PRAKTILINE TÖÖ Biokeemilise hapnikutarbe määramine. KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud parameetri määramisel: 1) Taara materjal: plastpudel 2) Taara täidetus: 2/3
Glükoosi lagundamisel võime eristada kolme etappi: glükolüüsi, tsitraaditsüklit jahingamisahela reaktsioone. Glükoosi algne lagundamine ehk glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus, tulemusena tekib püroviinamarihappe(CH3COCOOH) eraldub vesinik ja kaasneb 2 ATP süntees. Püroviinamari happe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis eraldub 4H aatomit mis seostuvad vesinikandja NAD'iga. Toimub vaid O2 juuresolekul nim aeroobseks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega. (C2H4OHCOOH) Tsitraadi tsükkel, toimub mitokondri sisemuses, lagundatakse püroviinamarihappet. Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk järgult CO2 molekulid ja H aatomid Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus NADH2 arvelt sünteesitakse täiendavalt ATP'd.
Glükoosi lagundamine:peamine energia loovsus saadakse organismis glükoosi lõhustamisel, toimub kolm protsessi:1.Glükolüüs kujutab abdast glükoosi esialgset lõhustamist, mille tulemusena saadakse ühest glükoosi molekulist kaks püroviinamarihapet. Eraldub 2 molekuli ATP-d. Glükolüüs toimub rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Püroviinamarihappe moodustamisel vajatakse hapnikku, mistõttu sellist glükoosi nim. ka aeroobseks.2.Tsitraaditsüklis toimub püroviinamarihappe edasine lõhustamine, mille käigus eraldub CO2 ning vabanev vesinik seotakse NAD molekuliga ja saadakse NAD+H2=NADH2. Toimub mitokondris. 3.Hingamisahelasse siseneb hapnik ning seal toimub reaktsioon vesiniku kandjaga seotud vesiniku ja hapniku vahel. Hingamisahela reaktsioonides vabaneb 36 molekuli ATP-d. Toimub mitokondris. Kõigi nende toimel vabaneb 38 molekuli ATP- d
Glükoosi lagundamine Bio.edu.ee Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs. Glükolüüs koosneb mitmetest reaktsioonidest, mille tulemusena tekib ühest glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli (vasakpoolne joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli.
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs. Glükolüüs koosneb mitmetest reaktsioonidest, mille tulemusena tekib ühest glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli (vasakpoolne joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli.
hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes.[3]. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningut, siis osad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks. Üksmeel selles siiski puudub. Samuti võib olla, et IIb kiud suurendavad anaeroobset võimekust pärast kõrge intensiivususega vastupidavustreeningut, mis viib neid tasemele, kus nad on võimelised aeroobseks metabolismiks sama tõhusalt kui treenimata lihaste aeglaselt kokkutõmbuvad kiud. Seda oleks võimalik saavutada mitokondrite suuruse ja arvu suurenemisega ning sellega seotud muutustega, mitte muutustega kiu tüübis . KUULITÕUKAJA KORVPALLUR LeBron James: 2x olümpiavõitja, 1 olümpia pronks, maailmameister, NBA meister, 3X NBA väärtuslikeim mängija MARATONISTID SPRINTERID KULTURISTID
võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad. Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm. Viljakeha sisepinnal tekivad piklikud eoskotid,igas eose kotis on 8 haploidset eost Pärmseenteks nim.
ületoitumine üle 40 tugev ületoitumine üle 60 Ülekaal tekib meil juhul, kui tekib tasakaalutus kehalise aktiivsuse ja toidust omandatud energiahulga vahel. Miks peaksime me regulaarselt ennast liigutama? 1) Alaneb vererõhk 2) Paraneb elukvaliteet 3) Tasakaalustub keharasvade tasakaal 4) Tõstab tuju 5) Paraneb ainevahetus ja kehaosade liikuvus, samuti liigeste liikuvus ja tervis. Kui palju me vajame aeroobset liikumist? Aeroobseks treeninguks nimetatakse südametreeningut ehk lihtsalt vastupidavustreening. See ennetab südamehaiguste riske ja nendest tulenevate tüsistuste teket. See parandab südame tervist, vähendab kolesterooli jms. Sobiv oleks näiteks jalutamine reipalt pool tundi päevas, viis kuni seitse korda nädalas. See teeb kokku optimaalselt 3-4 tundi päevas. Samuti võid saada piisava kehalise koormuse, kui teed päevas vähemalt 9000 sammu. Kas venitamine/venitustreening on vajalik?
Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu. 2 1. TEOREETILINE BAAS 1.1. Pärmseen Pärmiseen on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Nende paljunemisviisideks on pooldumine või pungumine. 1.2. Hapnikuvajadus Pärmid on võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma ehk neid kutsutakse anaeroobideks. Aeroobseks keskkonnaks nimetatakse hapniku juuresolul. Pärmi põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritav aine on orgaaniline. Käärimine ehk on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas. (https://et.wikipedia.org/wiki) 1.3. Temperatuurivajadus 3 "Pärmide temperatuuritaluvus on -2 °C kuni +45 °C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30 °C." (https://et
· Kaalu alandav toime · Lihaspinge ja valulikkuse vähendamine · Emotsionaalne vaheldus · Oskamise ja õnnestumise kogemine Kui lähed esimest korda tundi... Vette minnes tuleks kõigepealt otsida enda jaoks sobiv sügavus, kui basseini põhi on kaldega. Edasi tuleb proovida treeneri juhendamisel teha harjutusi nii täpselt kaasa, kui seda treenitus võimaldab. Hea treener oskab tunni koostada selliselt, et soojenduse lõppedes oleks organism valmis aeroobseks tööks, et tunni aeroobne osa oleks sobival pulsisagedusel ja jõukohane kõikidele tunnis viibijatele, et jõuosa koosneks tasakaalustatud lihastreeningust ning tunni lõpuosas saaksid kõik koormatud lihased venituse läbi tagasi oma esialgse pikkuse. VESISPINNING See on viimane uudis basseini valdkonnas: traditsiooniline jalgrattasõit vee all. Ratas on
Aeroobne ja anaeroobne vastupidavus Aeroobsed ja anaeroobsed harjutused erinevadki intensiivsuse poolest. Kerge ja mõõduka tempoga jooksutreening on aeroobne ning kiire tempoga jooks, tugeva pingutusega on anaeroobne. Tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks anaeroobne tegevus ei sobi. Millised tegevused oleksid head aeroobseks treeninguks? Eelkõige sellised, mis haaraksid korraga võimalikult paljusid lihasgruppe ning oleksid dünaamilised. Nt. (ujumine, murdmaa suusatamine, kepikõnd, maanteeratas, ka sörkjooks). Aeroobse treeningu eelised: 1. Suurenenud hapnikutarbivus 2. Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3. Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4
Näiteks inimese suuõõnes elav amööb Entamoeba gigivalis.(1) 2. Endo- ehk siseparasiidid Endo- ehk siseparasiidid parasiteerviad perehemehe kudedes. Enamasti on parasiit spetsialiseerunud kindlale koele või organile, kui mõned parasiidid võivad kahjustada mitut organit.(1) Endoparasiidid peavad hakkama saama abiootiliste tingimustega. Peremehe homeostaatilised protsessid varustavad parasiiti energia ja toitainetega. Aeroobseks hingamiseks kasutakse ära lahustunud gaasid.(4) Siseparasiidid elutsevad hingamisteedes, soolestikus, veres ja kudedes.(5) 2.1. Mikroparasiidid Mikroparasiidid on väikesed parasiidid, keda pole palja silmaga võimalik näha. Nad paljunevad peremehe sees ( tavaliselt kudedes). Mikroparasiidid veedavad enamasti terve oma elutsükli vaid ühes peremeesorganismis. Enamiku neist moodustavad viirused ning pakterid, näiteks salmonella ja HIV. (2) 2.2Makroparasiidid
autolitotroofidest, kes saavad energiat valguskiirgusest) ja kasutavad elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid (erinevalt kemoorganotroofidest, kes kasutavad selleks orgaanilisi ühendeid). 2. Mis on denitrifikatsioon? Denitrifikatsioon on anaeroobsetes tingimustes toimuv protsess, mille käigus nitritid ja nitraadid redutseeritakse gaasilisteks lämmastikuühenditeks (nt N 2O; N2) või ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-). 3. Mis on nitrifikatsioon? on NH3 bioloogiline kahe-etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. Nitrifikatsiooni kiirus sõltub eelkõige ammoniaagi oksüdeerumisest nitrititeni, milleks vajatakse võrreldes nitrititest nitraatideks muundumisega rohkem energiat. Nitrifikatsioon on oluline lüli lämmastikuringel mullas. 4
· alusta soojendusega, sest see vähendab vigastuste ohtu ja parandab saavutusvõimet. · puhka piisavalt, sest ka treeningute vahepeal lihased arenevad. 6. Mida tähendab aeroobne treening? Aeroobne treening on hapniku osavõtul toimuv liikumine, kui pulss on tõusnud umbes 60 protsendini maksimumist. Kui pulss tõuseb 70%ni maksimumist, hakkab lihastes moodustuma piimhape. Hetke, mil algab piimhappe tootmine, nimetatakse aeroobseks läveks. Aeroobsest lävest madalamal toimuvat treeningut nimetatakse põhikvastupidavus-treeninguks. 7.Mida tähendab anaeroobne treening? Anaeroobne treening on see, kui treenitakse nii, et piimhapet tekib üha enam, organism ei jõua seda eemaldada ja see jääb lihastesse. 8.Mis põhjustab valu lihastes peale treeningut? Valu lihastes põhjustab laktaadi sisalduse kasv lihastes ja ebakorrapärane lihaskoormus. 9.Määra oma kehamassi indeks (KMI)
(siledapinnalises). Protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) ja eraldub neli vesiniku aatomit. Sellega kaasneb ka kahe ATP molekuli süntees (2 ADP + 2 Pi = 2ATP). Püroviinamarihappe lagundamine jätkub tsitraaditsüklis. Eraldunud 4H aatomit seostuvad vesinikukandjaga NAD, tänu millele saab H aatomeid kasutada hingamisahela reaktsioonides. 2 NAD + 4 H 2 NADH 2. Jaguneb aeroobseks ja anaeroobseks. Anaeroobses on produktiks piimhape ja etanool. Heterodroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. N: enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Hingamisahela reaktsioon toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest
Nendeks võivad siis esiteks olla: · looduslikud, orgaanilised aia- ja haljastusjäätmed, eelkõige näiteks niidetud rohi, mahalõigatud oksad, lehed, lilled, mahakukkunud puuviljad; · tahked taimsed jäätmed, eelkõige näiteks toiduvalmistamisel tekkivad jäätmed; · muud toidu valmistamisel ja tarvitamisel tekkivad tahked orgaanilised jäätmed (köögi- ja toidujäätmed, välja arvatud punktis 2 nimetatud jäätmed), kui need sobivad aeroobseks või anaeroobseks ümbertöötluseks; · taimsed jäägid, mis tekivad põllu- ja metsamajandustoodete töötlemisel tööstus- jm ettevõtetes ning nende toodetega kauplemisel; · kiletamata paber, mis puutub kokku toiduainetega või on sobilik kogumiseks ja ümbertöötamiseks koos biojäätmetega. Biojäätmete eraldamine Biojäätmed tuleb koguda ja käidelda muudest jäätmetest eraldi. Avalikes huvides peab
(Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib kulgeda üksikute sümptomitega või hoopiski ilma vaevusteta, mistõttu viidatakse vahel tromboosile kui „vaiksele“ seisundile. Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. (Tromboos, 2016) 1.2 Südametreening Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Aeroobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus
lämmastikku, sest neid on kõige rohkem energia tootmiseks vaja. 5) Millised võivad olla glükoosi lagundamise lõppsaadused? Millest oleneb nende teke? V: Glükoosi lagundamine: glükolüüs -> tsitraaditsükkel -> hingamisahela reaktsioonid. Lõppsaadused: -GLÜKOLÜÜSI ETAPIL – Tekib püroviinamarihape, selle teke oleneb tingimusest, kui küllaldaselt on rakus hapnikku. Seetõttu nimetatakse ka taolist glükolüüsi ka aeroobseks. Hapniku puudusel toimub anaeroobne glükolüüs. -TSITRAADITSÜKKEL – Eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. -HINGAMISAHEL – Tekib süsihappegaas, see on dissimilatsiooni jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja. 6) Võrdle erinevate toitainete lagunemisel tekkivaid energiahulki. V: - Esmaseks energiaallikaks – Sahhariidid (17,6kj/g) - Kõige energiarikkamad – lipiidid (38,9kj/g) - Viimasena lõhustuvad – valgud (17,6kj/g)
