Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo kontrolltöö - Absolutism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
absolutism, parlament, reform, filosoof, kuningavõim, parlamentarism, maailmakäsitlus, rousseau, richelieu, bill, friedrich, theresa, monarhia, valgustus, inimmõistus, humanism, voltaire, montesquieu, monarhiat, denis, diderot, koondas, valitsejal, edikt, mazarin, armu, reformid, kuningavõimu, kunigas, 1649, toorid, jamesi, willem, viigidÕpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik. Ideaalseks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset-
o väitsid et Kristus on kõik lunastanud · levis uskumus, et Kristus tuleb maa peale, et kehtestada rahuriik. Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independid · konstitutsiooniprojekt ,,Ettepanekute peatükid" o kajastas nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke · valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma riigis parlamendile, mis valitakse iga 2 aasta tagant o parlament käib regulaarselt koos o esindavate saadikute arv sõltus laekuvate maksude suurusest o valimisõigus neil, kes maksvad makse · taotlesid monopolide kaotamist · taotlesid südametunnistuse vabadust · independid taotlesid kohut kuninga üle Charles I mõisteti surma 1649a. Levellerite liikumine · rajajaks John Liburne o arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt, parlamendi volitused piiratud · võrdustamise idee
tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle
......................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil...............................
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes
° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus.
Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus nõudele. Puritaan- töökas, kitsi, usklik, askeetlik, vaikne ja tõsine. Valgustus Uue mõtteviisi ja arusaamade levik, mille tippaeg oli 18. saj. Eelduseks: 1) renessanss 2) reisimine ja tutvumine teistes riikides 3) kirjandusteoste ilmumine ühiskonnaelu teemadel need eeldused andsid võimaluse olemasolevaid ühiskonnakorraldusi võrrelda ja kritiseerida. Valgustajate jaoks oli tähtsaim inimmõistus ja mõistuspärane maailmakäsitlus. Esiplaanile seati looduslikud seaduspärasused. Tavaline oli välja astumine kiriku ideoloogia vastu. R. Descartes- soosis teaduse arengut, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Põhiteoseks on 1637 ilmunud "Arutlus meetodist". Astus välja Aristotelese loogika kui ka meetodi vastu, tema meelest võimaldab loogika seletada seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges.
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine)
saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist · Henri VIII konflikt katoliku kirikuga, mis ei lubanud tal lahutada Aragoni Katarinast · Henry VIII lööb Roomast lahku · 1534 kuulutab kokkukutsurud parlament kuninga riigipeaks · Henry VIII valitsusaja lõpuks kujuneb anglikaani kirik, mis oli sarnane katoliiklikule · Võimule sai poeg Edward IV, kes suri peagi · Võimule sai tütar esimesest abielust Mary Tudor (Verine Mary), kes oli katoliiklane, toimus rekatoliseerimine · Võimule Elizabeth I (Mary õde), kes taastas anglikaani kiriku Sotimaa: · Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda,
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt. 5. Valgustusajastu Prantsusmaal. Uus maailmavaade - teaduse, mõtlemise tähtsustamine. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau. René Descartes- ratsionalismi rajaja, sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda; eeskujuks loodus. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isiku- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;.
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu
Millal tekkis valgustus? Esimesed valgustajad elasid 17.saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand.
Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18. sajandil Euroopas tekkinud mõtteviis ja ellusuhtumine. Välja kasvanud humanismist(nn uus humanism). *inimmõistuse väärtustamine ja alus *loodusseaduste austamine Filosoofid Descartes, Voltaire, Rousseau, Diderot', Leibniz, von Herder, Montesquieu, Locke. 7.Valgustatud absolutismi mõiste (konsp.) 1)valitseja võim rahvalt 2)reformid ja seaduste parandused 3)valitseja kirjanikelt mõjutusi 8.Euroopa tähtsamad dünastiad Venemaal Romanovid Inglismaal Tudorid, Stuartid Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite seas oli digerite liikumine. Nende juht Winstanley tavatses oma vaadete põhjenduseks esitada tsitaate Piiblist. Digerid rõhutasid igati liikumise rahulikku iseloomu ning püüdsid hoiduda vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest. Uus ideoloogia. Francis Bacon Ilmalike ühiskondlik-poliitiliste teooriate põhiprobleemideks olid riigikord ja kodanike õigused. Bacon (1561-1626) oli filosoof ja riigitegelane. Lõpetas Cambridge'i ülikooli. Ta ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigijuhtimise küsimuses arvas ta, et kuningas valitsega koos parlamendiga. John Milton Inglise luuletaja (1608-1674), kellel on teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,tagasivõidetud paradiis." Revolutsiooni ajal avaldas ta poliitilisi pamflette, mille hulgast osutus eriti mõjukaks tsensuuri
Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud. · Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega · Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi · Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal
aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahistamise käsud. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV(kui ta alaealine veel oli, elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik
Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658) Parlamentaarne monarhia 1660-1688 Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia. Stuartite restauratsioon koos parlamendiga valitsesid hukatud Charles I pojad (Charles II (1660-1685) ja James II (1685-1688)). Restauratsioon kukutatud dünastia või varajase poliitilise korra taastamine. Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Alates 1688 Kuulus revolutsioon (1688) veretu riigipööre, millega parlament kukutas James II-se ja kutsus troonile James II tütre Mary ja tema abikaasa Oranje Willemi.
) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud
korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim.
neile paar kindlust ja õigus sõjaväge pidada.(tähendas pms usuvabadust). 1610 Henry tapeti. Tema valitsajal sai Pr. Vägu tugevaks riigiks, soodustas kaubandust, ehitas teid, Lyon sai tööstuskeskuseks, luksuskaupade ja siidi tootmine. Vähendati makse. 1610 vaatamata tema kuulsusele, ei uskunud mõned, et ta oli katoliiklane ja ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. Henry IV le tehti 20 atentaati. Peale teda sai võimul Maria di Medici, võimu kujundas Richelieu kes tugevdas kuningavõimu ja tühistas Nantesi edikti. Peale teda sai võimule täiskasvanuks saanud Henry IV poeg Louix XIII. Madalmaad Valitsejateks olid Habsburgid, kes laiendasid oma alasid abielude teel. Karl V oli Habsburigist Saksa.Rooma keiser. Ta loobus troonist ja jagas oma valdused kaheks. Hispaanias sai troonile Philipp II, kes hakkab ka Madalmaid valitsema, ülejäänud läksid Karli vennale. Philipp pani aluse Hispaania pealinnale Madridile, ise ta seal ei viibinud,
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa......................
J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine
Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815) Uusaeg (peale revolutsiooni) Kaotatakse seisused, industriaalühiskonna kujunemine Konstitutsiooniline monarhia Rahvuslik liikumine- suurim ühiskondlik liikumine 19.saj I poolel. Teisel poolel tõuseb esile tööstusühiskonna poolt sünnitatud töölisliikumine. Vana korra tähtsamad sündmused 17.saj 1618-1648 30 aastane sõda
· Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskirik. Pr. Absolutism Louis XIV näitel: Louis saatis 1614. Aastal laiali üleriigilise parlamendi generaalstaadi. Tema valitsemisaeg oli absolutismi kõrgaeg. VALGUSTATUD ABSOLUTISM -Monarhia vorm, kus piiramatu võimuga liberaalse valitseja eesmärgiks on rahva teenimine ja alamate heaolu suurendamine, parandades seadusi ja teostades reforme. · Valitseja lähtus filosoofide ja valgustajate nõuannetest ühiskonna ümberkujundamisele.
Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli
18.saj varises absolutism kokku. <4 tunnust koos näidetega, et Pr oli absolutistlik riik: 1. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sa prantsuse jurist 2. Abs.riigikorda isel. Kõige paremini Pr kuninga kuulus lause :"Riik- see olen mina!" Riigivõimu ainuteostajaks oli monarh. 3. Seisuslikud esinduskogud jäid püsima Prantsusmaal tegutsesid need provintsides 4. Ametnikkonna kujunemine Louis XVI nim.oma peaministriks kardinal Richelieu Inglismaa 14.sajandil - valitses parlamentalism - kuninganna Elisabeth suri, jätmata pärijat, otsustati et valitsejaks saab Mary Stuarti poeg James I. Ta oli ka Sotimaa kuningas, sellist 2 riigi liitmist ühe isiku kaudu nimetatakse personaaluniooniks. (James oli kuningas 1603-1625) 1) ülistas kuningavõimu, arvas et see on jumalast ning seetõttu läks vastuollu parlamendiga (1215 Magna Charta vabaduskiri)*
sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul
Karl V riik oli universaalne: riigi koosseissu kuulus Hispaania, Madalmaad, Lõuna-Itaalia, Saksa-Rooma riik, Ladina- Ameerika. Karl V võitles reformatsiooni vastu. Hoolimata ponnistustest riik laguneb. Saksa-Rooma riik muutb riigiks, mis eksisteerib vaid paberil. Tsentraliseeritud rahvusriikide teke Tsentraliseeritud riik asendab keskaegse killustatuse. Tsentraliseerimine hakkab levima Lääne-Euroopast (Pr ja Ingl). Võim koondub kuninga kätte. Absolutism saavutab täisvõimsuse Prantsusmaal. Luuakse ministeeriumid, mis on allutatud riigile. Riik tugevneb ja tungib alamate ellu. Kaob sunnismaisus. Maksude kogumine muutub efektiivsemaks, kasvab talupoegade maksukoormus. Maksude abil suudetakse luua riiklik sõjavägi. Kuningavõimu tugevnemine, päritav monarhia. Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa
annaabi.ee 
