MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õn...
Molotov Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Esimene salaprotokoll eiras rahvusvahelisi õigusi ja jaotas Vahe- Euroopa NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest NL kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse ...
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisapro...
Eesti II maailmasõja ajal MRP *Revansistlikud ideed tõusid esile Saksamaal, kui seal tulid võimule natsionaalsotsialistid, keslubasid likvideerida rahulepingute ebaõigluse. Saksamaa käivitas üldise sõjaväekohustuse ja käivitas relvastusprogrammi, hõivas demilitariseeritud Reini tsooni, sõlmis teistega Kominterni-vastase pakti. NSVL tahtis viia kommunismi kogu Euroopasse. Lääneriigid ei suutnud rakendada agressorite suhtes resoluutseid meetmeid. Alles hiljem seadsid Prantsusmaa ja Inglismaa sihiks Saksamaa-vastase liidu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et on nõus lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed Balti riikides, ida-Poolas ja Bessaraabias. 23.08.1939 sõliti MRP, Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungi leping, millega jagati omavahel Ida-Euroopa. Baaside leping *Kui uus maailmasõda puhkes, säilitas Eesti range neutraliteedi, et vältida riigi sattumist relvakonflikti. Moskva ootas oma plaanide käivitamis...
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem tei...
Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmas...
1) kuidas mõjutas majanduskriis saksamaad/ tema sise- ja välispoliitilisi eesmärke ja kuidas need realiseerisid Saksamaa elas ülemaailmset majanduskriisi üle suhtelikselt rängalt, kannatades näiteks suure tööpuuduse all, mis hõlmas ligi 40% elanikkonnast, hüpperinflsioon, meeleheide. Sisepoliitilisteks eespärkideks seadis Hitler selle, et ta soovis juhtivatele positsioonidele rohkem natse, mille tõttu kutsus kokku erakorralised valimised. Vaatamata sellele, et ta enamust ei saanud, ei soovinud kommunistid hitleriga koostööd teha. Selle tõttu saigi Hitler kogu valitseva positsiooni enda kätte. Toimus ka riiklik reguleerimine ning tootmine allus plaanimajandusele. 2) Eesti sisepoliitilised/majanduslikud probleemid, põhjused, kuidas püüti lahendada ja kas õnnestus? Rahvas võõrandus riigist, suurparteid ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitil...
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
Teheran 1943 talvesõja lepingu sõlmimine 1940 müncheni sobing 1938 potsdami konverents 1945 komiterni vastane pakt 1936 el-alameini lahing 1942 molotov-ribbentropp - 1939 pearl harbor 1941 ühepoolne versailles lepingu tühistamine 1935 normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Ro...
Teine maailmasõda 1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleand...
Ajaloo kontrolltöö teine maailmasõda Toimumisaeg: september 1939 mai 1945 Põhjused: Saksamaa ja Nõukogude Liidu soov realiseerida oma ideoloogiad natsionaalsotsialismi ja kommunismi Molotov-Ribbentropi pakt võimaldas laiendada sõda totaalseks lääneriikide lepituspoliitika enne sõda millega ei sekkutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu kasvavasse agressiooni 1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast....
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.0...
Vjatšeslav Molotov Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov sündis Vjatka kubermangus, Venemaa keisririigis 1890. aastal. Ta oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga. Molotov oli Nõukogude Liidu väisasjade rahvakomissar. Ta tegeles mittekallaletungi lepinguga Teise maailmasõja eel. 23. augus...
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud. Lk 72-77
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
TEINE MAAILMASÕDA 1.TEISE MS PÕHJUSED 1.Poliitilised eeldused - Versailles´ süsteem osutus ebapüsivaks.Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2.Majanduslikud eeldused - Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et viia Saksamaa maj.kriisist välja ja tagada majanduslik õitseng. Nõukogude Liidu maj.poliitika põhiees-märk oli tugeva sõjaväe(Punaarmee) ülesehitamine,mille vajalikkust õigustati välisriikide vaenulikkusega, kuigi oma riigi kodanikud elasid hirmsas vaesuses.Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. 3.Ideoloogilised eeldused - Hitleri põhiidee oli,et Saksamaa rahvas vajab eluruumi, mida aga tuli jõuga hankida naberrahvastelt.Seega oli välisriikide ründamine igati õigustatud. Stalin unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.Selle saavutamiseks oli NSV Liit valmis rakendama sõjajõudu. Molotov-Ribbentropi Pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid ...
Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisi...
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõda algas 1.septembril 1939 aastal. Saksamaa tungis Poolasse ning Hitler lootis, et lääneriigid jäävad pealtvaatajateks, kuid juba 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Poolasse sisenes ka Punaarmee, mis vallutas Poola idaosa ning lõppes 2. septembril 1945 Jaapani kapituleerumisega. Viimane sündmus jättis maailma valitsema kahel suurriigil: Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Osa II maailmasõja konflikte jätkus kodusõdade ja vastupanuliikumistena.Sõjas tapeti üle kümneid miljoneid inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi.Näiteks Vilniuse kri...
TALVESÕDA Risto Tõldsep IX klass TALVESÕDA • Sõda Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. • Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulu...
Gustav Adolfi Gümnaasium Vjatseslav Mihhailovits Molotov Referaat Martin Põhjakivi 9. A klass Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus - 3 Päritolu ja varajane elu - 3 Varajane karjäär - 3 Peaminister - 3 Välisminister - 4 Sõjajärgne karjäär - 5 Kokkuvõte - 6 Pildid - 7 Kasutatud kirjandus - 8 SISSEJUHATUS Vjatseslav Mihhailovits Molotov (9. Märts 1890 8. November 1986), Vene poliitik ja diplomaat, ta oli 1920. aastatest Nõukogude valitsuse juhtkuju, mil ta tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, kuni 1957. aastani, kui ta arvati välja Keskkomitee poliitbüroost Nikita Khrushchevi poolt. Ta oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi- Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime moloto...
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arv...
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
Miks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõ...
Ajalugu 1. Mis sündmust kutsutakse Müncheni kokkuleppeks? Mis riik sellest võitis? Põhjenda Itaalia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel 29.09.1938 Münchenis sõlmitud kokkulepe, millega loovutati Tsehhoslovakkia saksa elanikkonnaga ala (Sudeedimaa) Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletun...
Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike...
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rah...
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
AJALUGU Eesti II Maailmasõja ajal Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Sellele kirjutati alla 23.08.1939 Moskvas. Allakirjutajateks olid NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Leping kaotas kehtivuse 22.juunil 1941.a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks s...
Baaside lepingu sõlmimise ajendiks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl...
Talvesda Talvesda toimus Nukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km ...
1. Täida lüngad Teine Maalimasõda algas 1939 1. september Saksamaa kallaletungiga Poolale. Kuna MRP salaprotokolli järgi kuulusid Soome ja Balti riigid NSV mõjusfääri, suus sundis viimane Eestit, Lätit ja Leedut sõlmima mittekallaletungi pakti. Sellega toodi Balti riikide territooriumidele NSV Liidu sõjavägi. Ainsa riigina keeldus paktist Soome, kelle vastu NSB Liit alustas 1939. aastal Talvesõda. NSV Liidu vastase välksõja läbiviimiseks koostati Saksamaal Barbarossa plaan, mille järgi piirati ümber Leningradi linn ja jõuti Moskva linna lähistele. 1941. a. suvel kujunes Hitleri vastane koalitsioon, mille liikmesriikideks olid SuurBritannia, Nõukogude Liit ja USA. Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõj...
Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani ...
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai en...
Sõja põhjused On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tä...
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stal...
Rahulepingud Rahulepinguid on meie ajaloos sõlmitud üpriski mitmeid. Nende eesmärk, aga pole alati olnud ühine, et tagada rahu. Nii mõnegi rahulepingu tagaplaanil asetses salajane lisaprotokoll, mille eesmärgiks ei olnud midagi head vaid vastupidiselt, kas teiste riikide terriotoorimi üle võtmine või riikide nõrgestamine, et ellu viia oma vallutusplaane. Riikidel oli vajadus rahulepingute järgi peamiselt sõjajärgsel perioodil, et kindlustada oma riigi tagalt või rahu enda kodumaal. Rahulepingute algatajad oli peamiselt suurriigid, nagu näiteks: Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa. Minu arvamuse kohasel muutsid maailma, aga enim Versailles rahuleping, mis oli Saksamaa ja liitlasrikide vaheline. Selle käigus püüti Saksamaad võrdustada teistega, vähendades tema asumaid. Suure osakaaluga olid ka Brest-Litovski rahuleping ning Molotov-Ribbentropi pakt. Viimane neist on ehtne näide, et rahulepingus polnud va...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juun...
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...
STALIN LÄHIVAATES. Stalin, sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Dzugasvili elas väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. Noor Jossif lõpetas 1894.a Gori vaimuliku kooli ja astus Tbilisi vaimulikku seminari, kuid heideti sealt marksismi propageerimise pärast 1899. a välja. 1898. aastal astus ta kommunistlikku parteisse ja oli 1901. aastast elukutseline revolutsionäär. 1906 aasta juunis abiellus Stalin gruusia iluduse Jekaterina Svanidzega. 1907.a oktoobris, kuus kuud pärast poja sündi suri Jekaterina tüüfusesse. Poja nimi oli Jakov. Ta õppis ülikoolis ning oli 15a. kui isa võimule tuli ning 1943.aastal tapeti ta põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist. 1918 ...
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude s...
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Teistel andmetel sündis ta siiski 1878. Stalini õige nimi on Dzugasvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALINi vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin kolaitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sunnitud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel, Lääne ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin...
Kõik, mis kunagi oli Raamat „Kõik, mis kunagi oli” jutustab loo 1939. aasta Võidupühast kuni 23. augustini 1939. aastal, mil sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi pakt. Raamatus toimub sündmustik Eestis, alustades Palunurmest ning lõpetades Tallinnaga, kus peategelane Inge koos oma vanaisaga elas. Inge oli peale Palunurmest lahkumist tihedalt seotud oma sugulastega, kellega ta eelnevalt niivõrd kokku ei puutunud. Raamat polnud niivõrd köitev, kui arvasin seda alguses olema. Paljud tähtsusetumad tegelased ning üsna ootamatul hetkel toimunud teemavahetused tegid lugemise ebameeldivamaks, kui see oleks olnud konkreetsemalt kirjutades. Samas andis kirjutatu üsnagi hea ülevaate Eestis elust ja olust, nii vaesete kui ka nimekamate inimeste puhul. „Kõik, mis kunagi oli” sobiks just seletamaks lahti Eesti sõjaeelse ajaloo viimase iseseisvussuve tavainimeste elu, mitte sellal toimunud muu...
II MS Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad...
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Töö...