Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ain Kaalep elulugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaalep, kaalepi, maastikud, järved, luulekogu, lein, mered, inimkond, paani, kõnelda, järvedest, luuletuse, muusad, kuulen, häbi, keeleuuendaja, kriitik, tartumaal, treffneri, vormiline, hispaania, kuldne, aphrodite, ikke, ferdinand, krossi, maailmakirjanduse, tuletatud, aetud, jõed, tunnen, tuhat, ülistama, ennekõike, hopi, aare, filoloog, sirp9.B klass Elulugu On sündinud 1926. aastal, 4.juunil Tartus. Elab ja töötab Elvas. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. 11 aastat oma elust oli ajakirja Akadeemik peatoimetaja. On olnud Eesti Kongressi liige. Valdab soome-ugri keeli. Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid mõttesügavuse ja laiahaardelisusega.
antud ajal saab kirjutada). Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised
aastal toimunud muusikakongressilt, kus nägi laval ehtsat samaani nõiatrummiga - samalaadset pilli ja mängulaadi tahtis Tormis kasutada ka "Raua needmises". Üllatusena oli vajalik korjaki trumm Eestis olemas ja rippus Lennart Meri kodus kaminasiibri küljes. Tekst on loodud mitme luuletaja poolt "Kalevala" loitsude põhjal, teose kõrgpunktis on kasutatud ka kaasaegseid motiive. See sõjavastane teos oli mõeldud hoiatusena, et inimkond peaks säilitama oma võimu tehnika (raua) üle ja kasutama seda ainult loovatel, mitte purustuslikel eesmärkidel. Teose tekst järgib samanistlikku põhimõtet, mille kohaselt annab inimesele võimu asjade üle just nende saamisloo ja olemuse tundmine. Seose loitsimise ja samanistliku rituaaliga loob "Raua needmises" eelkõige nõiatrumm dirigendi (rituaali juhi) käes. Teose muusikalised motiivid on üksnes mõnenoodilised ja väikese ulatusega, otsekui oleksid nad pärit ürgsest regilaulust
.............................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Bernard Kangro (1910-994) oli luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane. Ta ei soovinud olla ei algkooliõpetaja kuskil maakolkas ega ka taluperemees. Bernard tahtis lugeda, koguda teamisis, kirjutada ja olla kaugel kodust. Ta kirjutas 17 luulekogu, 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke.Ta kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Kangro loomemeetodit on põhjendatult nimetatud maagiliseks realismiks, mis tähendab, et reaalsest elupildistikust on enamasti olulisem ja määravam kujutlusmaailm. Vormiliselt esineb Kangro hilisem luule sageli ulatuslike, mõnikord poeemilaadsete sarjadena (Karl Muru, 2008: 140). 3 ELULUGU
mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt. 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt
· inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. · 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. · Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. · Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. · Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. · Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. · Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just
"Jäine raamat", vestekogu "Muhu monoloogid", näidendi "Polkovniku lesk" jpm teoseid, mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud kirjanike sekka nagu Aadu Hint, Mart Raud ja Debora Vaarandi astusid ka nooremad, näiteks Ain Kaalep, Arvi Siig, Ellen Niit ning Jaan Kross. J. Smuul ,,Poeem Stalinist'' Sel aastal on kevad veel mihklikuul. Meri valgesse vahtu end ehtis. Külmas ahnuses väinadelt tuhisev tuul puudelt lendu viis kollaseid lehti. Neljakümnendal kevad on mihklikuus. Mida loeb siin kalendrite teadus, kui Eestisse jõudnud on õige ja suur rahvaid vabastav stalinlik seadus! Sellel sügisel üks minu sõpradest sai uue võimu käest kaksteist hektaari. Nii. Noorus on noorus. Ta haare on lai:
lääne kirjanduse trükkimine. Vene keelde tõlgiti palju Ladina-Ameerika kirjandust, mis oli suunatud imperialismi vastu. Pablo Nerudat hinnati eriti Nõukogude maades. 1953- Valik luulet, seal sees on tsükkel ,,Armastuslaul Stalingradile". Ka poliitilist luulet. 1960ndatel ilus kogumik ,,Kivid ja linnud", ka eesti keelde Johannes Semperi tõlkes. 1979- Benito Perez Galdos- ,,La desheredada" (Osatu) 1960ndatel oli Ain Kaalep veel noor luuletaja. Väga paljudest keeltest tõlkinud, aga hispaania keel oli üks kõige südamelähedasemaid. Kirjutas pikemaid saatekäsitlusi, mida võis nimetada juba saateesseedeks. Tõlkis ,,Estrella de Sevilla" 1962. Tõlkija on püüdnud järgida neidsamu riimiskeeme, toob tohutud raskused kaasa. Laval on eesti keeles peaaegu võimatu mängida neid rütme, mida hispaania romansirütm kaasa toob. Ilmselt ei suuda niipea keegi sellist asja korrata, et samamoodi tõlkida
raamatut lugeda terviktekstina, poeemina -,ent sisukorras antud pealkirjad jagavad luulekogu üksikluuletusteks. Hugo omapärane väljenduslaad tekitas ilmumisajal teatud nõutust ning ka erutust kriitikute seas, kellelt teos pigem teravat arvustust pälvis. Masing küll jätkas kirjutamist, kuid 1930ndatel aastatel temalt rohkem luuletusi ei ilmunud. Alates 1960ndatest aastatest avaldati Stockholmis, Torontos ning lõpuks ka Eestis mitu Masingu luulekogu. Seega jäi Masingu loomingu tegelik avastamine sõjajärgsesse aega ning suurelt osalt mõjutas 1960. aastatel luule arengut ja inspireeris ka luuletajaid. Tartu Ülikooli aegadesse mahtus Hugo Albert Masingu intrigeeriv eesnimevahetus tuhande üheksasaja kolmekümneseitsmenda aasta kaheksateistkümnendal jaanuaril. 1930. aastatel oli perekonnanimede eeststamise kampaania taustal selline eesnime vahetamine hoopis harvem nähtus. Kuna Masing oli germanofoob oli tal just seesama eesmärk oma
arv 3 äärmise väljendusrikkusega. Iga uus salm on seotud nii eelmise kui ka järgmise salmiga. Dante ei korda ühtegi rida. Henry Longfellow (ameerika luuletaja) tundis suurt huvi euroopa kirjanduse vastu. 18. märts Petrarca "Canciones" , 366 luuletust. 1.sonett on kahetsus, sest tema armastus on liiga maine. 2 kurbuse allikat, esiteks ta tajub, et tema armastus on liiga maine, ja teiseks, ta kahtleb, kas Laura teda ikka armastab. 3.sonett (Ain Kaalep on tõlkinud) selgelt antiigist võetud inspiratsioon. 7.sonett massid ei hinda filosoofiat, kuid sellegipoolest ta jätkab seda. Hingeline on kindlasti kõrgem maisest. Laurat on kujutatud teistmoodi, kui Dante Peatrice'i. Laura on kehaliselt ja meeleliselt nähtavam. Konkreetsust on rohkem. See on tegelikult üldine, seda on näha tolle aja kunstis, maalides. On näha, kuidas hiliskeskaja abstraktsus hakkab minema konkreetsuse poole. 16.sonett (Ain Kaalep tõlkinud) abba abba ede ede 23
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
ladusamalt kui paljud uue aja ametnikud. '"Igaühel olid omad nipid. Mina ei osanud käituda aristokraatlikult nagu Lennart ja vene keelt rääkisin ka halvasti, niisiis teeskles in pigem rumalat ja abitut. Minu stiil oli: ehk aitate mind! See oli teine viis uute võimukandjatega manipuleerida. Lennarti ees kummardati ja temale kuuletuti, mina omakorda äratasin soovi aidata. Mõlemad käitumisviisid avaldasid venelastele ja eriti vene ametnikule muljet;" räägib Ain Kaalep. Lennart oli lahti saanud kahest palju aega nõudvast õppeainest. Kohe selle järel sooritas ta ka Nõukogude Liidu ajaloo lõpueksami. Eksamite ettetegemine oli tõenäoliselt võimalik seetõttu, et ülikool elas üleminekuajas ning käske ja keelde ei tulnud veel tingimusteta täita nagu hilisemal nõukogude perioodil. Mõni aasta hiljem poleks Lennarti selline õpitempo võimalik olnud. Tähtsate eksamite ettetegemine jättis Lennartile palju vaba aega üle ja ta võis elu
1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avaldas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat). Luulekogu "Viru lauliku laulud". Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi
Teosed "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik auk" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2012 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2009 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2011 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" eest (Looming 2010, nr 2, lk 152177) Mis on hea luule olulisemad omadused?
Lisa 2. Pilt Artur Alliksaarest 18 KASUTATUD ALLIKAD 19 2 SISSEJUHATUS Artur Alliksaar on tuntud Eesti luuletaja. Ta on kirjutanud palju väga olulise tähtsusega luulet ning ühe näidendi. Alliksaar ei elanud küll kaua, aga see-eest suutis eestlastele väga palju edasi anda oma eripärase ning sügavamõttelise loominguga. Tema eluajal ei näinud trükivalgust mitte ükski luulekogu, aga kirjastuses suutis trükimusta näha vaid tema ainuke näidend. Mõne ajakirjandusväljaande teenena siiski üksikud Alliksaare luuletused jõudsid ka tema eluajal avalikkuse ette. Peatükkidest on sõltuvuses luulekogu „Päikesepillaja“ tsüklilise järjestusega, mis mingil määral on kronoloogiline. Peamiseks järjestamisargumendiks on aga assotsiatsioon, mis on ühtlasi ka parim sõna iseloomustamaks enamikku Artur Alliksaare loomingut. See tugineb
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus…………………………………………�
Elo Viiding ehk Elo Vee Elo Viiding sündis 20. märtsil 1974 aastal. Ta on näitleja ja poeedi Juhan Viidingu ning muusikaõpetaja Riina Viidingu tütar. Elo Viiding on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning on õppinud aastatel 1989-92 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis viiuli eriala. Viiding on ka lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal. Hetkel on Elo Viiding Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992 ning Eesti PEN-klubi juhatuse liige. Looming Esimene E. Viidingu luulekogu ''Telg'' ilmus 1990. aastal ning võitis kohe ka lugeja tunnustuse. Luulekogus kasutas ta pseudonüümi Elo Vee, millest aga hiljem loobus. Tema luulest tuleb välja sotsiaalne iroonia ja kriitilisus, uuemas luules kirjutab ta vabavärsilises modernismis. Viidingu luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi:
Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus........................................................... 9. · Kasutatud materjal
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = er
Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda. 68ndal eksistentsialismi poleemika: ilmne see, et avalikku vaba dialoogi võimalust pole, kui on, siis piiratud viisil. Selgelt näha, et käib üleüldine noore kirjanduse tümitamine, vastulauseid tuleb vähe või on laveerivad. Kõige kuriossem on võtmeküsimus vabavärsi kohta: kas NL Eesti luuletaja tohib vabavärsis kirjutada. Kui poleemikal positiivne
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
........................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..................................................................................................................................5 Luulekogu............................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus
Kaplinski I nägu. Ka pärast Lemmitu-Marge abielu lahutust on Nora ja Mia veetnud omajagu aega vanavanemate ja teiste Jaani-Tiia lastelaste juures Mutikul. 2004. aasta 29. aprillil sündis Otil ja Tiinal Aarhusis Taanimaal tütar Liisa, Liisa ja tema vanemate pilte on võimalik vaadata Oti kodulehel Liisa all. 2007 sündis Liisale vend Kaarel. Perekong Mutikul 2010 8 Looming Luule 9 Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule. 1967 avaldatud ,,Tolmust ja värvidest" on seevastu Kaplinski mõjukas ja läbimurdeline teos, mis sisaldab tuntud luuletusi (,,Vercingetorix ütles", ,,Me peame ju väga tasa käima", ,,Üks kuningas oli kord maata"). Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti-objekti piiri kustutamise poole
Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema. Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil, kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn. [1] Ruila kooli pildi ja hümni leiab 3. Lisast. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''. [1] Tagantjärele mõtiskleb ta: ’’Äärepealt oleks juhtunud nii, et oleksin luulekogu kooli lõpetamise ajaks kätte saanud, aga karbid ei saanud õigeks ajaks valmis. Kindlasti oleks olnud tore lõpetada kooli raamatu autorina, aga mõnes mõttes on isegi parem, et ei saanud. Olen näinud, et nendega, kes ajavad noorelt oma nina liiga püsti, on pärast vahel kurvad lood.’’ [1]
Stalini surma järel alanud sulaperioodi ajal elavnes ja mitmekesistus ka kultuurielu. Kirjandus Kirjutati eelkõige romaani, milles nüüd võis minevikku pisut tõepärasemalt kujutada. Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts, Vilde jne. Uuendused kirjanduselus: Kõige julgemini hakkasid uuendusi ja kultuuri normaliseerimist taotlema kirjanikud ja luuletajad. Esimese tähelepanuväärse aktsiooni võtsid ette Jaan Kross, Ellen Niit ja Ain Kaalep. Uuendajate rühma sobis nii oma vaimsuse kui laadi poolest Artur Alliksaar, kuid tema looming ei jõudnud avalikkuse ette. Kunst Jaak Kangilaski arvates algas uus ajajärk kunstis 1955, mil mõisteti hukka stalinistlik arhitektuur ja propaganda asemele tuli tagasi ilutaotlus. Uuendused arhitektuuris: Stalinistliku arhitektuuri aeg lõppes Stalini surmaga. Kogu senine arhitektuur tunnistati valeks ja minevikku vaatleva esteetilise arhitektuuri asemele pidi saama uus, industriaalne. Kirik
Haapsalu 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Üldiseloomustus lk. 4 3. Luule poeetika lk. 5 4. Luule vorm lk. 6 5. Kokkuvõte lk. 7 6. Kasutatud materjalid lk. 8 7. Lisad lk. 9 SISSEJUHATUS Mina valisin endale Hando Runneli luulekogu ,,Punaste õhtute purpur". Esimest korda kuulsin tema luuletusi lauludena. Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Interneti ja ka annaabist võetud teiste koostatud esitlusi. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest luulekogust. Põhjalikumalt kirjutan viimase luuletsükli kohta
Baltikumis teatud määrani vaikselt õilmitseda. Järjest rohkem andis tunda ühiskondlik surutis. Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja "juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eesti-aineliste lavastuste Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Neid kirjutasid enamasti luuletajad, näiteks Artur Alliksaar, Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969 alanud radikaalsem teatriuuendus, mida kandsid tollal "Vanemuises" tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja
Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve Osila on kirjutanud 18 näidendit täiskasvanutele, 5 näidendit lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaad
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taa
Seal sündisid ka nende kaks last. Venemaal elasid nad kuni 1906. aastani. 1904ndal aastal oli Marie armunud eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse, kes tahtis, et Marie tõlgiks oma luuletused emakeelde. Seejärel tahtis Laikmaa need kohalikus ajalehes avaldada. 1906. pöördus ta tagasi Tallinna. Siin kohtus ta 1913. aastal kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes hakkas ka Underi kirjatoimetajaks. Adson kogus kokku Marie luulematerjali ning avaldas sellest Underi esimese luulekogu. Pärast 1924 aasta lahutust Carl Hackerist, abiellus naine oma kirjatoimetaja Artur Adsoniga, kes kirjutas ka hiljem Underist autobiograafia. Underi esimene luuletus oli avaldatud ajalehes Postimees, kui ta oli kõigest 21-aastane. 1917 ilmus tema esimene sonettide kogumik ,,Sonetid". See kogumik tõstis kõvasti tema luuletajamainet. Tema teine kogumik ,,Eelõitseng" sisaldas luuletusi 1904.-1912. aastaist ning avaldus ise 1918. aastal.
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani. Käib Tartu Ülikoolis ja õpib bioloogia bakalaureuse 3.astet. On aktiivne osaleja Talveakadeemias. (26. septembril 1981 Tartu)- Elab Tartus siiamaani. On disainer ja ettevõtja. Ta tegi oma esimesed sammud ärimaailmasse juba 15.aastasena. Pille Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani
× "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) × "Lugejad sügisel tibutavad..." (2001) × "Tähekaardid" (2002) × "Tuul kägistab ust" (2002) × "Contrarünnak" (2004) × "Liivatee imepeen seeme" (2005) × "Minu jonn" (2006) × "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) × "Tahaksin olla autobuss" (2008) ~6~ Luulekogu: ,,Contramutter 10. Lend" Luulekogu näol on tegemist Contra neljanda kogumikuga, mis ilmus aastal 1997. Luulekogu puudutab mitmete luuletustega Konnula Eesti Piirivalves veedetud aega. On luuletusi ajateenistuse valudest, rõõmudest ja lihtsalt läbiaelatust. Keegi polnud selleks ajaks veel taasiseseisvunud Eesti Kaitseväe ajateenistusest luuletusi kirjutanud. See oli midagi uut siinsel luulemaastikul. Sõjaväge oli ikka peetud karmiks ja
annaabi.ee 
