korral). Teise mehhanismi puhul suureneb lümfitootmine, mida ei suudeta organismis piisavalt ümber töödelda ja seega liigselt tekkinud lümfivedelikku välja viia. Maksahaiguste korral ei suuda maks organismile piisavalt valku (albumiini) toota, mille tagajärjel muutub rõhk kudede ja kudedevahelise vedelikuruumi vahel ning vedelik hakkab kogunema kehaõõntesse. Neljandaks põhjuseks võib olla neerudes toimuv naatriumi tagasi imendumine organismi, aldosterooni(hormoon) liigse tekke ja maksas toimuva aldosterooni (neerupealiste koore glomerulaartsoonis sünteesitav mineralokortikoidne hormoon) 1 lagundamise vähenemise tõttu. Naatrium omakorda suurendab vedeliku kogunemist organismi. Põhjused Sagedasemad põhjused: Krooniline maksapõletik (maksatsirroos) Neerupuudulikkus Alkohoolne maksahaigus (alkoholhepatiit) Krooniline hepatiit
1.Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 2.Neerupealised on paarilised näärmed, mis paiknevad, nagu nimigi ütleb, kummagi neeru peal. Neerupealiste koores toodetakse hormoone -- kortisooli,aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Neerupealiste säsis toimub adrenaliini ning noradrenaliinisüntees. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis. Adrenaliin kiirendab südametegevust, ahendab veresoonija tõstab vererõhku.
kasutatakse südamepuudulikkusest tingitud tursete ja astsiidi korral. Lingudiureetikumid on näidustatud *ravimresistentsetel hüpertoonikutel koos teiste ravimitega. *neerupuudulikkusega patsiendid, kellel on vajalik tugevam diureetiline efekt. * hüpertooniline kriis. Kôrvaltoimed on sarnased tiasiidide kôrvaltoimetega v. a. hüperkaltseemia. Ototoksilisus- võib tekkida, kui kasutada koos aminoglükosiididega 3. KAALIUMI SÄÄSTVAD DIUREETIKUMID. Esindajad: aldosterooni antagonistid- spironolaktoon mitte aldosterooniantagonistid- triamtereen, amiloriid Mjutavad tagasiimendumist distaalsete neerutorukeste lpuosas. Need on nrgad diureetikumid. Sobivad koos teiste diureetikumidega, et vähendada K+ defitsiidi ohtu. Ettevaatlikult kasutada rasedatel, suhkruhaigetel ja vanemaealistel patsientidel. Kasutatakse kahel pôhinäidustusel: koos tiasiididega hüpokaleemia ärahoidmiseks ja hüperaldosteronismi ravis * Spironolaktoon
üldkolesterooli tase langeb Võib vähendada vasaku vatsakese hüpertroofiat; pärsib trombotsüütide agregatsiooni ja suurendab tundlikkust insuliini suhtes Vähendab eesnäärme healoomulist hüperplaasiat · Imendub hästi, manustatakse 1xpäevas, eritub neerude kaudu metaboliitidena · Kõrvaltoimetest posturaalne hüpotensioon, tursed, suukuivus, asteenia, pearinglus, GI trakti häired Reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteem · Reniini sünteesivad ja vabastavad neeru jukstaglomerulaarrakud · Selle vabanemist põhjustab sümpaatikumi aktivatsioon (1 retseptorid jg rakkudes), baroretseptorite aktivatsioon · Reniin ensüüm, mis teeb angiotensinogeenist angiotensiin I · Angiotensiin I tekib angiotensiin II angiotensiin konverteeriva ensüümi (AKE (ingl k ACE) abil · Angiotensiin II soodustab vasokonstriktsiooni ja aldosterooni sekretsiooni
1) Ajuripats- Asub peaajus ja toodetavad hormoonid: Oksütotsiin, kasvuhormoon, lutropiin, prolaktiin, türeotropiin, kortikotropiin, follitropiin, Antidiureetiline hormoon. 2) Kilpnääre- Asub kõri külgedel. Toodab türoksiini ja trjoodtüroniini. 3) Kõrvalkilpnääre- Asetsevad rinnaõõnes . toodab parathormooni. 4) Kõhunääre- Asub kõhus/maos. Toodab Insuliini ja glükagooni. 5) Neerupealised- Paiknevad neerude peal. Toodavad Adrenaliini, aldosterooni, noradrenaliini. 6) Sugunäärmed- toodab östrogeeni, progedterooni, testosterooni.
ovaalset moodustist kilpnäärme tagaküljel Harkelund e. tüümus Rindkeres Reguleerib immuunsust ja kasvuprotsesse, toodab teisi lümfotsüüte mõjutavaid, antikehi mõjutavaid lümfotsüüte. Neerupealised Neerude peal, Koor toodab aldosterooni (Na+, K+, koosnevad koorest ja ainevahetus). säsist Säsiaine toodab adrenaliini (ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust) ja noradrenaliini. Kõhunääre e. pankreas Mao taga
selle vaegusel kaotavad neerud võime organismist vett eemaldada 1.2 Aldosteroon ja 11- Reguleerivad naatriumi ja desoksükortikosteroon kaaliumi ainevahetust ning osalevad vererõhu regulatsioonis. Aldosterooni mõjul suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e dehüdroepiandrosteroon 2. Neerupealisesäsi hormoone 2.1 Dopamiin 2.2 Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb
adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju erinevaid hormoone nagu kortisooli, aldosterooni, androgeene ehk meessuguhormone. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsi kontrollile. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist.
torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub: · vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas A. Vahtramäe 2012 6 · Na- sisalduse langusel ja veremahu langusel Macula densas olevate kemoretseptorite (kontrollivad Na-sisaldust veres) erutuse tagajärjel.
10 liitrini ööpäevas. Lihastes ja maksas väheneb järsult glükogeeni hulk, mistõttu töövõime langeb. www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone: aldosterooni, mis reguleerib soolade kontsentratsiooni veres. § hüdrokortisoon, kortisool, mis ,,mobiliseerib" organismis süsivesinike, § valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest). androgeenid suguhormoonid § q Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni adrenaliini ja noradrenaliini neerupealised
Imendumine peensoles. Soodustab vit B ja magneesium, takistab alkohol. Defitsiidi kliinilised markerid · Ülemäärane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarvimine suurendab K väljutamist uriiniga, seda soodustab ka madal veresuhkru tase; pidev lakto-vegetaarne dieet. · Kestev ühekülgne toitumine, kestev stress võivad põhjustada defitsiiti. · Defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, suhkrutõve puhul, kortisooni, aldosterooni tarvitamisel. · Antagonistid on kortikosteroidid, diureetikumid, liigne aspiriin. · Tekivad südame rühmihäired. Järsu defitsiidi korral surm. Allikana on hea koorega kartul kas keedetult või ahjus tehtud. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on üheselt täpsustamata, oletatavasti vahemikus 8...16 g. · Liigsuse sümptomiks võib olla peensoolehaavand. · Hüperkaleemia võib põhjustada südame seiskumise
Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone: · glomeruloasa produtseerib aldosterooni, · fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na ja Cl tagasiimendumine verre, imendub tagasi ka vesi. Osa diureetikume on aldosterooni antagonistid
on olemas ka neerus (kapillaari endoteelis ja proksimaalses tuubulis). Toimub lokaalselt angiotensiin I konversioon angiotensiin II, mis reguleerib verevoolu neerus iseseisvalt muudest süsteemidest. Angiotensiin II: * potensiaalne vasokonstriktor (veresoonte ahendaja) ja otseselt suurendab süsteemset vererõhku ja neeru perfusiooni (läbivoolutuse) rõhku. * aktiveerib Na imendumist neerutorukestes (proksimaalne, distaalne vään- ja kogumistoruke). See omakorda stimuleerib aldosterooni vabastamist neerupealistest ja vasopressiini hüpofüüsist jt mis võimendavad neeru naariumi ja vee reabsorptsiooni. - seega angiotensiin II suurendab vee ja soolade säilitamist, veresoonesisest mahtu ja vaskulaarset resistentsust – need kõik osalevad süsteemse vererõhku ja neerude perfusioonirõhu suurendamisel. Reniini vabastamine on vähendatud, kui neerude perfusioon suureneb ja vereplasma angiotensiin II tase on tõusnud –
Immunsüsteem tekitaba antikehi haiusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärme kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini, koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone- glomeruloasa produtseerib aldosterooni, fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. Mehe neerupealised produts ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1.Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes Henle lingus Na tagasiimendumine verre, ka Cl ioonide tagasiimendumine. Koos keedusoolaga imendub tagasi vesi
selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust. · Parathormoon suurendab Ca2+ tagasiimendumist neerutorukestes. · Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) soodustab Na +-ioonide väljaviimist organismist, vähendab ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahtu ning
selleks kulutatakse ATP-st saadavat energiat. Sellist ainete eritamist neerude kaudu nim. sekretsiooniks. Uriini koostis: vesi, valk, glükoos, kusiaine, kusihape, Na+, K+, NH4+, Cl-, HPO42-, SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust. · Parathormoon suurendab Ca2+ tagasiimendumist neerutorukestes. · Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) soodustab Na +-ioonide väljaviimist organismist, vähendab ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahtu ning
See hormoon mõjub mineraalainete ainevahetusele. 2) zona fasciculata - tema produtseerib glükokortikoide. Need on hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Esindajaks on kortisool. 3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise. säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni. Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon käib aga RAAS süsteemi aktivatsiooni teel. Aldosteroon toimib nefronis henlelingue ja suurendab henlelingus naatriumi ja vee tagasiimendumist. Kuidas aktiveeritakse RAAS süsteem? · reniin on ensüüm, mis vabaneb neerukoe endokriinsetes rakkudes ehk jukstaglomerulaarrakud. Reniinivproduktsioon suureneb siis, kui langeb vererõhk kohu organismis või neerudes. Reniini produktsioon suureneb ka naatriumi
1)iseregulatsioon, 2) hormonaalne, 3) neuraalne( suhteliselt vähetähtis). HORMONAALNE REGULATSIOON o Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka- diureesi. o Aldostertooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suurendab organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. o Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealekoorest. o Parathormoon suurendab Ca+ tagasiimendumist neerutorukestes. o Atriallne natriureetiline peptiid (ANP) soodustab Na-ioonide väljaviimist organismist, vähendab ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahtu ning langetab vererõhku. ANTIDIUREETILINE HORMOON( ADH) e VASOPRESSIIN · ADH tekib hüpotalamuses. Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH
Pikaajalise alkoholi liigtarbimise tagajärjel maksarakud hävivad ning asenduvad sidekoega. Seetõttu halveneb aga maksa töövõime. Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad. Maksa ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule. Sagedasemad põhjused makasatsirroosi tekkimisel on alkohoolne maksapõletik, viiruste poolt põhjustatud (B- ja C-hepatiit) ja immuunsüsteemiga seotud (krooniline autoimmuunne hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit) pikaajalised maksahaigused.
fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS- arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni- süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel
Neerupealisekoore (80%neerupealisest) hormoonid on kortikoidid e. Steroidhormoonid, mida eristatakse toime järgi mineraalkortikoidid, glüko-, ja androgeensed kortikoidid. Mineraalkortikoidid (produtseerib zona glomerulosa neerupealise glomeruloostsoon) on aldosteroon, 11-desoksükortikosteroon ja 11-desoksü-17-hüdroksükortikosteroon ja nenede toime on seotud mineraalainete, Na/K ioonide taseme regulatsiooniga veres. Aldosterooni toimel suureneb naatriumi ja klooriiooni tagasiimendumine Henle lingu ülenevas sääres ja kogumistorukeste neerukoores paiknevas osas ja vee tagasiviimine organismi. Aldosteroon soodustab kaaliumi väljutamist ja Na ning vee tagasiimendumist organismi. Hormooni teket stimuleerib Na kontsentratsiooni langus veres, kaaliumi liig ja angiotensiini kontsentratsiooni produktsiooni tõus.(1) Iga nefroni juures tuleb Henle
Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p) Kontinents on kusepõie võime täituda uriiniga ja selle tagab silelihaskiudude toonuse langus. Seedekanalis leidub sfinketerid (kus) niude ja umbsoole vahel(2p) Magneesiumi talletatakse inimorganismis (nimeta elundeid) südames, luudes. Aldosterooni produtseeritakse neerupealisekoores (nimeta elund) ja tema toimel diurees väheneb Mehe kusiti on 20 cm pikk (nimeta pikkus ja pikim osa), pikim osa on spongiosa- 16cm. Antidiureetilise hormooni toimel diurees väheneb. Erektsioonil või suguti rippuva osa tõstmisel vastu kõhu eesmist seina kaob mehe kusiti häbemeluudeeesne kõverik. Neeru läbilõikel on (mikroskoobis) näha lõpliku uriini tekke struktuurid Nefron nefronitoruke ja kogumistoruke.
vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse
distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted.
Makssapphapped emulgeerivad rasve Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja koletsüstokiniin, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Sekretiini vabastatakse, kui soolesisu pH langeb, kui happeline toitmass saabub maost peensoolde. Jämesooles toimub olulisel määral vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Taimed
Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem-Reniin vabaneb neerudest siis, kui neerude vereloovutus väheneb või naatriumi konsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin kutsub esile vereplasmas valgu angiotensinogeeni, mida sünteesitakse maksas ja mis muutub angiotensiin I, mis kopsudes spetsiaalse ensüümi abil muudetakse angiotensiin II.Angiotensiin ahendab arterioole(see põhjustab vererõhu tõusu ja suurendab vereloovutust neerudes), kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni, mis tingib Na konsentratsiooni tõusu, see põhjustab vere hulga ja rõhu tõusu. Neeru talitluse seos vererõhuga-ANP on aldosteroonile vastupidine mõju. See suurendab ultrafiltratsiooni, pidurdab Na tagasiimendumist ja vähendab vere mahtu ja rõhku. Missuguse katiooni jäämine organismi tõstab vererõhku-Naatrium Vee ja naatriumi tasakaal-enam kui poole organismist moodustab vesi, vesi liigub läbi
- angiotensiin I -> angiotensiin II - Peristaltilised liigutused -> tõukab rütmiliselt paar korda minutis uriini tõstab vererõhku otseselt – tugeva vasokonstriktoorse ainena suurendab kusepõide see päsmakestes vere- ja filtratsioonirõhku - Uriini ühesuunalist liikumist reguleerivad lihaselingud -> kusejuha lõpposa kaudselt – stimuleerib aldosterooni sekretsiooni neerupealises -> kutsub ümbritsev avamisling (kusejuha pikilihaskihist) ja sulgemisling (kusepõie esile Na+ ja vee reabsorptsiooni nefronitorukesest ja suurendab sellega plica interureterica lihaskimbust) tsirkuleeriva vedeliku hulka koos vererõhu tõusuga Tunica serosa
kasvule. Suguhormoonid seiskavad kasvu ja luustavad luude epifüüsiplaadid. Suguhormoonide liiga varajane eritumine stimuleerib mõneks ajaks kiiret kasvu ja sugulist küpsemist, aga lõplikud kehamõõtmed jäävad väikemaks. NEERUD 32. Neerude verevarustuse eripära. Nefroni ehitus, filtratsioonirõhk (filtratsiooni soodustavad ja takistavad tegurid), esmasuriini teke, selle hulk ööpäevas. Neerude endokriinne funktsioon. Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteem. Neerude funktsioon 1. Neerud viivab organismist välja üleliigse vee, soola ja metaboolsed jäägid 2. uriini moodustamine, mille koostis pidevalt varieerub - see on oluline osa neerude poolt homöostaatilise funktsiooni realiseerumisel. 3. Hormoonide tootmine 4. Ainevahetusjääkide ja võõrainete (ravimid) väljutamine Neerude verevarustus Veri siseneb neeruarterite kaudu, väljub neeruveenide kaudu. Neerub tarbivad 25% südame minutimahust
2) Reniin on ensüüm (produtseeritskse neerudes), mis hüdrolüüsib peptiidsideme -> angiotensinogeen muutub angiotensiiniks I (inaktiivne) 3) ACE ensüüm (neerudes, kopsude endoteelis) konverteerib angiotensiin I -> angiotensiin II (aktiivne hormoon) 4) Angiotensiin: - suurendab Na /Cl ja vee tagasiimendumist - suurendab K elimineerimist - soodustab neerudes aldosterooni sünteesi, mis dubleerib angiotensiin II toimet - suurendab ADH sekretsiooni -> vee tagasiimendumine (uriin läheb kontsentreerituks) - vasokonstruktisoon kitsendab veresoonte, suurendab vererõhku 5) ANP auurendab Na ja vee elimineerimist, hoiab homöostaasi 6) Endoteliinid säilitavad neerude homöostaasi, reguleeriad Na ja vee elimineerimist (vererõhu tõstev toime)
vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhuja venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin IIks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Nale järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 liitrit. Tunnidiurees 50100ml. 1 Närvisüsteemi füsioloogia
Reniin termolabiilne valk, mis osaleb vere naatriumisisalduse, veremahu ja vererõhu regulatsioonis. Vastavad muutused registreeritakse neerude jukstaglomerulaarkompleksis juurdetoovate arterioolide (vas afferens) juures. Vabanenud reniin toimib inaktiivsele angiotensinogeenile (sünteesitud maksas), muutes selle bioloogiliselt inaktiivseks angiotensiin Iks. Viimane muudetakse ensümaatiliselt koeaktiivseks angiotensiin II-ks, mis stimuleerib aldosterooni produktsiooni neerupeliste koores. Tulemusena piiratakse uriini filtratsiooni ja diureesi. Angiotensiin toimib ak otse südamelihasele tugevdades kontraktsiooni ja suurendades SMM. Osmootse rõhu suhtes tundlikud rakud asuvad distaalse neerutuubuli seinas JGK vastas. Veresoones rõhu ja neerutuubuli distaalses osas ioonide kontsentratsiooni langus vallandavad reniini eritumise. Oluline soodustav faktor on külmetamine reflektoorne veresoonte spasm. NEFROOS
Insuliini füsiol funkts: *Insuliini toime on tugev maksas, lihas- ja rasvkoes, insuliini suhtes on tundlik küllastuskeskus hüpotalamuses, *Insuliin stimuleerib:glükoosi ladestamist maksas glükogeenina, rasvhapete sünteesi glükoosist maksas ja rasvkoes, glükoosi transporti lihasrakku ja ladestamist seal glükogeenina, rasvhapete ladestamisttriglütseriididena maksas ja rasvkoes, valgusünteesi, *Insuliin pärsib: lipolüüsi maksas ja rasvkoes, söögiisu Aldosterooni füsiol funkts:*Aldosterooni sünteesitakse neerupealise koores, zona glomerulosa`s, *Aldosteroon stimuleerib distaalsetes neerutorukestes: naatriumi tagasiimendumist verre, kloori ja vee tagasiimendumist verre, kaaliumi ja H+ ioonide eritumist uriini Kasvuhormooni sekretsiooni regul:*Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: kasvuhormooni riliisinghormoon (GHRH), kasvuhormooni inhibiitorhormoon (GHIH), *Glükoosi madal kontsentratsioon veres
......tagasagar........., tema ülesanded: vt. ülalt --- EPIFÜÜS e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal ja funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist. Hormoonid: • MELATONIIN - kujundab organismi bioloogilist kella (ärkamine-uinumine) • ANDROGALOON – sugunäärmete funktsiooni pidurdamine • ANTIKORTIKOTROPIIN - pidurdab aldosterooni ja kortisooli produktsioon --- 4. Neerupealised jagunevad a).......säsi......b).......koor..... --- Neerupealised paiknevad neerude koha rasvkoes. Säsi moodustab 10-20% kogu näärme kaalust. Koore eemaldamine põhjustab surma (Addisoni tõbi – organismi ärritusele vastupanuvõime nõrgenemine) --- 5. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim..........alarmi hormooniks........, selle ülesanded: • stimuleerivad glükogenolüüsi maksas ja lihastes (suurendades glükoosi
neeruhaigusi; teostatud organ-transplantatsioon; esineb halvaloomuline kasvaja või on tehtud luuüdi transplantatsioon; laps saab ravimeid, mis tõstavad vererõhku; esinevad muud hüpertensiooniga kulgevad haigused (neurofibromatoos, tuberkuloos, skleroos); esinevad intrakraniaalse rõhu tõusu sümptomid (Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007). Arteriaalne hüpertensioon. Primaarset hüpertensiooni lapse- ja noorukieas seostatakse aldosterooni aktiivsuse tõusuga. Umbes 10% juhtudel läheb see üle hüpertooniatõveks. Püsivat hüpertensiooni esineb alates puberteedieast (Uibo jt 2010). Peamisteks riskifaktoriteks lastel on pärilik eelsoodumus, ülekaalulisus, rasvumine. Soodustavateks teguriteks: toitumisharjumised; elulaad, stress; hormonaalne düskorrelatsioon; vähene kehaline koormus; keskkonnategurid; suitsetamine (Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Viigimaa 2007)
28. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Hormoonid ja füsioloogiline roll. Stressi hormoonid. Kaks neeupealist asetsevad neerude peal. Siasemine säsi osa on tegelikult ganglion, mis sekreteerib neurohormoone — adrenaliini (~90%) & noradrenaliini (~10%) — vereringesse. Neerupealise koor sekreteerib erinevaid steroidseid hormoone, näiteks kortisooli ja aldosterooni, kusjuures iseäranis kortisool on hüpotalamuse ja ajuripatsi poolt reguleeritud. Kortisooli sünteesi kontrollib ajuripatsist pärinev AKTH (adrenokortikotroopne hormoon), mida omakorda reguleerib hüpotalamusest pärinev CRH (kortikotropiini-vallandav hormoon). Korisool on negatiivseks tagasisideks nii ajuripatsi kui ka hüporalamuse jaoks. Kortisool: aeglased kataboolsed toimed; vastus pikaajalisele stressile. Suurendab valkude lammutamist lihastes ja easvade lammutamist
Proksimaalne vääntuubul Proksimaalne sirgtuubul Ülejuhteosa (Henle lingu kitsas osa) Distaalne sirgtuubul Distaalne vääntuubul Nefroni distaaltuubulitele järgnevad kogumistorukesed ja kogumisjuhad Proksimaalsed tuubulid – glükoosi, aminohapete, vee, valkude aktiivne tagasiimendumine glomerulaarfiltraadist Distaalsed tuubulid – Na+ vahetus K+ vastu aldosterooni kontrolli all Kogumistorukesed ja juhad – olulised uriini lõplikul kontsentreerimisel (koos säsis olevate sirgveresoontega) Kogumistorukese seina vooderdavad kaks rakuliiki: heledad rakud (enamik) ja tumedad e kiilrakud NEERUKEHAKE. GLOMERULAARNE BASAALNE MEMBRAAN. Ümara või ovaalse kujuga struktuurid, paiknevad koore osas, eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust
kasutatakse ära energia saamise eesmärgil. Adrenaliini toimel suurenevad silma pupillid, pidurdub seedetrakti tegevus. 42. Neerupealise koore sisesekretoorne funktsioon. Neerupealiste koor e. cortex eemaldamine põhjustab surma (Addisoni tõbi) toodab kortikosteroide. · mineraalkortikoidid aldosteroon reguleerib Na ja K ainevahetust. Soodustab kaaliumi ära viimist, kuid Na väljaviimist pidurdab. Vereplasmamaht mõjutab aldosterooni produktsiooni. K ja Na suhe mõjutab ka lihaskontraktsiooni. · glükokortikoidid süsivesikute ainevahetus kortisool, kortikosteroon, reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. Võitlevad organismis põletikuliste protsesside vastu. Päeval toodetakse palju, öösel tootmine peaaegu lakkab. Osade ainevahetus protsesside toimimiseks on vajalik glüko kortikoidide olemasolu, teiste puhul avaldavat kiirendavat, tervendavat toimet.
vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K- liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile vastupidine toime; suurendab ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na tagasiimendumist; oluline osa ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahu regulatsioonis), kaltsitoniin (kilpnäärme hormoon; suurendab Ca viimist luudesse, vabaneb enam pärast söömist, sellega tagatakse imendunud Ca
väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K-liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni – suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile vastupidine toime; suurendab ultrafiltratsiooni ja pidurdab Na tagasiimendumist; oluline osa ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahu regulatsioonis), kaltsitoniin (kilpnäärme hormoon; suurendab Ca viimist luudesse, vabaneb enam pärast söömist, sellega tagatakse imendunud Ca kiirem
annaabi.ee 
