10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
204317
Õppematerjali autor
Kas see aitas? Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema liitumisele. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Mis kasu sai USA? USA tagas ise oma toodetele laialdase ekspordituru ja aitas peatada kommunismi levikut. Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne- Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis- ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. Tekkis Iisraeli ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.
Marshalli plaan Sissejuhatus Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis asi oli Marshalli plaan? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks loodi Marshalli plaan? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi Kes liitusid Marshalli plaaniga? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõuk
Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. KÜLM SÕDA (inglise Cold War, vene ) Laiemas tähenduses peetakse külmaks sõjaks mistahes poliitilist sõda.[viide?] Kitsamas tähenduses mõistetakse Külma sõja all konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. TRUMANI DOKTRIIN oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile.
rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin
CEFTA tekkis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (eesti Vabakaubandusleping CEFTA keeles lühendatult VMN) varemetel Asutajad Suur-Britania, Prantsusmaa, Beneluxi maad, 1954 liitus Külm Saksamaa ja Itaalia. Järgmine laienemine 1988 Hispaania ja ülesandeks oli viia ellu muudetud Brüsseli pakt (1954) algse 1948. aasta Lääne-Euroopa Liit WEU sõda Portugal. 1992 Kreeka. Brüsseli pakti muudetud versioon.
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel).
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel).
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid