2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks. Must ringike töövoo algoleku jaoks, ,,härjasilma" sümbol lõppoleku jaoks, ,,ujumisrajad" Tegutsejate (rollide) jaoks. Ristkülikud ,,tavaliste" olekute jaoks. Eri tüüpi nooled juhtimisvoogude ja objektivoogude jaoks. 3. Olekudiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. 4. Tegevusdiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. : Klient : M üügiosakond : Tootmis osakond
tr = 0,5 ts = 4 = 0,2% Ý=0 ý = 10% ISE Opt Kuna kõiki parameetreid pole antud juhtimisobjekti korral võimalik korraga täita, näiteks esifrondi kestust tr. Siis tegin kahes osas. Esifrondi kestus tr vastavalt nõuetele Ülereguleerimine ja muud parameetrid korras, kuid esifrondi kestus paigast ära. Süsteemi viimine tagasi algolekusse. Süsteemi algoleku taastumine Järeldus Tutvusime P-IT2 juhtimisobjekti tööpõhimõtetega ja võimalike häälestus iseärasustega, kasutades Matlab programmi. Kuid kõiki parameetreid ei olnud võimalik antud juhtimissüsteemi kasutades korraga paika panna. Kui ühe parameetri sai paika, siis nihkus teine paigast ära.
· Kehtib näidatud või nimetatud reaktsiooni suunal päri- ja vastassuunaline peab olema defineeritud K = [produktid]/[lähteained], (lähteained all produktid peal) · Ühik sõltub reaktsiooniskeemist · Mida suurem, seda suhteliselt kiirem on pärisuunaline reaktsioon · On kiiruskonstantide suhe · Ei ütle midagi üksikute kiiruskonstantide väärtuse kohta · Ei ütle midagi reaktsiooni toimumise kiiruse kohta · On määratud reaktsiooni lõpp- ja algoleku energeetilise erinevusega (Gº) Mis määrab kiiruskonstandi k väärtuse? · Termodünaamika vastust ei anna käsitleb ainult lõpp- ja algoleku energeetilist erinevust · Reaktsiooni tee reaktsiooni kulgu kirjeldav üldistatud esitusviis · Üleminekuolek maksimaalse energiaga olek reaktsiooni teel on hüpoteetiline olek · Aktivatsioonienergia (Gº) minimaalne energia, mida molekul peab omama reaktsiooni läbimiseks on alati positiivne · Aktivatsioonienergiat omavate
kesktõmbekiirenduseks. Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega Isoleeritud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Elastsusjõu korral avaldub potentsiaalne energia kujul kus x on nihe tasakaaluasendist. Mehaanilises süsteemis, kui kehadele mõjuvad jõud nn konservatiivsed jõud (st jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus
radikaalidest. 5. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine, maitsetundlikkuse taastumine Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline a) 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20%
n=2,3,4,...need olekud on ergastatud olekuga.Aatom viibib nendes olekutes 10-8s. 7. Millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat kasutades energianivoo mõistet? 8. Ionisatsioonienergia energia, mille tulemusel elektron lahkub aatomist. 9. Kvandi energia ja kiirguse sagedus kiirgamisel ja neeldumisel: Kvandi energia võrdub energiate vahega. hf=|E2-E1|ja kiiratud kvandi sagedus on avaldatav: f=|E2-E1/h|. Sageduse arvutamise valem: fkn=R(1/n2- 1/k2). K-algoleku nivoo nr, n- lõppoleku nivoo nr, R= 3,2*1015Hz. 10. Laser valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil. Idee 1917 a Einsteinilt. T.Miman ehitas 1960a. I laseri, mis tekitas nähtava valguse. Tööpõhimõte: a) Tekitatakse pöördhõive, b)footonid stimuleerivad aatomite ,,allatulemist", c)tekib koherentsete footonite laviin, mis väljub teatud hetkel laserist. Laserkiire omadused: koherentne, monokromaatne,
Seejärel hakkab temperatuur soojusvahetuse tõttu tõusma. Et kraan 6 suleti kohe, siis suureneb ka gaasi rõhk seni, kuni gaasi temperatuur on võrdsustunud toatemperatuuriga ning saavutab väärtuse p3 (manomeetri näit h2). Viimase protsessi tulemusena muutub ka gaasi ruumala vedeliku liikumise tõttu manomeetris. Selle võib jätta aga arvestamata, sest pudeli mõõtmed on palju suuremad manomeetri toru mõõtmetest. Algoleku ja uue lõppoleku parameetrid rahuldavad Boyle´i-Mariotte´i seadust, kuna nii alg- kui lõpptemperatuurid võrduvad toatemperatuuriga. Seega p1V1=p3V2. (2) Ruumala V2 võrdub anuma ja anumat manomeetriga ühendava toru koguruumalaga, kuid on tundmatu, sest osa gaasist voolas kraani avamisel pudelist välja. Need suurused on aga elimineeritavad järgmisel viisil. Tõstes avaldise (2) astmesse ja jagades tulemuse avaldisega (1), saadakse: p1 p3
Kehal võib olla energia, mis sõltub tema liikumisest (kineetiline energia) kui ka energia, mis sõltub tema asukohast (potentsiaalne energia). Lisaks sellele on kehal olemas ka siseenergia, mis on enamasti seotud keha sisemise soojusliikumisega. Kineetiline energia Kui keha liigub, siis sõltuvalt kiirusest omistatakse talle kineetiline energia, mis avaldub kujul mv2 Ek = . 2 Mistahes jõu töö on avaldatav lõpp- ja algoleku kineetilise energia vahena m v 22 m v12 A = Ek 2 - Ek1 = - . 2 2 6 Näidisülesanne 6. Keha impulss on 12 (kg·m)/s. Kui suur on selle keha kineetiline energia, kui keha mass on 6 kg? Lahendus. Antud: Kineetiline energia avaldub valemiga p = 12 (kg·m)/s m = 6 kg mv2 . Ek = Ek = ? 2
X^ Y^ Bd + z-1 C + X^ ( k ) Ad Olekutaastaja Joonis: Olekutaastaja diskreetaja korral Selgitused: Xs seadesuurus K olekuregulaator s-1 integraator pidevajas D/A Digitaal-analoog konverter A/D Analoog-digitaal konverter X^ olekuvektor X^ (0) - algoleku hinnang z-1 integraator diskreetajas 7. Simulatsioonskeemid Joonisel on koos nii pidevaja kui ka diskreetaja simulatsioonskeem. Pidevaja skeem on ülemine, diskreetaja skeem alumine. Step signaali tekitaja D=zeros(4,2) B=Bhd=[Bd Gd] Gain olekuregulaator Initial conditions: X0 C = eye(4) State-Space olekumudel: Scope skoop (signaalide D=Zeros(4,2)
interaktsioonid Termodünaamika põhialused Termodünaamika ehk soojusõpetus Bioenergeetika on termodünaamika üheks osaks Süsteem: isoleeritud, suletud, avatud Siseenergia E (J): kõike energia liigid, mis võivad muutuda keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus Siseenergia on olekufunktsioon sõltub ainult süsteemi olekust ja mitte sellest kuidas süsteem antud olekusse on jõudnud Keskendutakse eelkõige muutustele . Muutus tähendab erinevust süsteemi lõppoleku ja algoleku vahel. Näiteks E = E(lõppolek) E(algolek) Süsteemi olek on antud kõikide ainete hulkade ja kahega kolmest järgnevast parameetrist rõhk P (Pa), temperatuur T (K), ruumala V (m3). Termodünaamika esimene seadus Ehk energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi energia on jääv Suletud süsteemis võib siseenergia muutuda, kas soojuse q (J) või töö w (J) kaudu: E = q w NB! Soojus ja töö ei ole olekufunktsioonid ja mõlemad sõltuvad sellest
g raskuskiirendus(e suurus) F jõud (suurus) mi inertne mass gravitatsioonikonstant M Maa mass mr raske mass r kahe massi vaheline kaugus Kvantfüüsika elemendid E kvandi energia h Plancki konstant f kiirguse sagedus N teatud nurga alla hajunud alfaosakeste arv hajumisnurk 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus r laengutevaheline kaugus En aatomi lõppoleku energia Em aatomi algoleku energia m elektroni mass v elektroni kiirus r Bohri orbiidi raadius l kõrvalkvantarv n ja m peakvantarvud lainepikkus p liikumishulk lainefunktsioon t aeg U mõjuvate jõudude potentsiaal w tõenäosus I turmaliini kristallile langenud kiirguse intensiivsus nurk kiirguse polarisatsiooni ja turmaliini optilise telje vahel 10
arvutuslikult uurida, ka ebanormaalsetes või ohtlikes olukordades, seetõttu kasutatakse insenerialadel tehniliste süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid. Süsteemide ühenduskombinatsioonide matemaatilise mudeli kirjeldamiseks on otstarbekad ülekandefunktsioonid. 1.7. Algolek ja selle sisu Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Mittenullise algoleku arvestamine võib osutuda tülikaks. Kui väljundmuutuja ühtib oleku-muutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 1.8. Dünaamiline süsteem Dünaamilised süsteemid on süsteemid, milles võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute ajalised muutused (siirdeprotsessid). Tüüpiline dünaamilise süsteemi matemaatiline mudel pidevaja süsteemidel koosneb diferentsiaalvõrranditest. Sellist süsteemi
Näiteks rõhk on olekuparameeter ja rõhku iseloomustav valem on kindlate parameetrite korral ka arvutatav. Kui protsess toimub püsival ruumalal, siis süsteem ise isokoorses protsessis tööd ei tee. Kui protsess toimub püsival rõhul, siis gaaside eraldumisel teeb süsteem paisumistööd. Entalpia on püsival rõhul vastu võetud või kulutatud energia. Eksotermilise protsessi entalpia muut on alati negatiivne. Hessi seadus reaktsiooni soojusefekt on võrdne süsteemi lõpp ja algoleku siseenergiate vahega, ega sõltu protsessi läbiviimisest ega vaheetappidest. Tekkeentalpia- energia muur reaktsiooni läbiviimisel standardtingimusel kJ/mol Põlemissoojus- mingi hulga aine täielikul põlemisel vabanev soojushulk. Aurustumissoojus- soojushulk, mis on vajalik 1 mooli aine viimiseks vedelast olekust gaasilisse. kJ/mol Soojusmahtuvus- soojushulk, mis on vajalik süsteemi soojendamiseks ühe kraadi võrra. (J/K)
ebanormaalsetes või ohtlikes olukordades, seetõttu kasutatakse insenerialadel tehniliste süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid. Süsteemide ühenduskombinatsioonide matemaatilise mudeli kirjeldamiseks on otstarbekad ülekandefunktsioonid. Algolek ja selle sisu- Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Mittenullise algoleku arvestamine võib osutuda tülikaks. Kui väljundmuutuja ühtib oleku-muutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Dünaamiline süsteem- Kõik süsteemid on põhimõtteliselt dünaamilised. Dünaamiliste süsteemide käitumist iseloomustavad muutujad. Võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute muutused ajas (siirdeprotsessid). Dünaamilised süsteemid on
Töö avaldub (NB ! pV= const) Valemm.. Isobaariline protsess (dQ = dU + dA) · Konstantseks jääb rõhk, muutuvad T ja V · Olekuvõrrandist leiame 2 muutuja vahelise seose ... Isohooriline protsess (dQ = dU + dA) · Konstantne on ruumala V · Olekuvõrrandist ... Adiabaatiline isoprotsess dA = - dU , Gaas teeb tööd oma siseenergia arvel. Kuna.... Soojusmasina ringprotsess · Kuna meil vaja energiat pidevalt toota, siis peab protsess ajas korduma st saavutame korduvalt algoleku · Ringprotsess koosneb kahest osast gaasi paisumisest ja kokkusurumisest. · Eristatakse otsest ja pöörd-ringprotsessi. Esimesel juhul on gaasi töö paisumisel suurem kui kokkusurumisel, teisel juhul aga vastupidi. Carnot' ringprotsess toimub ideaalse gaasiga ideaalses soojusmasinas (puuduvad kiirguskaod ja hõõrdejõud). Ringprotsess koosneb neljast etapist, kusjuures eeldame, et kõik etapid on pööratavad
Sel ajal oli heeroseks rock'n'roll, eriti aga rock, mis vastandas end külma sõja ümber käivale palaganile ja kuulutas välja uue, vabameelse maailmakorra. Psühhedeelne liikumine oli suures osas sarnane rock'ile, aga ometi erines ühes oluliselt: kui rock otsis uusi juhte, siis psühhedeelikud väitsid, et see polegi oluline, kui inimese enda sees midagi ei muutu. Nende põhiseisukohaks oligi ,,revolutsioon meie peades!" juurte, lapsepõlve, algoleku juurde tagasipöördumine. Samuti arvati, et maailm ja selles leiduvad süsteemid on kontrolli alt väljunud ja allutatud pühadust tapvale tehnoloogiale, ning selle vastu peab võitlema kas marksistlikult, hedonistlikult või hoopis müstiliselt. Et tajuda iseenda ja universumi kitsaskohti, proovisid nad erinevaid narkootikume: LSD-d, meskaliini (looduses esinev hallutsinogeen), kanepit. Kuna tol ajal ei teadnud avalikkus LSD-st ega selle
Reaktsiooni soojusefekt = lähteainete põlemissoojuste algebraline summa -produktide põlemissoojuste algebraline summa Pärisuunalise reaktsiooni soojusefekt on absoluutväärtuselt võrdne ja märgilt vastupidine pöördreaktsiooni soojusefektiga. (Ringprotsessi soojusefekt on võrdne nulliga.) Hessi seadus -reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg-ja lõppolekust, mitte protsessi läbiviimise teest. Siit järeldub, et reaktsiooni soojusefekt (q) on võrdne süsteemi lõpp-ja algoleku siseenergiate või entalpiate vahega. Ta ei sõltu protsessi läbiviimise viisist ega vaheetappidest. Elektronid aatomis. Molekulide kuju Hund'i reegel -ühesugused orbitaalid (samade n ja l väärtustega) täituvad esmalt ühe spinnkvantarvuga elektronidega. Kui üht tüüpi orbitaalid on ühe elektroniga täidetud, hakkab nendele lisanduma teine, vastupidise spinniga elektron. Elektronkihtide (orbitaalide) täitumise järjekord on kujutatud järgmisel skeemil:
Kaks kokkuühendatud trigerit, millest teine (Slave) muudab väärtust alles siis, kui esimese (Master) väärtus on muutunud. 37.Mida formeeritakse formeerikute abil? 1) Pingenivoosid (näit. 5V -> 60 V) 2) Lühikesi impulsse pikkadest 3) Pikki impulsse lühikestest 4) Fronte (kaldus frondid järsuks) 38.Lühikese impulsi formeerija. 39.Lühikese impulsi pikendamine. 40.Schmitti triger, selle hüsterees, otstarve. 41.Trigerite PRESET/CLEAR, STOP/RUN, LATCH/LOAD. PRESET ja CLEAR on algoleku andmiseks: PRESET 1, CLEAR 0. STOP ja RUN on töötamise keelamiseks/lubamiseks. 42.Registrite tüübid. Register on hulk ühtse juhtimisega trigereid. Ta on trigeritel põhinev lülitus kahendarvude registreerimiseks. Registriks nim seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe infosõna kaupa. Info säilib nii kaua kuni on toide sees. Bitte on võimalik sisestada ja väljastada rööbiti ja järjestikku. Rööbiti mäluregister,
r v v0 M r F p - p 0 = t ehk pr - p 0 r = Mt r L = mvr = pr impulsmoment Kiirguse postulaat Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektromagnetilise kvandi. h=En En´ kiirguse sagedus En aatomi algoleku energia En´- aatomi lõppoleku energia Kui En.on suurem kui En´ siis aatom kiirgab, vastupidisel juhul neelab Täisarvu n, mis iseloomustab aatomi võimalikke statsionaarseid olekuid, nimetatakse KVANTARVUKS Kvantarv n Igale kavantarvu väärtusele vastab aatomi koguenergia En ja elektron tiirleb selles olekus orbiidil raadiusega rn Kuna statsionaarses olekus allub aatom tavalistele mehaanikaseadustele, siis on võimalik nende alusel arvutada En ja rn
Seda 9 põhjendatakse Doppleri efektiga, mille 19. sajandil avastas ta hääle kohta (akustikas) ning mis osutus tõeseks ka optikas. Sellest saab aga järeldada ainult ühte, et tähed eemalduvad meist, ja mida kaugemal, seda kiiremini, Seega Universum paisub. Suur pauk Gamovi 1946 kosmoloogias kasutuselevõetud mõiste, mis tähistab paisuva universumi algoleku ja lähteprotsesside ning ülivarajase ja ülikiire arengu kujutelma. 10
algolekuks on võetud reaktsioonisaadused: 20 (-) 2(-III) N2 + 6e = 2N 1 1I (-) 10 6 Br - 1e = Br 6 Enamikel juhtudel on redoksreaktsiooni võrrandit võimalik vahetult tasakaalustada siiski ainult võrrandi ühelt kindlalt poolelt lähtudes. Leitud koefitsientide õigsust saab kontrollida hapnikuaatomite arvu põhjal: neid peab võrrandi vasakul ja paremal poolel olema ühepalju. D. REDOKSSÜSTEEMI ALGOLEKU VALIK Et jõuda selgusele, kas kirjutada elektronide üleminekuvõrrandid lähteainete poolt moodustatud redokssüsteemi jaoks (leitud koefitsiendid kirjutatakse lähteainete ette) või saaduste poolt moodustatud redokssüsteemi jaoks (leitud koefitsiendid kirjutatakse saaduste ette), on vaja silmas pidada järgmist kahte reeglit. 1. Redokssüsteemi algolekuks valitakse reaktsioonivõrrandi see pool, kus ühel ja samal keemilisel elemendil on erinev oksüdatsiooniaste.
punanihet, st spektrijoonte nihkumist spektri punase otsa poole. Seda põhjendatakse Doppleri efektiga, mille 19. sajandil avastas ta hääle kohta (akustikas) ning mis osutus tõeseks ka optikas. Sellest saab aga järeldada ainult ühte, et tähed eemalduvad meist, ja mida kaugemal, seda kiiremini, Seega Universum paisub. Suur pauk Gamovi 1946 kosmoloogias kasutuselevõetud mõiste, mis tähistab paisuva universumi algoleku ja lähteprotsesside ning ülivarajase ja ülikiire arengu kujutelma.
