Asend Põhjast piirneb Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kirdest piirneb Hiinaga, lõuna ja idas Pakistani ning läänes Iraaniga. Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõt...
Usbekistani rahvastiku keskmine tihedus on 58,1 inimest/ km². Tadzikistani rahvastiku keskmine tihedus on 47,9 inimest / km². Afganistani kirdenaabri Hiina rahvastiku keskmine tihedus on 137 inimest / km². Afganistani ida ja lõunanaabri Pakistani rahvastiku keskmine tihedus on 202 inimest/ km². Afganistani läänenaabri Iraani rahvastiku keskmine tihedus on 41,4 inimest/ km². RAHVUSLIK KOOSSEIS Afganistaani riigiusk on islami usk. Enamus afganistaanlastest on moslemid. Nad jagunevad veel omakorda kaheks : sunniidid ja siidid. Muuusklike, näiteks hinduiste ja sikhe on väga vähe, umbes 1-2%. Peamisteks Afganistaanis elavateks rahvusteks on afgaanid ( 38-40%), tadzikid(25%), hazarad(15-19%), usbekid(6-9%). SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3.
Perestroikas soovitas ta Reaganil mõelda, et kas too ikka Nõukogude Liidu majanduslikult ära kurnata ja hoiatas, et sellest plaanist ei tule midagi välja. Reagani ja Gorbatsovi maailmavaated oli väga erinevad, aga neil oli üks sarnane ideaal- nagu Reagan lükkas ka Gorbatsov resoluutselt tagasi mõtte rünnata Ühendriike või Lääne-Euroopat ning pani veto igasugusele tuumalöögi lootuse hellitamisele. Ronald Reagan oli hästi kursis Afganistaaniga, kuna Nõukogude Liidu ja Afganistaani 1308331586106405.docvahel oli juba pikemat aega kurnav sõda. Tänu sellele mustas Reagan oma kõnedega Nõukogude Liidu maine ja edukalt, sest on ju loomulik, et iga võitluses olev riik loodab oma toetaja peale. Reagan tahtis juba 1980. aastal aidata mudzahiidide võitlust ja hävitada nõukogulasi. Oma pesidendi algusaastatel töötas Reagani administratsioon kõvasti, et saada relvi ülestõusnutele ja see tegevus hõlmas mitmeid riike
USA hetkel kõige olulisemas välisoperatsioonis Afganistanis peavad asjad paremuse poole muutuma. Stanley McChrystal ennustab: Aasta 2010 saab ilmselgelt USA jaoks pöördeliseks. 2010. aasta detsembriks on Afganistaanis näha uusi saavutusi julgeoleku alal. Talebani ja tema liitlaste võidukäigud on peatatud. 2011. aasta suveks on afgaanidele selgeks tehtud, et äärmusjõud ei võida. Obama uus sõjastrateegia 30 000 sõjaväelase saatmine Afganistaani. NATO liiklaste valmisolek panustada omalt poolt veel tuhandeid sõdureid. "Nüüdseks on meil piisavalt jõudu, et selles sõjas pööre tuua," rõhutas kindral McChrystal. Ameerika analüütikud usuvad, et kergeks see aasta ei kujune, sest suureneb ka vägivald ja ohvrite arv, ning ka vaenlane suurendab omapoolset vastupanu, prognoosib Caigan. Kim Caigani sõnul: Turvaliseks tuleb muuta Afganistaani külad ja linnad.
Blairi majanduspoliitika oli samuti edukas, 1997-2006 kasvas Briti inimeste keskmine sissetulek 18%. Blairi valitsus lükkas tagasi euroga liitumise, sellega teenis Blair kõikide teiste parteide, rahva kui ka meedia heakskiidu. Esimese kuue valitsusaasta jooksul saatis ta Briti väed lahingusse viiel korral, rohkem kui ükski teine Suurbritannia peaminister enne teda. 1998 ja 2003 Kosovosse, 2000 Sierra Leonesse ja 2001 Afganistaani. 2002 tõstis Blairi valitsus makse, et kulutada rohkem hariduse ja tervishoiu edendamise peale. Blairi valitsus võimaldas kõrgkoolidel kehtestada õppemaks 3000£ naela ümbruses aasta kohta, nõudes samas erandeid vaesematele õpilastele, ja alustas ka uut õppelaenude süsteemi, kus õpilane pidi laenu tagasi maksma alles siis, kui tema sissetulek on piisavalt kõrge. 2004 hakkas ta tähelepanu pöörama ka keskkonnale, püüdes vähendada CO2 sattumist atmosfääri. Blairi
Miks NSV Liit nõrgenes? - *Stagnatsioon majanduses, vaimuelus ning poliitikas. *Maha jäämine majanduses. *Korruptsioon. *"Letialuse kaubanduse" vohamine. *Käsumajanduse tõttu kadus uuenduslikkus. NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk-ja
See ei oleks saanud juhtuda, kui bin Ladenil ei oleks olnud stabiilset kohta ning pooldajaid enda ideede kasvatamiseks. Aastad, mis Taliban võimul oli, olid bin Ladenile ning tema järgijatele soodne, sest ta sai rahulikult, segamatult ning isegi toetusega mõelda välja plaane ning tegevusi, kuidas Ühendriike ,,karistada". Bin Ladeni al-Qaeda vaated olid samad, mis islamiäärmuslaste rühmitusel Taliban, kes enne USA vägede sissetungimist Afganistaani riiki valitsesid ning kohalikku rahvast oma hirmuvalitsemise all hoidsid. Taliban pakkus ka Osamale varjupaika kui too pidi USA vägede eest peidus püsima. 1996. aastast oli suutnud Taliban enda võimu alla haarata 85% Afganistaani territooriumist ning tõotas tagada islami ,,puhtuse" riigis. Selle käigus keelustas Taliban peaaegu kõik, mis võiks Afganistaani kodanikke religioonist lahutada sealhulgas kinokülastused, piknikud,
• Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamin...
Enne valimisi (2009) korraldas rünnakuid ja ähvardas valimisest osa võtvat rahvast. Jaanuaris 2010 avaldas ajaleht Guardian teate, mille kohaselt ,,Talibani komandörid pidasid salakõnelusi ÜRO ametnikega, et arutada rahutingimusi ehk "kõneleda kõnelustest,,. Taliban Pakistanis Ideoloogia hakkas Pakistanis levima 2007ndal aastal. 2009 tapsid USA väed juhi mehitamata lennuki abil. Mees, kes asutas Pakistasin Talibani, põgenes 2009 Afganistaani. Pealetung Swati piirkonnas, kust võeti Talibanilt tagasi sealne tähtis keskus. Osales 30 000 pakistani sõdurit, surma sai neist 70, kuid sissisid langes 500. 5. aprillil 2010. aastal panid Talibani võitlejad toime pommirünnaku Peshawari linnas asuvale USA konsulaadile, mille järel puhkes islamivõitlejate ja korrakaitsjate vahel tulevahetus. Hukkus 7 inimest. Talibani võitlejad Talibani sõjategevus Afganistanis
võidurelvastumine, mis oli võidu igasuguste massihävitus relvade tootmine. Relvastatud kokkupõrked toimusid külma sõja aastatel erinevates kohtades maal. Nende kokkupõrgete osapooled olid kõikidel sõdadel demokraatia ja kommunism. Demokraatiat pooldas USA saates oma liitlastele relvastust ja soomukeid ning kommunismi pooldas NSVL saates ka oma liitlastele relvi ja sõdureid. Mõlematel osapooltel oli võite ja kaotusi. Afganistaani sõja võitsid demokraatlased, sest USA-l olid arenenumad relvad. Vietnami sõja võitis kommunim, sest neil oli ülekaal ja rahva suur toetus. Kuuba kriisi võitjaks tuli ikkagi USA, sest NSVL-l ei olnud valikut, kas viia oma raketid minema või algatada sõda, siiski võis NSVL rõõmu tunda, sest USA omandid Kuubal olid hävitatud. Sõda lõppes NSVL lagunemisega, sest varem või hiljem oleks üks nendest riikidest
unistusi ja tulevikunägemusi, millega erinevate kandidaatide pakutavaid narratiive kõrvutatakse ning seejärel tehakse enda jaoks õige valik. Barack Obama valimislubadused olid palju lubavad ning puudutasid USA olukorda arvestades väga olulisi probleeme. Asjakohane oleks tuua näiteid olulisemate lubaduste kohta. 1)Abipaketid Ameerika keskklassi toetuseks 2)Riiklik tervisekindlustus programm 3)Iraagi sõja lõpetamine ning vägede suunamine Afganistaani 4)Energiaefektiivsuse suurendamine ja investeeringud taastuvenergiasse 5)Haridusreform, toetamaks õpetajaid, üliõpilasi ning edendada haridussüsteemi lasteaiast keskkoolini. 6)Stiimulpakett majanduse turgutamiseks Tol ajal üheks olulisemaks valdkonnaks oli ilmselgelt Ameeriklaste jaoks välispoliitilika ja julgeoleku küsimused, kuna just sel ajal oldi sõjas Iraagis ning keeruline olukord valitses Afganistaanis.
üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. 1960. a lõpul hakati taotlema pingelõdvendust Ida-Lääne suhetes. Kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamise oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta 15. Afganistaani sõda Rahulik lääne riik, kus võimukandjaks oli kuningas, kuid peale kuninga kukutamist tekkis kodusõda, kuhu sekkus ka NSV Liit 1979. aasta dets. Kardeti, et moslemite mõjuvõim võib levida Afganistaani ja sealt edasi Kesk-Aassiasse. Poliitiline situatsioon Afganistaanis on ebastabiilne, mida Moskva ära kasutas. Afganistan oli lähedal Lähis-Ida naftaväljadele ja India ookeani sadamatele. Selles sõjas sai surma 39 eestlast
loomiseks on vaja sõjaaja kaitseväge ning koos sellega ajateenistuse ja õppekogunemiste mahtu hoopiski suurendada." (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Arvan, et Eesti Kaitseväe säilitamine praegusel kujul ei ole mõistlik. Esiteks praeguste keeruliste aegade tõttu, ehk kuluks need miljardid, mida kulutatakse meeste väljaõppeks ja veelgi enam need, mis hetkel jäetakse padrunikestade ning hukkunud meeste näol Afganistaani ja Iraaki meie riigil kuhugi mujale. Ehk ei peaks tänu sellele edaspidistel aastatel vastu võtma mitmeid negatiivseid lisaeelarveid, ehk suudaks riik investeerida enam haridusse ning tervishoidu. Usun, et Eesti Kaitsevägi ei saaks vaenlase (ainsa variandina näen vaenlase all suurt naaberriiki Venemaad) sissetungi korral viimasele vastu ka siis, kui Eesti eest võitleks kõik siinsed kodanikud, meid on ju niivõrd vähe. Juba kokkulepitud
Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal toimus Berliini blokaad, Korea sõda (1950-1953), siis Hrustsovi ajal olid kriisid (Suessi kriis, 1956) ning sotsialismi vastased ülestõusud, 1961.aastal aga Berliini müür. Breznevi valitsemise suurimad saavutused välispoliitikas olid Helsingi nõupidamine ning Afganistaani sõda. Käsitledes kolme diktaatori aegset majandust, sise- ning välispoliitikat, jõudsin järeldusele, et NSVL oli pärast Teist maailmasõda totalitaarne riik. Samuti avastasin, et kolmest diktaatorist kaks- Breznev ning Stalin, olid valitsemisviisilt sarnased, Hrustsov erines aga neist. Oleks minul valida millise diktaatori ajal sooviksin elada, siis kõige meelsamini elaksin Hrustsovi valitsemisajal, sest mulle tema juures meeldib vangilaagrite sulgemine ning
F.D.Roosevelt -USA president 30-40 H.Truman -USA president R.Nixon -USA president 70 R.Reagan -USA president 80 W.Brandt -SLV kantsler 60-70 J.K.Paasikivi -Soome president 50 Aastaarvud http://www.abiks.pri.ee 1950-53 -Korea sõda 1951 -San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu 1979 -NSVL tungib Afganistaani 1962 -Kariibi kriis 1968 -Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 1949 -NATO rajamine, SLV-SDV Saksa lagunemine 1947 -Berliini blokaadi algus 1974 -Nafta kriis Daatum Suessi kriis -1956 Nafta kriis -1974 Saksa taasühend. -1990 Saksa lõhenem. -1949 ÜRO rajamine -1945 Vietnami sõda -1960-73
Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine oli liiga paljastavalt riides, mis ahvatles mehi kuritööle. Kasu ei too ka sunniviisiline ühiskonna ideoloogia muutmine. Ereda näite võib tuua siiani kestvas Iraagi ja Afganistaani sõjas, kus Ameerika Ühendriigid soovivad rahvale juurutada demokraatliku valitsemiskorda.Kuna sealsed inimesed on harjunud neile harjumuspäraste tavade ja uskumustega ei õnnestu ameeriklastel kuidagi tuua riiki võrdõiguslikust, millega meie siin nii väga harjund oleme. Sellest võib järeldada, et naiste roll ühiskonnas saab muutuda sarnaselt "evolutsiooni" käigule. Järsud muutused ühiskonnas ei muuda midagi, kuna inimesed on kinni oma tavades ja traditsioonides.
Aastatel 1952 kuni 1982 liitusid veel Kreeka, Türgi, Saksama Liiduvabariik ja Hispaania. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja ühtse Saksamaa tekkimist liideti NATO'ga ka endise Saksamaa Demokraatliku Vabariigi alad. 1999. aastal liitusid Poola Tsehhi ja uNgari ning kahetuhande neljandal aastal Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. NATO tähtsus ning aktiivsus suurenes märgatavalt pärast 11. Septembri sündmusi kui NATO alustas Afganistaani missiooni. See missioon on suurimaid katsumusi NATO ajaloos, aga on ülitähtis ettevõtmine tagamaks rahvusvahelist julgeolekut. Allianssi ülesanne Afganistaanis on luua riigis konditsioon, kus pärast aastakümneid kestnud konflikte, hävitust ja vaestust saaks riigist demokraatlik iseseisev riik, kes oleks võimeline tagama enda turvalisust ning rahu. http://www.nato.int/docu/other/ee/estonian.htm http://et.wikipedia.org/wiki/NATO http://www.eata.ee/ http://www.mod.gov.ee/
kogemus ning soovid kaitseväest pärast nelja kuud välja astuda. Kuid kui nüüd hetkeks loobuda üldistustest ja mõelda tulemuste peale, mis tuleksid ilmsiks sõjaolukorra puhul, siis mida suudaksid korda saata Eesti mehed, kes on sõjaväest läbi käinud ja saanud kesise väljaõppe, seetõttu, et Eesti sõjaväelistele ei ole ju võimalik kuidagi reaalset sõjaolukorda Eestis demonstreerida, kuna seda siin lihtsalt ei ole ja kõiki Eesti sõdurite pidev Afganistaani ja Iraagi vahel sõelumine oleks samuti paras komejant. Seega oleks veel üks erandlik variant, mis näeks üldises plaanis ette, et pigem võiks ajateenistus olla palgaarmee vormis, see tähendaks, et Eestil oleks armee, kuhu kuuluvad mehed, kes on kõrgematele nõuetele vastavad ja kes on oma vabast tahtest armeega liitunud ning selle armee liikmeid toetaks Eesti riik materiaalselt, siis oleksid kõik osapooled kindlasti rohkem rahul ning ka mul
Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53. P-Korea kommunistid NSV Liidu ja Hiina abiga tungisid L-Koreale kallale. ÜRO tõttas appi L-Koreale, tungides edukalt vastase tagalasse. 53 sõlmiti vaherahu, jäi kehtima riigipiir, mis säilib tänaseni. Afganistaani sõda-~1979-88 NSVL tahtis 100%iliselt oma kontrolli alla saada, muu maailm, sh USA ei kavatsenud pealt vaadata, biokoteeriti Mosva olümpiamänge. Sõda kurnas NSVL-i poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt.Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 1989. Berliini müür 1961-1989. Moskvale ei sobinud, et L-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased läände valgusid. Rajati 13 august peaaegu ühe ööga, tugevdati hiljem tunduvalt. Mõjus rängalt NSV Liidu mainele
viieks aastaks oma strateegiliste ründe relvade arvu. *pingelõdvenduse kulminatsiooniks sai Helsingi julgeoleku koostöö nõupidamine. Lk84-85 Pingelõdvenduse tulemused: *lääneriigid ja idablokk hakkasid tihedamalt läbi käima *tihenes kultuuri ning teadusalane läbikäimine *turism suurenes lääneriikides *majanduslik koostöö lääneriikide vahel 2.Külma sõja uus ägenemine Külm sõda ägenes kui NSVL viis oma väed 1979. aastal afganistaani ja alustas võitlust riigi kommunistlikuks muutmise eest. USA-s võimule tulnud Reagan kuuluta oma eesmärgiks "kurjuseimpeeriumi" likvideerimise. Selleks: 1)toetati kommunismi vastaseid liikumisi. Varustas afganistaani vastupanu võitlejaid relvadega ja õpetas neid välja. Aitas Poola vabadusvõitlejate organisatsiooni Solidaarsus, kehtestas poola suhtes majandus sanktsioonid mis nõrgestasid kommunistliku reziimi. 2)majandus sõda NSVL vastu. Nt
· Vastasseis NSV Liiduga, majanduslangus 1970. aastatel · Vietnami sõda, tõi kaasa majandus- ja sõjaprobleeme · Rassiprobleemid, kuid lahenesid Nummerda sündmused või protsessid toimumise järjekorras. Alusta varaseimast . 1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947 2. Saksamaa lõhenemine 1949 3. Korea sõda 1950 4. uus idapoliitsika 1960 5. Berliini müüri ehitamine 1961 6. Kuuba raketikriis 1962 7. Nõukogude vägede sissetung Afganistaani 1979 8. Saksamaa taasühinemine 1990 3.okt. 9. Soome liitumine Euroopa Liiduga - 1995
Lähis-Ida Kriis Iisrael ja USA sõdisid araabia riikide ning NSV Liiduga usu üle. Kuuba kriis USA oli NSV Liidu ja Kuuba vastu kui NSVL tõi oma baasid Kuubale, põhjustades tuumasõjaohu. Hrustsovi ja Kennedy kokkuleppe sõlmimisega lõppes kriis. Vietnami sõda USA ja Lõuna-Vietnam võitlesid NSV Liidu ja Põhja-Vietnamiga, kes tahtsid Vietnami kommunistlikuks muuta. Lõppes USA kaotusega ning Vietnami muutumiseks kommunistlikuks. Afganistani sõda NSV Liit tungis Afganistaani üritades jõuga kehtestada seal neile meelepärast valitsust. Lõppes NSV Liidule edutult.
Ameerikat demokraatia häälekaks edasikandjaks ning inimõiguste eest võitlejaks. Ühed nägid selles olukorras demokraatia viimist diktaatorlikule islamiriigile, teised majanduslikku sõda maailma ühe tähtsama maavara - nafta pärast. Eesti vabariik jäi Ühendriikide poolele, kus usuti "hea" maailma vastu suunatud "pahade" hävitamisse. Radikaalne islam "kuulutati" pahaks, kuigi raudse eesriide ajal aitasid lääne riigid Afganistaani vabadusvõitlejaid Nõukogude Liidu invasiooni vastu. Tuntud politoloogid võrdlevad antud olukorda XI sajandil alanud ristisõdadega. Ka tookord põrkus islam kristliku maailmaga. Eesti sõdurite saatmine nendesse kriisipiirkondadesse polnud rahvale meelepärane. Ei sõditud ju oma kodumaa eest. Rahu tagamine muutus vaid sõnakõlksuks kuskil paberil ning inimeste suus. Kaitseväele pandud uued ülesanded erinesid eelmistest kogemustest
Vietnami sõda 1946- 1975 Osalesid USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia. Oli kuulutatud välja Vietnami Demokraatlik Vabariik, kuid Prantsusmaa seda ei tunnustanud. Vietnam sai abi NSVL, Prantsusmaa sai abi USA-lt (kaotasid). Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik, mis oli kommunistliku korra järgi. Afganistani sõda 1979- 1989 NSVL, Afganistan, USA, Suurbritannia, Pakistan, Hiina. NSVL viis oma väed Afganistaani ning sõda algas. Sissid ak need kes võitlesid oma riigi valitsuse ja NSVL vastu said abi USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt ja Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Raudne eesriie- NL ja maad ei kehtinud sõna ega usuvabadus, kõike valitses riik. Liikumisvabadust ka piirati 19341990. Mitteühinemisliikumine- Mitteühinemisliikumine - on rahvusvaheline
poliitiline,majanduslik ja vaimne kriis, võitles dissidentluse vastu. 7. Külma sõja lõpp ja NSVL lagunemine - USA rünnakud NSVL vastu (millised olid?), NSVL lagunemise põhjuseid. USA RÜNNAKUD: *1981-89 USA president R.Reagan, NSVL-le tehti halba. *Püüti takistada NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopa maades. * Üritati majanduslikku riiki nurka suruda lõigates ära loodusvarade müügist,relvakaubandusest. * Suruti NSVL-le peale kõrgtehnoloogilist relvastumist. * Rünnati Afganistaani kaudu-varustati kohalikke vastuanuvõitlejaid moodsate relvadega. * Poola kaudu varustati Solidaarsust side-ja trükitehnikaga. * USA asus takistama uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. *USA veenis Saudi-Araabiat suurendama naftatootmist,mis vähendas nafta hinda. *Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-u. *USA algatas kõrgtehnoloogilise relvastumise, NSVL ei suutnud vastu panna. NSVL lagunemise põhjused (1991): 1) Perestroika hakkas tasahilju väljuma
halastamatusse sõtta. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd. Aeg oli hakata päevapealt täiskasvanuks - muutusid maailmavaated ja väärtushinnangud. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Ka meie oma sõdureid on saadetud näiteks Afganistaani. Jällegi, noored sõjardid külmaverelisel lahinguväljal, kus kunagi ei tea mis juhtub järgmisena. Sõja keskel olemine ja osaline äralõigatus muust maailmast avaldab sõdijatele suur psühholoogist ning laastavat mõju. See ei seisne ainult hirmus iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul
Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. 7. perestroika- ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas
Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. 7. perestroika- ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas
mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1949 sai ka NSVL aatompommi. 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme PINGELÕDVENDUS 1970-NDAD USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale *Relvakulud kasvasid liiga suureks *Liiga palju tuumarelvi *Saksamaade leppimine *Koostöö kosmoses *Suhete paranemine USA ja Hiina vahel *Tuumarelvade leviku tõkestamise leping *USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta AFGANISTAANI SÕDA 1979-1989 1979 tungisid NSV Liidu väed Afganistani *See näitas, et NSV Liit pole oma välispoliitikat muutnud *Mitmeaastane sõda ei toonud NSV Liidule edu *USA surus NSV Liidule peale uue võidurelvastumise*NSV Liit mõistis, et vajab uuendusi ning ei suuda USA-ga võistelda *NSV Liit lagunes *Külm sõda lõppes lääneriikide võiduga
kuigi ei olnud just eriti andekas. Samas oli tal palju nn ,,tänavatarkust", mis andis talle teistega võrreldes edumaa. Tema klassikaaslased meenutavad teda kui uudishimulikku poissi, kellel oli kustumatu janu teadmiste järele. Tema iseloomu kujunemise võtmeetapiks peetakse aga hoopis sõjaväge, mis tegi ta katsumustele tugevamaks, õpetas suhtlema ning andis suure hulga iseseisvust ja eneseusku. Samas oli tal nii palju õnne, et ta jäi kõrvale reaalsest sõjaolukorrast (Afganistaani sõda oli lõppenud ning Tsetseenia sõda polnud veel alanud). Pärast sõjaväest naasmist oli Venemaa poliitiline olukord täiesti muutunud: Nõukogude liit oli lagunenud ning seadusloome ei jõudnud Jeltsini edumeelsetele majandusreformidele kuidagi järgi. Abramovits oli piisavalt tark selleks, et näha naftas tulevikupotentsiaali ning seaduseauke ning isiklikke suhteid osavalt ära kasutades sai temast oligarh, kes ei omanud mitte ainult suurt hulka raha vaid ka poliitilist võimu
Sonita Dokumentaalfilm, mida me klassiga vaatamas käisime rääkis Sonitast. Ta on Afganistaani tüdruk, keda sunnitakse järgima kodumaa traditsioone. Erinevalt teistest tüdrukutest olid Sonital omad unistused ja eesmärgid ning ta ei tahtnud mingi hinna eest neist lahti lasta. Kuigi kõik olid tema vastu ning kogu aeg tuli ette uus takistus ei andnud Sonita alla ja jätkas räppimist ning oma vabaduse eest võitlemist, minnes sellega vastu oma perele. Filmi vaadates tundsin endas nii positiivseid kui negatiivseid tundeid. Ma tundsin
muudatused välispoliitikas: a) suhete parenemine Lääneriikidega b) relvastuse vähendamise kokkulepe USAs 1987 c) Nõukogude Liit vähendas kontrolli IdaEuroopa sotsialistlikeriikide üle d) Nõukogude Liit lõpetas sekkumise Afganistaani sõtta 6. Nimeta idabloki lagunemise põhjused! Nõukogude Liidu mõju vähenemine Varssavi lepinguorganisatsioon Nõukogude vägede riikidest välja viimine plaanimajandus + majanduslik allakäik massiliikumine 7. Missugused sündmused toimusid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus? 1986-1987 nn fosforiidikampa, st protestiliikumine Virumaale kavandatava fosforiidi
See avaldub filmides, infotehnoloogias, todus jne. 2) Kuidas muutis maailma 11.09.2001? Kohe pärast rünnakut Ameerika vastu hakati rääkima et inimkonna ajaloos on tekkinud uus ajastu. Bush kuulutas välja ülemaailmse sõja terrorismi vastu. Vältimaks uusi terrorirünnakuid hakati USAs piirama vaba reisimist, araablastesse ja immigrantidesse suhtuti umbusalduslikult. Maailma haaras terrorihirm, kardeti et võidakse kasutada bioloogilist relva. Usa hakkas afganistaani pommitama, hiljem rünnati ka iraaki- rahu pole seal saabunud siiamaani. 3) Kas ja kuidas on võimalik võidelda terrorosmiga tänapäeva maailmas. Ma arvan et on küll võimalik selle vastu võidelda, aga mitte täielikult. Poliitikud arvavad et kõikjal maailmas on vaja luua inimväärsed elutingimused, sest enamasti on terroristide võim seal kus on madalad/ halvad elutingimused. Äärmuslased ise väidavad et on vaja
TAASISESEISVUMINE Eeldused rahvusvahelises poliitikas: 1. 80ndatel oli kommunistlik süsteem kriisis (majanduslikus ja vaimses) 2. Nõukogude Liidu positsioon nõrgenes (nt ebaõnnestunud Afganistaani sõja tõttu) 3. Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (Reagani nn tähtede sõja programm), mis kurnas Nõukogude Liidu majandust 4. Lääneriigid toetasid kommunismivastasust (nt Poolas ja Afganistaanis) 5. Vähendati Nõukogude Liidult nafta ostmist Eeldused Nõukogude Liidus: 1. Gorbatsovi võimuletulek 1985 ja tema alustatud reformid (Glasnost ehk avalikustamine hakati rääkima tabuteemadest nagu puuetega inimeste ja looduse olukord, ajalugu
Islam ei tekkinud mitte rändhõimude seas, vaid linnas, kus elanikud tegelesid laiaulatuslikult kaubandusega. 6.sajandi lõpuks olid Meka kaupmehed haaranud enda kätte kogu karavani kaubanduse, mis ühendas India ookeni ja Vahemerd. Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam.
Tulemused: *tihedam läbikäimine lääneriikide ja idabloki vahel. *Lääneriikide investeeringud kesk ja Ida-Euroopa riikidesse ja laenud neile. *Tihenes kultuuri ja teadusvalla suhtlemine ja turism. *Kesk ja ida Euroopa sattumine Läänest sõltuvusse. 6. Kaardi ülesanne. 7. Pildi ülesanne. 8. Külma sõja kriisid. *Korea sõda 1950-1953 *Berliini kriis 1953-1961 *Ungari ülestõus 1956 *Vietnami sõda 1959-1973 *Afganistaani sõda 1979-1989 *Kuuba kriis 1962 *Suessi kriis 1956 *Praha kevad 1968 9. Mida tähendavad a) reaganoomika ja b) tätserism? a) USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. b) UK peaministri M
nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. Selle mõiste seletuse järgi peaksime me hindama sallimist üksteise vastu, rohkem seda esile tõstma ning nii ka propageerima. Arvan, et nii laheneks maailmas ka terrorismi probleem, kui inimesed hakkaksid uuesti usaldama ning lugupidama nii Idamaadest, kui ka sealsete inimeste usust, islamist. Sest praegused terrorismi probleemid on seotud just hirmuga. Näiteks saadetakse sõdureid Afganistaani, et kohalikke ümberõpetada ehk tsiviliseerida, et sel moel lõpetada terrorism, sest tänapäeval peetakse terrorismi tuumikuks just seda piirkonda. Kohalikud aga elavad seal nii, nagu nad on aastatuhandeid, nad ei taha muuta oma eluviisi ning ma usun, et sõdurid Afganistaanis just ärritavad sealseid elanikke veel enam, panevad nad teistest rahvustest inimesi vihkama ning tõukavad nad nii terrorismile. Tolerantsus maailmas oleks üks tegur vähemalt, mis peataks ka terrorismi.
47-51a- finantsiline toetus kogu Euroopale 13 miljardit USD k.a NL. 1955 algab pihta Külma Sõja sõjaline n.ö liikumine. Nato teke, Varssavi Pakt. OAS, SEATO, CENTO- Treaty organization. USA on 40ndatel üritanud Treaty org. kaudu viia ellu politseiniku rolli. Kujuneb välja bipolaarsus Washington-Moskva vahel. Bipolaarsuse erandid Šveits- neutraalsus, Soome leping Venemaaga ja Jugoslaavia. Kuumad sõjad Külma sõja ajal: Korea sõda (ÜRO ja USA). Vietnami sõda USA 1955 tippaeg 1965. Afganistaani sõda NL. Taustsündmused: Genfi kohtumised, Suessi kanali kriis, 1962 Kuuba kriis, 1963 Kennedy mõrv, 1964 Hruštšovi tagandamine. Hruštšovi juhitud välispoliitika- rahumeelne kooseksisteermine, igale riigile omad arengumudelid, arengumaade tähtsus. Probleemid Hiinaga, Kuuba kriis. KUUBA RAKETIKRIIS 1962- maailma keeruliseim kriis. Maailm oli tuumasõja lävel. Venelased tahtsid raketid paigaldada Kuubale, mis USAle ei sobinud, sest raketi laskeulatus oleks Ameerikale võinud viga teha
NSVL nõrgenemine (idabloki nõrgenemine) · Ainukene turuallikas oli nafta, mis võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit nii toidu kui tarbekaupade puudus · Stagnatsioon süvenes seisak, ei soovitud midagi muuta · Andrei Sahharov NSVL tuuma füüsik, kes mõistis hukka NSVL tuumaprogrammi (sai karistuseks koduaresti) · Aleksander Solzenitsõn kirjnik kes saadeti maalt välja, kuna ta kritiseeris NSVL riigi korda Afganistaani sõda (1979-1989) NSVL soovis saada maad. Ja sealt edasi · Johannes paulus II sai 1980 aastal paavstiks, (eelnevad olid kõik Itaaliast, tema aga poolat), peale tema paavstiks saamist puhkesid poolas rahutused. Loodi uus majandusplaan mis kukkus läbi (võtta välislaenu ja müüa kaupa, kuid kaupa ei tahetud, tekkis suur võlg. o Algasid poolas streigid ja töölise meeleavaldused. ,,solidaarsus" Poola vaba ametiühing. o L
riigikord.Pole olnud harvad juhused, kus pahaaimamatult hõredalt rõivastatud naised satuvad kohalike võimumeeste huviorbiiti. Põhjuseks meeste ahvatlemine ja liiderlikus. Näite võib tuua mõne aasta tagusest juhusest, kus naise ära vägistanud mehed mõisteti õigeks, kuna naine oli liiga paljastavalt riides, mis ahvatles mehi kuritööle. Kasu ei too ka sunniviisiline ühiskonna ideoloogia muutmine. Ereda näite võib tuua siiani kestvas Iraagi ja Afganistaani sõjas, kus Ameerika Ühendriigid soovivad rahvale juurutada demokraatliku valitsemiskorda.Kuna sealsed inimesed on harjunud neile harjumuspäraste tavade ja uskumustega ei õnnestu ameeriklastel kuidagi tuua riiki võrdõiguslikust, millega meie siin nii väga harjund oleme. Sellest võib järeldada, et naiste roll ühiskonnas saab muutuda sarnaselt 4 "evolutsiooni" käigule
ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha ametiühingu;välispol:Breznevi doktriin 1968, osalemine rahvusvah regionaalsetes konfliktides,Poola ja Afganistaani surbvestamine,kahepalgelisus(võidurelvastumine,osalemine Helsingi protsessis),A.Gromõko; 1985-91,märksõnad:PERESTROIKA,GLASTNOST,liider:Mihhail Gorbatsov;pol: kaadrireform,poliitilise süsteemi ümberkorraldamine,mitmeparteisüsteemi teke,vabaduse suurenemine liiduvabariikides,uue liidulepingu väljatöötamine,sotsialismi reformimine vastavalt 20. saj lõpu olukorrale,B. Jeltsin,N.Rõzkov;maj:majandusreform ,,500päeva"(võimalused erasektori tekkeks,rahandussituatsiooni
Kõik need on seal koopaelanikele vaatamiseks. Need inimesed on poliitikud, äriinimesed, juhid kes söödavad tavainimestele, meile, iseenda ideoloogiaid, uskumusi erinevatest asjadest. Need inimesed liiguvad meie seas. Täiesti tavaline poliitiline kuju, näiteks peaminister või president. Nad teevad otsuseid meie eest ja ütlevad ka ette, mis otsuseid teha teatavatel juhtudel. Peale rünnakut Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele, otsustas George W Bush saata väeg Afganistaani. Selles konkreetses näites võivad olla presidendi uskumused õiged, kuigi see ei ole oluline. Oluline on see, et tema otsuse üle arutledes oleme nüüd leidnud igaüks oma enda arvamuse ja uskumuse sellel teemal, mitte ei usu ikka veel sama ideoloogiat mis oli otsuse tegemise hetkel otsuse tegijal. Vangide taga on tee. Ja see on tee, millel liiguti kandes esemeid. See tee kujutab teekonda, mida kasutati mistahes teate saatmiseks, mida eelnevalt mainitud liidrid saata tahtsid. Internet
27dets sisenesid väeüksused. USA ja lääne reageering oli järsk, 1980 aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti ja NSVL käitumist ei mõistetud. Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu. Lääs võidab külma sõja USA president Reagan oli kindel, et kommunism tuleb hävitada, NSVL majanduslikult nurka suruda ja samas talle peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi, tähtede sõda 1983. Lõpuks oli NSVL nii laostunud, et pidi oma väed Afganistaanist välja viima ja oli võidurelvastumise kaotanud. Perestroika 1985 tuli võimule Gorbatsov, kes oli veendunud, et riik vajab ümberkorraldamist
a. ja sai tuntuks SRP-2 nime all. Nõukogude Liidu vägede viimine Afganistani tegi aga võidurelvastuse piiramisele ja pingelõdvendusele lõpu.1980dad a ja külma sõja lõpetamine:pöörde rahvusvahelistesse suhetesse tõi Mihhail Gorbatsovi võimuletulek NSVLis ja tema poolt algatatud perestroika ja glastnost;aktuaalsed probleemid olid Euroopa desarmeerimiskonverentsi kokkukutsumine, Helsingi koostöö-ja julgeolekunõupidamise lõppakti sätetest kinnipidamine,Pärsia lahe ja Afganistaani küsimuse lahendamine;võitlus neokolonialismiga;läbirääkimistel strateegilise relvastuse piiramise üle ei olnud edu;1983-NSVl lahkus strateegilise relvastuse üle peetavatelt läbirääkimistelt;USA president Ronald Reagan tegi teatavaks strateegilise kaitsealgatuse lava e kosmosemilitariseerimine kava(tähesõdade programm);1985-tuli NSVLis uuendusmeelne Gorbatsov ja koos temaga muutusid Moskva välispoliitilised
masohistliku kaldega ohverdatakse poliitika multikulturalismini. Ma ei saa aru, miks Euroopa kannatab seda. Näevad imigrantide näos saada odavat tööjõudu? Kas tahavad valada «uut kultuurset verd»? Kuid mingit paljunatsionaalsust ei ole ega tule. Kohale jõudnud põgenikud sunnivad peale oma kultuuri. Imelik ja seletamatu poliitika. Minu jaoks näeb välja see nagu bumerang. 15 aastat USA ja Euroopa demokraadid pommitavad islami riike: Liibüat, Iraaki, Afganistaani, Maliit ja teisi. Iraagi rahva vastu sõdis 44 riiki, aga Afganistaanis sõdis 49 riiki. Suurem osa nendest on eurooplased. Nad tekkitasid nendes riikides kaose, inimesed jäid koduta, pereta, rahulikust elust. Inimesed põgenesid jättes kõik, mis neil oli ja nüüd lähevad Euroopasse. Aga kuhu neil minna on? Kui eurooplased valutasid moslemite maad sõjaga, tappes neid, aga moslemid valutavad sõjata Euroopa maid, nagu ütles M.
Eestis esitati 2013. aastal 97 varjupaigataotlust, millest pagulasena tunnustati vaid 7 isikut. Slaid 10 (joonis): Eestis on varjupaika taotlenud 1997-2015 aasta jooksul 846 inimest, aastal 2015 taotles varjupaika 213 inimest, mis eelnevate aastatega võrreldes on väga suur arv. Slaid 11 (joonis): Siin joonisel näete varjupaigataotlejaid kodakondsuse lõikes. Kõige enam on Eestisse taotlenud pagulasestaatust Ukraina, Venemaa, Gruusia, Süüria ja Afganistaani kodanikud. Slaid 12 (joonis): Siin on näha Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu rahvusvahelised otsused varjupaigataotlejate osas. Vaid veerand taotlejatest sai kas positiivse otsuse. Alates 1997. aastast kuni 2013 aasta lõpuni on eestis varjupaika taotlenud 446 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud neist 74-le inimesele. See on kahekordse bussitäis inimesi. Nõukogude okupatsiooni ajal sai poliitilist varjupaika Läänes üle 72 000 eestlase. Slaid 13:
Jõhvi Gümnaasium Hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi
küladest ning nende koolitamisega. Kogu rühmitus restruktureeriti ning nendest sai väga ebameeldiv vastane liitlasvägedele. Alustatud sõjaga eemaldati algselt küll Taliban võimult, kuid sõja jätkudes selle mõju hakkas taas tugevnema. Samuti ei ole siiani saavutatud eesmärki tabada bin Laden, piirata al-Qaeda tegevust ning panna piir narkokaubandusele, sest 2006.aasta statistika näitab, et illegaalne narkokaubandus on rekordkõrgel. Paljud poliitikud arvavad, et Afganistaani pole üldse võimalik alistada, kuna tema territoorium on liiga suur, olles ka väga raskesti ligipääsetav, tema etniline koostis liiga mitmekesine ja elanike käes on liiga palju relvi. Lisaks on alati mässatud keskvõimu vastu, ükskõik, milline see ka poleks. Liitlaste usku, et Afganistani on võimalik valitseda afgaanide eest, tagada seal kestvalt igapäevane julgeolek ja näha samal ajal riigi arengut, mina ei jaga. Olukorra paranemine Afganistanis pole võimalik ilma
järelandmisid, tööliskond oli opositsioonis; tekkisid vabad ametiühingud, vaba ajakirjandus. Kriis seisnes selles, et NL nõudis, et Poolas lõppeks selline olukord, andes Poolale vabad käed olukorra lahendamiseks. 3. Kuna Afganistaanis oli poliitiline segadus, kasutas NL seda ära. Tapeti president ja algas sissi-sõda. See mõjus NL'le kurnavalt nii majanduslikult ja poliitiliselt. Poola sündmuste ajaks oli Afganistaani sündmused juba NL'l kaelas. Poola sündmuste ajaks oli Afganistaani sündmused juba NL'l kaelas, mis oli kurnanud NL poliitiliselt ja moraalselt. 4. Mõju NL'le oli negatiivne, teised riigid nägid et NL on haavatav. Ei arvestatud kuidas muu maailm suhtub sellesse, kuidas nad Afganistaani okupeerivad. Sõda käis ülejõu ja oli kurnav. 5. Sisepoliitilisest kriisist, kuna käsumajandus pärssis majanduse ja ühiskonna
annaabi.ee 
