peapöörituse, valu kõrvades, tugeva väsimuse saatel. 3. Kompimine. Suhtlemisdistantsid. Kompimine on tunnetada puudutusi ja temperatuuri, kompitakse terve kehaga. Suhtlemisdistatse on neli tükki: ühiskondlik distants (üle 3m, turvamehed), Ametlik distants (1,5-3m, õpetaja), isiklik distants (1-1,5m) ja intiimne distants (0-1m, kaaslane) 4. Nägemine. Nägemisillusioonid, daltonism, kromaatilised ja akromaatilised värvid. Ambivalentsed kujundid(nt vaas ja nägu), võimatud(saab joonistada, ei saa teha kolmemõõtmeliselt) Nägemine- Nägemisillusioonid. Eksitaju, tegelikkuse eksisteerivate objektide või nähtuste moondundu. -- või >----< daltonism Saltonism- Kromaatilised värvid- värviringid kuuluvad värvid( punane, sinine, kollane jne...) Akromaatilised värvid- ei kuulu värviringi (must, valge ja hall)
Kunstikool Pallas 1. Urmas Viik ,,Kärbes, roos, kärbes". Tegemist on kunstiteosega, kus valgel taustal on kujutatud tuhandeid kihavaid kärbseid. Kärbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Kõrvuti ilus ja inetu, kõrge ja madal. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. Ülendatud saab alam putukas. Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga. Struktuurile vastandumise elemendiks saab just kui risoomi mõiste, kus ei ole konkreetset struktuuri, vaid kõik elemendid on kõigiga seotud. Risoom muutub omaette totaalsuseks, selliseks kobaraks kus ei ole võimalik enam midagi eristada. See on meeletu mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2
Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne) Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi Emotsioon <-> ratsionaalsus, emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus Emotsioonide kujundamisel on oluline roll biokeemilistel ainetel. Eksamil: ära aja stressi ja frustratsiooni segamini.
Toomas Nipernaadi ravis ta terveks ning Jaak oli väga tänulik. Samas hakkas mees himustama Katit, kes oli kõva tööinimene. Nipernaadi ei tahtnud näiliselt naisest alguses loobuda, kuid lõpuks ta siiski tegi seda ning Jaak ja Kati abiellusid. Nipernaadi läheb jälle oma teed. Viimases novellis satub ta mere äärde, kalurikülla. Ta hakkab seal tööle. Tema partner Jaanus tutvustab Nipernaadit oma pruudile Maretile. Mees asub Mareti ja tema isa juurde elama. Naisel on tema vastu üsna ambivalentsed tunded: ta korraga vihkab ja armastab Nipernaadit. Kuid suvi on mööda saanud, samuti ka sügis ning talv on käes. Toomas Nipernaadil on tegelikult abikaasa olemas, Inriid Nipernaadi, kellele on ta lubanud talveks koju minna ning kes tuli talle Mareti onnikesse järgi ning Nipernaadi läks tagasi koju. Kes siiski oli Toomas Nipernaadi? Kahtlemata oli ta suur luiskaja, kelm. Tema väiksed valed võisid küll murda südameid, kuid ometi ei tekitanud need jäädavaid kahjustusi. Ta oli
c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia. patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist psühhiaatriline intervjuu grupiteraapia, suhete muutmine V Kontseptsiooni edasiarendus Eric Berne. Games People Play. 1964 transaktsioonid (transactions) ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S
c. personifikatsioonid (personifications) kujutlused endast ja teistest ema personifikatsioon - good mother (vajaduste rahuldaja) - bad mother (ärevuse tekitaja) rakendub suhtumises teistesse seos keha ja mina vahel (my body) - hea mina (good-me): ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus - halb mina (bad-me): ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus - mitte-mina (not-me): parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. stereotüübid IV. Psühhoteraapia. patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist psühhiaatriline intervjuu grupiteraapia, suhete muutmine V Kontseptsiooni edasiarendus Eric Berne. Games People Play. 1964 transaktsioonid (transactions) ego state: parent, child, adult Robert Carson. Interaction concepts of personality. 1969 Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S
Alt- üles töötlus: Kõigepealt tuvastatakse joontunnused (üksiktunnused) Tunnused kombineeritakse keerulisemateks vormideks. Ülalt-alla töötlus: Minnakse tervikult detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt püstitatakse stiimuli omadustele tuginedes hüpotees ning seejärel kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust sellele. 4. Mis on ambivalentsed kujutised ja mida nad tajuprotsesside kohta ütlevad? Kahetine nägemine - näiteks mõned inimesed näevad pildil vaasi, teised aga kahte nägu/ vana naine & noor naine jne. 5. Vormitaju: joontunnuste tähtsus. vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed.
(Ellis, 2001). Lootuse taastamise meetodid sõltuvad nõustaja ravi- ja teoreetilisest hoiakust, kuid oluline on kriisi mitte minimeerida. Suitsiidne isik võib pidada nõustajat, kes on liiga optimistlik, mitteautentseks, mitte empaatiliseks või pinnapealseks (Granello & Granello, 2007). 21. Aita kliendi kujutleda võimalusi ja arendada vastupidavust. Aita kliendil vaimusilmas näha võimalusi ja suurendada vastupidavust. Toeta põhjusi elada. Kui suitsiidsed isikud on ambivalentsed, on neil olemas vähemalt mõned põhjused, miks nad tahavad ellu jääda. Nõustajad võivad võtta nõustamist ennast kui lootuse mehhanismi Kui kliendid nõustuvad tegevuskavaga, nõustuvad nad osalema ka tuleviku võimalustes . VI aste: Kasuta käitumuslikke strateegiaid Sellel etapil on oluline koostada ja rakendada kompleksne tegevusplaan. Üks osa üldplaanist on lühiajaline käitumuslik toimetulekuplaan, mille koostavad klient ja nõustaja koos
käitumismaneeridelt. Seepärast on oluline, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad. Perekondlik kasvatusstiil on viis, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega 12 suhtlemiseks ja kasvatamiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist, mõjutades seega last teatud suunas. Levinud on mitmeid kasvatusstiile: armastav-kõikelubav, armastav-range, kõikelubav-vaenulik ja range-vaenulik. Neid kasvatusviise praktiseerides võivad tulemused olla ambivalentsed. Mõned lapsed võivad teatud viisiga olla sõnakuulelikud ja tagasihoidlikud, teised jällegi vastuhakkajad ja rahutud. Kõige paremaid tulemusi annab aga keskmisest suurema armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad ja kasvatajad kui autoritaarsed vanemad. Et lapsest kasvaks elurõõmus, ühiskonda austav ja vaimselt terve isik, peaks ta kogema palju
haiguse tõenäosust. Ühes uuringus pandi sajale mehele ja naisele külge mõõturid, mis näitasid nende vererõhku iga kord, kui nad kellegagi suhtlesid. Kui nad olid koos perekonna või meeldivate sõpradega, nende vererõhk langes; need interaktsioonid olid meeldivad ja rahustavad. Kui nad olid koos kellegagi, kes tekitas neis pahameelt, vererõhk tõusis. Kuid kõige suurem tõus toimus siis, kui nad olid koos inimestega, kelle suhtes nad olid ambivalentsed: võimutsev lapsevanem, muutliku meelega partner, konkureeriva loomuga sõber. See toimib kõigis meie suhetes. SEMINARID Töölehed nr 1,2 – kõik küsimused!
jutuajamises Leevi Matteusega, formuleeritakse varjatud tsitaadina Puskinilt: ,,Ta pole valgust ära teeninud, ta on ära teeninud rahu" (vrd: " , " tähendab vene k nii maailma kui rahu). Valgus kuulub Jesua sfääri, rahu varjupaigas on Wolandi sfäär. Varjupaik esineb romaanis kui saatanaga sõlmitud lepingu tulemus. Just siin ilmub peategelase kuju ning romaani kui terviku faustiaanlik mõte. Kunstniku jaoks (Bulgakovi kontseptsioonis) on ambivalentsed seosed iseloomulikud -- mitte üksnes Jesuaga, vaid ka Wolandiga. See ilmneb muuseas ka selles, et Meistri välimus kliinikus ja Margarita unenaos (habe ajamata, juuksed sassis, pilk ärev) -- see on kurjast vaimust vaevatu välimus (vrd Dostojevski ,,Kurjade vaimude" teemaga romaanis). Siin ilmneb Meistri oluline erinevus Jesuast ja samal kombel ka Pilatusest (kes finaalis pälvib andestuse ja astub mööda kuuvalgusest rada koos Jesuaga kuu poole). Jesua (nagu ka Pilatus) ei
käitumismaneeridelt. Seepärast on oluline, kuidas vanemad oma lapsi kasvatavad. Perekondlik kasvatusstiil on viis, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ja kasvatamiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist, mõjutades seega last teatud suunas. Levinud on mitmeid kasvatusstiile: armastav-kõikelubav, armastav-range, kõikelubav-vaenulik ja range-vaenulik. Neid kasvatusviise praktiseerides võivad tulemused olla ambivalentsed. Mõned lapsed võivad teatud viisiga olla sõnakuulelikud ja tagasihoidlikud, teised jällegi vastuhakkajad ja rahutud. Kõige paremaid tulemusi annab aga keskmisest suurema armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad ja kasvatajad kui autoritaarsed vanemad. Et lapsest kasvaks elurõõmus, ühiskonda austav ja vaimselt terve isik, peaks ta kogema palju
jooksul südame-veresoonkonna haiguse tõenäosust. Ühes uuringus pandi sajale mehele ja naisele külge mõõturid, mis näitasid nende vererõhku iga kord, kui nad kellegagi suhtlesid. Kui nad olid koos perekonna või meeldivate sõpradega, nende vererõhk langes; need interaktsioonid olid meeldivad ja rahustavad. Kui nad olid koos kellegagi, kes tekitas neis pahameelt, vererõhk tõusis. Kuid kõige suurem tõus toimus siis, kui nad olid koos inimestega, kelle suhtes nad olid ambivalentsed: võimutsev lapsevanem, muutliku meelega partner, konkureeriva loomuga sõber. See toimib kõigis meie suhetes. Me püüame vältida inimesi, keda peame ebameeldivaks, kuid paljud inimesed meie elus, keda me vältida ei saa, langevad tavaliselt sellesse vastakaid tundeid tekitavasse kategooriasse: mõnikord on meil nendega hea koos olla ja mõnikord mitte. SEMINARID Töölehed nr 1,2 kõik küsimused! Artikkel: Teaching Applied Psychology to American and British Managers
protestantlus. Tema isa hukkus kahtlastel asjaoludel vähem kui aasta pärast tema sündi, ema aga kukutati sama aasta suvel. 29.juulil 1567 krooniti James Sotimaa kuningaks, krooni asetas talle pähe soti protestantide liider John Knox. Sellega oli protestantlus lõplikult võitnud. Ka James ise kasvatati üles ranges protestantlikus vaimus. Temast sai suur teoloogiahuviline, mistõttu tema usulised vaated olid küllaltki ambivalentsed, sageli on teda peetud salakatoliiklaseks. Kuningas Jamesi haridus oli tolleaegse Sotimaa kohta aga üldiselt ülimalt hea, tema kirjamehe- ja luuletajaanne avaldusid juba küllaltki varases nooruses, eriti usu- ja kuningavõimuteemalisi raamatuid avaldas ta kuni oma elu lõpuni. Jamesi peamiseks õpetajaks oli George Buchanan, kelle mõjul kujunes temast ilmselt ka absolutismi tuline pooldaja. Luuleindu süstis temasse aga teine õpetaja Peter Young. Samas oli Jamesi nõrgaks küljeks
huvita Domineerija püüab saavutada kontrolli meeskonnaliikmete üle, kamandab ja käsutab. GRUPI/MEESKONNA ARENGUFAASID konflikti e. võimuvõitluse faas eraldumise e.normide tekkimise faas juhi oskustes ja teadmistes pettutakse ometi juhindutakse talle psühholoogiliste kaitsete ilmnemine esineb avalikku ja varjatud vastupanu julgemad alustavad avalikku võitlust passiivsemad saboteerivad või lahkuvad meeleolu pingestunud ambivalentsed tunded süüdlase otsimine, "patuoina" kujunemine rühmituste teke tekib oma arvamus, kokkupuuteid teiste seisukohtadega välditakse eriarvamused eksisteerivad rahumeelselt üksteise kõrval vabanetakse ülemäärasest orienteeritusest juhile peetakse läbirääkimisi juhiga normide muutmiseks või kindlustamiseks tegutseda eelistatakse üksi või koos õpivõime ja osavõtlikus tõuseb märgatavalt sõltuvus e. kohanemisfaas koostööfaas gr.liikmete ärevus ja kõhklused
2010 ilmunud romaan/ jutukatkenditest koosnev „Kirjad tädi Annele“ – puudub läbiv narratiiv, ent erinevad novellid ühendatakse kirjade kaudu, mis lähevad kõik tädi Annele (kirjutab talle oma raskustest romaani kirjutamisel). Jutustamise stiil on mingi irratsionaalse elemendi sisse toomine tavapärasesse. Parim novell nendest on „Tartu surm“, mis on poolbiograafiline lugu Jüri Ehlvestist, ta on selles jutus imetlusväärne eeskuju, kellega suhted on ambivalentsed. Selle looga leiab Vadi hilisemates raamatutes kasutava strateegia: elulugu moondub teksti vältel väljamõeldiseks. Klassikalise romaani kirjutab 2012 „Tagasi Eestisse“ – teksti võtted lähtuvad küll sarnasest strateegiast kui talle omane, kuid siin on sisse toonud ka iseenda loo ja isiku. Reetmise ja kangelase motiiv..tume keskpunkt on peategelase Johnny isa surm. Läheb Austraaliasse tema tuhka laiali vedama ja mingi spiooni teema jne.
Hoiakul on ka A-B-C mudel: A afektiivne komponent (emotsionaalne, tunded objekti ja suhtumise osas, nt suitsetamine on nauditav vs suitsetamine on vastik); B behavior-käitumine (käitumuslikud reageeringud sisaldavad tahte pingutust, nt ma ei suitseta); C kognitiivne (uskumused objekti ja suhtumise osas, nt ma suitsetan, sest see rahustab mind). Otsest seost hoiakute ja käitumise vahel on leida raske. Suitsetamine on paha, aga ikka suitsetan. Ambivalentsed suhtumised. Hoiakud üldjuhul toimivad väärtuste ja ootuste süsteemis. Hoiaku muutus = ma annan infot siis muutub hoiak siis muutub käitumine. (varased käsitlused). See ei toiminud eriti (seitsmekümnendatel kasutati). Siis hakati üha rohkem peale hariduslike lähenemistega, mis baseerusid rohkem info andmisele kui väärtuste süsteemi loomisele. Seejärel hakati hirmu tekitama (mis ei pruugi töötada). Noorukitele on see eriti keerukas ja ebasobiv
Maailma on loonud üks jumal, tema on loonud ka inimese. Inimene ja jumal elasid harmoonilises suhtes ja mingi inimese eksituse tõttu see suhe on katkenud. Peaaegu kõikjal kutsuti seda jumalat isaks. Teda nähakse heana, armastavana, kuid kuna inimkond on eksinud ja nüüd pöördutakse tema poole väga harva. * Vaimolenditesse usuti väga. -) Vaim üleloomulik olend või printsiip, mida arvatakse olevat seotud looduse või loodusobjektiga. -) Loodusvaim oma olemuselt ambivalentsed. Elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes (planeetides, tuules, äikses, veekogus, võib võtta ka olendi kuju). Kui keegi võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Samas võib olla ka kurje loodusvaime deemoneid. -) Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Kui hing on kehast väljunud, siis on kas: 1) surm; 2) uni; 3) transs. -) Jumalad kõrgemad vaimolendid. Monoteism = ühe jumala usk; polüteism = mitme jumala usk
-) Mida tugevam on emotsioon, seda raskem on seda varjata. * Emotsioone on vaja, sest nad varustavad meie käitumist energiaga, sest iga emotsioon valmistab inimest ette mingi muutunud olukorra, situatsiooni puhul tegutsemiseks. * Inimesed kalduvad emotsioone jagama positiivseteks ja negatiivseteks, kuid see on tegelikult väga subjektiivne lähenemine. * Emotsioonid jagatakse steemilisteks ja asteemilisteks (need, mis annavad energiat juurde või mis võtavad seda ära). * Emotsioonid on ka ambivalentsed ehk nad on vastandlikud ja inimese puhul võib korraga olla mitu emotsiooni (nt võib tunda korraga nii viha kui ka armastust). * Emotsioonide puhul on mitmeid erinevaid teooriaid, kuid on jõutud arusaamale, et see milline inimene tulevikus emotsioonide kohapealt on, pannakse paika juba tema esimeste eluaastate jooksul. Selleks, et tulevikus nt armastada, tuleb olla juba väiksena armastatud. Mõned erinevad teooriad on:
,,Me ei tea, kas taoline mõju või sund on ära teeninud selle, et teda nimetada heaks või kurjaks, kuigi me ei suuda ennast takistada seda tervitamast või needmast; andma sellele head või halba nime, vastavalt meie subjektiivsele olukorrale." (JUNG 2008:218) Siit näeme, et Jung esiteks kinnitab, et Jumala teod on meile mõistetamatud ja pigem tunduvad heade või kurjadena. Teisal läheb ta ,,Jumala üldises mõttes" kirjeldamisel veelgi kaugemale. ,,See fakt [et Jumala teod on ambivalentsed - A. L.] siiski ei õigusta teoloogiliste järelduste tegemist nagu oleks Jumal kas siis hea või kuri. Ta on Transtsendentne samavõrra kui Ise ning seetõttu ei allu inimloogikale." (JUNG 2008:187) Seega saame järeldada, et kui inimesel ei ole võimalik teha eetilisi otsuseid Jumala kohta, siis on Jumal ,,väljaspool Head ja Kurja." Kuid mitte nii ei jää asjad. ,,Inkarnatsiooniga muutub pilt täielikult, kuivõrd see tähendab, et Jumal saab ilmsiks Inimese
-Umbes 6-8 kuu vanuselt muutub kiindumuskäitumiste süsteem eesmärgipäraseks. -lapsed õpivad kiindumusfiguuride perspektiivi mõistma, tekivad mentaalsed mudelid kiindumusfiguuridest. Lapsevanemad muretsevad laste manipuleeriva käitumise pärast. Näitab, et laps oskab opereerida sellega, kuidas suhted toimivad Kokkuvõte lapseea seotusest (M.Ijzendoorn): -Side kaitsva vanema ja järglase vahel on universaalne nähtus. -65% lastest turvaliselt kiindunud, 20% vältivad ja 10% ambivalentsed (ärevad) -Kiindumusmustrite järjepidevus ja teatud seaduspäradest lähtuv mitte-järjepidevus toimib üle inimese eluea. Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”.
Liigitus eeldab jõudu andvate emotsioonide ja jõuetuks tegevate, nõrgestavate emotsioonide eristamist- steenilised ja asteenilised emotsioonid (efekt on küllaltki individuaalne). Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine. Tekivad, on, kustuvad. Pole samal tasandil pidevalt. Ajus on virgastusained, nende kontsentratsioon ei ole pidevalt ühtne. Mõnikord kombineeruvad eri emotsioonid täiesti uueks emotsiooniks. Vastandlike tundmuste üheaegse esinemise võimalus, ambivalentsed tundmused- paradoksaalseks. Kellegi kiusamisest tekib mõnutunne. Kõrge emotsionaalne pinge vajab maandamist. Tunneb, et midagi tuleb teha, et see lõppeks. Ka pos emotsioon võib väsitada, vahel on vaja eemalduda. Emotsioon on protsess: algus, kulg, lõpp. Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sündmus, isik, või teave, mis puudutab või võiks puudutada meie vajadusi või väärtusi. Emotsioon tekib sujuvalt, aeglasem ajaskaala. Isegi afekt võtab nats aega. Ka kustumine võtab aega.
Poisid kardavad rohkem töösid ja teste. Tüdrukutel on rohkem populaarsusega seotud. 2.Mure võib olla ka kujutluses põhjus , asja või situatsiooniga seoses. Kui me muretseme vb puudutada kujutlus ajaliselt ja rusika reegel sama. Nii poistel kui tüdrukutel prevaleerivad need mured mis on sotsiaalselt laadi Tüdrukute murede hiearhia Poiste murede hierarhia Välimus minu tulevik minu tulevik saavutused ambivalentsed emots välimus hinded raha saavutused hinded aktsept eakaas hulgas aktsep eakaas hulgas prob vanematega ambivalents emotsio soov olla erinev poblee vanemate prob sõpradega proble sõpradega raha soov olla erinev. Mured varieeruvad ka vanusele
Asteenilised pärssivad ja pidurdavad tegutsemist. Steeniline ja asteeniline ei korreleeru positiivse-negatiivse skaalal. - Saame püüda vaadata emotsioonide kordumise tsüklit. Ehk saame uurida emotsioonide tsüklilisust. Nagu sai öeldud, et emotsioon on vajaduspõhine nähtus, siis ka vajadus oli tsükliline nähtus. - emotsioone saab iseloomustada ka nii, kas nad on ühe suunitlusega või nad on ambivalentsed. Kas emotsioonid on ebamäärased või konkreetsed. - Kui inimene on tunnete kütkes, siis tema mõistus väga teravalt ei tööta. - Emotsioonidel on oma sotsiaalne mõõde. Emotsioonid on olulised inimestevahelises kommunikatsioonis ning inimeste mõjutamises. Samuti on tegemist kultuuripõhilise ja ökoloogilise nähtusega. See võimaldab keskkonna sobivust-ebasobivust hinnata jne.
