Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo konspekt külm sõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nato, üro, organisatsioon, north, atlantic, treaty, aprillil, organistasioon, taastamise, algatus, toodetele, iseloomuga, doktriin, majandusabi, kreekaleMarshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast
Marshalli plaan Sissejuhatus Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis asi oli Marshalli plaan? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks loodi Marshalli plaan? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut.
Kennani sõnastatud ohjeldamispoliitikale. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust. Teisele maailmasõjale järgneval ajal võistlesid USA ja Nõukogude Liit jõutasakaalu pärast. Suurbritannia teatas, et ei saa pärast 1947. aasta 31. märtsi enam lubada Kreeka ja Türgi toetamist. Pärast Trumani kõnet Kongressile eraldas viimane kiiresti abiks 400 miljonit dollarit. MARSHALLI PLAAN (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg,
Truman tunnetas ohtu (NSVL surve Iraanis, Türgis, Kreekas) ja tegi Kongressile ettepaneku osutada sõjalist ja majanduslikku abi neile riikidele, keda ähvardab kommunismi mõju alla sattumise oht. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo'd, siis ei saa USA sellega leppida. Seda doktriin järgides hakkas Washington otse või kaudse kommunismi ohtu sattunud riike ja rahvaid abistama. Marshalli plaan euroopa taastamise programm Ameerika Ühendriikide 1948. Aastal algatatud abiprogramm SÕJAS LAASTATUD EU RIIKIDE AITAMISEKS JA KOMMUNISMI PEALETUNGI ENNETAMISEKS. Plaan nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umb 13.miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE
büroo, demokraatlike institutsioonide ja Euroopa Julgeoleku- ja asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt inimõiguste büroo, OSCE esindused 9 riigis, Koostööorganisatsioon OSCE 1975 OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. Eesti liitus 1991 ühiselt. Paarlamentaarne Assamblee Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Ita
lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus; 6) salateenistuste tegevus NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee e. KGB
lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus; 6) salateenistuste tegevus NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee e. KGB
quo´d, siis ei saa USA sellega leppida". Seda doktriini järgides hakkas Wahington otse või kaudse kommunismi ohtu sattunud riike ja rahvaid abistama. Marshalli plaan (1948) Trumani doktriini (poliitilise juhtmõtte) I rakendus oli Marshalli plaan (ka kommu. Pidurdamise I rakendus) 4 1948 Usa abiprogramm: sõjas laastatud riikide aitamiseks (maj. + tehnoloogilist abi) ja kommunsimis pealetungi ennetamiseks (Programm 4a) seda nim ka Euroopa Taastamise Programmiks. 4 Aitas kaasa kommu. Pudurdamisele + dem. Lemitamisele 4 2 Hallsteini doktriin 1955 oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin. Põhimõte: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. Doktriin lõpetati 1970. aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus.
1946.a. liideti kompartei sotsdemokraatidega ja moodustati Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED), mis sisult kompartei. Need sotsid, kes ei tahtnud ühineda, vangistati. Kodanlikud parteid liideti Antifasistlikuks blokiks, mis valimistel pidi esinema SSÜP kandidaatidega ühises nimekirjas. Rohkem nimekirju polnud. Samuti alustati idatsoonis juba 1945.a. natsionaliseerimisega. 2.2. Marshalli plaan ja selle mõju (Laar lk.9, Fjodorov lk.63) Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid 17 Euroopa riiki : Austria,Belgia,Holland,
vägede kiire võiduga, kuid USA ei saanud lasta sel juhtuda. Nimelt kartis president Eisenhoweri administratsioon NLi sekkumist Nasseri poolel ja sõja ähvardavat paisumist. USA survel tuli sissetungijatel järele anda ja oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus üleöö võitjaks ja kõigi araablaste silmis kangelaseks. Suessi kriis demonstreeris hästi uute supervõimude väljakujunemist, nendeks said Euroopa riikide asemel USA ja NL. Samuti näitas kriis NATO võimetust kiiresti ja üksmeelselt reageerida. 2 UNGARI 1956. a sügisel algasid Ungaris kommunistliku reziimi vastased rahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik Imre Nagy, kes oli sama ametit pidanud ka 1953-1955, siis aga stalinistliku parteijuhtkonna poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas, et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist ning pöördus ÜRO
augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; · muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; 1949 kevad lõppes Berliini blokaad -> aprillis loodi NATO, eesmärgiks kaitsta ennast NSVL eest. 7. august 1949 kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja 7. oktoobril 1949 kuulutas NSVL oma tsoonis välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV). Ühinesid taas 3. oktoober 1990. HIINA KODUSÕDA 1946-49 Võitsid kommunistid. 1. oktoobril sündis Hiina Rahvavabariik. Tugevndas kommunistide olukorda maailmas. Hiina sees oli Taiwani riik, mida kaitses USA.
..) kujunemine : Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas Lääne-Berliini blokaad /aeg/ NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Sakamaa läänetsooniga ühendavad maismaa- ja raudteed. Ainus viis välismaailmaga ühendust pidada oli õhu teel, Blokaad kehtestati 24. Juuni 1948. Põhjus: Lääne Berliinis viidi läbi rahareform ning elujärg oli parem, kui Ida-Berliinis NATO ja VLO /ajad/ NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953
Laos, Angola, Etioopia, Jeemen, Mosambiik, Nicuaragua, Iraak, Mehhiko, Soome NATO-aprill 1949- Vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia. VLO-1955-1991-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Asutajad: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari. Euroopa Ühendus-1951-Rahu tagamiseks, Söe-ja terasetootmise allutamine ühele organisatsioonile. 27 riiki:Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004),
pealetungi 5. Berliini blokaad- (1948-1949)osalevad riigid NSVL, Saksamaa, USA. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühinetsoon. Tulemuseks oli et kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes ja tekkis 2 saksamaad. 6. Hiina kodusõda- Osapooled olid rahvuslik urahvapartei ja Hiina kommunistlik Partei. Toimus (1927-1936) Tulemuseks oli kõmmunistude võit. sõja tegevus lõppes aga rahulepingut ei sõlmitud 7. NATO- Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon, loodi 1949. Sõjalis poliitiine liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni pealetung. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idariikide majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1
Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja VLO - 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga. Poola, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania + NSVL Kasutage kahte värvi. 1. Kandke kaardile NSV Liit ja Euroopa kommunistlikud riigid, märgistage VLO liikmesriigid. 2
liini. 4. Saksamaa lõhenemine 24 mai 1949.a Berliini lõhenemine. Lõhenes Saksamaa. Lääne-Saksamaa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (põhiseadus ning augustis parlamendivalimised). NL aladel (ida- tsoon) kuulutati välja Saksamaa Demokraatlik Vabariik, kehtestati nn. proletariaadi diktatuur. 5. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1950 a püstitas Prantsusmaa välisminister R.Schuman ettepaneku luua organisatsioon Euroopa Sõe- js Teraseühendus. Ta lootis, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude alluta- mine ühisele kontrollile muudaks sõja liikmesriikide vahel materiaalselt võimatuks. 1951.a Pariisis kirjutati alla asutamislepingule, jõustus 1952 a juulis. Asutajaliikmeid - Belgia, Hol- land, Itaalia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik. 6.Millal ja mis eesmärgil loodi ÜRO? 26.06.1945 a San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisat-
· 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober) 1947 · Märts Trumani doktriin · Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule · Kollektiviseerimise algus Eestis: Saaremaal loodi esimene kolhoos 1948 · Aprill Marshalli plaani realiseerimise algus · Juuni Berliidi blokaadi algus 1949 · Jaanuar VMN moodustamine · Mai Berliini blokaadi lõpp · Aprill NATO moodustamine · 25. märts suurküüditamine Eestis, massilise sundkollektiviseerimise algus · NL lõhkas esimese tuumalaengu 1955 · VLO moodustamine · Tööd alustab ETV 1958 · Berliini II kriisi algus · Algasid läbirääkimised tuumarelvakatsetuste piiramise üle 1962 · Kuuba kriis (haripunkt oktoobris) 1964 · Vietnami sõja algus · Hiina lõhkab tuumalaengu 1971 · Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa) 1973
sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949) Seismaks vastu NSVL kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. 1949. Aastal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. Asutajad: USA, Kanada, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani. 9
ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Peale Franklin Delano Roosevelti surma sai presidendiks Harry Truman. Otsustati vähendada USA ja Nõukogude Liidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Trumani kutsel saabus Churchill USA-sse ja pidas Fultonis kõne. 3 Harry S. Truman Truman sündis 8
PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5
käsumajanduslik sotsialistlik riik). Blokkide maj ja sõj organisatsioonid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida- Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) – loodi 1949 aprillis. Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk
14) koloniaalsüsteemi lagunemine iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949]) 18) Võidurelvastumine 19) Tuumaajastu algus (aatompommide loomine) 20) keskkonna saastamine 21) Raudse eesriide kujununemine Euroopas 22) ÜRO loomine 1945 a. 23) Uute sõjaliste liitude loomine Euroopas ( NATO [1949] ja VLO[1955] Varssavi lepingu organisatsioon) 24) Uute majanduslike liitude loomine ( Marshalli plaan, VMN vastastikuse majandusabi nõukogu). 2. Külm sõda (1945) 1948- 1989 Külm sõda- ajaloos ja poliitikateaduses kasutusel olev termin, millega tähistatakse peale II MS-i rahvusvahelistes suhtes tekkinud keerulist olukorda ( mis kohati ähvardas puhkeda tegelikuks sõjaks). Külma sõja vormid: 1) ideoloogilised (ideede vaheline võitlus)
vastuseks sulges läänetsoonidega maismaaühenduse. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise. Saksamaa lõhenemine (1949): · Saksa Demokraatlik Vabariik NSVL kontrolli all · Saksa Liitvabariik Lääne kontrolli all · Lääne-Berliin eristaatus Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Organisatsioonid NATO 1949. aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid 12 asutajariiki (Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Pr, SB, Taani, USA ja Kanada) ning organisatsiooni eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. Põhimõte: kui kedagi rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945. aastal asutatud organisatsioon, mis oli mõeldud asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20
käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. (1955). Breznevi doktriin- NL-i välispoliitika, mis takistas kõigi vahenditega mõne riigi väljaastumist VLO-st. Kui midagi idariikides muudetakse, astub NL selle vastu. (1968). Marshalli plaan- USA abiprogramm, mis aitas sõjas laastatud Euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi. (1948-52). VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949), eesmärgiks NL-i ja Idariikide majanduslik koostöö. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid. NATO- sõjalispoliitiline liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni peatamine. (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949). CSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, (1973-75), Helsingis. Eesmärgiks suurendada Ida- ja Lääne-Euroopa omavahelist suhtlemist. Otsusteks: lääs tunnistab II MS järgseid piire, ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse, kohustutakse oma riigis järgima
..........3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia...........................
NATO moodustamine, EL algus NATO MOODUSTAMINE (1949) Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. EL ALGUS (1952) Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majandislikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa+Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda, et vältida uut sõda Euroopas. Nende eestvõttel asutati 1952.aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg
Seetõttu NSV Liit ja teised sotsialistlikud riigid keeldusid. Riikide liitude ehk blokkide kujunemine: Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 1952 loodi Euroopa Söe -ja Teraseühendus, Euroopa Liidu eelkäija NSV Liit ja sotsialistlikud riigid 1949 loodi VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=majanduslik organisatsioon) 1955 loodi VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon)
Rommel 1940-1943 oli Põhja-Aafrikas sakslaste väejuht. Kahtlustati Hitleri atendaadis ning seetõttu valis ta päästa oma maine ning teha enesetapu. Zukov Nõukogude väejuht. Kirjutas alla 8.05.1945 Saksamaa kapitulatsiooniaktile. Sõja lõpp. Hiljem lahkarvamused Hrustsoviga, mille tõttu heideti välja NLKP keskkomiteest. Eisenhower USA president. IIMS ajal tegutses liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Montgomery võitis Rommelit Põhja-Aafrikas ja viisid Britist jõude Normandiasse. Churchill uk de Gaulle prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Püüdis vastu seista Hitleri vägedele ning Prantsusmaad kaitsta. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetad de Gaulle Vaba Prantsusmaa liikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika
kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." Selleks, et pidurdada NSV Liitu, hakkas USA looma liite teiste maailma riikidega. Neist esimene sõlmiti septembris 1947. a. Rio de Janeiros (Brasiilia) Ladina- Ameerika riikidega. Nn Rio de Janeiro paktiga kohustuti ühiselt võitlema agressiooniga. 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Marshalli plaan Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm (European Recovery Program) oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides). Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja
· Trumani doktriin- 1947 võeti see USA-s vastu. SISU: USA aitab nii majanduslikult kui ka sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimule tuleku oht. · Marshalli plaan teostati 1948-1952. SISU: USA annab abi II maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele kahel tingimusel:1) Nende riikide majandust ei riigistata. 2)Toimub rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle. Olid sellised tingimused, et NSV mõju vähendada. 17 riiki sai abi. · NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) Loodi 1949 Põhja-Atlandi lepinguga. Asutajaliikmeid 12 riiki. Eesti liitus 2004 aprill. · VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) Loodi 1955. Oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjaline-poliitiline organisatsioon. Garanteeris NL-le Ida-Euroopa kuulekuse. · VMN - (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) Loodi 1949. Pidi nõukogude blokis asendama Marshalli plaani alusel antavat abi. Varises kokku 1990.
NSVL saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulunud ei dem. ega kommunismi. NATO moodustamine, EL algus Märts 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk lääneliidu. Võim polnud piisav. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Põhimõte: kui ühte rünnatakse, astuvad teised ka kaitseks välja. Prantsusmaa ja Saksamaa asutasid 1952 a Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, majanduslikku koostööd edendava ühingu, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Tänapäeval Euroopa Liit. VMN ja VLO 1949 a asutas NSVL koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega vastukaaluks Marshalli Plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955
osaks peab olema venelaste ekspansionistlike tendentside kestev ja kannatlik, kuid kindel ja valvas pidurdamine." · Trumani doktriin Tähistab poliitilise olukorra muutumist. Ebaõnnestumine Kreekas näitas, et Suurbritannia kui suurriigi aeg on möödas, ja Ühendriigid tõotasid astuda kommunismi vastu kõikjal maailmas. · See lubadus sai materiaalse väljenduse Marshalli plaani näol Marshalli plaan · Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm (European Recovery Program) oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. · Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides). · Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut.
annaabi.ee 
