Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda. Polüfoonia- väljendusviis, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Lihtsaim polüfoonia on kaanon.
mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. W.A Mozarti reekviem Ühel pimedal õhtul saabus üks salapärane võõras, koputas Mozarti uksele ja andis oma isanda tellimuse Reekviemi kirjutamiseks edasi, pani raha lauale ja lahkus. Kuid 1791. aasta sügisel
mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinasid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Eesti heliloojatest on loonud reekvieme C. Kreek, E. Tubin,E. S. Tüür. Maailmakuulsatest heliloojatest on tuntud L- Cherubin, W. A. Mozart, G. Verdi, A. W. Webber,J. Brahms jt. teosed.
(ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa kurbus, hingevalu. Passioon - muusikaline suurteos, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. P eelkäijax on 12 saj lihavõttepidustustest välja kujunenud liturgiline draama. P osad: aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad oma tundeid; jutustav osa, kus selgit sündmuste käiku; laulud koorile, kus antakse toimuvale hinnangut
pärit. Õppis tõenäoliselt Ockeghemi juures. Tegutses Itaalias kapellis. Oli vaimulik Prantsusmaal kus ka suri. 1.Veneetsia trükkal Petrucci avaldas J.D-st motette, 17missat. J.D-l oli 20missat, 100motetti, 70 ilmalikku laulu. Stiilimuutus väljendub kõige paremini J.D loos ,,Leinaood Ockeghemi surma puhul" (tähtsaim lugu), noodikiri on must. Alguses on pikem osa->gootilik stiil, nagu selles stiilis, milles Ockeghem laulab. 5 häält, tenoriks on Gregooriuse koraal. ,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast. 4häält, alumine hääl on cantus firmus. Polüf. lihtsustub, põhikujuks astmeliselt laskuv bassiga harmooni järgnevus, mida saj. jooksul on palju esitatud kui pisarate või kannatuste kujundit. Motetti zanrites väljendas J.D end kõige vabamalt. Ta on seotud pmst terve elu Itaaliaga, aga tema loomingus on vaid paar it.k. lugu, nt. frottola. J
Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa … on katoliku kiriku leinajumalateenistus … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … ära jäävad missa osad Gloria ja Credo … Nende asemel võivad olla: Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa … autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür Missa ... - on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm - tekstid on ladinakeelsed - tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides - osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastalelaulud olid algselt ühehäälsed … laulud olid ühehäälsed gregoriuse koraalid … kujunes žanrina välja 14.-15. saj. … on alates 18. saj. tuntud kontsertteosena
mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi
liik), motett (13. saj, mitmehäälne ja villanella (lihtne rahvamuusika stiil); balletto (tantsulaul); aariad, virtuoossed kaunistused; ajalooline või mütoloogiline sisu; keelne); antifoon (refrääniliselt korduv tsükliline kontsertmissa; reekviem requiem aeternam, dies irae, palju tegelasi, orkester; dramaatiline väljenduslaad; suurejoonelised vastulaul); sekvents (värsiline tekst, üks lux aeternam, sanctus/benedictus, agnus Dei; Luteri koraal (16. saj dekoratsioonid) oratoorium (ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile levinumaid vaimuliku luule vorme) algusest, mitmeh homof koorilaul) ja orkestrile), passioon (Jeesuse kannatuslugu, oratooriumi alaliik),
"Don Giovanni"-Sisu traagiline.Ooperi tegelased esitavad ühiskonnas vastandkihte kes aga inimlike väärtuste ja eluseaduste ees on võrdsed. "Võluflööt"Laulumäng. Avamäng on sonaat allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoog. Muinasjutu ooper. M. ühendas "Võluflöödis" kõigi oma aja ooperitüüpide ja lisakas veel draama-ja kirikumuusika väljendusvahendid. Reekviem-Leinamissa. Tuleneb teose I osa algustekstist "Requiem aeternam dona is Domine"-Igavene rahu anna meile. Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Ludwig van Beethoven 1170-1827 -I avalik esinemine 7.aastaselt -13.aastaselt sai õukonnaorkestris klavessiinimängia koha -soovis saada Mozati õpilaseks -19.pidi peret üleval pidama, kuna tema vanemad surid -elas vabakuntsnikuna viinis, kus aasta jooksul õppis Haudeni juure. -Vokaalmuusikat õpetas Antonia Salieri. -25.aastaselt märkas kuulmus vageust 54.aastaselt kurdistus täielikult
Iga osa on sama nootide jada, mis on eraldatud väike ajavahemike tagant. Keskendutakse meloodia, harmoonia ja rütmi asemel tämbrile. Minu meelest on tämber omapärane aga monotoonne. Koori liikmed jagunevad neljaks sopraniks, neljaks aldiks, neljaks tenoriks ja neljaks bassiks. Rütmitu- rütmi ei ole tunda. Terve teos sisaldab kahte ladinakeelset lauset: Lux aeterna luceat eis, Domine, cum sanctis tuis in aeternum, quia pius es. Requiem aeternam dona eis, Domine; et lux perpetua luceat eis. Emotsioon- pühalik/ jumalik, kõlab nagu oleks tegemist kirikulauluga, kuid pähe tuleb ka atmosfäär, kosmos ning teised dimensioonid.
MOZART JA HAYDN Reekviem Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb esimese osa (introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Sonaadivorm Ekspo Töötlu Repriis sitsioo s n
oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474
Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo Requiem aeternam dona eis, Domine igavest rahu anna neile, Issand palve, reekviemi avalaul, millest tuleneb ka surnute missa nimetus. Dies irae viha päev sisuks viimsepäeva kohus ja maailmalõpp. Dies irae sisaldab alaosi näiteks Lacrimosa, Confutatis Nii missat kui reekviemi esitab koor, kaastegevad võivad olla vokaalsolistid (järgmisest ajastust alates ka orkester). Renessansiajastu missad loodi vokaalkoosseisule. 15
Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve". Need laulud trükiti ka 1998. aastal Kirikumuusika Liidu poolt. Harri on ka loonud mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna Kaarli koguduse segakoorile Ps 51 tekstile kirjutatud pikema laulu "Loo mulle, Jumal, puhas süda" ning 1992. aastal oma naise mälestuseks soololaulu "Requiem aeternam". Lisaks neile pühendas Harri Hella Tedderile tema 75. sünnipäevaks 11. juunil 1996. aastal kirjutatud 7 soololaulu, mis on käsikirjast "Üksnes Jumala juures on mu hing vait". Nendel aastatel kirjutas Harri Kõrvits veel ka lastele kahe- ja kolmehäälseid laule, mis samuti on käsikirjas. 6 Harri Kõrvits on avaldanud ka ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud
Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest rahu) algab pingelise polüfoonilise lõiguga, Kyrie on fuuga koorile, Dies irae (vihapäev, viimne kohtupäev) - teose kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks
Töötas Saltspurgi õukonnas, hiljem töötas vabakutselisena. Ta oli naiste mees, 6 naist 4suri, oli raha laristaja. Eeskujuks olid Bach, Händel ja Haydn. Ooperid: Don Giovanni, Cosi fantutte, võluflööt, 41 sümfooniat. Loodel oli oma kindel stiil ja looming aga kahjuks sai kuulsaks pärast surma Figaro pulm opera buffa Don Giovanni opera seria Võluflööt singspiel. Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist ,,Requiem aeternam dona eis Domine", mis eestikeelses tõlkes tähendab ,,Igavene rahu anna neile, Issand". Mozart alustas Reekviemi kirjutamist 1782 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose Süssmayri. Reekviem on Motzarti kõige kuulsam vaimulikteos. Lakrimoosa pisarad L. v. Beethoven sündis 1770 Bonnis. Saksa helilooja ning esimene esitlus 7 a. klaveril. 11a. mängis orelit. 19a. oli perepea ja hoolitses 2 noorema venna eest. Tööaasta. Varane periood oli Haydni õpilane
Aastast. Oli elegantne õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika oli kaugel tagaplaanil. On 2 zanri madrigal ning caccia. Suurkuju Francesco Landimo- ballaadid laulvad, 3-häälsed , heakõlalised. Võttis kasutusele Inglismaalt üle kandunud intervallid. Tsükliline kontsertmissa: koosneb liturgilise missa ordinaariumitest. I missa NOTRE_DAME missa , pühendatud Charles V kroonimise auks... . Erivormina tekib reekviem (leinamissa): I osa Requiem aeternam- igavene rahu (rahulik, masendav) II osa Dies irae- Viimne kohtupäev/Viha päev (vihane, tampiv) III osa Lux Aeterna- Igavene valgus (kurblik, lootustandev?! ) IV osa Sanctus/benedictus V osa Agnus Dei Ars nova- uus kunst. Muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mõistet kasutati ,,vana kunsti ,, vastandamiseks. Sellel ajal toimus oluline muutus kunstmuusika zanris. I 12.-13. Sajandil käibel olnud zanrid organum ning conductus asendusid misadega. Ilmusid
