50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karinake995
Õppematerjali autor
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C == CH -- CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 CH3-CH2Br-CH2Br 1,2- dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3- CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest
saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN Koostanud: Janno Puks
Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest sigma ja kahest pii sidemest. Kolmiksidemes on süsiniku aatomite vaheline kaugus suhteliselt väiksem, kui on see kaksiksidemes. Sel põhjusel on kolmikside võrreldes kaksiksidemega veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. 6. osata panna küllastumata süsivesinikele nime ja nime põhjal koostada valem ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 --- ETEEN C3H6--- PROPEEN C4H8 -- BUTEEN C5H10 --- PENTEEN C6H12 -- HEKSEEN C7H14 -- HEPTEEN C8H16 -- OKTEEN C9H18 -- NONEEN C10H20 -- DETSEEN 7. Mis on cis- isomeeria? Too näide ( 104 105 + konsp) Cis-isomeeria aatomiterühmad paiknevad ühel pool kaksiksidet cis-but-2- een 8. Mis on trans isomeeria? Too näide 104 105 +konsp) Trans-isomeeria aatomiterühmad paiknevad teine teisel pool kaksiksidet trans-but-2-een 9. ALKÜÜN ALKÜÜNI NIMETUS
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C =CH - CH3 + HOH à CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 à CH3-CH2Br-CH2Br 1,2-dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl à CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C3H6 + H2 = C3H8 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - propaan C3H6 + H2 = C3H8 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile ja saaduseks on põhiliselt 2-propanool H2C =CH - CH3 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. propeen valastab broomivett · C3H6 + Br2 = C3H6Br2 täpsemalt CH3- CH=CH2 + Br2 CH3-CH2Br-CH2Br 1,2-dibromopropaan · C3H6 + HCl = C3H7Cl 2-bromopropaan.Täüsemalt CH2=CH-CH3 + HCl CH3-CHCl-CH3 Liitumine toimub vastavalt Markovnikovi reeglile Vesinikhalogeniidide liitumisel kaksiksidemele, liitub vesinik sellele süsiniku aatomile, mille juures on rohkem vesiniku aatomeid - M reegel on põhjendatav lähtudes kaksiksideme võimalikust polaarsusest
sidemega. Seda tõestab -sidet sisaldavate ühendite (näiteks alkeenide, alküünide) kõrgem keemiline aktiivsus võrreldes -sidememeid sisaldavate alkaanidega. 6 Alkadieenide füüsikalised omadused Alkadieenide füüsikalised omadused nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C 18H36) tahked ained. Seega molekulmassi suurenedes, kasvavad ka nende sulamis- ja keemistemperatuurid. Alkadieenid on värvuseta, reeglina lõhnata, õhuga enam-vähem üheraskused, vees vähelahustuvad, küll aga orgaanilistes lahustites (mittepolaarsetes lahustites) hästi lahustuvad, narkootilise toimega orgaanilised ained.
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle
Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad lahustites (benseen, eeter)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid