haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel. Baltimaad peale Ida-Preisimaa ja Memeli jid seejuures Nukogude Liidu poliitilisse mjusfri. Septembris 1939 koondati Eesti piiri lhistele suured Nukogude veksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nuti, et Eesti nustuks oma territooriumile Nukogude sjavebaaside rajamist. Kartes sja puhkemist ning
Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI ! · 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu · 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel 1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt · 14.06.1940 Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule · Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet : 1. Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile 2. Valitsuse väljavahetamist · 15.06.1940 Punaarmee marsib Leetu. Nõukogude okupatsiooni algus. · 16.06.1940 Esitati ultimaatum Eestile · 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis · Eestisse saadeti A.Zdanov Stalini eriesindaja
Allikad Eesti okupeerimine Nüüd hakkasid asjad tõsiselt liikuma kõigepealt kogunes piiri taha Punaarmee. Rivi rivi järel ületasid pärast keskööd piiri soomusautod ja tankid, seega vähe enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants
Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust. Kremli nõudmised võeti vastu. Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi. 2. 16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. ,,Narva diktaat." 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult. 17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn.
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVL...
36. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTI OKUPEERIMINE Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Lääneriikide jaoks osutus välksõja taktikat rakendav Saksa sõjamasin liialt võimsaks. Saksa tankikoonidsed murdsid rinde läbi ja tungisid sügavale Prantsusmaale. Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valimstuda Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse k...
püsima.Balti riigid ja NSV Liit 1939-1940. Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile
piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn
Nõukogude liidust. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikidega. Aktiveeris Eesti koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist sattusid samasse olukorda. Tihenesid Eesti suhted NSV Liiduga. Süvenesid ka kahe maa vahelised majandussuhted. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSV Liidu vahel. 2. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. Aasta suvel (juuni-august) · 17.juuni okupatsiooni algus · Sisse toodi täiendavad väeüksused · Blokeeriti sadamad ja kehtestati kontroll sidekanalite üle · Kontrolli alla võeti Tallinn · Keelustati rahvakogunemised ja meeleavaldused · Eraisikud pidid loovutama relvad · 21. Juuni 1940 · Eesti valitsuse vastased meeleavaldused · Nõuti NSV Liidu meelset valitsust
II MS tagajärjed Eestile-Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 aastaks võõrvõimude (Saksa okupatsioon 1941- 1944;Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1944 -1991) okupatsiooni alla.rängad inimkaotused,rahvaarv vähenes ~200 000 inimese võrr.suured materiaalsed purustused:mitmed suured linnad maatasa;purustatud oli enamus tööstusettevõtteid ;maal oli vähenenud külvipind, kariloomade arv ja saagikus.baaside leping-leping NSVL ja Eesti vahel,sõlmiti 28.sept.1939.eesti okupeerimine ja annekteerimine NSVL poolt-16.juuni 1940 ultimaatum eestile.alistuti vastupanuta, sest sõjaline vastupanu lootusetu.3.-6. august 1940 NSVL ülemnõukogu vormistas balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.EV taastamise katse-1944 jõudis sõjategevus uuesti eesti alale,astute vabatahtlikult saksa väkke kaitsemaks eestis kommunistide tagasituleku eest ja lotuses taastada iseseisvus.loodeti peatsele iseseisvuse taastamisele lääneriikide abiga e oodati nn valget laeva.
Rahvas oli Soome poolt, kuid Eesti pidi säilitama neutraliteedi. Salaja korraldati korjandusi soomlaste toetuseks ning paljud mehed läksid salaja üle lahe, et aidata kaasa vennasrahva võitlusele. Avaldati ka Soomele luureandmeid Punaarmee kohta. Oluliseks sündmuseks oli baltisakslaste lahkumine-Ida ja Kesk-Euroopas elavad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale. See tugevdas kuuldusi Balti riikide Moskvale mahamüümise kohta. Eesti okupeerimine *Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Baltiriikide okupeerimiseks. Alustati suhete tervdamisest:Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises. NSVL esitas Baltiriikidele ultimaatiumi, nõudes Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti riigid alistusid hääletult. 17.juuni tuli Eestisse 90000 sõdurit. Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile-sellega anti kontroll kõigi
III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse. 18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000 Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Talve sõda 30.nov 1939-12.märts 1940 Soome kaotab 20% oma maast, aga võidab 3) Eesti okupeerimine, juunipööre ja valimised Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutab III Reichile sõja, kuid ei tee midagi. Seepärast kevadel juhtus välksõda ja Hitler vallutab väga kiiresti pool euroopat. 14 juuni 1940 langeb Pariis Hitleri kätte. Kuna Hitler aina vallutas, ei märgatud seda et väiksemaid riike okupeeriti. 17. juuni 1940 marsib Eestisse 90 000 punaväelast Zdanov korraldas võimu ülevõtmist Eesti okupeeritud 21
25 riiki.Nende lepingute põhiliseks eesmärgiks ja iseloomulikuks jooneks oli vastastikune enamsoodustusreziim.Lepinguosaliste riikide kaupu maksustati miinimumtariifidega.Samas nende riikide kaupu,kellega leping puudus,maksustati põhitariifidest 50% kõrgemalt.Soodustustariifidega sisseveetavate kaupade nimustus oli 30- ndate aastate algul veidi üle kuuekümne kaubaartikli.Eesti peamiseks kaubanduspartneriteks olid Saksamaa ja Inglismaa.( www.emta.ee/doc.php?18962) Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940 aastal purustas kogu seniks väljaarenenud riigi juhtimisaparaadi kui ka üksikute majandusharude ülesehituse, mis oli rajatud eraalgatusele.( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html Uus okupatsioonivõim rakendas Eesti tolli suhtes samasuguseid repressiivmeetmeid nagu seda pandi toime Eesti jõustruktuurida- kaitseväe ja politsei suhtes.Eesti tolli arhiiv viidi peaaegu täielikult ära Venemaale.( www.emta.ee/doc.php?18962)
Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
Kuni 1940 aasta lõpuni 4. Abi anda vaid partneri palvel kadus üle 1000 inimese (peamiselt asutuste juhid 5. Lubati, et EV jääb iseseisvaks. jms) nad hukati või viidi koonduslaagritesse. 1941 laienesid arreteerimised mitte kellelgi ei olnud homne päev kindel. Eesti okupeerimine Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941 a. 1940a. kevadel saabus soodne aeg NSV Liidu Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja jaoks, Baltimaade iseseisvuse likvideerimiseks. lahutati perekondadest. Enamik neist hukkus Eesti ja NSVL suhete halvenemine: baasivägede vangilaagrites. Naised ja lapsed saadeti asumisele. arv ületas kokkulepitu, baase taheti laiendada, Nendest jäid ellu umbes pooled
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu ...
Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega
levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbritannia: sõda põhjustas majanduslanguse, raha väärtuse langus, kolooniate osaline iseseisvumine, naised said valimisõiguse, sõjast põhjustatud areng meditsiinis. USA- majanduskriis, organiseeritud kuritegevus, demokraatia. Prantsusmaa- sõjavõlad, finantsprobleemid, Ruhri piirkonna okupeerimine, erimeelsused teiste antaadiriikidega, julgeoleku kasvatamine, vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga, Müncheni kokkulepe. 3. Mussolini Itaalia, Stalini Nõukogude Liit, Hitleri Saksamaa totalitaarsed diktatuurid, iseloomulikud jooned. Itaalia: Benito Mussolini tuli võimule 1922. aastal Itaalias ähvarduste teel, kõige tähtsam oli rahvus ning tahtis taastada riigi korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Saksamaa: Adolf Hitler tuli võimule 1933
sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras 04/09 Taani ja Norra kestsid lahingud 10.juunini. Norrakad osutasid sakslastele /1940 okupeerimine ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus Sakslastel küllaltki kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. 10.mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades 05/10 Belgia ja Hollandi selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga /1940 okupeerimine vallutasid piirikindlused.
Eisenhower- USA pesident 6.juuni Briti-USA vägede juhid Normandia dessandis DE Gaulle-PRM president Truman-USA president(1945 aastast),roosvelti asemel Potsdamis - 1945 Attley- Briti peaminister,churhilli asemel Potsdamis -1945 Hitler-SM liider 1.sept 1939 - Sm pealetung poolale 3.sept 1939- PRM ja Briti sõjakuulutus SM-le 17.sept 1939- NSVL ründas poolat Nov 1939 - märts 1940- Talvesõda 15-17 juuni 1940- Balti riikide okupeerimine NSVL poolt. 22 juuni 1941- NSVL Suure Isamaasõja algus. 14 aug 1941- Atlandi harta 7 dets 1941- Pearl Harbouri ründamine Jaapani poolt Nov 1942- veeb 1943- Stalingradi lahing , El alamein. Juuni-august 1943- Kurski tankilahing 6 juuni 1944- II rinde avamine, Normandia dessant. 22 sept 1944- punaarmee vabastas Tallinna 2 mai 1945- kapituleerus Berliin 8 mai 1945- kapituleerus SM 6-9 aug tuumapommi kasutamine 2 sept 1945 sõja lõpp, kapituleerus Jaapan. IIMS perioodid
A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti...
Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17
1945 Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse keeles, arvustame raamatuid - kõik see tüütab pikapeale ära. Mälestused Anne Franki mälestussammas ja majamuuseum Amsterdamis. Viited
3. Leping on 10 aastaks. 12. II maailmasõja põhjused. Versaille’i rahuleping. Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid riike vaos hoida. Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust. MRP pakti sõlmimine. Sakslaste eluruumi suurendamine. NSVL soov levitada kommunismi ning taastada impeerium oma endises ulatuses. 13. II maailmasõja sündmused 1939-1940: Poola vallutamine, Talvesõda, Baltimaade okupeerimine, Saksamaa pealetung 1940. Poola vallutamine: 1.sept 1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat (lennuväli, jalavägi) 17 sept tuli ka sama taktikaga NSVL ning kuu lõpuks oli poolakate vastupanu murtud. Talvesõda: 1939a. suruti peale baadide lepinguid, mille kohaselt Eesti, Läti, Leedu territootiumile nõukogude väed lubati. Soome keeldus ja pidi iseseisvust kaitsma Talvesõjas.
Tsehhi alistus ja Lääneriigid olid rahul. Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevust agressiivsemaks. Kevad 1939: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks. · Saksa väed marssisid Prahasse. · Saksamaa viis väed Klaipedasse (=Meemel), sellega läks Leedu Saksamaa huvisfääri. · Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola. Tsehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939 pidas Stalin läbirääkimisi: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaaga 2. salaja Saksamaaga 23 august 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP:
aprill Saksa väed tungisid Taani ja Norra 10. mai Saksa väed rüdavad Belgiat, Hollanit, Lux, Pr ja Sb 10. juuni Itaalia kuulutas sõja Pr 1940 22. juuni Copiegene'i vaherahu 6. august Eesti Okupeerimine 27. september Kolmikpakt 28. oktoober Itaalia ründab Kreekat 6. aprill Saksamaa r. Kreekat ja Jugoslaaviat
1. Sõjapõhjused, toimumis aeg! Poliitilised eeldused • Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. • Sõlmiti MRP. • Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused • Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. • Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. • Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2.MRP leping(mida sisaldas, osapooled,mida otsustati)? • mittekallaletungileping • Saksamaa ja NVSL (23. august 1939) • Hitler vajas tugevat liitlast •sisaldas salajast protokolli, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome,Eesti,Läti, Poola idaosa. 3.Müncheni kokkulepe • September 1938 • Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa 4. 5.Soome Talvesõda • Sõda algas, kui Nõukogude Lii...
Tööpataljon – ehitusväeosad, kuhu koondati mitteusaldusväärsed mobiliseeritud – peamiselt Balti riikide kodanikud. Mobilisatsioon – meeste värbamine sõjaväkke. Eesti SS-leegion – üksus, kuhu värvati vabatahtlikke võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna vabatahtlikke oli vähe siis hakati kasutama osalist sundmobilisatsiooni, st teatud aastal sündinud mehed saadeti nn vabatahtlikena armeesse. 28. september 1939 – baasideleping 15. juuni 1940 – Leedu, Läti okupeerimine 17. juuni 1940 –ja Eesti okupeerimine 6. august 1940 – Eesti läks NSVL koosseisu 14. juuni 1941 - massiküüditamine
23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat. Nende enda vahel oli rahu 10 aastat. Saksamaa ja NSV Venamaa said venemaal kokku, kus nad olid piirid kokku leppinud.
· Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22
SB jäi peale kuna nad suutsid vallutas ka kreeka. Järgnevalt kaubalaevu kiiremini ehitada kui sx suundus hitler vahemerele, ning hävitada,salakoodi enigma ründasid kreetat ja sundisid inglased murdmine.hakati kasutama lennuväge ning saksamaa pommitati puruks. Baltiriikide okupeerimine. sai surma 5 punaarmeelast ja NSV Liidu plaan liita endaga Soomet ebaõnnestus. 1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja
Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta Mida kujutas endast juunipööre? Kas oli tegemist rahva vaba tahteavaldusega? (koos põhjendusega, miks Te arvate nii). Millal see toimus? Kes tulid võimule?
Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma Isamaa juht Mart Laar. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad elanikud ning maaelanikkond. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped")oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. 2003
1939: MRP (Eesti NSVL huvisfääris). Eesti oli osa Idarindest (juuli 1941-dets 1944). I Nõukogude okupatsioon 1939-1941. Saksa okupatsioon 1941-1944. II Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kronoloogia 18. sept 1939: Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast. NSVL nõuab sõjaliste baaside lubamist Eestisse. 28. sept 1939: Baaside leping e. vastastikuse abistamise leping Eesti ja NSVL vahel. 16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon
kõhklemata demokraatlikuks õigusriigiks, kes väärtustavad isikuvabadusi, meediavabadust ja riigi võimu ennustatavasse sängi (metafoor)suunamist. Sest meie olime kõige reljeefsemalt ja detailsemalt mitte vabad. Niisiis oli meil väga lihtne mõista, kuidas olla vaba – täpselt 180 kraadi teises suunas, kui okupatsioonivõim seda soovis. Nüüd oleme keerulisemas situatsioonis. Raske on märgata okupatsiooni, kui sind ähvardab iseenda okupeerimine. Iseenda okupeerimine(kordus), see algab ühe idee nimel, ühe mõtte taha koondununa teiste ideede ja mõtete kuulamata jätmisest. Järgneb selle tüütu pirina, mis on eriarvamus(võrdlus), kinni keeramine (Metafoor). Sest kui nagunii ei kuula, siis saab teistest mõtetest müra (Metafoor). Ja valmis ta ongi. Demokraatiast saab minevik. Me näeme sellist iseenda okupeerimist riikides, kelle kohta me oleme arvanud, et meiega sarnane raudse eesriide kogemus aitab niisuguseid arenguid vältida
Briti poliitik Winston Churchill ,,Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi, aga saab ka sõja." Hitler võttis Müncheni kokkulepet märgina lääne nõrkusest ja muutus agressiivsemaks. 1939 kevad: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel ,,iseseisvaks" · Saksamaa viis väed Klaipedasse, millega Leedu läks Saksa huvisfääri · Saksa väed marssisid sisse Prahasse · Poolalt hakati nõudma Gdanski (Danzigi) ja Poola koridori. Tsehhoslovakkia okupeerimine lõpetas lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid, et vajadusel katisevad Poolat. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin omakorda lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks Nõukogude Liit sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939. aastal pidas Stalin samaaegselt läbirääkimisi: a) Suurbritannia ja Prantsusmaaga, b) salaja Venemaaga Hitleri initsiatiiv suhete parandamiseks
juuni 1919. selle kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale ja taanile . saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Pidi maksma reparatsiooni ehk sõjakahusid. Suur depressioon ehk maailme majanduskriis – 1923 1924- toodeti rohkem kui tarbiti. Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone, euroopa riikide võlgenevus üsale. Rahvusvahelise olukorra teravnemine, ruhri okupeerimine prantsu poolt. Hüperinflatsioon saksamaal. Veebruarirevolutsioon-1917 veebruaris. Tulemusena loobus troonist keiser Nikolai ii ja moodustati venemaa Ajutine Valitsus. Algas petrogradi linnast- sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik, rahutused. Oktoobrirevolutsioon- 1917 toimunud riigipööre, mille käigus enamlased kukutavad Ajutise Valitsuse. Võim vormistati 26.okt 1917 II nõukogude kongress, moodustas Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai Lenin. Kommunistlikud repressioonid-
25.06.1941 19.09.1944 MRP (kuupäev) Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 Moskvas Baasideleping leping, mille alusel nõuti Punaarmee baaside loomist Eestisse Juunipööre (kuupäev) Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutati Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Okupeerimine (kuupäev oma valdusse võtmine. NSV okupeerimine 17. juuni 1940 ja Saksa Annekteerimine (kuupäev) on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine
II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: ● ~60 miljonit hukkunut, suur osa tsiviilisikuid ● Materiaalsed kahjud - Euroopa sõjast laastatud, kodutud, kaardisüsteem ● Natsliku Saksamaa, fašistliku Itaalia ja militaristliku Jaapani kaotus – riigid, mis eirasid demokraatlikke vabadusi ● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega ● Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – külm sõda ● I, II ja III maailm ● Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldamine muust maailmast ● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas ● ÜRO
Sama lepingut taheti ka Soomega.Soome oli vastu,üritati venitada.NSVL süüdistas S ründamises,30nov 1939 aglas talvesõda.NSVL arvas, et sõda kestab mõni nädal, tglt oli S tugevam.NSVl ei suutunud Mannerheimi liinist läbi tungida. Külm ilm,NSVL üksused hävitati. S vastupanu jätkus ka peale NSVl lisajõudude saabumist. Ing ja Pra valmistusid S abivägesid saatma,Stalin loobus S vallutamisest.12,mär sõlmiti rahu, S pidi loobuma Karjala maakitsus,kuid iseseivus jäi. 8. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine:ssodne hetk balti riikide annekt. Saabus 1940,kui S sissetung Prant oli tähelepanu endale tõmmanud.E blokiti maalt,merelt,õhust.NSVL tahtis sisse tuua Leetu veel üksusi ja moodutada valitsust,Le nõustus,15.jun okupeeriti. 16.jun samad nõudmised Lä,E- nõustuti.Punavägi võttis enda kontrolli alla lennuväljad,sadamad,raudteejaamad,postkontorid,omavalitsused.17 jun balti okupeeritud. Stalin saatis erivolinikud,kes pidid hõivamise lõplikult vormistama. 21
Leevika Vilja KK10PE Põhiosa tegevusest toimub Riias, taustaks on 1968. aasta 1968. aasta augusti Nõukogude Liidus Riia linnas tavalises korteris oli 21aastane eesti tüdruk kes ootas oma armsamat samal ajal toimub liitriigi väes okupeerimine Tsehhoslovakkias. Samalajal kui tütarlaps ootab enda kallimat Riias ajab tema kallim tutvuste kaudu Moskvas asju, et ta ei peaks ,minema sõjaväeteenistusse. Põhjus oli selles miks tema kallim ei tahtnud minna sõjaväeteenistusse kuna ta oli kunstnik ja sõjaväeteenistus lihtsalt ei mahuks tema ellu ega tuleks kunstitegemisele kasuks. Tüdruk istus mudkui selles riia korteris , kuulamata raadiot ja vaatamata televiisorit.
Barbarossa plaan 6. Kirjuta seletuse taha õige mõiste/nimi: USA abi NSVL-le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele NSVL välisminister, sõlmis 1939. a mittekallaletungi lepingu Saksamaaga Ameerika sadam Hawaii saarestikus, mida Jaapan ootamatult ründas 7. Järjesta sündmused alates varaseimast: 1) Austria liitmine Saksamaaga 2) Saksamaa kallaletung Poolale 3) Saksamaa kallaletung Prantsusmaale 4) Talvesõja algus 5) Müncheni kokklepe 6) Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt Järjestus: .....; .....; .....; .....; .....; ..... 8. TÖÖ ALLIKAGA Missugust sündmust kujutatakse pildil? Kes on fotol esireas ja milliseid riike nad esindasid? 9. TÖÖ ALLIKAGA: loe läbi järgnev dokument ja vasta küsimustele. Saksa välisministeeriumi riigisekretär kõikidele Saksamaa esindustele välismaal. Telegramm. 17.juuni 1940 Informatsiooniks ja suhtlemisjuhendiks.
Efektiviseeriti riigivalitsemine Veriseim ja julmeim periood Analoogsus Lenini ja Stalini valitsemisega Jakobiinide võimu tõeliseks algusesks loetakse ühe nende looja tapmist,JeanPaul Marat (püüti selle eest kätte maksta Loodi institutsioone: eesmärk muuta terrorit efektiivsemaks Üldine Julgeoleku Komitee (repressiiv organ) Rahvapäästekomitee (sellest sai tegelik valitsus) Tapeti kõik eelnevad, kes olid silma paistnud Sõjaline edu: Belgia okupeerimine, Preisi ja Austria väed taganesid Tunnistati Kõrgema Olendi kultust,Mõistuse kultus 1794.aasta juuliks oli tekkinud terrori suhtes rahulolematus (rahvas, Konvent) Juht Robespierre püüdis oma võimu hoida, kuid 27. juulil ta kuulutati türanniks ja arreteeriti Teda püüti vabastada, kui tulutult ning Robespierre mõistis, et on kaotanud toetuse ja võitluseks pole mõtet (ta hukati) 28. juuli 1794 lõppes Jakobiinide diktatuur
25.06.1941 19.09.1944 MRP (kuupäev) Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 Moskvas Baasideleping leping, mille alusel nõuti Punaarmee baaside loomist Eestisse Juunipööre (kuupäev) Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutati Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Okupeerimine (kuupäev oma valdusse võtmine. NSV okupeerimine 17. juuni 1940 ja Saksa Annekteerimine (kuupäev) on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine
11.09 – Nõukogude Poola 28.09 – Saksa-Nõukogude sõprusleping 30.11 – Nõukogude Soome (Talvesõda) „Kummaline sõda” Läänes/Prantsusmaal oli vaikus Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu Tegevus kestis – 1940 kevad 1940 Saksa Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa Saksa Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas) Nõukogude Eesti, Läti, Leedu okupeerimine 22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa Charles de Gaulle 1890-1970 Winston Churchill 1874-1965 Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan Holokaust – juutide vastased kuriteod Hävitustöö Poolas: Eraldamine getodesse; Massilised mahalaskmised 1941 14.06.1941 – Stalini käsul Eestis küüditamine Juuniküüditamine: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova 22.06
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata ar...
· Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali. · Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Reini vasakkalda okupeerimine liitlaste vägede poolt 5- 15. aastaks. · Saarimaa 15 aastaks RL kontrolli alla. Seejärel referendum ühinemise suhtes. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks, pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Maksude suurus jäi sätestamata. (Võitjariikidest ei ühinenud Versailles'i rahulepinguga USA - pidas seda huvidele mittevastavaks. 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