Ema personifikatsioon. Good mother (vajaduste rahuldaja), bad mother (ärevuse tekitaja). Rakendub suhtumises teistesse. Seos keha ja mina vahel (my body). Egos tekib 3 erinevat mina vormi: hea, halb, mitte mina. Hea mina – ärevust vähendavad omadused, suhete kogemus. Halb mina – ärevust suurendavad omadused, suhete kogemus. Mitte mina – parataks, primitiivne personifikatsioon, teiste ambivalentsed emotsionaalsed reaktsioonid lapsele. ”liigutan kätt, aga seda ei tee mina.” Tulevad esile kriitilistes situatsioonides. Stereotüübid. IV PSÜHHOTERAAPIA: Patsiendi harimine, alateadvusest teadvusse tegurid, mis mõjutavad käitumist. Psühhiaatriline intervjuu. Grupiteraapia, suhete muutmine. V KONTSEPTSIOONI EDASIARENDUS: Eric Berne. Games people play. 1964. Transaktsioonid.. ego state: parent, child, adult Robert Carson
1890. Aastatel elas üle vaimse kriisi, pärast seda kaldub müstitsismi ja sümbolismi - ,,Damaskus". Edasi ajaloodraamad, mille puhul ta ei pidanud faktidest kinni. Kirjutas kõige julmema abieludraama ,,Surmatants". ,,Unenäomäng", kammerlikud näidendid nagu ,,Kummitussonaat". Tema looming mõjutas sürrealistlikku teatrit. Tema näidendid seotud tema enda eluga. Hindab ise kõrgeimalt ,,Unenäomängu" - sümbolistlik. Inimelu eksistentsiaalsuse edasi andmine, repliike korratakse, on ambivalentsed. Prantsuse sümbolismile ja ekspressionismile aluseks. 46) Anton Tsehhov novellikirjanikuna tuntuks saanud arst. Esimene draamateos kukkus läbi (,,Kajakas"), hiljem võttis aga Stanislavski selle kunstiteatri repertuaari. Tema näidend nõudis uutmoodi vähimastki toretsevast teatraalsusest vaba näitlemisstiili. ,,Kajakas" oli Peterburis läbikukkunud, kuna selle käsitlus oli seal liiga vanamoodne. ,,Kajaka" tohutu menu päästis Kunstiteatri
irregulaarsus ning mis kirjeldamise käigus elimineeritakse (kõrvaldatakse). Ühetähenduslik -- ambivalentne. Binaarsussuhe on iga struktuuri olulisemaid korrastuspõhimõtteid. Binaarse opositsiooni struktuursete vööndite vahel aga eksisteerib sageli teatav (ja küllalt avar) struktuurineutraalsuse ala. Siia kogunevate struktuurielementide seosed ümbritseva konstruktiivse kontekstiga pole mitte ühetähenduslikud, vaid ambivalentsed. Tuum -- perifeeria. Struktuuriruumi korrastatus on ebaühtlane: alati eksisteerivad teatud kesksed moodustised (tuum) ja struktuuriperifeeria. Iseäranis selgesti ilmneb see keerukate ja ülikeerukate märgisüsteemide puhul, mis on juba loomult heterogeensed ning sisaldavad vältimatult struktuurselt ja funktsionaalselt suhteliselt iseseisvaid allsüsteeme. Kirjeldatud -- kirjeldamata. Nagu nimetatud, suurendab kirjeldamine süsteemi korrastatust ja
linnasid ja ega ei saanudki saada, siis kaubanduskeskusteks nad poleks sobinud. Funktsioonide poolest vastavad aolinna tunnustele, aga mastaapi vaadates näeme, et nad olid liiga tillukesed. Ühesõnaga see on suurel määral kokkuleppe asi, kust alates me räägime linnast. Otsustavaks saavad arheoloogilised andmed - kas meil on tegu ristisõdade eelse asulaga, mis on kvalitiivselt erinev kui küla. Ka arheoloogiliste kaevamiste tulemused võivad olla ambivalentsed - ka siin mängib rolli koolkondlik taust. Kaartide erinevus ei peegelda mitte ainult reaalse arheoloogilise materjali erinevust, vaid ka seda, et Eesti ja Läti arusaam aolinnast on erinev, teiseks ka arheoloogilised kaevamistulemused saavad olla poliitiliselt mõjustatud, nt arheoloogilised kaevamised 1950. aastatel Tallinnas, mille taga olid Paul Johanseni tees, et Tallinnas võis juba 11. sajandil olla Skandinaavia kaubahoov. Ta käsitles oma Rootsis
Naturalistid lõhkusid neid piire, ignoreerisid neid. Teater peab mingis mõttes asuma uurija rolli. Teater peab olema analüütiline keskus. Naturalistide arvates segas seda protsessi romantism (kõik see, millel pole pistmist reaalsusega). Dumas ,,Vallaspoeg" sai teatrisündmuseks mitte elusündmuseks, elus ei puudutanud kedagi. Reaalsuse mõjutamiseks jäi sellel jõudu väheseks. Dumas räägib: romantilised lavategelased on liiga üheplaanilised; elus on inimesed vastuolulised, ambivalentsed. St lavakunsti uuendamiseks oli vaja loobuda vanast tegelaskujude loomise meetodist tuli loobuda tüübisüsteemist. Teatri jaoks tähendanuks see ampluaasüsteemist loobumist. Terve teatri masinavärk oli sellele üles ehitatud. Näitlejad ei oleks suutnud esitada näidendit, mis oleks seda süsteemi ignoreerinud, samas midagi vastupakkumata. Kui ei põhineta ampluaateatrile, siis kukutakse läbi. Teater on tööstus, ta toodab midagi. Tööstus ei saa eksisteerida kui pole tehnoloogiat
kasuks · Mõned psühholoogid apelleerivad meeste 15 % võrra suuremale ajumahule, teised nende vere kõrgemale testosterooni kontsentratsioonile · Sünnieelselt kõrge testosterooni tasemega mõjutatud tüdrukud eelistavad poisilikke käitumisi, riideid & mänge Seksuaalne orientatsioon · Meie sooalast sisekogemust nimetatakse sooliseks identiteediks & selle avalikku väljendamist soorolliks. Mõlemad võivad olla kas mees- nais- või ambivalentsed · Sooline identiteet & sooroll võivad kujuneda erineval moel · LeVay (1991) leidis, et homoseksuaalsete meeste hüpotalamuses on ühe piirkonna tuumad väiksemad kui hetero-seksuaalsetel meestel. See tulemus on ebaselge · Kaksikute uurimused homoseksuaalsuse leviku kohta: Ühemunarakulised Kahemunarakulised Lapsendatud, kooskasvanud poisid 52 % 22 % 11 % tüdrukud 48 % 16 % 6 % · Kahtlustatakse seost X kromosoomi & meeste homoseksuaalsuse vahel, naistel pole seose kohta tõendeid
Tegelikkuseȱmoonutamineȱkliendiȱ metegaȱ terviseprobleemiȱsuhtesȱȱ Kliendiȱpikaajalineȱülehooldamineȱ Perekonnaȱkäitumisviis,ȱmisȱkahjusȬ Psühhosomaatilisedȱprobleemidȱ tabȱheaoluȱ Tõrjumineȱ Vaenulikkusȱ Kliendiȱhaigustunnusteȱülevõtmineȱ Seonduvad tegurid Meelevaldneȱümberkäimineȱperega,ȱ Kaksipidisedȱ(ambivalentsed)ȱpereȬ kesȱeiȱsoostuȱraviȱjaȱhooldusegaȱ suhtedȱȱ Kliendiȱjaȱlähedaseȱvastandlikudȱ Lähedaseȱkrooniliseltȱväljendamataȱ meetodidȱkohanemisülesannetegaȱ tundedȱ(ntȱsüü,ȱärevus,ȱvaenulikȬ toimetulekuksȱȱ kus,ȱmeeleheide)ȱ Lähedasteȱinimesteȱvastandlikudȱ toimetulekuviisidȱ 354 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Perekonna valmisolek tõhusamaks
annaabi.ee 
