauljaga, 8 orkestrit 98 mängijaga. Tartuga võrreldes oli pidu tagasihoidlik, osales vähem koore, peamiselt Põhja-Eestist. Raudtee ühendust polnud, ei tulnud Läänemaa ja Lõuna-Eesti koorid. Peoplats asus Kadrioru läheduses Lutheri heinamaal, mida praegu tähistab laulupeo mälestuskivi. Teisel päeval oli peol hinnanguliselt 10 000 pealtvaatajat. 1880. aastal välja antud laulikus oli 19 laulu, erinevalt teistest sama ajastu pidudest oli vaimulike teoste hulk väiksem – vaid kolm laulu. Põhjuseks oli see, et eraldi vaimulikku kontserti ei toimunud ning vaimulikud teosed kanti ette läbisegi ilmalike lauludega. Enamik laulikus ilmunud laule olid juba enne trükis ilmunud, ligi pooled neist II üldlaulupeo noodis. Eesti ja saksa algupäraga laule oli laulikus võrdselt 8, soome heliloojatelt oli 2 laulu, lisaks oli trükitud riigihümn “Keisri laul”. Eesti
põhjus, sest laste ülesandeks ongi oma vanemate eest hoolt kanda. Luule tütarde argumendid: Talgulaulu sõnade ja selle viisi autor oli nende ema. Nemad hoolitsesid oma ema eest tema viimastel aastatel. Mingisugust luba laulu avaldamiseks ei olnud Mari küsinud tütarde käest. Tütred tahtsid, et Mari jätaks laulu raamatust välja juhul kui Mari ei ole nõus autoritasu maksma ja Luulet autoriks mitte märkima. Ehk siis Luule lapsed nõudsid Marilt talgulaulu laulikus ja laulupäeval kasutamise eest autoritasu ning ühtlasi seda, et laulikust trükitaks parandatud versioon, kus talgulaulu autoriks märgitaks Luule. Kohtuotsus rahuldaks Luule tütarde kaebuse kuna kaasus on välja toodud, et õed olid nõus ka sellega, et laul ei lähe laulikusse, kui autoritasusid ei maksta. Vaatamata sellele, otsustas Mari laulu laulikusse panna ning autori nime mitte mainida. Samuti ei küsinud Mari algul luba laulu kasutada oma otstarbeks laulu tegija pärijate käest
7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6. III, V, VI laulupeo üldjuht, III laulupeol esitati tema laule. Loonud u50 koorilaulu, mõne soololaulu, rahvalaulu seadeid koorile, koorikantaat, muusikaõpikud, 7
kodaniku Luule laste poolt esitatud hagi Mari vastu. Hagi on esitatud palvega, et talgulaulu lauliku ja laulupäeval Luule laulu eest tasutakse autori tasu ning ühtlasi trükitaks laulikust uus ja parandatud versioon , kus talgulaulu autoriks märgitakse Luule... Ma annan sõna kostjale. Kostja : ( Annab vande, et räägib ausalt nii nagu ta teab ) Minu vastu on esitatud hagi, seoses kodaniku Luule talgulaulu kasutamisega. Nimelt kasutasin ilma Luule lastega nõu pidamata Luule talgulaulu laulikus, kuhu ma ei märkinud Luulet ka autoriks ning laulupäeval koori esitluses. Kuid oma käitumisele on mul ka põhjendus. 1. Kuna talgulaul on muutunud kogukonna tunnuslauluks, mida kõik külaelanikud oskavad peast laulda, ei pea Luulet laulu viisi ja sõnade autorina eraldi märkima. 2. Luule loomingu säilitamine on tulevaste põlvede huvides ning selle kasutamise eest tasu nõudmine ei ole õige ja kahjustab Luule mälestust, seda enam, et talgulaulu ei kasutata
Tööülesanne 12.klassile H.Hesse ,,Laulik" ja A.H.Tammsaare ,,Kandlemängija" 1) ,,Laulikus" ja ,,Kandlemängijas" oli nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni. Sarnaselt lõppesid muusikute saatused: helide kunst hukutas nad mõlemad, kuigi nad leidsid, et muusika toob palju rõõmu. Nimelt tundis Tammsaare kandlemängija ennast õnnelikuna siis, kui sai inimestele esineda, ent hetkel, mil mõistis, et keegi muusikat nii kõrgelt ei hinda, et lihtsalt seda nautida, pööramata tähelepanu esitajale,
selles funktsioonis eelistati. Laulu rännak mööda Eestimaad ja läbi aja algas niisiis 1860. aastate jõulude ajal. Peatselt ületas laul oma sünnikoha piirid, saades suulise leviku, laulukladede ja trükitud laulikute vahendusel tuntuks üle Eesti. Peale algse viisi lauldi tekstivariante mitmesugustel erinevatel viisidel. Suulises kasutuses oli laul sageli refrääniline, trükiversioonid seevastu refräänitud, nii nagu oli seda ka esimene tükis ilmunud tekst, mis ilmus 1878. a laulikus «Kirju kuk, ehk küla laulik». Tänaseks oleme selle laulu praktiliselt unustanud, kuid 1920.-1930. aastatel oli see rahva seas - nii linnas kui maal - sagedasti lauldav seltskonnalaul. Laulu levimisele ja pikaealisusele on kasuks tulnud laulu sattumine üliõpilaste aktiivsesse repertuaari ja laulikutesse. Niisugune oli lühike lugu laulust, mis sündis ühel jõulupeol, sai ümbruskonnas tuntuks ja levis nii suuliselt, käsikirjaliselt kui trükitud kujul oma kunagisest tekkekohast
Juba ainuiiksi v6imude loa viibimine ligi kaks aastatnditab, et end eesti ja soome rahvaviisidestKunileiu seades.Et algupirast kooriloomingut veel Vene tsaaririigi riipes kindlalt tundvale baltisaksavalitsejaskonnaleei olnud eesti napilt oli, ei pidsenud Jakobsongimcicidan-ri v65rastestlauludest- laulikus on ka rahva peat5stminesugugi meeltmcicida. Johann VoldemarJannsenileheideti nii peo korraldamiseajal (Carl Robert Jakobsonija Friedrich Reinhold lfueutzwaldipoolt) rootsi, prantsuse,isegisaksaviise. Ehkki Jakobsonilaulikud ei toonud erilist ptiiiret kui hil.iemgiette saksameelsust, valitsevateja kirikuringkondadesoovidearvestamist. iildisessesuundumusse,on tanu neile siilinud esimesedalgupdrasedeestikooriloo-
nn Turu käsikiri - 17.saj keskpaigast pärit luterliku kirikutalitluse raamat, kus on rida soomepäraseid jooni, n-ö agenda (ristimis-, laulatus- ja matusetalitluse tekstid). Koostaja on eesti k osanud soomlane. Leiti 1909 Turu toomkiriku arhiivist. Eestikeelset teksti on 18lk. Göseken Stahli traditsiooni jätkaja. Eesti keeles kirjutatud töödest on olulisimad pulmalaul "HEh sel ke Jumlakartusz' sees" (1641), mis on mõeldud Jheringi tütre pulmadeks. 127 laulutõlget laulikus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (1656), mille laulud esindavad kaasaja tüüpilist eesti kirikukeelt. Tänu lõppriimile said kirikulaulud paremini lauldavaks ja rahva seas tuntuks. Lisaks kirjutas põhjaeesti k käsiraamatu "Manuductio ad linguam Oesthonicam. Anführung zur estnischen Sprache" (1660): õpetus, eesti-saksa sõnastik ninjg lisad. Gösekeni keelekasutus: keeleõpetuse ortograafia ptk põhjalikum kui Stahlil: ettepanek tarvitada vokaali pikkuse
farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse mõistes või autoris, laulikus kui tekstitaguses jumaluses. Oluline on lõhe jutustamise oleviku ja jutustatava mineviku vahel. Lüürika seevastu on subjektiivne zanr. Tugineb tavaliselt asesõnadele (sina, mina). Monoloogilisus, mille adressaadiks on lüüriline sina. Lüürilise proosa all mõeldakse poeetilist intonatsiooni ja luuleteksti võtete kasutamist proosas. Rütmilisus, riim ja kõnekujundid. Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist,
annaabi.ee 