kujunes perekonnanimeks. Vastavalt Claude Hémeré (kardinal Richelieu sõber ja raamatukoguhoidja) 1633. aasta andmetele[12] sai Josquinist umbes 1460 kooripoiss Saint-Quentinis. Ta võis õppida kontrapunkti Johannes Ockeghemi käe all, keda ta väga imetles kogu oma elu jooksul (seda väidavad Gioseffo Zarlino ja Lodovico Zacconi 16. sajandist pärit kirjeldused ning tõendab ka 1497. aastal Ockeghemi surma puhul kirjutatud väljendusrikas leinateos "Nymphes des bois/Requiem aeternam", aluseks Jean Molinet' luuletus). Kuid ta võis ka lihtsalt Ockeghemi muusikat uurida, ilma et oleks tema õpilane olnud. Esimene kindel ametikohta puudutav viide on pärit 19. aprillist 1477, mille järgi oli ta laulja Anjou hertsogi René kapellis Aix-en-Provence'is. Ta jäi sinna vähemalt kuni 1478. aastani. Perioodist märts 1478 kuni 1483 ei ole kindlaid andmeid tema liikumistest. Hertsog René suri 1480. aastal. Josquin võis koos ülejäänud kapelliga minna 1481. aastal Pariisi
Reekviem See on leinamissa, katoliku kiriku leinajumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nagu missagi kujunes reekviem välja lihtsatest koraalidest muusikaliseks suurteoseks ja hiljem ka kontsertzanriks. Ka seda esitab koor ning vahel solistid, orkester ja orel. Samuti koosneb ta kindlatest ladinakeelsetest lauludest, kuid iga teos ei sisalda alati kõiki osi. Osad laulud langevad kokku missa omadega, aga ära jäävad Gloria ja Credo. Requiem aeternam (igavest rahu) avalaul, annab zanrile nimetuse Dies irae (viha päev) viimsepäevakohus ja maailmalõpp (XIII keskel, katku ajal loodi) Confutatis (äraneetud) patuste hirmud ja piinad Lacrimosa (pisarad) kurbus ja hingevalu Tegelikult kuuluvad Confutatis ja Lacrimosa Dies irae juurde, aga on heliloojaid, kes neid muusikaliselt eraldi kujundavad. Tuntud heliloojad: W. A. Mozart, G. Verdi, f. Liszt, J. Brahms, A. L. Webber, L. Cherubini, H. Berlioz
4) Kammermuusika Palju teoseid erinevatele koosseisudele: sonaadid klaverile ja viiulile Serenaad „Väike öömuusika“ 5) Ooperid 1786. aasta suurooper „Figaro pulm“ 1787. aasta „Don Giovanni“ 1791. aasta „Võluflööt“ 6) Reekviemid 1791. valmimata jäänud Reekviem, lõpetas tema õpilane Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb teose esimese osa algustekstist „Requiem aeternam dona eis Domine“, mis eestikeelses tõlkes tähendab Igavene rahu anna neile, Issand. Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa – Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791. aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose tema õpilane Franz Xaver Süssmayr. Reekviem on Mozarti tähtsaim vaimulik teos. Ludvig van Beethoven 1) Lapsepõlv ja otsingud 1770
roomakatoliku kirikust eemaldunud uute kristlike kirikute sünni; Eesti- ja Liivimaale jõudis protestantismi luterlik suund renessanss on aeg, mil hakkasid ilmuma ilmalikud zanrid, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg renessanss ooper tuntakse ooperi Eurydike järgi retsitatiiv on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine retsiteerimine on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine requiem aeternam tähendab igavest rahu romantsim klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia rändlaulikud on keskajal paigast paika rändav (rahva)laulik rüütlilaul on keskaegne õukondlik luuletekst rüütlilaulikud on keskajal rüütliluule looja ja esitaja saagad on vanagermaani ja skandinaavia ajaloost jutustav kangelasmuistend septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel
·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" Selle esimene ja tunduvalt pikem osa on komponeeritud traditsioonilises cantus firmus tehnikas, otsekui kummardusena vanameistrile: viiehäälse teose tenoriks on gregoriaani viis reekviem-missa avaosast ,,Requiem aeternam". Teine pool on põlvkonna tundelises stiilis: cantus firmus lõpeb, polüfoonia lihtsustub ja neljahäälse lõigu põhikujundiks on astmeliselt laskuva bassiga harmooniajärgnevus, mida nimetatakse pisarate või kannatuse kujundiks. See nimetab nelja leinavat õpilast. Manerism IV põlvkond manerismiajastu. Manerism äärmuslike tunnete kajastamine kunstis. Pildid mõjuvad rahutult (Tintorello maalid). V põlvkond ja Orlandus Lassus ·juhtival kohal itaallased
retsitatiivid) C)Ars Nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid. E)renessansiaegsed tantsud- Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt. F)süit- esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist. Igale pillile olid ette kirjutatud tabulatuur- noodikiri ( noote asendavad numbrid või tähed)
madrigal - Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Ars Nova - Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. reekviem - mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid renessansiaegsed tantsud - Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt süit - esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist. missa osad - MISSA osad –Kyrie Eleison (ole õnnistatud ) Gloria (ülistus)
mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Reekviem · Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumala-teenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. · Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. · Reekviemi laulud: · 1) Requiem aeternam reekviemi avalaul, mis annab zanrile nimetuse. · 2) Dies irae viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. · 3) Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid. · 4) Lacrimosa annab edasi kurbust ja hingevalu. Ilmalik muusika · Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut.
saj kirikumuusikas. Oli esimene missa, mis on ühe autori poolt sarnaste muusikaliste kujundite abil teadlikult tervikuna kujundatud. Kuueosaline, tollal loeti ordinaariumi hulka ka Ite, missa est (liturgia lõpulaul), mis on tänaseks käibelt kadunud 8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu) Requiem aeternam Igavest rahu Dies irae Viha päev Lux aeterna Igavene valgus Sanctus / Benedictus Püha / Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala tall 9. Ars nova ajastu lõpp. Ars subtilior (lk. 87 viimane ja 88 esimene lõik) 1380-1420 prantsuse kultuuri kriisiaeg. Ajaloos: Suur skisma 1378-1417; vaimuhaige kuninga Charles VI valitsemine 1380-1422; suured kaotused Saja-aastases sõjas. Sel ajastul muutub kunst peeneks ja maneerlikuks. Muusikaline
Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal (laul) Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul · laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed · retsitatiivne
Neist mõnes on kasutatud ühendajana cantus firmust, mõnes kaanonit. Josquini kasutas motettides sagedasti imitatsiooni, nii et tulemuseks on fuugalaadne meloodiatöötlus. "Absalon, fili mi (4-h)" (autorsus on "Magnificat terii toni" kahtluse all, võib-olla Pierre de La Rue) "Memor esto verbi tui" "Absolve, quaesumus, "Miserere mei Deus" (Ferrara, 1503) Domine/Requiem aeternam" (6-h) (autorsus kahtluse all) "Misericordias Domini in aeternum cantabo" (Prantsusmaa, 1480/83) "Alma redemptoris mater" "Missus est Gabriel angelus ad "Alma redemptoris mater / Ave Mariam Virginem" regina caelorum" "Mittit ad virginem"
saj kirikumuusikas. Oli esimene missa, mis on ühe autori poolt sarnaste muusikaliste kujundite abil teadlikult tervikuna kujundatud. Kuueosaline, tollal loeti ordinaariumi hulka ka Ite, missa est (liturgia lõpulaul), mis on tänaseks käibelt kadunud 8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu) Requiem aeternam Igavest rahu Dies irae Viha päev Lux aeterna Igavene valgus Sanctus / Benedictus Püha / Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala tall 9. Ars nova ajastu lõpp. Ars subtilior 1380-1420 prantsuse kultuuri kriisiaeg. Ajaloos: Suur skisma 1378-1417; vaimuhaige kuninga Charles VI valitsemine 1380-1422; suured kaotused Saja-aastases sõjas. Sel ajastul muutub kunst peeneks ja maneerlikuks. Muusikaline kirjatehnika muutus veel keerukamaks
·tekst hakkab inspireerima muusikalist väljendust Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. ,,Leinaood Ockeghemi mälestuseks" Selle esimene ja tunduvalt pikem osa on komponeeritud traditsioonilises cantus firmus tehnikas, otsekui kummardusena vanameistrile: viiehäälse teose tenoriks on gregoriaani viis reekviem-missa avaosast ,,Requiem aeternam". Teine pool on põlvkonna tundelises stiilis: cantus firmus lõpeb, polüfoonia lihtsustub ja neljahäälse lõigu põhikujundiks on astmeliselt laskuva bassiga harmooniajärgnevus, mida nimetatakse pisarate või kannatuse kujundiks. See nimetab nelja leinavat õpilast. 7 Manerism IV põlvkond manerismiajastu. Manerism äärmuslike tunnete kajastamine kunstis. Pildid mõjuvad rahutult (Tintorello maalid). V põlvkond ja Orlandus Lassus ·juhtival kohal itaallased
mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III
Its further expositions rise and become excitable. Tüür does not pay attention to the purity and sanctity of the spiritual text on the following pages of this score in his musical expression. The composer has remained faithful to his meta-language. Already from the first movement we hear gliding fields of violins, tone clusters and dodecaphonic rows of the piano. All the parts of this work have not found equal musical expression. The pithy and naturally flowing movement, Requiem aeternam, 1 The first performance took place in Helsinki, 28 Mar. 1991. The Helsinki City Orchestra was conducted by Eri Klas. 2 ‘First performances’ Sirp 12 Apr. 1991: 10. Trans. from Helsinkin Sanomat 28 Mar. 1991. stands out as the best of the whole work. With Requiem Tüür took part in the International Composers’ Rostrum in Paris 1995, and came second. With his two-part Third Symphony (1997)1, Tüür followed the chosen path.
pahaendeliste salmide katkeid: 1 9 7 «. . . Non timebo millia populi circumdantls me; ex-surge, Domine; salvum me fac, Deus!» «. . . Salvum me fac, Deus, quoniam intraverunt aquae usque ad animam meam.» «. . . fnfixus surn in limo profundi; et non est substan-tia.» 22 Samal ajal alustas üks teine hääl koorist eraldi, peaaltari astmelt, raskemeelset ofertooriumi: «Qui verbum meum audit, et credit ei qui misit me, habet vitam aeternam et in judicium non uenit; sed tran-sit a morte in vitam.» 23 See laul, mida mõned raugad kaugel pimeduses laulsid selle ilusa, noorus- ja eluküllase olendi puhul, keda kevade soe õhk paitas ja keda päike oma kiirtega üle ujutas, oli surmamissa. Rahvas kuulas hardalt. Ehmunud ja õnnetu tütarlapse pilgud ja mõtted viibisid täielikult kiriku hämaras sisemuses. Ta veretud huuled liikusid nagu palves, ja kui timukasulane tuli 336
annaabi.ee 
