Peritoniit on enamikul juhtudest raskelt kulgev haigus ning ravita tihti lõpeb surmaga. Vastavalt tekkele jagatakse: Primaarne peritoniit: Harvaesinev (~1%). Primaarne peritoniit on enamasti tingitud bakteriaalsest infektsioonist ning 90% juhtudest on monobakteriaalne (enamasti G- pulkbakterid: Klebsiella, E.coli). Tegu tavaliselt spontaanse bakteriaalse peritoniidiga (SBP), kaasuvana esineb portaalhüpertensioon ja madala albumiiniga astsiit (SAAG 11g/L). SBP tekkeks vajalik astsiit. Bakterid satuvad kõhuõõnde hematogeenselt, lümfogeenselt või translokatsiooni teel seedetraktist ilma perforatsioonita. Tekib kuni 10% maksatsirroosihaigetest. Harvemini esineb seennakkus, TB, klamüüdia. Sümptomid: järsk palavik, kõhuvalu, kõhu pundumus, üldseisundi halvenemine, Blumberg+, leukotsütoos, astsiidivedelik hägune ja sisaldab >250 PMN/mm 3. Diagnoosiks ultraheli ja paratsentees
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
nitroosoamiinid metaplaasia ja düsplaasia Histoloogia: erinevat tüüpi ja diferentseerumise astmega näärmerakuline vähk Maovähk (2) Siirded: 1. lümfiga lümfiteed l/s-d 2. verega maks, kops, luud, aju 3. otsesel kokkupuutel söögitoru, 12ss, jämesool, pankreas, peritoneum Kliinik: kaalulangus, vastumeelsus lihatoitudele, survetunne, nõrkus, subfebriliteet, okseärritus - kaugelearenenud vähk: palpeeritav tuumor, astsiit, verejooks, pülorostenoos, kaalulangus Diagnoos: kliinik, rauapuudusaneemia, veri faeceses, gastroskoopia+biopsia, piltdiagnostika Ravi: oluline varane diagnostika - kirurgia: resektsioon jääktuumorita - radiokemoteraapia - palliatiivne ravi (stendid, fistlid) Profülaktika: toitumine, gastriidi ravi ja kontroll Mao patoloogiad Gluteenenteropaatia e. tsöliaakia Etioloogia: Geneetilise soodumusega talumatus
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-
aneemiad jm). Võib tekkida äkki teavuse kaotus, mis seotud aju hapnikuvaegusega. Tursed e ödeemid Vedeliku peetus kudedes. Seotud südame parema poole puudulikkusega. Parema südamepoole puudulikkusel tekib kopsuödeem, kaasneb düspnoe. Südamehaigetel esinevad need jalgadel ja tuharatel, ajapikku võib turse põhjustada naha atroofiat ja rebendeid, mille kaudu tursevedelik välja voolab. Võib tekkida vedeliku kogunemine kõhuõõnde - astsiit. Tsüanoos Naha ja limanahkade sinakaks muutumine. Tingitud hemoglobiiniga seotud hapnikuhulga vähenemisest kapillaarides. Tavaliselt väljendub sõrmedel, huultel. On 2 tüüpi tsüanoosi: TROMB Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid. Tänu sellele protsessile peatuvad verejooksud. Trombi tekke aluseks on (Virchowi triaad): · verevoolu aeglustumine - suurem võimalus vormelementide kokkukleepumiseks.
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik, külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine. Uriin hägune, halva lõhnaga.hematuuria. valulik vahekord. 6. Kuida
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi ajal 2l uriini. Reguleerivad m
annaabi.ee 
Tasuta
~ 3 lehte
4 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid