Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AJALOO EKSAMI KORDAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, lään, püramiid, egiptus, idarooma, kirik, olümpiamängud, filosoof, senat, keiser, romulus, keskaeg, feodaal, vasall, revolutsioon, isand, odüsseia, ilias, väejuht, homeros, riigimees, vallutati, reformid, patriits, plebei, remus, läänimees, organisatsioon, mungad, reformatsioon, parlament, vanaegiptus, egiptlased, vaaraod, jumalategaSparta) / ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia / 776 eKr esimesed olümpiamängud / kreeklaste ühtekuuluvustunne 4) Klassikaline ajajärk: 500-338 eKr / Kreeka-Pärsia sõda / Peloponnesose sõda / makedoonlaste vallutus / valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga / 5.saj eKr oli kreeka kultuuri õitseaeg 5) Hellenismi periood: 338-30 eKr / Kreeka alad olid suurriigi koosseisus, aga Kreeka oli ise eeskujuks / kultuuride segunemine / võõrvõimud: Makedoonia, Rooma Sõjalised konfliktid: Kreeka-Pärsia sõda 5.saj eKr (499-479 eKr) / sõjategevus toimus Vana.Kreekas, Makedoonias, Väike-Aasias / 490 eKr Maratoni lahing (ateenalased lõid pärslaste sissetungi tagasi) / 480 eKr toimus pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxsese juhtimisel, kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda 5
akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet Herodotos Tegi algust ajaloo uurimisega (ajaloo isa); Kreeka-Pärsia sõdadest raamat ,,Historia"; Sokrates Ateena filosoof; ei kirjutand ühtegi teost; vestles noortegga
Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. Kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet. Herodotos- ajaloolane, kes esitas Poolt- ja Vastuargumendid Demokraatiale, Aristokraatiale ja Monarhiale. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof, kes ei pannud oma vaateid kirja, teda tuntakse tema õpilaste vahendusel Platon- filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, esimese kõrgkooli- Ateena Akadeemia rajaja Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Aleksander Suur- Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on 3
2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) o Lähiaeg (20.saj...) 3. Tsivilisatsioonid · tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge arengutasemega ühiskond · tunnused: o viljelusmajandus (mõeldakse ettepoole) o varanduslik korraldus o kiri o riiklik korraldus o vaimne tegevus · loodusolude mõju: o Egiptus - põlluharimine võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele; maa geograafiline eraldatus ja ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. o Mesopotaamia põhjapoolsetel aladel sadas rohkem vihma, seega seal sai põldu harida; Pärsia lahe soisel rannikul tuli maad kuivendada; loodusvaradest savi, pilliroog.
paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, kes on kahe eepose autor ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Herodotos- tegi algust ajaloo uurimisega, teda nimetatakse ,,ajaloo isaks", kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia"
Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse
Rooma ajalooperioode koos dateeringuga. Rooma kuningate aeg (u 753-509 eKr) Linn rajati Romuluse poolt, seda peetakse roomlaste ajaavramise alguseks. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ja kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse
elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate üldnimetus) hellenism periood Chaironeia lahingust Museion muusade (kaunite kunstide 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit, kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine
kuningat õigused)millele pani Riigihuvid olid aluse Perikles tähtsamad Iga kodaniku huvid 30-liikmeline vanemate nõukogu 500 liikmeline geruusia(60 aastat) nõukogu, 10 väejuhti, senat 5 efoori kontrollisid Linnriik 4 kindlustamata küla Atika maakonnas Lakoonia maakonnas Mitmekesine haridus Range kasvatuse/sõjalise Kõik kodanikud on hariduse süsteem võrdsed
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a
Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse
Homo Sapiens e tarkinimene inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse 3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv?
sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender). Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed. 776 eKr olümpiamängud. Aktiivne kolonisatsioon Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus. Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus, Ateena akropol). 431-404eKr Poloponnesose sõda. Dooria, Joonia ja Korintose orderid.
Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel.
Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.
· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest
• Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas.
· Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg · Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas.
Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid. Esimene ristisõda: toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja 1095
Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Filosoof - Filosoof oli õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle. Filosoofia on arutlus ja õpetus maailma olemuse ja inimese käitumise üldisematest küsimustest. Kreeka filosoofia põhiküsimused: Kuidas maailma on tekkinud? Kuidas inimene peab käituma? Sõna "filosoof" (vanakreeka keeles philósophos) võttis väidetavalt esimesena kasutusele Pythagoras. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: elas Thales (saj) - 6.saj 1.pool
Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal) Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno; Aphrotite oli Venus)
Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed asulad tänini kindlustatud elupaikade ümber, mida nimetatakse La Rocca. Omalaadseist tuntuim on Ateena akropol, mida ajalooliste seoste ning mitme kuulsa ehitise (eelkõige Parthenoni) tõttu tuntakse lihtsalt kui Akropoli. Kreeka mannermaalt levisid akropolid kiiresti Kreeka kolooniatesse. Amfiteater – gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud avalik vaatemängukoht, mis oli ümbritsetud pealtvaatajate istekohtadega
teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ühe osa antiiksete orjanduslike ühiskondade ajaloost ja uurib Vahemere-äärse antiikmaailma kõige võimsama ning silmapaistvama orjandusliku riigi tekkimist, arenemist ning hukkumist. Rohkem kui tuhandeaastase Rooma ajaloo näol, mis jaguneb mitmesse ajajärku, on võimalik jälgida orjandusliku ühiskonna ning riigi sündimist, arenemist ja allakäiku selle kõige väljakujunenumates, klassikalistes vormides. Maailma-ajaloolist tähtsust ei saavutanud Rooma kaugeltkii otsekohe. Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana-Idamaa orjanduslikud riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid. Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia
2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas.
arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid
suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. · Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud), 14. sajandil vaarao Ehnatoni usureform. · Võõrvalitsejad - 1. aastatuhat eKr Egiptuse kultuuri hääbumine. Iga võõrvõim surub peale oma kultuuri kuni Egiptuse kultuur täielikult hääbub. 30. a eKr langeb Egiptus Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb 1. saj pKr tuuakse Egiptusesse ristiusk (Rooma impeeriumis kehtestatud usk) ning 7. saj pKr araablaste koosseisu minekuga võetakse vastu islami usk. Aastaarvud · 3000 eKr - Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse, pealinnaks sai Memphis; kujunes hieroglüüfkiri, võeti kasutusele vask. Seega sai alguse Egiptuse tsiviliatsioon. · 26
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist,
o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude
Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust sissetungijate eest, kuid pidurdas suhtlemist teiste maadega. Ajaloo põhietapid: Alam- ja Ülem-Egiptus olevat liitnud 3000 e.Kr. Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise
Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka
Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek.
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.
annaabi.ee 
