lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ("ästid")- Rooma geograafid ja ajaloolased on kirjeldanud läänemere rannikul elavaid rahvaid , esmakordselt aastal 98 pKr pandi Tactiuse poolt kirja rahvas aestid. Tänapäeval arvatakse õldiselt, et aestidena nimetati põhiliselt balti hõimusid. Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi. Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus
põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all mõeldi põhiliselt balti hõimusid, võimalik et ka eestlaste esivanemaid Fennid- üks võimalikust versioonist eestlaste esmamainimisest, kus eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka
kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad. Väeüksuseks oli malev. Eestlased olid kindlustatud linnuste ja relvadega e võrdne varustus naabritega. Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur. Eestlased uskusid muinasajal, et kõik elusolendid omavad peale keha veel erilist väga või jõudu. Pühadeks paikadeks kujunesid ohvripaigad hiied või üksikud puud, Hiiepuu alune, allikad, kivid, mäed...
riigiametnikud) Seadused- võrdsus seaduste ees, seadused olid ülimuslikud, õigus kohtumõistmisele ja edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a
savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. Aestid- Rooma geograafide ja ajaloolaste poolt kirjeldatud Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Fennid- Rooma geograafid ja ajaloolased nimetasid nii soomlasi. (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Tuudid- Nii nimetati Vene kroonikates eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi. Aletamine- algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks, siis lastakse maa-ala võssa kasvada. Paari aasta pärast kasvanud võsa raiutakse ning põletatakse ja maad saab jälle kasutada.
kuivama,nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt. "fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal 4 Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Kalevipoja sängi-tõõpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale,juna
väetis. maaviljelus põhiliselt oli levinud söödiviljelus, kus põld jäeti mõneks aastaks karjamaaks, et looma sõnnik väetaks maad. kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid Kuna oli vaja metalli, tihenes suhlus Kesk- Rootsi, Gotlandi ja Edela Soomega. Peamised artikklid olid keraamika ja metall. aestid Aastal 98. Tacituse poolt mainitud rahvas, kes olid balti hõimud ja võimalik, et ka eestlased. fennid Eestlasi võidi ka fennide hulka pidada, kes oli tegeligult soomlased. Tacitus kirjanik, kelle raamat historia on esmakordne ajalooline teos, sellest ka ajaloo nimi. Kivikirstkalmed Kalme, kus oli inimene maetud kiviringi keskel asuvasse kirstu(Jõelähtme) laevkalmed - Laevakujulised kalmed ehk kivid olid laeva kujuliselt ümber surnu. (Sörve) tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) Tarandkalmes olid kivi laotud
Varane metalliaeg...raud, nagu pronkski, ei toonud kaasa kiiret murrangut ja ei suutnud välja tõrjuda luust tööriistu... sellepärast nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaega ühiselt varajaseks metalliajaks. Aletamine...metsa põletamine ja samale maalapile põllu rajamine. Maaviljelus...põllukultuuride kasvatamine. Kaubanduse areng ja peamised kaubaartiklid... Aestid...arvatavasti Balti hõimud///vb loeti nende hulka ka eestlaste esivanemaid. Fennid...tähistas põhiliselt soomlasi///pole välistatud,et estlasi loeti ka nende hulka. Tacitus...mees geograaf või ajaloolane, kes pani esmakordselt kirja rahvuse "aestid". Kivikirstkalmed...maapealsed//suurtest kividest...3-8m läbimõõduga ring/selle keskel põhja-lõuna-suunaline kirst./peale kuhjati väiksematest kividest küngas...samuti võis olla rohkem kiviringe kirstu ümber või sis rohkem kirste ringi sees..
tõus. Suurenes kaubavahetus välisriikidega. Kujunes välja tüüpiline rehielamu. Vili korjati kokku ja pandi rehe alla kuivama, sest põllul vili valmis ei saanud. Rehielamud olid ehitatud palkidest, maani ja tegevusi tehti koos ühes ruumis. Kujunes välja perekondlikkus, individualism. Hakati rohkem tegelema käsitööga, paranes relvade kvaliteet. Rauaajast on pärit kõige varajasemad nimetused rahva kohta. AESTID, FENNID, TSUUDID. Kasvas inimese arv, parem ja rohkem toitu. Hakati rajama linnuseid, kõige rohkem asus linnuseid L-Eestis, sest seal tuli kõige rohkem vaenlasi. Mägilinnus (Otepää) Looduslike küngaste otse ehitati linnused müüridega. Neemiklinnus Looduslike poolsaartele ehitati, kolmest küljest kaitses jõgi, neljandale küljele rajati vallikäär.(Keava) Ringvalllinnus e. maalinnus (Varbola) rajati kunstlikult kõrgem koht, linnusele tehti ümber muldvallid ja palkseinad
aastatuhande esimesel poolel pKr. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on kuni 60m ja sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid. Fennid Eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. Linnamägi Mägi- ja neemiklinnused olid kõige levinumad linnusetüübid, mida tuntakse rahvasuus linnamägedena. Kohtab neid Eesti mandril, v.a Lääne- Eesti Maalinn Ringvall-linnuseid iseloomustab kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse ka maalinnadena.
Mõnes kohas ka linnuse sees küla. Paranesid relvad-sõjakad Pärit kõige vanemad muinasteestlaste nimetused. Aestid,fennid, tsuudid(ida pool) Rauaaeg ka nn viikingiajastu. 9- 10saj üldiselt. Kaubatee läks Eestis juurest. Viikingid käisid ka Eesti alasid ründamas Eraldi räägitakse ka eestlaste
- Tarandkalmed kivikalme, mille sisekonstruktsiooni moodustasid suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt; surnuid maeti põletatult - Rahulik sõdadeta ajajärk edusammud majanduses Eestlaste esmamainimine - Rooma geograafid kirjeldasid Läänemere rannikul elavaid rahvaid - 98 pKr pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas "aestid" (arvatavasti balti hõimud) ja "fennid" (soomlased) ei ole kindel kelle hulka eestlased kuulusid - Eesti jagunes 3 suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti (muistsed hõimupiirkonnad) 4.Rahutud aastasajad Linnuste rajamine - Keskmisel rauaajal muutusid olud rahutuks linnused - Rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele, looduslikult vähekaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall (liiv +
taas üles põlispõllundus ehk künnipõllundus, maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga tarandkalme maa sisse rajati ristkülikuline kividest laotud tarand, sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid. fennid eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. tsuudid - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. sossulid Izjaslavi kroonikas nii nimetud eesti hõimud linnamägi mägi- ja neemiklinnused, kõige enam levinud tüüp Mandri-Eestis maalinn ehk ringvall-linnused, kunstlik vall linnuseõue ümber, Saaremaal ja Lääne-Eestis
Keskaja majandust on nim naturaalmajanduseks ühest küljest toodeti kõik kodus, importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling. Karolingide ajal tulid kasutusele hõbemündid denariused ehk fennid või pennid. Väärismetalli oli vaja selleks, et tasuda idamaalastele, kuna läänes polnud nii palju väärtuslikku, mida nad tahtnuks. Kuldmündid polnud aga sobilikud igapäevaseks kauplemiseks need olid liialt väärtuslikud. Samuti kulus palju kulda ehete jaoks. Karl Suur viis läbi rahareformi, mille loodud uus süsteem koosnes kolmest ühikust: nael (libra - £) 20 gillingit (sillingit) 12 denaari (penni). Sealjuures valmistati ainult penne, teised olid mõõduühikud
annaabi.ee 
