Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajalugu - mõisted ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vennaskond, organisatsioon, kristlane, kirikumaks, levitaja, paganate, õukond, sõltuvus, sõjameesaraabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad.
generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel
tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu
tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu
seadusi, tsunft hoolitses ka käsitööliste meelelahutuse eest. Millised piirkonnad olid 2 aastatuhande algul kõige edukamad? V:Lübeck ja...................................................................... Kui kaua kestis hansakoge reis Tallinast Lissaboni? V: u. 36 päeva. Miks oli võimalus Eestil keskaegses kaubanduses tähtsat rolli möngida? V: Eestist saadi soola ja Eesri asus geograafiliselt soodsal kohal. HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond TSUNFT-käsitööliste ühing HANSAKAUBANDUS- Kaugkaubandust olis raske üksi teha seega tehtigi HANSAKAUBANDUS ehk kambakesi korrladati see ära GILD-suurem organisatsioon mis koosnes tsunftidest Miks õhutas paavst kristlasi rikkuma üht 10 seadusest, mis kkelas tappa? V:Paavst tahtis tagasi saada Jeesus Kristuse haua. Millistel kaalutlustel vastas paavst Urbanus II Bütsantsi keisri Alexios I abipalvele? V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge
vaimuliku orduliikmeid. Asutati 1210, ordu liige pidi elama vaesuses, elatades end almuste või lihtsa tööga, pidi käima paljajalu nii suvel kui talvel, peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed, usutõseid selgitatid lihtsas rahvakeeles. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Miks lõhenes ristiusu kirik Suure skisma (1054) käigus? Mille poolest erineb katoliku kirik õigeusu kirikust. Milline oli katoliku kiriku hierarhia, Rooma paavsti staatus. Miks olid tähtsad paavstid Gregorius Suur, Gregorius VII, Innocentius III. Mis olid 7 sakramenti, palverännakud, pühad reliikviad, inkvisitsioon, kirikukümnis. Lõhenes sest Rooma paavst ja Konstantinoopoli
Michael Cerularius-Konstantinoopoli patriah,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Leo IX heitsid vastastikku teineteist kirikust välja. Heinrich IV- oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog. Ta oli Heinrich III poeg. Aquino Thomas -teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat.Tuntumad teosed on Summa Theologiae(Teoloogia summa) ja Summa contra gentiles(Summa paganate vastu) Innocentius III-paavst,kes saavutas suurima ilmaliku mõju,mis ühelgi paavstil kunagi olnud on. Clemens V-oli paavst 1305 1314. Ta oli 195. paavst ja esimene Avignoni vangipõlve paavst. Clemens VII-oli paavst 1523-1534.Ta oli 219. paavst ja teine paavst, kes pärines Medicite suguvõsast. Martinus V- oli paavst 1417-1431. Ta oli 206. paavst.Oddone Colonna sündis Genazzanos 1368, kuid tema sünnikuupäeva kohta puuduvad kindlad andmed
meistriks saada oli praktiliselt võimatu. Õpipoisi õpiaeg olenes ala keerukusest (2-3 a., aga ka 10-12 a.), siis saadi selliks. Kaupmehed olid koondunud omaette gildi Suurgildi - koosnes jõukamatest kaupmeestest, kelle kätte oli rae kaudu koondunud ka Tallinna juhtimine. Suurgildi hoone valmis 1410 (praegune Ajaloomuuseumi hoone). Suurgildi võisid kuuluda vaid kohalikud abielus kaupmehed (pidid omama maja ja naist). 1399. tekkis vallalistest kaupmeestest Mustpeade vennaskond. Kaitsepühakuks oli neeger püha Mauritius. 1517 omandas Mustpeade vennaskond maja Pikal tänaval. Linnaelanike enamuse moodustasid eestlased, kes tegutsesid peamiselt lihttöölistena, kuid vähemal määral ka väikekaupmeeste ja käsitöölistena. Suur osa linnaelanikest ei omanud kodanikuõigusi, nad töötasid kaupmeeste ja käsitööliste juures majateenijatena jm. raskematel töödel, elasid väljaspool linnamüüri asuvates
Ülesanded : *reguleerisid tootmist *kaitsesid turgu *korraldasid kutseettevalmistust *hoolitsesid oma liikmete eest , ka abivajajate leskede ja orbude eest *tagas oma liikmetele seisukohase elu skraa tsunfti põhikiri, kinnitatud rae poolt : määras ära meistritingimused , määras tsunftiliikmeks saamise korra. Analüüsi tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav? Gildid, ülesanded. Suurgild, Väikegild, Mustpeade vennaskond. Gild kaupmeeste või käsitööliste tsunftide seisuslik ühing, mis kaitses oma liigmete õigusi ja eesõigusi , korraldas ühisüritusi. Suurgild jõukamata, abielus saksa kaupmeeste ühing Väikegild käsitööliste tsunfti ühing. Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste ja kaubamehe sellide ühing Millised olid linnakodanike kohustused? *vahiteenistus linna müüril ja tornides *linna sõjaline kaitse *osalemine linnale vajalikel töödel *maksude maksmine
· Lõppesid feodaalsõjad Euroopas, kuna rüütlid said oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada Idamaades. · Veneetsia ja Genova said poliitilise ja kaubandusliku ülevõimu Vahemerel tänu Konstantinoopoli kui konkurendi rüüstamisele 1204. · Laienes eurooplaste silmaring. Euroopasse levisid Idamaadest uued tavad ja ideed. · Sõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust rüütlid nägid end Kristuse eestvõitlejatena paganate vastu. 5. Tsentraliseeritud monarhia kujunemine tugev ja hästi toimiv kuningavõim. a. Prantsusmaal: · Karolingidest kuningate nõrkus, kuna puudus tegelik võim vasallide üle. · 987.a. läks kuningatroon üle Capet'le (kapetingide dünastia algus), kes pani aluse kuningavõimu tugevdamisele. · Tema järglased allutasid uusi alasid, suurendades kuninga domeeni. b. Inglismaal: · 1066.a
vajadusel andma laenu jms.Senjöör (prantsuse senior vanem) oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim.Territooriumi kõrgemat senjööri (kuningat, vürsti, hertsogit) nimetati ka süserääniks. Feodaalsuhete kujunemise põhjused 1. uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Rüütel- professionaalne sõjamees. 2. vajadus luua stabiilne võimustüsteem. Läänipüramiid- feodaalne hierarhia, mille tipus oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Immuniteedikiri- kohustustest või osalemisest vabastav dokument. Lään see on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelli ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks. Enamasti läänistati vasalli pojale pärast esimese surma maatükk edasi, kui ta astus sama feodaali teenistusse. 9-19 saj
See reguleeris 2 vaba kui ideoloogia ülesandeid , mõjutades inimese-senjööri ja vasalli suhteid. igapäevaelu. Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla. Keskaja alguseks peetakse* 476 a, kui kukutati viimane L- Rooma keiser. See pani alguse vanaaja orjanduslikule ühiskonna kriisile. Seda sai ületada muutustega, mis üks ajastu(orjandus) kasvas üle teiseks (feodalismiks) Keskaja lõpuks peetakse kas * Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal. * Ameerika avastamist kolumbuse poolt 1492 aastal
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
loend (paikkonniti erinev), mille järgi arvestasid preestrid oma kalendrit. Feodalisimi samastatakse keskajaga, feodalism on valesti mõistetud. Feodalism ei ole keskaeg, see on kasutusele tulnud hiljem, tähistab omanikusuhteid. Feodalism on vana korra ühiskonna korraldus. · Aadel valitsev kiht. · Ühiskond jaguneb privileegidega seisustesse (läänikord Francois gaanshoff = feodalism 11. - 13. sajandil). 2 · Talupoegade sõltuvus. · Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest.
sajandiks olid läänepoolsed läänemeremaad saanud kristlikuks, kuid mere idakallas polnud veel kaasatud katoliku kirikuorganisatsiooni. Taani ristiti ja sinna rajati esimesed piiskopkonnad (Lundi) juba 10. sajandi lõpul. Norras, Rootsis ja Islandil levis kristlus aeglasemalt (nõrk kuningavõim). Eestist ida pool paiknesid õigeuskliku Venemaa olulised keskused Novgorod ja Pihkva. 12. sajandil hakkab eestlaste ja teiste ristimata rahvaste kujutamine ühte sulama paganate kuvandina, mille keskseks jooneks ebausukommete harrastamise kõrval sõjakus ja metsikus. See pidi õigustama nendele maadele sooritatud sõjaretki. Läänemere idarannik oli saksa ja taani jaoks kui paganlik vöönd. Ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule distsipliinile, mille osaks olid kirikukoormised. Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi ristimisaktile järgnema, seda igapäevases hinehoiutöö, jutluste kuulamise ja pihi läbi.
et keiser pidi edaspidi sõltuma kirikust. Ristisõjad Põhjused 1. Katoliku kiriku pühasõja doktriin. See tähendab, et katolik kirik kogu maailmas peab pühasõda oma usu nimel · doktriin poliitikas sõnastatud põhimõte 2. Paavstid püüdsid enda kätte haarata kogu kristliku maailma juhtimise 3. Ametlikuks põhjuseks toodi Kristuse haua vabastamine paganate ehk moslemite käest 4. Majanduslikud põhjused olid suurte alade ja linnade haaramine 1095 Clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja moslemeid välja ajama. Hüüdlauseks sai: " Jumal tahab seda!" Esimene ristisõda (1096-1099) Ristisõdadest olid huvitatud feodaalide teised ja kolmandad lapsed, kuna sõda tõotas neile rikkust ja rakendust (esimene poeg päris isa varanduse). Alates 1096. aastaks hakati Pühale
50 sõjakäiku, ise osales u. 30-s 800 a. kroonis Rooma paavst Karli keisriks 4. Karolingide impeerium - Suurriik, millel puudus sisemine ühtsus - 843 a. Verduni lepinguga lagunes Frangi riik kolmeks: lääneosa (kujunes Prantsuse kuningriik) keskosa (kuj. Itaalia kuningriik) idaosa (kuj. Saksa kuningriik) 5. Karolingide panus kultuuri arengusse - Austati antiikkultuuri karolingide renessanss - Karl Suure õukond kui kultuurikeskus - Rajati ilmalikke koole - Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber §6 Feodaalsuhete kujunemine Lääne Euroopas 1. Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile
senaatorid, sest senatil ei olnud piisavalt piiskop, sümboliks võti (usuti, et tema sõnaõigust. Peale teda võimul Octavianus. kätte usaldati taevariigi võti). Pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal Paulus apostel, esimene kristliku oli poeg. Uuendas kalendrit, võttes ideoloogia tõlgendaja ja väljatöötaja, kasutusele Juliuse kalendri aktiivne kristluse levitaja Kleopatra hellenistliku Egiptuse viimane misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias. valitseja. Oli suhtes Julius Caesariga, kes ta Ta võitis kristlusele juurde palju Egiptuse troonile pani. Peale Caesari surma poolehoidjaid, sümboliks mõõk. 29. võrgutas Marcus Antoniuse, kes oli Rooma juuni, peeterpaulipäev on apostlite poliitik ja väejuht. Peale Octavianuse Peetruse ja Pauluse päev, kuna Peetrus ja
- Münditi oma raha (Tallinnal & Tartul) - Linna sissetuleku eest hoolitsemine - Sekkumine kodanike isiklikku ellu - Rõivakorraldsed tikteeris moodi Rahvastik: juhtiv positsioon sakslaste käes. Kõnekeel: alamsaksa keel; pärinesid peamiselt Põhja-Saksamaalt; kohalik rahvas e. ,,mittesakslane"; muud rahvad hollandlased, soomalsed, taanlased, rootslased. Gildid: suurgild Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon. Mustpeade Vennaskond ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike. Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe. Tallinnas Püha Kanuti Gild keerukamad käsitööharud ja Püha Olevi Gild lihtsamad käsitööharud. Gildidel olid omad traditsioonid, millega tugevtati liikmete ühtekuuluvustunnet.
Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal Saaga vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutustus ,,Vanem Edda" viikingite eepos ruunikirjas Misjonär ristiusu levitaja, ülesandeks kuulutusega saavutada mittekristlaste tulek kristlaste hulka Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas Katedraal toom- ehk peakirik Kanoonik Toomkapiteel nõuandvaks ja kaasotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel Sinod vaimulike koosolek piiskopi eestistumisel Visitatsioon piiskopi külastus oma piiskopkonna kirikutes ja kloostrites , jälgides ordureeglite kinnipidamises
Koos kaupmeestega ilmusid katoliku kiriku misjonärid. Esimene Liivimaa piiskop Meinhard tegutses Väina jõe suudmes, liivlasid ristiusku pöörates. 1184.a. ehitati Üksküla (Iksile, Uexküll) linnus. Paganlike liivlaste vastu võideldes sai surma teine Liivimaa piiskop Berthold. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati Albert Buxhoevden, kes oli energiline ja auahne vaimulik. Albert seadis oma elueesmärgiks Läänemere paganate ristimise. 30 aasta jooksul suutis ta selle programmi teostada. 1201 ehitasid Lüübeki kaupmehed Väina jõe suudmesse kaubanduslikuks tugipunktiks Riia linna, mis sai piiskopi Alberti tegevustele baasiks ning oli sajandite vältel saksluse tähtsamaid kantse Läänemere idakaldal. 1202 kuulutas paavst ristisõja Maarjamaaks nimetatud Vana-Liivimaa ristiusku pööramiseks. Alberti eestvedamisel asutati Mõõgavendade ordu.
Saksa-Rooma keisririik. Iga Saksa-Rooma keiser pidi vallutama Rooma linna ja laskma paavstil end kroonida. Karl suure riik: tegemist oli sõjalisel teel ühendatud erinevate aladega, mis said igaüks iseseisvalt hakkama ja olid vaid sõjalisel teel koos hoitud. Riigil puudus kindel keskvõim ja isegi pealinn, samuti ühtne raharinglus, seadusandlus ja isegi ühtne maksusüsteem (makse maksti tavaliselt kohalikele feodaalidele, kuninga õukond reisis ühe feodaali juurest teise juurde ja elas kogu aeg kellegi kulul). Karolingide renessanss hakati taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit, õukond kogus enda ümber teadlasi, kunstnikke ja kirjamehi. Kultuuris oli eesmärk saavutada antiik-rooma tase. Rajati ilmalikke õppeasutusi. Kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalike münte Karl Suure rahareform
paavst või tema esindaja. Selle sümboliks anti üle sõrmus ja karjuse sau (sümboliseeris piiskoppi kui inimeste karjast). Tähendas seda, et piiskopil on võim oma alamate hingede üle. Nimetati ilmalik investituur tähendas maavalduse üleandmist. Seda viis ellu keiser või keisri esindaja. Sümbolina anti üle valitsemissau ehk skepter, mis sümboliseeris võimu piiskopkonna maade üle. Legaat paavsti saadik, kuuria paavsti õukond, bulla paavsti ametlik seisukohavõtt (dokument) 11-12.saj suudeti paavsti võim hiilguseni viia. Siis hakkas paavsti autoriteet langema, kuna ristisõjad kaotati. 19. Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud Vaimulik ordu on usuline ões (nunnad)- või vennaskond (mungad), kelle peamine eesmärk oli jumala teenimine. Elasid kloostris. Kloostrid hakkasid Euroopas tekkima 4.saj. Vaimulikud ordud said oma nime kas vaimuliku ordu rajaja või esimese ordu kloostri asukoha järgi
kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Lõppes eesti kuningate tapmisega. Linnaõigus- keskaegse linna õiguslik alus, maaisanda antud, see tagas linnakogukonnale autoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse. Raad- linna valitseja, mille suurus sõltus linna suurusest, kõrgeim linnavõim. Gild- kaupmeeste ühing keskaegses linnas (Suurgild ja Mustpeade vennaskond) Tsunft- käsitööliste vennaskond. Tsunftisundus- kord mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel, selle kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe v teise käsitööga tegeleda. Skraa- tsunfti põhikiri, mis reguleeris tsunfti ja ka gildi põhielu. Hansa Liit- nii linnade kui ka individuaalsete kaupmeeste organisatsioon.
Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS · Saksamaa majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti mäetööstuses. · Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt. KIRIK JA VAIMUELU · 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu 1414-1418 paavstivõimu ühtsuse taastamine. PROBLEEMID
Hõimu liikmed olid kuningad, ülikud, talupojad ning ka orjad olid ühiskonna osa. Hõimu tipus seisis kuningas, kellel oli u 50 sõjamehest koosnev saatjaskond, kes olid samuti ülikute kihist. Sünnieliit ( kuningad ja ülikud) erines oma eluvormis selgesti rahvahulkadest, kuid kaks teineteisest lahutatud kultuurikihti elasid ühiskonnas rahumeelselt koos. Talupoegkond sõltus ülikutest, kellele toodi reeglipäraseid annetusi ehk tavasid. Isand, kellele annetusi toodi, oli sõjamees ning tal polnud aega tegeleda põlluharimisega, sellepärast toodi talle annetusteks nt süüa. Ülikute kui sõjameeste ülesanne oli kaitsta hõimu sõjas, talupoegade ülesanne oli tagada üliku heaolu ja elulaad. Kummalgi poolel olid omad ülesanded, oma vajadused ja kindel teadmine teise poole erinevustest. Isiklikel suhetel põhinev riik: Keskaja riik põhines isikutevahelisel ühendusel. Suhe oli riigi alus. Isiklikel suhetel põhineva riigi mudel pärineb germaani rahvaste seast.
· Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Hansa Liitu ( Põhja- ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu. · Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. · Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid.
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732
· Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus: · Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Hansa Liitu ( Põhja ja Läänemere äärsete kaubalinnade liit) kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja UusPärnu. · Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. · Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. · Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised:
Vene oma leetopissid jutustavad Läti aladest vähe, Polotskis oma leetopisside traditsiooni ei olnud või see ei ole meieni lihtsalt jõudnud. Me teame Eesti kohta seda, mis oli al aastast 1200. Vene linnad olid Euroopa mõõdus väga suured linnad - 20-30 tuhat inimest. Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elanikke oli 10-12 tuhat. 12. sajandi keskpaigast al ilmuvad teated selle kohta, kuidas Baltikumis tehakse Skandinaaviasse vallutusretki - kõige tuntuma on Sigtuna vallutuslugu paganate poolt, aga me ei tea, kes need paganlased olid. Sigtunat siiski ei hävitatud nagu väidab Eesti ajaloomüüt. 12.-13. sajandist pärit "Taanlaste vägiteod" on mainitud eestlaste röövkäigud 1170. aastatel. Et need käigud ilmuvad allikates nendel aegade võib järeldada, et neid retki enne ei olnud? Saagakirjutamine algabki alles sel ajal. Mil määral ka kristlus võis olla enen ristisõdade ajajärku levinud Baltikumis - 12.-13. saj vastandatud pilt paganarahvast ja ristirahvast on
Keskajal ei olnud linna juhtiv roll sugugi mitte nii enesestmõistetav kui praegu. Missuguse arengu tegid linnad läbi Lääne-Rooma lagunemisest kuni keskaja lõpuni? Millal toimus linnade kiirem areng? Millal olid suuremad madalseisud? Missugused olid uue linna tekkeks vajalikud eeldused? Linnamüüride vahel elas inimeste koguaervust vähem kui kümnendik. Barbarite vallutused olid Lääne-Rooma linnad kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud. Linn oli pool-agraarne ja selle vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest kestis khni 15. sajandini. Kujunemiseks oli neli eeldust: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Kauplemisel oli sama tähtis roll, kui kirikutel ning just sellest saigi alguse linnade ja linlikuse kiire areng. Tekkis spetsialiseerunud käsiööliste kiht, mis pani aluse kaubandustootmisele. Linnastumise kasv jätkus kuni 14. sajandini, mil katkuepideemia ja Saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid
annaabi.ee 