suguorganite erogeense toime, kuni puberteedini latentne, kui midagi ei toimu, siis genitaalne suguorganite piirkond esikohal. Homoseksuaalsus tekib liiga tugeva emassekiindumisega. Väidab, et iga inimene sündides bi, siis muutub monoseksuaalseks. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" - libiido ja agressiivsustung juhivad, üks paneb looma teine hävitama. Inimese elueesmärk on alateadlikult surra ja inimene püüdleb algoleku poole tagasi. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi, tungide teooria ,,Ego ja ID" ego on mina ja ID on miski või siis tema. Kui inimene sünnib, siis kaasasündinud ID (psüühiline süsteem) selles on tungid ja sellel rajaneb isiksus. See ei allu loogikale ja muutub kergelt. Eesmärgiks meie vajadusi rahuldada, jälgib naudingu printsiipi. 6. Elukuul hakkab ego moodustuma, see tekib siis, kui laps hakkab kahtlema milleski. Ego lähtub reaalsuseprintsiibist
R T1 p A = [1 - ( 2 ) ] . (40) -1 p1 Nüüd peaks olema ka arusaadav, miks suurus kannab adiabaadi astendaja nime. Carnot' ringprotsess Prantsuse füüsik ja insener Nicolas Léonard Sadi Carnot (1796-1832) esitas 1824. a. tööpõhimõtted idealiseeritud soojusjõumasinale, mis töötab perioodilisel ringprotsessil. Ringprotsessiks nimetatakse protsessi, mille lõppedes süs-teem saavutab taas algoleku (st. taastuvad olekuparameet-rite algväärtused). Ringprotsess koosneb kahest osast - gaasi paisumisest ja kokkusurumisest. Eristatakse otsest ja pöörd-ringprotsessi. Esimesel juhul on gaasi töö paisumisel suurem kui kokkusurumisel, teisel juhul aga vastupidi. Vastavalt termodünaamika esimesele printsiibile on ring-protsessi ühe tsükli jooksul tehtud töö võrdne süsteemile antud soojushulgaga: dA = dQ .
süsteemimaatriks väljenduks diagonaalmaatriksina. Olekumudeli ja ülekandemudeli (ehk sisend-väljund mudeli) seosed: Kompositsioon, süntees -> mudelid (olekumudelid ja ülekandemudelid). Olekumudelid -> "sisend-olek-väljund" -> keerulisem, üldisem (arvutile) -> omaväärtused. Ülekandemudel ->"sisend-väljund" -> lihtsamad, praktilisemad (inimesele) ->nullid (lugeja polünoomi juured), poolused (nimetaja polünoomi juured). Nullise algoleku korral peab olekumudel olema lähedane ülekandemudeliga. Kui võrrandile X(s)=(sE-A)-1X(0)+(sE-A) -1BU(s) liita väljundvõrrandi operaatorkujutis Y(s)=CX(s)+DU(s), siis tingimusel X(0)=0 saame avaldise H’(s)=C(sE-A)-1B +D, mis esitab maatriksit, mille iga element on teatava sisendi ja väljundi vaheline ülekandefunktsioon. Mõõtudega m * r maatriksit H’(s) nimetatakse ülekandefunktsioonide maatriksiks, kusjuures avaldis H’(s)=C(sE-A)-1B +D kajastab ka
Vaatleme kahte võimalust mainitu teostamiseks. Esimesel juhul viime termodünaamilise keha püsivtemperatuuriliselt (isotermselt) rõhuni p2 ning hiljem püsivrõhuliselt (rõhul p2) olekusse 2. Teisel juhul võime termodünaamilise keha viia püsivmahuliselt (isohoorselt) mingisse vahepealsesse olekusse ning sealt edasi adiabaatselt (soojuslikult isoleeritud olukorras) lõppolekusse 2. Termodünaamilisi protsesse, kus termodünaamiline keha protsessi käigus saab tagasi algoleku, nimetatakse ringprotsessideks. Termodünaamilise protsessi käiku väljendatakse tavaliselt kahe olekuparameetri vahelise seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. Näiteks, kui mingit termodünaamilist protsessi väljendada rõhu ja erimahu vahelise seosena, siis funktsioon p=f(v) on vaadeldava termodünaamilise protsessi analüütiliseks avaldiseks. 2.2. Gaaside kineetiline teooria. Ideaalne gaas.
rõhud suhtuvad võrdeliselt absoluutsete temperatuuridega. Isohoorne protsess Ideaalgaaside olekuvõrrand: Ideaalgaasi olekuvõrrandiks (termiliseks olekuvõrrandiks) nimetataksevõrrandit, mis seab omavahel tema (gaasi) termilisi olekuparameetreid (p;v;t). Selle võrrandi saab tuletada: 1) Gaasi molekulaar kineetilise teooria põhivõrrandite alusel; 2) Boyle Mariotte ja Gay Lussac seaduse alusel. Oletame, et mingisugune gaas, mille mass on 1kg, suundub algolekust lõppolekusse. Algoleku parameetrid on (p1;v1;t1) ja lõppu (p2;v2;t2). 1) Isotermiline, Boyle Mariatte 2) Isobaarne, Gay Lussac Vand der Waals Oleku ja protsessi funktsioonid Oleku funktsioonideks minetatakse selliseid suurusi, mis ei sõltu termodünaamilise protsessi iseloomust, vaid on määratud ainult termodünaamilise süsteemi olekuga. Protsessi funktsioonideks nimetatakse suurusi, mis sõltuvad termodünaamilise protsessi käigust, see
1M=1mol/L. Milli (-3), mikro (-6), nano (-9), pento (-12), fento (-15). Vee c on ülempiir. Reaktsiooni kiiruse määrab kokkupõrge. Kokkupõrke sagedus sõltub osakeste arvust. Numbriline konts üks molekul põrkab teisega, toimub reaktsioon sõltumata molekulide massist vms. v=dc/dt (hetkkiirus). v=c/t=c2-c1/t2-t1 (keskmine kiirus), seega =lõppolek-algolek. Kui lõpmata väike, siis d. on muutus ja see tähendab erinevust lõppoleku ja algoleku vahel. C= Ct2- Ct1. abil väljendamine diskreetne suurus mingi kindel väärtus. Keskmine kiirus vaatab ainult kahe oleku vahet, see, mis vahepeal toimus, seda ei näe. näiteks. =lõpp-algus Hetkkiirus diskreetne muutus on asendatud lõpmata väikese muutusega (diferentsiaal). Hetkkiirus on keskmine kiirus vaadatuna nii, et ajavahemik on lõpmata pisike. (dc/dt)t Algkiirus kui aeg läheneb nullile. See vaieldamatult kõige olulisem ensümoloogias!
fuktsionaalne. Kui ükosüsteem on inimtegevusest kahjustatud ja kaotanud osa oma liikidest ning teatud protsessid on saanud kahjustada, siis ta on kaotanud tervikliikuse. Vastupanuvõime koosluste võime puhverdada välismõjusid ning häringuid ja vastu seista teistele välismõjudele. võime häiringutele vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus võime naasta kiiresti pärast häiringut oma algoleku lähedasse seisundisse. Tugihoole ökoloogilise taastamise variant, mille puhul soodustatakse rikutud ökosüsteemi iseregultasiooni ja selle struktuuri hoidmise seisukohale suur tähtsus ja mille kadumisel koosluse struktuur muutub. Rekultiveerimine täiesti uue koosluse loomine. Päris rikutud aladel ei olegi endise koosluse ennistamine enamasti võimalik ning ainuke lahendus on rikutud alad rekultiveerida.
Rõhutame, et gaasiturbiinis paisub gaas kuni atmosfäärirõhuni, erinevalt sisepõlemismootorist, kus paisumine lõpeb ümbruskeskkonna rõhust kõrgemal rõhul. Suletud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19b) ringleb kinnises kontuuris termodünaamilise kehana gaas. Gaas läbib kompressori ja soojusvaheti, milles töögaas kuumenedes täidab põlemiskambri ülesannet, ning suundub siis turbiini ja sealt soojusvahetisse (jahutisse), taastades sellega oma algoleku. Suletud seadmes on kaks soojusvahetit, soojust protsessi suunav ja sealt eemaldav, mis märgatavalt suurendab gaasiturbiinseadme keerukust ja mõõtmeid. Gaasiturbiinseadmetes toimub soojuse muundamine suure kiirusega liikuva gaasivooluse kin. Energiaks ja seejärel kin. Energia muundamine mehaaniliseks tööks gaasiturbiinis. Kui SPM toimusid kõik protsessid silindri sees, GTS puhul on iga protsessi jaoks eri agregaat(kompressor, turbiin).
Suletud süsteem – võib vahetada ümbrusega ainult energiat, mitte ainet, nt suletud pudel Avatud süsteem – võib vahetada ümbrusega nii energiat kui ka ainet Töö (w) – üks energia ülekande vorme. Süsteem teeb tööd välise jõu ületamiseks sisemise energia e siseenergia (U) arvelt. 1 J = 1 kg * m2/s2 Kui muud energiaülekannet ei toimu, võrdub tehtav töö siseenergia muuduga: U = w Kõiki muutusi käsitleme kui lõpp- ja algoleku vahet: U = Ulõpp - Ualg Paisumistöö – töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala: w = -PexV Pex – väline rõhk; V – ruumala muutus; miinusmärk näitab, et tööd tehes süsteemi siseenergia väheneb Mittepaisumistöö – töö, mille tulemusena süsteemi ruumala ei muutu Vaba paisumine – kui välisrõhk on null (paisumine vaakumisse), siis süsteem tööd ei tee Pöörduv protsess – kui ideaalgaas paisub selliselt, et sise- ja välisrõhk
числом степеней свободы конкретной молекулы. При адиабатическом процессе показатель адиабаты равен , где R — универсальная газовая постоянная. 15. Kuidas ja mis põhjusel asub pv- diagrammil paisumisadiabaat võrreldes isotermiga termodünaamilise keha ühesuguse algoleku puhul? Как и почему расположена на pv-диаграмме адиабата расширения относительно изотермы в случае одного и того же начального состояния термодинамического тела? Из pv- диаграммы на рис.2-3 следует, что в различных термодинамических процессах (Ia2, Ib2, Ic2, ...
protsessides, seejuures iseloomustab süsteemi oleku parameetrite- 6) Fotokeemilised reaktsioonid.- on nähtava valguse või ultraviolet lahustuvus kõverad. Viies vesilahusega kokku vees mittelahustuva ga ja oleku funktsioonidega. Oleku funktsiooni nimelt siseenergia kiirguse toimel kulgevad reaktsioonid. Esiteks tekivad valguskvandi aine (N: orgaanilise lahusti) läheb osa vees lahustunud ainest üle muut arvutatakse süsteemi algoleku ja lõppoleku funktsioonide neeldumisel aktiivsed osad, seejärel toimub aine keemiline lagunemine orgaanilisse lahustisse. Lahustunud aine tasakaalulise jaotuse mä- väärtusteb abil. Eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid (fotolüüs) või ühinemine (fotosüntees). Suure energiaga kiirgusliigid: ärab kontsentratsioonide suhte konstantsus. Kui kontsentratsioo- süsteeme
vormide üleminekuid keem-s protsessides,seejuures 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt Kompleksühendi sisesfääri püsivust isel. ebapüs-konstandiga, isel-b süst-i oleku parameetritega ja oleku funkts-dega. Oleku funi ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. mis siseliset on kompleksiooni dissotsiatsiooni reakts.i tasakaalu nimelt siseen. muut arvut-se süst-i algoleku ja lõppoleku funkts-de 2) En miinimum peab ekt-de aatomis olema minim-ne poten-ne konstant. Kompleksühendid on kõige levinum ühendite kl, nende väärtusteb abil. Erist homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. en. Mida kaugemal ekt on tuumast, seda nõrg on ta tuumaga seot. suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsn. Homog süst om-d on kõikides osades samad. Heterog süst koosn 3) F.Mundi reegel ühesug
me elektroni mass, vn elektroni kiirus, rn lubatud ringorbiitide raadius, h = 6,63·10-34 J·s, n peakvantarv. III Kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektromagnetilise energiakvandi. h = En - En ' , MLT 6004 Kvantmehhaanika 5 kus on kiirguse sagedus, En aatomi algoleku energia En' aatomi lõppoleku energia. Kui En > En', siis aatom kiirgab, vastupidisel juhul neelab. 6. Elektroni difraktsioonikatse järeldused Mikroosakeste lainelised omadused ilmnevad interferentsis ja difraktsioonis. Elektronlained on olemas. Kui elektronlained muunduvad seisulaineiks aatomis, siis peavad nad olema väga lühikesed, aatomi mõõtmetele (10-10 m) lähedase pikkusega.
ja heterogeensed süsteemid Keemiliste reaktsioonide seaduspärasusi võimaldab avaldada keemiline termodünaamika, mis uurib erienergia vormide üleminekuid keemilistes protsessides, selle juures iseloomustatakse süsteemi olekuparameetrite ja olekufunktsioonidega. Olekuparameetriteks võetakse määreldavad suurused: temp (T), rõhk (P), ruumala(V) ja moolide arv (n). mitmesuguseid süsteemi omadusi vaadeldakse neidt parameetritest lähtuvalt. OLEKUFUNKTSIOONI muutust arvutatakse süsteemi algoleku ja lõppoleku funktsioonide väärtuste abil. Mitmesuguseid süsteemi omadusi vaadeldakse neist parameetritest sõltuvalt, eristatakse homogeenseid ja heterogeenseid süsteeme. Homogeense süsteemi omadused on kõikides osades samad, heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega osakestest ehk faasidest. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toimub ainevahetus ja suletud, kui ainevahetus puudub. 5.2 Reaktsioonide soojusefektid. Siseenergia ja entalpia. Termokeemiavõrrand
harva momente, kus kõik molekulid on koondunud anuma ühte poolde, st. korrastatus tekib iseenesest. Kui nüüd aga algul anuma üks pool oli täidetud gaasiga normaalrõhul (igas kuupsentimeetris ligikaudu 1019 molekuli), siis tasakaaluline olek tähendab molekulide arvu 21 ühtlast jaotumist kogu anuma ruumala ulatuses, algoleku iseeneslik taastumine on äärmiselt ebatõenäoline, kuigi mitte võimatu. Tegelikult tekivad ja kaovad pidevalt molekulide arvu väikesed erinevused anuma kahes pooles. Kui anum mõttes jagada väikesteks võrdse ruumalaga osadeks, siis nendes spontaanselt tekkivad molekulide arvu suhtelised erinevused fluktuatsioonid on seda suuremad, mida väiksemaid ruumalasid me vaatame. Eelöeldust
seksuaaltung (elutung) ja agressiivsustung (surmatung). Esimese maailmasõja koledused olid alles nii selgelt inimestel meeles ja Freud tuli välja väga pessimistliku käsitlusega. Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Tänapäeva maailm ja psühhoanalüüs on hakanud rohkem seda uurima. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud. Igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. "Tootem ja tabu" Pärast seda kui Jung ja Freud on omavahel tülli läinud kirjutas Freud üldse mitte temaliku raamatu. Selle
suurused. Aine põlemissoojuseks nimetatakse 1 mooli (ka kilogrammi, liitri, vms.) aine täielikul põlemisel vabanevat soojushulka. Täieliku põlemise produktideks on mittepõlevad ained: CO2, H2O, ja N2. Reaktsiooni soojusefekti võib arvutada ka põlemissoojuste kaudu. H° leidmiseks tuleb lähteainete põlemissoojuste algebralisest summast lahutada produktide põlemissoojuste algebraline summa. Hessi seadus Reaktsiooni soojusefekt (q) on võrdne süsteemi lõpp-ja algoleku siseenergiate (kui V = const) või entalpiate (kui P = const) vahega ega sõltu protsessi läbiviimise viisist ja vahestaadiumidest. Kui protsess toimub mitmes etapis, siis on protsessi summaarne soojusefekt võrdne üksikute etappide soojusefektide summaga. Ringprotsessi soojusefekt on võrdne nulliga. Hessi seadus annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel
kujul 1/ = R' {(1/nl 2) - (1/na 2)} või h f = R {(1/nl 2) - (1/na 2)}, kus suurust . 7 -1 R' = 1,097 10 m või R = 13,6 eV nimetatakse Rydbergi konstandiks. nl ja na on täisarvud. Arv nl 17 (lõppoleku kvantarv) määrab konkreetse seeria (näiteks Lymani seerial nl = 1, Balmeri seerial nl = 2 jne). Arv na (algoleku kvantarv) määrab antud joone seeria piires, kusjuures alati na > nl . Seeria lühilainelisele piirile vastab na = . Kvantarvudeks nimetatakse arve, mis määravad mikroobjekti (aatomit, elektroni vms) kirjeldavate füüsikaliste suuruste väärtusi. Aatomi energia on pöördvõrdeline kvantarvu n ruuduga En = - R /n 2 , kus R on Rydbergi konstant. Elektronorbiitidel on kindlad raadiused, sest elektronidel on laineomadused. Impulsiga p liikuval
Balmer-Rydbergi valem määrab vesiniku aatomi kiirgusjoonte lainepikkused või kvandi energiad h f kujul 1/ = R' {(1/nl 2) - (1/na 2)} või h f = R {(1/nl 2) - (1/na 2)}, kus suurust R' = 1,097 10 m või R = 13,6 eV nimetatakse Rydbergi konstandiks. nl ja na on täisarvud. Arv nl . 7 -1 (lõppoleku kvantarv) määrab konkreetse seeria (näiteks Lymani seerial nl = 1, Balmeri seerial nl = 2 jne). Arv na (algoleku kvantarv) määrab antud joone seeria piires, kusjuures alati na > nl . Seeria lühilainelisele piirile vastab na = . Elektroni impulsimoment Ln = m vn rn on Bohri mudelis Plancki nurkkonstandi = h /(2) = 1,05 .10-34J.s täisarv-kordne: Ln = n . Aatomi energia on pöördvõrdeline kvantarvu n ruuduga En = - R /n 2 , kus R on Rydbergi konstant. Elektroni orbiidi raadius on võrdeline kvantarvu n ruuduga: rn = r1 n 2, kus r1 on vesiniku aatomi
annaabi.ee 
