Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeeni molekulis on nukleofiilsustsenteriks erandlikult kaksikside. Tavaliselt tuntakse nukleofiilsustsentrit ära ka negatiivse laengu või negatiivse osalaengu järgi. Nukleofiilid püüavad moodustada keemilist sidet uue osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal. Osakesi, millel on vaba või osaliselt vaba orbitaal, nimetatakse elektrofiilideks (elektrone armastav). Elektrofiilsust põhjustab elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom ehk elektrofiilsustsenter.
ORGAANILINE KEEMIA 2. osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid - süsinike vahel kaksikside ; Alküünid- süsinike vahel kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk AREENID n: benseen Hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid: Alkohol R- OH - ool; Fenoolid Ar-OH – fenool; Eetrid R-O-R – eeter; Aldehüüdid R-CHO - aal; Ketooonid R-CO-R -oon; Karboksüülhape R-COOH -hape; Estrid R-COO-R - ester; Polümeer on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest struktuuriühikutest - monomeeridest.
Rakenduskeemia eksami kordamismaterjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus pii-sideme asemel moodustub kaks sigma-sidet. *Halogeenimine: CH2=CH2 + Cl2Ch2Cl-Ch2Cl (elektrofiil tekib halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena, teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse Saamine: *saadakse tööstuslikult alkaanide dehüdrogeenimisel: CH3CH3(g) CH2=CH2(g)+H2(g) (2 naabersüsinike juures paiknevat rühma eemaldatakse molekulist nii,et tekib kaksikside)
Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsiniku aatomite vahel kaksikside (sigma ja pii-side). Alkeene saadakse tööstusliklt alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3 – CH2 – CH3 H2 – CH3 – CH = CH2 (propeen) Tüüpiline elimineerimisreaktsioon, kus kaks naabersüsinike juures paiknevat rühma eemaldatakse molekulist nii, et tekib kaksikside.
Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen - süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13.Areen- aromaatsete ühendite üldnimetus 14.Fenool- hüdroksü- või polühüdroksüareenid 15.Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma –CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas.
Keemia gümnaasiumi koolieksami konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH → CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 --→ H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN – C2H4
Keemia kt nr 1
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on –een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2 Värvuseta, nõrga meeldiva lõhnaga, gaasilises olekus Toodetakse: polüetüleeni (kilekotid, kasvuhoone kile), äädikahape, etanool
Spikker orgaanilisest keemiast
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid - een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega.
Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide –EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis.
ORGAANILINE KEEMIA 2. osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen - süsiku aatomite vahel kaksiksidemed –een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed –üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus.
Küllastumata süsivesinikud
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus π-sideme asemel moodustub kaks σ-sidet. (Markovnikovi reegel, ebasümmeetrilise korral). Alküünid – C-C side on kolmekordne.
Keemia alused KT4
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsiniku aatomite vahel kaksikside (sigma ja pii-side). Alkeene saadakse tööstusliklt alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel):
Orgaaniline keemia I
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata 3) C3H6 - propeen süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite 4) C4H8 - buteen vahel esineb peale üksiksidemete ka üks 5) C5H10 - penteen kovalentne kaksikside.
Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6  C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH  C2H5OH + KCl 1 – met 5 – pent 9 – non R–O–R sidemed.
Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni)
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid.
Lühikokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid – küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed,
Keemia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen – küllastumata süsivesinik, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Neid nimetatakse mõnikord ka olefiinideks.
Keemia mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen - küllastumata süsivesinikud,mille molekulides on süsinik kaksiksidemeid, kuna kaksiksidemed on seal üksteisest aatomite vahel kaksikside.
Alküünid, alkeenid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenide nomenklatuur – cis/trans isomeeria, ühendite nimetused struktuuri järgi, struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi.
Keemia kordamisküsimused - alkaanid, alkeenid, alküünid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel.
Alküünid ja alkeenid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus π- sideme asemel moodustub kaks σ-
Keemia alused KT 4
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeene on võimalik saada kui vastavale alküünile liita vesinik b)reaktsioon halogeeniga C3H4+Cl2=C3H4Cl2
11. klassi arvestus
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks.
Küllastumata ühendid kokkuvõte, alkaanid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid - küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside.
Alkeenid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid –  süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3  (propeen). 17
Orgaaniline keemia
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeeni molekulis on üksiksidemed süsinike ja vesinike vahel ning kaksikside kahe süsiniku aatomi vahel.
Penteen
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille süsiniku aatomite vahel on üks kaksikside.
Orgaaniline keemia
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mis tekivad nafta termilisel töötlemisel.
Nafta töötlemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid - on küllastumata ühendid , kus süsinike aatomite vahel on kaksikside.
11. klassi arvestus
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside.
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen - küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside (
Keemia- alkeenid, alküünid, amiinid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenidel on iseloomulik ahelstruktuur ja kaksikside süsiniku aatomite vahel.
Nafta töötlemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid - Küllastumata CH’d, mol 1 kaksikside ja teised üksiksidemed.
Alkeenide keemilised ja füüsikalised omadused
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenide üldvalem on CnH2n Alkeenide keemilised omadused sõltuvad nende ehitusest.
Penteen
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenidel on süsiniku aatomite vahel kaksikside, mis polümeriseerumisel
POLÜMEERID
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid – süsivesinik (koosneb Cst ja Hst) , milles on kakskikside
Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid – ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet.
Alkeenid, Alküünid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kaksiksidet.
Küllastumata ühendid, alkeenid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen – ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet,
Keemia riigieksami põhimõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen – süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid.
Alkaanidega seotud mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid
Alkeenid. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on vees vähelahustuvad ja väga iseloomuliku lõhnaga.
Alkeenid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeen – süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside.
Orgaaniline keemia
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad.
Süsivesinikud
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid – süsinike vahel on vähemalt 1 kaksikside
Mõisteid keemia riigieksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid – süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid
Küllastumata ühendid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenidele on eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid.
Orgaaniline keemia I
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga
ORGAANILINE KEEMIA 2. osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksikside.
Põhikooli kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks
PROPEEN
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside.
Alkeenid
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid on küllastumata ühendid.
POLÜMEERID
Vote UP
0
Vote DOWN
Alkeenid - C2H4-eteen C3H6-propeen
Alkoholid

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

sattuma emakasuudmele – tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun