tingitud sellest, et see seisneb ajakirjanike nn getostamises, nad ei tegele mitte rahva probleemidega vaid on haritud ja privileegitud spetsialistid kes vahendavad eeskätt oma kitsast eriala. Ajakirjanduse usaldusväärtus tõuseks, kui ajakirjanikud tegeleksid inimeste probleemidega ning tuleksid rahva poole üle. Lugeja ei taha kuigivõrd enam tõsist teemat, vaid pigem meelelahutuslikku. Niisiis ei otsi lugeja alati ajakirjandusest usaldusväärsust ning neile esimesena meeldetulev väljaanne ei seostu selle mõistega. Uudise väärtused: aktuaalsus, sündmuse mõjukus, erakordsus, konfliktsus, värskus, asjaosaliste tuntus ning geograafiline lähedus. Uudisväärtused: täpsus, objektiivsus, tasakaal 4. Interneti tulek ajakirjandusse. Ajakirjastajate ja globaalne viga ärimudeli muutumisel. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust.
Work as a calling and organisational commitment Organisational commitment Definition Multiple definitions of organisational commitment are found in the literature. There is some of them. In organisational behavior and industrial and organisational psychology, organisational commitment is the individual's psychological attachment to the organisation. Organisational commitment predicts work variables such as turnover, organisational citizenship behavior, and job performance. In Business Dictionary is written that organisational commitment is a strength of the feeling of responsibility that an employee has towards the mission of the organisation. Porter et al further describes organisational commitment as an attachment to the organisation, characterised by an intention to remain in it; an identification with the values and goals of the organisation; and a willingness to exert extra effort on its behalf. Another perspect...
Disain/ kujundus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Kompaktsus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Suurus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 8. Kui Te olete kuulnud meie tootest …………. siis millistest allikatest? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Tuttavatelt 1 Ei ole kuulnud 1 Muu……. 1 9. Kas ja millistest allikatest Te sooviksite rohkem leida informatsiooni toote ……… kohta? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Ei soovi üldse 1 10. Kust kohast Te eelistaksite meie toodet osta? Veebipoest 1 Telefoni teel 1 Poes kohapeal 1 Muu ……..
Disain/ kujundus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Kompaktsus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 Suurus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 0 8. Kui Te olete kuulnud meie tootest …………. siis millistest allikatest? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Tuttavatelt 1 Ei ole kuulnud 1 Muu……. 1 9. Kas ja millistest allikatest Te sooviksite rohkem leida informatsiooni toote ……… kohta? Sotsiaalmeediast 1 Televisioonist 1 Reklaamplakatilt 1 Ajakirjandusest 1 Ei soovi üldse 1 10. Kust kohast Te eelistaksite meie toodet osta? Veebipoest 1 Telefoni teel 1 Poes kohapeal 1 Muu ……..
Kui Montesquieu 18.sajandil võimude lahususe printsiibiga/põhimõttega välja tuli, ei osanud vist keegi veel aimata et kaks sajandit hiljem räägitakse juba neljast, mitte kolmest võimude lahususest. Montesquieu võimude lahususe printsiip nägi nimelt ette, et riigis valitsevad kolm võimu - seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim , mis peavad olema üksteisest lahus ja täiesti sõltumatud. Tänapäeval räägitakse juba ka neljandast võimust : ajakirjandusest ning otseloomulikult ka selle eraldatusest ülejäänud võimudest. Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis ülejäänud võimud teevad : sealjuures ka kõik valgustkartev, mahamaetud ja salatsev. Sõltumatu ja vaba ajakirjandus peaks oma lugejani, kuulajani ja vaatajani tooma kõik selle, mida lugeja väärib teada
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommunistlikest maadest, kus on täheldanud nn. Itaalia
Meedia noore inimese kujundajana Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõiki. Selles levib nii kollaseid kui ka puhtaid toone. Väikesed lapsed, kes juba lugemist harjutavad, teavad kollasest ajakirjandusest nii mõndagi. Vanemad inimesed oskavad eristada ebavajalikku vajalikust ja seavad meediaga suhtlemisel ka eesmärgid konkreetse info saamine, näiteks poliitika või see, mis toimub hetkel maailmas, oma riigis. Noort inimest tavaliselt ei huvita see, kes on peaminister ja kuidas ta oma tööd teeb. Neid huvitab pigem pinnapealsem info - kellega peaminister oma naist petab või mida sööb tema naine. Kas see info peaks tõesti olema kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik? Ei, aga see
Lavastaja Lavastaja Roman Hovenbitzer on õppinud muusikateatris Götz Friedrich Ülikooli Muusika-ja Teatriakadeemisa Hamburgis. Ta assisteerib muu hulgas Willy Decker’it, Götz Friedrich’it, Harry Kupfer’it, Karoline Gruber’it ja Pet Halmen. Tema lavastajal töö viis teda paljudesse teatritsse nii kodu- kui ka välismaa omadesse, näiteks teatrisd Hagen, Kiel Opera, teater Vanemuine, Opera Festival Savonlinna. 8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest Err uudised: Saksamaa lavastaja Roman Hovenbitzer soovib, et publik saaks etendusest eelkõige meelelahutusliku naudingu, kuid et nad võtaks koju kaasa ka mõtlemisainet, sest tänapäevalgi on pead tõstmas näiteks natsionaalsotsialism ning demokraatia vastu võitlemine. Kümne aasta eest tegi Tatjana Mihhailova sarnases muusikalis kaasa koorilauljana. Kui etendusest on tema mälestuses palju laulu ja tantsu, siis nüüd käsikirja lugedes vaatas talle vastu pigem draamatükk
*Rikkus ja vaesus * kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära. KIRJANIKUD : * Walter Scott „Ivanhohe“ Loomingu ainet ammutatakse sageli * Victor Hugo „Hüljatud“ arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, * Edgar Allan Poe „Keeris“ teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. * Alexandre Dumas „Kolm Musketäri“ Realismile kui kirjanussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad EESTI KIRJANIKUD : suured igavesed väärtused ja idealistlikud *Lydia Koidula ,,Sada vakka tangusoola” unistused. *Eduard Bornhöhe ,,Tasuja” KIRJANIKUD :
Ajakirjandus-kas neljas võim? Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus
* Victor Hugo ,,Hüljatud" * kasutatakse tavalist keelt, vältides * Aleksandr Puskin ,,Dubrovski" ülespuhutust või liigset kunstipära. * Edgar Allan Poe ,,Keeris" * Alexandre Dumas ,,Kolm Musketäri" Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, EESTI KIRJANIKUD : teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Koidula, Veske ja Reinvald Realismile kui kirjanussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. KIRJANIKUD : * Prantsusmaal Stendhal, Honore de
Tasakaal ajakirjanduses Eesti näitel Minu silmis on tasakaal ajakirjanduses peamiselt see, kui kõikidele osapooltele, kes antud teemas käsitlust leiavad, võimaldatakse võrdselt sõna. See tähendab, et asjaga seotud osapooled saaksid meedias enda arvamust avaldada ja lugeja saaks neutraalselt ise otsustada, kuidas asi talle tundub. Ajakirjandus saab olla tasakaalus, kui see on erapooletu, tõele vastav ja ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. Eesti ajakirjandust võib üldiselt pidada tasakaalustatuks, kuigi võrreldes Lääne-Euroopaga, on areneda meil veel palju. Samas 18 aastaga ei saagi midagi üleloomulikku tahta, kuna vabaajakirjanduse traditsioonid on lihtsalt napid. Näiteks poliitika valdkonnas olen tihti meie ajakirjanduses täehele pannud, kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse ...
Kultuurielu valdkondades tekkis infosulg, kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud. Kogu tähelepanu keerati Vene kultuurile. Lääne kultuurist ja selle arengust saadi teada läbi Soome televisiooni ja võimalike raadiojaamade kaudu, nagu Ameerika hääl ja Vabadusraadio. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu ei ole säilinud kirjutisi Eesti rahvale olulisest perioodist. Hävitati suur osa iseseisvusaegadest ajalehtedest, ajakirjandusest ning ka ilukirjandust. Rahvas ei saanud lugeda mida tahtis. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Paljud eesti haritlased põgenesid Eestist ja said välismaal olles oma loometegevust jätkata. Anti välja pagulaskirjanike teoseid, levis vabale Eestile kombeks olnud seltsielu. Seevastu kodumaale jäänutel seda piirati, kontrolliti ja sunniti looma Nõukogude korrale omast loomingut, sest muidu seda lihtsalt ei avaldatud
15. Kui oled teema valinud, siis piiritle see, jälgi, et püsid teemas. Antud teemade hulgas on kahesuguseid SULETUD TEEMAD (piirid täpselt paigas) ja AVATUD TEEMAD (õpilasel endal tuleb piirid määrata). Viimase puhul tuleb püüda tabada teema keskpunkti. Esitatud teeside tõestamisel demonstreeri oma eruditsiooni (samas ära sellega ka liialda) · Näited kirjandusest · Näited elust, ka enda kogemusest · Ajakirjandusest · Ajaloost · Võõrkeelsed väljendid · Aforismid, sententsid · Vanasõnad · Filosoofia · Muusika, kunst · Hoidu liigsest päevakajalisusest ÄRA ESITA OMA VÄITEID ABSOLUUTSETE TÕDEDENA Kui alustad mustandi parandamist, pööra tähelepanu järgnevale: 1. sõnakordused 2. koma kui ja nagu ees 3. mitte kasutada sina- ja meie-vormi 4. mitte liialdada tingiva kõneviisiga 5. uuri põimlause ehitust 6
Eesti riigis võib nimetada nelja võimusüsteemi: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus. See viimane neid on teiste kõrval kõige uuem nähtus , mis järkjärgult aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus
LIITVERBID Liitverbid on ortograafilised liitsõnad, mille põhiosa on verb ja mis kirjutatakse kõigis vormides kokku. See eristab neid ühend- ja väljendverbidest, mis kirjutatakse kokku vaid kesksõnavormides (meeldejääv, üleküpsenud, lugupeetud), ja liitsõnalise alussõnaga tuletistest (meeleolu-tse-ma, kooskõla-sta-ma). Alati ei ole komplekstüvelise verbi puhul võimalik üheselt mõista, kas tegemist on tuletise (alaliik > alaliigi-ta-ma) või liitverbiga (liigitama > ala+liigitama). Alussõnaks sobiva liitnimisõna või liitomadussõna olemasolul on kompleksseid verbe tõlgendatud siiski tuletiste, mitte liitsõnadena (koolmeister > koolmeister-da-ma); samal põhjusel ei ole liitverbina tõlgendatud ka nulltuletisi (auhind > auhindama). Liittegusõnad on eesti keeles noor liitsõnarühm. Sõnaraamatulekseemina on kindlaid liitverbe umbes sada viiskümmend, enamik selliseid verbe on sõnaraamatutes koha saanud 20. sajandi viimasel veerandil. Peamiselt ...
Juhtivad ajalehed on tugevalt valitsuse poolt kallutatud, ühte kolmandikku lehest täidavad reklaamid ja järgmist kolmandikku leheküljesuurused sageli sisutühjad uudist illustreerivad pildid. Allesjäänud leheruumi täitvad lood on tihtipeale vaid ühepoolsed arvamused. Rahva harimine ja liitmine, lihtkodanike arvamuste avaldamine ja teised 19. ja 20. sajandi ajakirjanduse põhiülesanded on jäänud tahaplaanile ning kahjuks ei saa valdavat osa ajakirjandusest tänapäeva Eestis tihti pidada enam millekski muuks kui uudiste ja meelelahutuse tootjaks. Meedia on nüüdisaegses ühiskonnas tähtsal kohal, seda kutsutakse isegi neljandaks võimuks ning selle loomine ja kujundamine on suures osas meie endi teha. Seda arvestades peame olema ettevaatlikud osas, mida otsustame lugeda või mida uskuda ning vaatama, kuidas saame ise tehtud otsuste abil muuta ühiskonda ajakirjanduse abil inimestele elamisväärsemaks.
Globaliseerumise seminari küsimused Palun, valige endale seminaris kaasa rääkimiseks välja 3 küsimust ja otsige neile oma vastused, kasutage vastuse põhjendamiseks konkreetseid näiteid (ajakirjandusest, interneti abiga, õpikutest jne). Valmistage oma vastus nii ette, et suudaksite seda kursusekaaslastele veenvalt selgitada! 1.) Globaliseerumise üheks väga positiivseks aspektis on nimetatud rahvusvaheliste investeeringute kiiret kasvu… Kas teie arvates Eesti on saanud kasu investeeringute „rahvusvahelistumisest“? Kas on ka negatiivseid näiteid? Eesti majandus on juba viiendat aastat järjest netolaenuandja- 2013.aastal ületas finantsinvesteeringute väljavool sissevoolu 534 miljoni euro võrra ehk ligi kaks korda enam kui 2012.aastal. Netoväljavoolu kanalid olid portfelli- ja muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud. Kohaliku kapital...
taasiseseisvunud Eesti jõudis alles veebruaris 1999. Riik ei ole nende juurutamist saanud toetada kaugelti võrdsuures mahus Euroopa Liidu ja PHARE`ga. Siiski näitab tasemete sisulise mõistmise ja testimisoskuseni viinud koostöö lugupidavat suhtumist oma kodanikesse ja teistesse tööõiguslikesse inimestesse. Ajakirjandustekst. Inimesed saavad seda lugeda. Oletuse tegin selle järgi, et tekst on mitmekesine ja sellist teksti tavaliselt loeb ajakirjandusest. 5. Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratleva omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks. Ametliku organisatsiooni eesmärgid on ette kindlaks määratud ning sinna kuuluvaid inimesi seovad struktuur, tehnoloogia ja
Artikkel õpetab Loetakse vajadusest, sest elu sundus on saanud meile vajalikuks. Loetakse sellepärast, et näha, kuulda ja teada saada. Me oleme täitmatud, meile pole iialgi millestki küll. Me ei taha ainult seda, mis on, vaid ka seda, mida veel pole. Mida me eelkõige otsime ajakirjandusest ja mis meid enim paelub? Millised emotsioonid tekivad ajakirjanduse kaudu maailmaga ühenduses olles? Millist rolli mängib artikli pealkiri ajalehes? Artikkel mitte ainult ei jaga meile infot maailmas toimuva kohta, vaid iga kirjutis annab juurde meile uusi teadmisi ja suunab meie mõtlemist. Sageli on kirjutiste pealkirjad sõnastatud väga intrigeerivalt, aga hakates kirjatööd süvenenult lugema, ei suuda me leida pealkirja seotust kirja pandud tekstiga
Kellel on rohkem inimõiguseid? Kedli Tuuling NT33 Inimõigused on määratud ja kehtivad kõigile, kuna tegemist on moraalsete sünnipäraste õigustega. Need on õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Neid kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis kohustab täitma seda. Kuna maailm muutub üha enam interneti sõbralikumaks, meedia domineerib ja ajakirjadus manipuleerib, siis info levib see läbi kiiremini, kuid samuti on väga palju väärat informatsiooni, mida inimesed tõlgendavad iga üks isemoodi. Internet on koht, kus inimene saab avaldada oma arvamust läbi virtuaalse müüri, mis tähenab, et isikul on võimalus jääda anonüümseks ja kajastada täpselt seda mida pähe tuleb ja sageli tekivad ühiskonna ja inimeste vahel konfliktid. Ühiskond ei suuda tagada ja pakkuda kõigile ühiskonna gruppide...
tõepähe võtta. Reeglina avaldab selliseid artikleid kollane ajakirjandus. Põhjus, miks selliseid artikleid kirjutatakse on lihtne – need müüvad. Kollasele ajakirjandusele ongi müügitulu ja klikkide arv tähtsamad, kui väärt info edastamine. Kurb on tõsiasi, et mõned inimesed tarbivad elustiilimeediat meelsamini, kui näiteks meediat, mis keskendub poliitilistele ja päevakajalistele teemadele. Päevauudised annavad meile erinevaid teadmisi ning harivad meid erinevalt kollasest ajakirjandusest mitmes mõttes. Inimesed peaksid huvituma rohkem näiteks oma ökoloogilisest jalajäljest, kui viiest sügisesest moeröögatusest. Kollases ajakirjanduses on väga suur roll reklaamil. Võib isegi öelda, et kollane ajakirjandus on nagu peidetud reklaam. Eneselegi teadmata kõigutavad elustiiliajakirjades avaldatud artiklid ja pildid meie eelistusi poes. Tihti leiavad inimesed oma ostukorvist odavama ja tervislikuma toiduvaliku asemel just ajakirjades soovitatu.
Tavaliselt on nendeks ajakirjanikud, kes kas otsivad ise uudiseväärilist infot või vahendavad seda mõnest teisest allikast meediakanalite kaudu rahvale. Vahel aga levib info väljaspool meediaettevõtteid, kus ajakirjandust ei loo professionaalsed ajakirjanikud, vaid tavalised inimesed. Seda nimetatakse kodanikuajakirjanduseks ning see on tihtipeale palju vabamas vormis ning suhtluskeeles, erinevalt professionaalsest ajakirjandusest. Sellel on loomulikult samuti oma head ja halvad küljed, näiteks ei kehti nendele kirjutajatele samad reeglid ja ootused, mis tegelikele ajakirjanikele, seega ei pea nad end nii karmilt kontrollima ega muretsema tagajärgede pärast. Samas annab selline vabadus ka võimaluse teist inimest solvata või rünnata, ilma et nad peaksid karistuse pärast kartma, kuna kuigi ajakirjanikel pole otseselt keelatud sarnaselt käituda, suhtutakse sellisesse teguviisi siiski hukkamõistvalt ning
otsuseid ka ilma kommunikatsioonivahendita. Aga kuna nad on üleskasvanud pidevas ajakirjanduse mõjusfääris on nad kergelt manipuleeritavad ning mõjutatavad. Kui inimesed näevad meedias midagi, mis neile meeldib ning mida nad ka endale soovivad, siis nad hakkavad selle nimel pingutama. Niisiis, esimese otsuse teeb ajakirjandus ning sellega mõjutavad lihtsameelseid kodanikke. Tänu meediale teame, mis maailmas toimub. Ka selle, mis on moes või mis on populaarne, saame teada ajakirjandusest. Kommunikatsioonivahendi puudumisel ei jõua informatsioon piisavalt kiiresti levida ning selle tõttu võib see kahjustada maal elavaid rahvuseid. Raivo Palmaru on öelnud: „Meedia on nüüdisaegse ühiskonna üks võtmesüsteeme.“ Ilma infokanaliteta ei jõua info igale poole piisavalt kiiresti ning ei teata, kas maailmas valitseb mingeid ohte või ei. Haiguste leviku puhul on võimalik riigil enda rahvast
lausa töökohaks ja mitte ainult lihtsaks töökohaks, vaid suurte summade teenimise võimaluseks. Moemaailma piibliteks on loomulikult moeajakirjad ja moeblogid. Suurimad neist on meile kõigile tuntud brändid, kellest iga riigi eraldiseisvad moeajakirjad eeskuju võtavad ja meile kõigile lihtsas emakeeles usku levitavad. Selleks, et see idee jõuaks kõikideni, leiab moealaseid kirjutisi ja reklaami lisaks ettenähtud piiblitest ka igapäevastest ajalehtesest ja kollasest ajakirjandusest. Selleks, et mood mõjuks kõigile, on vaja, et tooted oleks kõikile kättesaadava hinnaga. Seega kopeerivad või jäljenduvad masstoodangupoed moeloojate tooteid ja saavutavad sellega hiigelkasumeid ja tuntust. Eriti tugevaks saavad brändid, mis oma toodete peale trükivad suurelt firma nime. Inimesed ostavad neid tooteid, et teised näeksid nende jõukust ja maitsekust, samal ajal olles ise elusad reklaamplakatid ja kaasates sellese usulisse liikumisse enese teadmata uusi ohvreid.
Kas pole siis nii, et lapsed, kes vaatavad rohkelt action-filme, on tihti vägivaldsemad, kui lapsed, kes kasvavad üles ,,Mõmmi aabitsaga"? Seda on kinnitanud rohked uuringud ja tõde vaatab meile endale tihti näkku. Olen ka ise näinud väikeseid lapsi, kes on vaevalt meetri- pikkused, kuid kes halastamatult peksavad oma eakaaslasi. Ka siis saame tõestuse väitele pealkirjas. Muidugi, minnes asja teisele poolele- esitades küsimuse ,,Kas vägivald sünnitab vägivalda?"- leiame ajakirjandusest ja ka eluloofilmidest hulganiselt näiteid kannatanudest, kes oma enda elus nulltolereerivad vägivalda. Tsitaadid nagu ,,Minu isa tegi mulle nii ja ma vandusin, et mina kunagi ei löö oma lapsi" ja ,,Olles ise läbi elanud sellise olukorra, ei ole mul olnud kunagi mõttes kedagi peksta" kinnitavad teise väite õigsust. Pole alati nii, et koletised koletisi loovad, vaid on julgeid näiteid tugevatest inimisiksustest, kes suudavad vägivalla seljatada ja olla tänu sellele parem inimene.
KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega
Retsensioon Lühitutvustus Käesoleva kirjatöö ,,Meedia roll tänapäeva maailmas" on arutletud nn. Neljanda võimu, meeda plussida ja miinuste üle ja toodud välja tema põhjused ning tegelik tähtsus ühiskonna kooshoidmisel. Sisu analüüs Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Mis on media? Meedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mahutab suurt osa ühiskonnast. Koosneb ta suuresti televisioonis, internetist, raadiost ja ajakirjandusest ning vähem mõjuvamalt ilkirjandusest. Meedia funktsiooniks on informeerimine, reguleerimine, kultuur ja meelelahutus. Kuidas kujuneb meedia tänapäeval? Mida? Mismoodi ? ja Miks? Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Reporterist" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Mitmed ajalehed ja ajakirjad teevad sääsest elevandi. Mõnest üsna tühisest
aastal avaldatud pressifotodest oluliseimad. Teema sai valitud põhjusel, et uurija ise on samuti fotograafiahuviline ning tahtis analüüsida aasta tähtsaimaid pressifotosid ning tutvuda ja tutvustada lähemalt pressifotograafiat ning pressifotograafe. Uurimiseks ja analüüsiks kasutab autor teemakohaseid elektroonilisi artikleid ning elektroonilises meedias leiduvat pildimaterjali. Uurimistöös kasutatud allikateks olid internet, ajakirjandusest leitud artiklid ning pildimaterjal, autori poolt läbiviidud küsitluse tulemused noorte seas ning intervjuu "Aasta Pressifoto 2011" tiitli pälvinud fotograafi Andres Puttinguga. Töö koosneb kolmest osast: Esimeses osas käsitletakse lähemalt pressifotograafia olemust ning rolli meedias. Samuti tutvustatakse 2011. aastal premeeritud pressifotograafe ning käsitletakse "Aasta Pressifoto 2011" konkurssi. Lisaks sellele arvustatakse näitust "Aasta Pressifoto 2011". Teises osas
sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt, televiisorist, internetist ja ka ajakirjandusest.. Ega suured koolid ka patust puhtaks ei jää, sest sadade õpilastega suurkoolid ei jõua ka parema tahtmise juures iga õpilaseni, ei toimu õpetaja ja õpilase vahelist head kontakti, mis aga toimub õpilaste omavahelisel suhtlemisel. Ja niimoodi jäävadki õpetajad ainult pealtvaatajateks, kui toimuvad riiud ja kaklused, mis võivad teine kord muutuda lausa rasketeks vägivalla juhtumiteks.
Rehepapi, kummardasid asju. Nende jumalaks olid asjad, mis pani neid asjade nimel varastama, valetama, peitma ja vihavaenu pidama. Nende mõtlemine käis kogu aeg ümber asjade, mida nad endale himustasid. Asjade kummardamine on muutunud noorte seas väga levinuks. Inimesed, kellel on võimalik endale lubada disainer kotti ja riided vaatavad ülalt alla neile, kellel seda võimalust ei ole. Noored äraostetavad asjadega. Nad on valmis uuema ja vägevama asja nimel varastama ja isegi tapma. Ajakirjandusest võib leida palju lugusid, kus õpilased kiusavad kaaslasi, kelle pole kõige paremaid riideid või kallimaid asju. Asjade kummardamine on jõudnud ütluseni, et võidab see, kellel on surres rohkem asju. Inimesed ei anna endale aru, et asjades ei peitu õnn ning asjad on hakanud nende elu ja tegevusi juhtima. Moetööstus on seadnud inimestele iluideaalid, mille poole kõik püüdlevad. Kõik tahavad ju ilusad olla, aga kui selle nimel ollakse nõus end sandistama, siis on
Mõnel rahval ei olegi kedagi, kes juhiks ja nad kaovad. See on lühidalt ja mustalt öeldud, kuid keskne mõte on olemas. Aga kas asi on rahva väärtushinnangutes soovitakse kindlustatud elu ja elada hästi ning patriootlikus, kodu- ja ühtsustunne jääb tagaplaanile? Või on inimestel veel nõukogude mentaliteet ning kardetakse hirmsasti koguaeg millestki ilma jääda, Võetakse, mis võtta annab, nagunii varastavad ja erastavad juhid kõik, mis võimalik, nagu ajakirjandusest saab teada. Ainus võimalus on põgeneda kuskile, kus pole vaja muretseda. Või on hoopiski riigivõimu pädevus küsitav pistetakse muudkui endale rohkem tasku ja rahvas vireleb vaesues? Kõik tahaksid natukene rohkem, aga süües kasvab isu ja ahne on täitmatu. Seda, kas ahne on rahvas, riigimehed või mõlemad, on raske öelda. Minu arvamus on see, et inimesed on rumalad ja ei mõtle asju läbi. Lastakse ennast nii kergelt kapitalismist ja propagandast mõjutada
(Väiketarbijat tabas peaaegu 55 protsendiline elektritõus). Erinevate sotsiaalsete gruppide huve peab rahuldama mitte kärpides teiste vajadusi. Ma saan aru, et arstid peavad rohkem palka saama, aga mitte visiiditasude arvelt, mida inimene enam maksta ei jõua. Nii meid tappes me küll jätkusuutlikud ei ole. Halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on küll loodud tugisüsteemid, aga seal jääb palju vajaka. Ajakirjandusest on läbi jooksnud mitmed artiklid puuetega inimeste naeruväärsest abirahast ja riigikontroll tuvastas, et ligi viiendikule eesti lastest ei jagu lastekaitsetöötajaid. Aga lapsed on meie tulevik. Meie riigi üks suuremaid probleeme ongi tegelikult demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastik vananeb ja väheneb. Väike sündimus paljud noored inimesed ei taha/suuda mretseda lapsi olukorras, kus nad ei saa tagada järeltulijatele normaalset elu-olu.
kogemuste kaudu ü hiskondlike olude kriitiline käsitlemine autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat kangelasteks on harilikud inimesed nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevate olude määravat rolli kasutatakse tavalist keelt, vältides ülespuhutust või liigset kunstipära Tunnused Loomingu ainet ammutatakse arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes see läbi inimeste elu parandada. Tunnused Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate
üldse õnnelikuks, vaid hoopis õnnetuks. Filmis ,,Richie Rich", kasvas multi-miljonäride poeg üles asjade ja raha keskel, ilma ühegi sõbrata. Isegi vanematel polnud ta jaoks aega, kuna raha oli vaja juurde teenida. Lõpuks saavad nii vanemad kui ka poiss aru, et tõelisi ,,aardeid" meie elus ei saa osta. Üha rohkem räägitakse, kuidas liigtarbimine hävitab meie planeeti. Globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt, ökoloogiline jalajälg kõik need sõnad käivad ajakirjandusest läbi liigagi tihti. Kohutava tarbimise tõttu kannatavad peaaegu kõik elu valdkonnad: inimesed on ülekaalulised, õhk saastunud, vesi reostub ning prügimäed võtavad enda alla enneolematul hulgal maad. Keegi ei mõista, et praegune mentaliteet hävitab nii seda, mis meid ümbritseb kui ka meid endid. Lugesin hiljuti ühest välismaa lehest, et igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate
omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Suurema tuntuse saavutas Kerttu seriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. Kerttu Rakke arust on Eesti kirjanduses palju puudu. Seepärast teebki ta head alguspärast ajaviiteteksti, sest Eesti kirjanduses seda napib. Paremini tulevadki tal välja sellised lihtsad tekstid, raskeid ja sisukaid raamatuid oleks juba raskem kirjutada. Rakke tegelaskujud pärinevad tuttavate noorte inimeste seast, seltskonnast ning ajakirjandusest. Ta tunneb ja näeb igapäev erinevaid inimesi ning saab häid mõtteid mis konflikti teostada. Enamus tema raamatutest räägib naiste elust, alkoholist ja narkootikumidest. Teosed Seitse päeva (2000) Kalevipoeg (2000) Kolmas printsess (2001) Mitu juttu (2001) Iluasjake (2002) Susanna ja mina (2002) Sabaga sündinud (2003) Seitse päeva1 (2003) Seitse päeva2 (2004) Kodu keset linna (2005) Küpsiseparadiis (2007) Tutvustus
Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Näited ajakirjandusest • Doris Kareva koondati kultuurilehest Sirp • „Jutuajamine toimus eile. Mulle öeldi, et tänasest asub tööle uus peatoimetaja – kes, mulle ei öeldud – ja ta alustab tööd uue meeskonnaga. See oli minu jaoks piisav põhjendus ja täiesti loomulik, see oli lihtsalt väga ootamatu,“ rääkis Kareva. • Doris Kareva kandideerib tänavu Eesti riiklikele kultuuripreemiatele. • „Eesti autorite luuleraamatutest valisid lugejad juba kolmandat
suhtumine tervikuna vägagi suurel määral seksi. Religiooni, teaduse ja laiemalt kogu kultuuri poolt kehtestatud normid juhivad meie kõigi seksuaalkäitumist. Peamiseks erinevuseks 19. sajandi ja 21. sajandi vahel on see, et tänapäeval räägitakse seksist koolis, tutvustades lastele turvalise seksi tehnikaid, seksist räägitakse arstidega, saades meditsiinilist abi seksi praktiseerimiseks, seksi paremaks tundmaõppimiseks saab nõu ajakirjandusest, ning meil on iseenda ees oma seksuaalsete fantaasiate pärast aina vähem häbi. Me teame, et seksuaalsuse varjamine on rumal ja selle allasurumine on ebatervislik. Me mõistame hukka viktoriaanliku korra, kus seksuaalsusest rääkimine oli sündsusetu ja seks sai toimuda ainult abielupaari voodis. Teisisõnu, me usume, et ühiskondlik võim on seksi represseerinud, kuid edumeelsed jõud on suutnud seksi viimase saja aasta jooksul rehabiliteerida.
Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See teos on põhiolemuselt
Kadrioru Saksa Gümnaasium ARTELLIST AKTSIASELTSINI Ülevaade uurimistööst Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 Minu poolt retsenseeritavaks tööks oli Kadrina Keskkooli 12.a klassi õpilase Riin Olveti töö Artellist Aktsiaseltsini. Töö koostaja uuris Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora ajalugu. Uurimustöö oli ülesse ehitatud kolmeosaliselt. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustasid ühe suure töö osa. Teise osa moodustas üldosa kus oli kirjeldatud tarbekeemia tootmiskoondise ajalugu, majandust, meediakajastust, juhatuste koosseise ja pilte tootmisest, auhindadest, meedjakajastusest ja hoonetest. Kolmanda töö suure osa moodustas "Floora endised ja praegused töötajad", selles osas oli tegemist intervjuudega mille töö autor viis läbi kõigi kolme tänase Flora tegevjuhiga: E. Kruusma, E. Kautsi ja R. Kull...
Internet mõjutabki meid rohkem kui oskame arvata. Erinevatel internetilehtedel vilguvad reklaamid ja laused mida me loeme, kuid me ei pane tähele, et me seda teeme. Kuna alateadvusesse salvestuvad need samad tihti nähtud reklaamlaused, siis pika aja peale saab nii inimesi mõjutada. Ka A.Huxley raamatus ,,Hea uus ilm" kasutati mõjutamiseks hüpnotiseerimist, teoses toimus see küll läbi une. Praegu hüpnotiseeritakse meid internetis. Kuna kõike seda, mida loeme ja näeme ajakirjandusest me usume, siis on internetiajastul inimesi väga kerge mõjutada. Näiteks tarbimine, inimesed tarbivad asju, mida neil endal vajagi ei lähe. Neile lihtsalt jäävad silma internetilehtedel olevad reklaamid ning kui minnakse poodi siis ostetaksegi mõttetuid vidinaid. Ma olen täiesti kindel, et tulevikus hakatakse seda meetodi veel rohkem ära kasutama ning sellega meid veel rohkem mõjutama. Halb asi eelnevalt mainitu juures on see, et meie alateadvust võib keegi omakasupüüdlikult ära
suuremad on ka õigused. Olen tähele pannud seda, et kui tüübil on istumise all BMW või mõni muu parema mainega auto ja tema ees juhtub sõitma mõini Opel või Toyota on vaja see kohe ära "nullida". Ma arvan, et ma ei hakka lugema neid kõige tüüpilisemaid halbade autojuhtide tunnused nagu kiiruseületamine ja hulljulged möödasõidud. Neid teab ju igaüks ise. Ennem kui hakkan hea juhi tunnustest tooksin ühe näite ajakirjandusest. See sobib siia kahe teema vahele suurepäraselt, sest kirjutaja ise arvas, et ta tegi ainult head. Nimelt kirjeldas Toivo Asmer sellist juhtumit, mil ta sõitis Pirita teel, kus liikumiskiirus suvel 70 km/h. Parem sõidurada oli vaba, vasakul liikus väike VW Golf, roolis tütarlaps. Liikumiskiirus oli maksimaalselt 4045 km/h ja ta oleks pidanud sõitma paremas sõidureas. Asmer sõitis mõnda aega Golfi kõrval ja siis rivistus selle auto järele ning vähendas vahet miinimumini
Kiusamine mõjutab ka ohvri enesekindlust ja paljudel kaob isu koolis või väljas käia. Nad soovivad ainult kodus olla, sest kodu on kindel paik kus ennast peita, sest seal ei naera keegi nende üle. Sealt tekivad probleemis koolis käimisega. Tulevad halvad hinded ja kõige hullem on see, kui jääb klassi kordama või isegi visatakse koolist välja. Sageli hakatakse ka mõtteid enesetapu poole viima. Viimasel ajal on hästi palju kuulda olnud televisioonist ja ajakirjandusest , kuidas kooliõpilane läheb kooli oma isa relvaga, sest isa on tal jahimees. Võtab relva välja ja hakkab inimesi maha laskma. Hea näide on ka noortefilm ,,Klass" , kus poiss, keda kiusatakse, ei suuda enam välja kannatada seda ja korraldab koolitulistamise. See, kui ta laseb iseennast maha, ei ole veel kiusamisest väljapääs. Sest kiusaja võib uue ohvri otsida ja samamoodi temaga käituda nagu eelmisega. Aga kiusatavat inimest võib aidata ka mingi kindel
käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs; objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2. MILLISEID ZANRE EELISTAS REALISM? Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; sajandi lõpu poole realistlik luule ja draama. 3. MIKS KUJUNES ROMAAN REALISMI PÕHIZANRIKS? Igas romaanis sisaldub varjatult autori seotust romaanizanri varasema ajalooga. Realistlikus romaanis
kõrgemale" kõnesalvestusele, kõnetehnoloogiale ja käekirja äratundmisele. 4 Ajatelg väljalasetest: 5 Microsoft on väga uuenduslik firma, kes on loonud sellised iseloomulikud asjad nagu Windows Movie Maker, Windows Messenger, Internet Explorer, MS Office. Nii suure ampluaaga firmal tekib paratamatult nii vigu kui ka häid ideid, mida kajastatakse üle maailma. Mõned näited ajakirjandusest: 4.04.2008 Microsoft plaanib XP tootmise lõpetada, kuid kasutajad pole rahul uue Vistaga ning hakkasid veebilehel savexp.com allkirju koguma. Alates jaanuarist on inimesed andnud juba üle 100 000 allkirja. 30.04.2008 Suurbritannia Microsoft plaanib turule tuua lihtsasti kasutatava arvuti vanuritele. Aasta pärast valmiv arvuti peaks sisaldama ravimite soetamiseks vajalikku tarkvara ja näiteks pilditöötluse jaoks vajalike lihtsustatud programme. USAs on sarnased arvutid juba kasutusel.
Kõik märgid viitavad sellele, et teist saab abielupaar. Kuidas Te lahendaksite tööalase ja isikliku elu vastuolulisuse ? Kas see on üldse olemas ? Arvamus: Kui oleks selline olukord, siis tuleksin ära sellest firmast, seadusevastane olukord tekitab palju pingeid ja tihti on nii, et nendest pingetest ja probleemidest arutame kodus oma kaaslasega, kuid see on vale. Töö ja kodused asjad tuleb hoida lahus ja mind isiklikult hakkaks selline olukord segama. Kaks kaasust ajakirjandusest ja eetiliste konfliktide analüüs 1. Riigiasutuse raamatupidamise osakond avastas asutuse krediitkaartide kasutamise rutiinsel kontrollimisel, et asutuse juht oli ajal, mil ta väidetavalt viibis lähetuses Brüsselis, maksnud krediitkaardiga korduvalt Tallinna erinevates kauplustes. 1) Eristada olulised faktid: Asutuse juht viibis väidetavalt lähetuses Brüsselis, samal ajal oli tema krediitkaardiga korduvalt makstud Tallinna erinevates kauplustes.
saab iseloomustada sõnadega julge, loominguline ja riskialdis. Eduka ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks on tarvis ettevõtlikke inimesi, kes oma tegevusega annavad suure panuse majanduse arengusse. Autori arvates sünnivad uued ettevõtted ideest, usust ja lootusest, et äri õnnestub. Äritegevust peaks hoolikalt planeerima, et heast ideest sünniks edukas ettevõtmine. Äriideed võivad tekkida mitmetest allikatestisiklikest kogemustest, piirkonna vajadustest, ajakirjandusest, internetist jne. Ettevõtlus on valdkond, kus puuduvad garantiid ning kõikide riskide elimineerimine on praktiliselt võimatu. Et ettevõtlusega seonduvaid riske maandada ja läbilöögi võimalust suurendada, on oluline planeerimine (Morgan 2007: 36). Anu Reiljani (1997: 12) sõnastuse kohaselt on ettevõtlus käitumis- või tegutsemisviis, mis on suunatud uutele kasvuorientatsiooniga majandusüksuste loomisele. Ameerika Väikeettevõtete Administratsioon on välja toonud, et üle 50%
väga ühekülgseks. Homoseksuaalid ja eakad Levib arvamus, et kõik homoseksuaalid on kurjategijad ja kõik eakad on erivajadustega. Poliitilisest seisukohast tuleks aga tõdeda, et ajakirjandus on selle koha pealt väga korrektne. Sõnu puudega inimesed kasutatakse küll rohkem kui erivajadustega inimesed, mis kõlaks paremini, kuid kõikides uuritavates kontekstides kasutati neid väljendeid nii, et nad ei ole halvustava tähendusega. Kuid ajakirjandusest tuli välja ka see, et eakatest inimestest räägitakse ainult seoses tervise- ja rahamuredega. Inimesi, kes aga hästi hakkama saavad ja on aktiivsed nimetatakse küpseteks või küpsemapoolseks. Samuti tuleb aga uurimusest välja see, mis paljudele inimestele jääb ajakirjanduse väljaandeid lehitsedes silma, nimelt väga paljudele artiklitele pannakse pealkirju, mis kutsuvad inimesi lugema, kuid kui hakkad lugema, siis pole antud teemast juttugi. Väga heaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
