Põhikooli kokkuvõte (5)

Keemia suur töö

• Oksiidid : Nt. K2O, Na2O , SO2
  

Oksiidide nimetamine:
! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka .
Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid
! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused.
Nt. Li2O - Liitiumoksiid
Al2O - Alumiiniumoksiid
! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus.
Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid
Cu2O - Vask ( I ) oksiid
Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH
Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1
! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid:
Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2
Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3
! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid:
Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3
Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2
Soolad : Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk!
Soolade valemid ja nimetused:
! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad:
NaCl - Naatriumkloriid
Al2 ( SO4 )3 – Alumiiniumsulfaat
! Muutuva oksüdatsiooniastmega.
Raud ( III) kloriid - FeCl3
Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4
Happed : Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk.
Hapete nimetused/happejääk:
Soolhape HCl Kloriid
Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid
Lämmastikhape HNO3 Nitraat
Väävelhape H2SO4 Sulfaat
Väävlishape H2SO3 Sulfit
Süsihape H2CO3 Karbonaat
Fosforhape H3PO4 Fosfaat
! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis.

• Reaktsioonid:
  

Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik
Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid
Mittemetallioksiid + vesi = hape
Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool
+ vahetusreaktsioonid.

• Metallide pingerida :
  

Lahjendatud sool – ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul.
2HCl + Mg = MgCl2 + H2
H2So4 + Cu =/=
Kui metall reageerib soolaga siis iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soolalahusest välja ( üksikmetall peab olema eespool pingereas, et reaktsioon toimiks).
Zn + FeCl2 = ZnCl2 + Fe2
Fe + ZnCl2 =/=
Ehk pingerida vaadatakse vaid siis kui :
a) metall reageerib soolaga
b) hape reageerib metalliga

• Alkaanid :
  

Alkaanides on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Lõppliide – aan.
Liited :
1. – mata
2. –eta
3. –propa H H H CH3 – CH2 – CH3
4. – buta | | |
5. –penta H -- c -- c -- c -- H C3H8
Nt. Koosta propaani valem. | | |
H H H
! Kõik alkaanid põlevad. Nt. Propaani põlemine.
C3H8 + O2 = 6CO2 + 8H2O
! Saadusteks on alati süsihappegaas ja vesi,

• Oksüdatsiooniastme määramine.
  

Iga keemiline side vesinikuga vähendab oksüdatsiooniastet ühe ühiku värrja. Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra – topeltsidemed aga kahe võrra! H H
| |
H -- C -- C -- C = O keskmine: (-3 + 0 + 1) : 3 = - 2/3
| | |
H OH H
- 3 0 +1

• Alkeenid
  

Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksikside. Lõppliide – een.
Nt. Propeeni valem.
H H CH3 – CH = CH2
| | C2H6
H -- c -- c = c
| | |
H H H
Kõik alkeenid põlevad ning saadusteks on süsihappegaas ja vesi (vt näidet : alkaani põlemine)

• Alküünid
  

Alküünides on süsinikuaatomite vahel kolmikside. Lõppliide – üün.
Nt. Propüüni valem.
H
| CH C – CH3
H - C C – C – H C3H4
|
H

• Alkoholid
  

Alkoholid on ained mis sisaldavad hüdroksiidaine rühma. Lõppliide – ool.
Nt. Propanooli valem
H H H CH3 – CH2 – CH2 - OH
| | | C3H7OH
H -- C -- C -- C -- OH
| | |
H H H
! Kõik alkoholid põlevad ja saadusteks on süsihappegaas ja vesi ( vt näidet alkaani põlemine)

• Karboksüülhapped
  

Sisaldavad karboksüülrühma ( COOH ). Lõppliide – hape.
Nt. Propaanhape .
H H OH CH3 – CH2 – COOH
| | | C2H5COOH
H -- C -- C -- C = O
| |
H H

• Valemid
  

Glükoos/ Fruktoos – C6H12O6
Sahharoos – C12H22O11
Glükoosi käärimine - C6H12O6 > 2C2H5OH + 2CO2
Ained : glükoos etanool süsihappegaas
Tärklis/ Tselluloos – (C6H10O5)n

• Redoksreaktsioonid
  

Oksüdeerija oksüdatsiooniaste väheneb, ta võtab elektrone juurde.
Redutseerija oksutatsiooniaste auureneb, ta annab elektrone ära.
3P + 5HNO3 + 2H2O = 3H3PO4 + 5NO
P0 > P5 redutseerija P – 5e- | 5
N5
> N2 oksüdeerija N + 3e- | 3

• Reaksioonirida
  

S > SO2 > H2SO3 > K2SO3 > KOH > KCl
S + O2 = SO2
SO2 + H2O = H2SO3
H2SO3 + K2O = K2SO3 + H2O
K2SO3 + RbOH = Rb2SO4 + 2KOH
KOH + HCL = KCl + H2O

• Elektronskeem
  

Pärast elektronide juurde võtmist või ära andmist peab jääma viimasesse kihti alati 8 elektroni.
Nt. Naatriumi elektronskeem.
Na: 11| 2)8)1)
Na – 1e - = Na 1+
Na 1+: 11| 2)8)

• Tekstülesannete valemid
  

1) n = m : M n – moolide arv; m – mass; M – molaarmass.
2) n = V : 22,4 n – moolide arv ; V – liitrid/ruumala
3) n = N : 6,02 * 10 23
n – moolide arv ; N – molekulide arv
4) m = p * V m – mass ; p (ro) – tihedus; V - ruumala
5) mahuruumala = puhta aine ruumala : kogu aine ruumala * 100%