kaks kolmesüsinikulist püroviinamarihappe molekuli(CH3COCOOH) ja eraldub neli vesiniku aatomit. Sellega kaasneb kahe ATP molekuli süntees. Eraldunud 4 H aatomit seostuvad vesiniku kandjaga NAD(nikotiinamiidadeniinnukleotiid), mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisahelareaktsioonides. Püroviinamarihappe lag toimub edasi tsitraaditsüklis. Sellise tulemusega lõpeb glükolüüs vaid tingimustes, kus rakus on küllaldaselt hapniku. Seetõttu nimetakse taolist glükolüüsi ka aeroobseks glükolüüsiks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega. See toimub tavaliselt kas lihaskoe rakkudes, või ka piimhappebakterite elutegevuse tagajärjel. Sel juhul saadakse ühest g molekulist kaks piimhappe(C2H4OHCOOH) molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu, ning kogu protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Selleks, et lihasrakud vabaneksid piimhappest ja lihaste tööv
Raua valents peab aga olema 3. Kui kekkond muutub anaeroobseks saab raud 2-ks. ja ja vabaneb fosfaat. Aeroobses keskkonnas vabanemist ei toimu. Eriti oluline on see järvedes. Seal setib setetesse fosfaat raudfosfaadina. Kui järve põhjasetted muutuvadanaeroobseteks vabaneb fosfaat vette. See aga võib põhjustada eutrofeerumist, täiendava orgaanika kasvu ja seda rohkem anaeroobsemaks veekogu muutub. Selle tulemusel järv hävitab ennast.Veekogu keskkond peab jääma aeroobseks. Fosforiit võib settida ka veekeskkonnas ja tekib settekivim, mida kasutatakse väetistena põldudel. Fosfiin (gaas) võib tekkida väikestes kogustes anaeroobsetes tingimustes või põlemisel ja on ka biogaasi koostisosa. See on isesüttiv gaas.Ka reovesi sisaldav palju fosfaati (10 15 mg/l).
toidutagavarade kogumine) Tuli · Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut Vesi · Vesi on eluks hädavajalik Inimese keha massist u 60% vesi.(Loode 97%, vastsündinu-75%) Vee ül. elusorganismis: rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum, lahustumine ja keemilised reaktsioonid, transport, jääkainete eemaldamine Surm-12-15% veepuudus Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi Toiteelemendid · Organismid kasutavad 40 elementi · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S Happelisus ehk pH · Neutraalse lahuse pH=7 · Happelise lahuse pH on alla 7 · Aluselise lahuse pH on üle 7 · Mulla pH 3 9 Ökosüsteem e biogeotsönoos on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus · mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi) · mesoökosüsteemid (mets, järv)
· vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd. Mingi muutuse tekkimisel sisekeskkonnas toimub organismis kohe negatiivne tagasiside käivitub vastupidine reaktsioon. Elutegevuse tagab ainevahetus: / lõhustumised sünteesid vabaneb energia vajavad energiat Kuna inimene kasutab eluks hapnikku nimetatakse teda aeroobseks organismiks. Inimese püsisoojasus väljendub stabiilse kehatemperatuuri säilitamises. Liigse kuumuse puhul: higistamine, naha pindmiste veresoonte laienemine. Kehatemperatuuri langedes: tõmbuvad kokku karvapüstitaja lihased, ahenevad veresooned, rasvade lagundamine, lihaste vahelduv kokkutõmbumine ja lõtvumine (lõdisemine). Organismi kudede ja elundite talitluse reguleerimine toimub: · meeleelundite vahendusel · närvisüsteemi vahendusel
Üldiselt on õhu hapnikusisalduse suurenemine üle normaalse (umbes 21% mahu järgi) mingil määral mürgine kõikidele organismidele. Hapniku toksilisus mõjub kõige tugevamalt obligaatsetele anaeroobidele, kes ei talu üldse O2 olemasolu elukeskkonnas. 1.5 Lahustunud hapnik Lahustunud hapnik on veeorganismide eluks vajalik hapnik vees. Elu veekeskkonnas, kus leidub lahustunud hapnikku, nimetatakse aerobioosiks, vastavat keskkonda aga aeroobseks keskkonnaks. Kui vees on lahustunud hapnikku väga vähe, siis nimetatakse seda seisundit hüpoksiliseks (hüpoksia). 6 2.0 Mis on Vesinik? Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma
Pärast prügila sulgemist jätkub seal rida bioloogilisi ja keemilisi reaktsioone. On kindlaks tehtud, et prügilad läbivad vähemalt neli lagunemise faasi: 1) algse aeroobse faasi 2) anaeroobse happelise faasi 3) algse metaankäärimise faasi 4) stabiliseeriva metaankäärimise faasi. Kui jäätmed on väga hästi lagundatavad, siis hapniku difusioon prügilasse võib ületada mikroobide hapniku tarbe. Aja möödudes võib anaeroobne prügila oletatavasti muutuda aeroobseks ökosüsteemiks. On täitsa tavaline, et erinevates prügila osades on erinev lagunemise faas. Nõrgvete koostis võib muutuda ka väljaspool prügilat. Nõrgvete koostise määramine on vajalik selleks, et teha kindlaks prügilate pikaajalised keskkonnamõjud. Isegi peale seda kui prügila lõpetab oma prügi vastu võtmise ja prügila kaetakse, jätkuvad prügi lagunemise protsessid. 1. Nõrgvete hulk tõuseb märgatavalt peale prügila katmist. Arvestades prügila pikaajalist
· Nende kehas on samasugune rõhk nagu neid ümbritsevas vees. Vesi: · Vesi on eluks hädavajalik-materiaalne lähteaine fotosünteesiks · Ilma veeta saavad taimed ja loomad läbi vaid lühikest aega · Kohastumused kõrbes: - Tegutsemine öösiti või harvade vihmade ajal - Lehtede pindala vähenemine, kaetud vahakihiga, karvadega, tihedalt vaheliti asend, vee talletamine jne. Hapnik: · Fotosünteesi põhisaadus, vajalik aeroobseks hingamiseks · Hapnikupuudus võib veeorganismidele olla piirav keskkonnatingimus · Rohketoitelistes veekogudes väheneb lahustunud hapniku hulk , sest seda kulub orgaanilise aine lagundamiseks · Hapnikupuudus muudab veekogu kooslust. Soolasisaldus: · Veekeskkonna soolasisaldus -0%-20-30% · Ookeanides 3,5% · Nii suure kui ka väikese soolasisalduse puhul peavad organismid säilitama rakusisesed tingimused
Rakkudes näha gaasivakuoolid. Rakud võivad olla seotud üksteisega, moodustades suuri lamedaid plaate, mille servapikkus võib olla 40 mkm. · Genoomijärjestus ilmus 2004. a. · NB! Leiti 2 erinevat rRNA operoni! 1) Genoomis 1 suur kromosoom ja kaks minikromosoomi, millel erinevad GC sisaldused: 2) Valgud väga happelised kohastumine soolase keskkonnaga; 3) Aeroobseks hingamiseks vajalikud geenid on tulnud horisontaalse geeniülekandega eubakteritelt (sarnased genoomsed lõigud on ka E. coli ja Deinococus radioduransi genoomides); 4) Genoomis palju aminohapete permeaase ja kaaliumi transportereid; 5) Glükolüüs ei tööta, esineb modifitseeritud ED rada ja täielik tsitraaditsükkel; 6) Leidis kinnitust, et nähtavasti eelistab ta kataboolida aminohappeid ja
· Metsatulekahjud, rabapõlengud · Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi · Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses · Materiaalne lähteaine fotosünteesile · Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega · Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi · Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest · Lahustub paremini külmas ja magedas vees · Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid · Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid · Looduses olemas 92 keemilist elementi · Organismid kasutavad 40 elementi
· Metsatulekahjud, rabapõlengud · Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi · Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses · Materiaalne lähteaine fotosünteesile · Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega · Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus · Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks · Üks fotosünteesi põhisaadusi · Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest · Lahustub paremini külmas ja magedas vees · Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid · Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid · Looduses olemas 92 keemilist elementi · Organismid kasutavad 40 elementi
• Metsatulekahjud, rabapõlengud • Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi • Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses • Materiaalne lähteaine fotosünteesile • Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega • Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus • Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks • Üks fotosünteesi põhisaadusi • Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest • Lahustub paremini külmas ja magedas vees • Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid • Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid • Looduses olemas 92 keemilist elementi • Organismid kasutavad 40 elementi
Kui hemoglobiin on normis, kontrollida 1 kord aastas. *Uurea; uurea norm;5 kuni7 mmoli/l (14-19,6 mg%; Uurea üle 50mg% (koormust tuleb langetada). Jälgida, te oleks küllaldaselt vedalikku, enne mitte süüa valgurikkast toitu. *Kreatiinikinaas; normväärtused naistel-120u/l, meestel-200 u/l, kiiruse ja kiirusjõutreeningud- 300 u/l, pikk vastupidavuskoormus- 900 u/l. Uus treeningärritus viib CK tõusule, ka haigus viig CK tõusule. *Laktaat; puhkeolekus on 0,8 mmooli/l, aeroobseks koormuseks loetakse alla 2 mmooli/l, aeroobne-anaeroobne koormus on 3-7 mmooli/l, anaeroobne koormus on üle 7 mmooil/l. Laktaadigraafikule kantakse laktaadinäidud vastavalt koormusele: nihe paremale näitab madalamat laktaati suurema kiiruse juures. Spordivigastused. Klassifikatsioon. Sporditraumade peamised põhjused. Sagedasemad traumad. Jagunevad: I ägedad a) luumurd, kui on valu, deformatsioon, patoloogiline liikuvus, krepitatsioon, kompressioon piki luu telge valulik
Jäätmeala Jäätmete kogumiskonteinerite paigaldamise ja äraveo korraldamiseks valitakse vähempakkumise alusel käitlusfirma teenus. 13 Kompostimise korraldamine Kompostipartii kvaliteet ja nõuded selle tagamiseks Et tagada korrektne kompostimise käik, vaatleme veel uuesti lühidalt üle erinevad komposti töötlemise etapid. Kompostimise võib laialt jagada eelkäitluseks, aeroobseks komposteerimiseks ning sellele järgnevaks järelvalmimiseks, ja seejärele toimub komposti järelkäitlus. Eelkäitlus Jäätmed sorteeritakse, samuti vaadatakse üle lisaained. Sõelumisel eemaldatakse klaas. Raud eemaldatakse magnetitega või käsitsi. Käsitsi või suruõhu meetodil saab eemaldada plastiku ja paberi. Meil kasutatakse esmaseks sõelumiseks sõelkopp-purustit ja visuaalselt vaatlusel võõrkehade käsitsi eemaldamist.
II Tsitraaditsükkel mitokondri maatriksis III Hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakestel Glükoosi lagundamine on universaalne ainevahetuslik protsess, mille käigus glükoosist vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Kogu protsessi iseloomustab summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O. Glükoosi lagundamisel eristatakse kolme etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Seda protsessi nimetatakse kirjanduses ka aeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise esimene etapp on glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs. Glükolüüs koosneb mitmetest reaktsioonidest, mille tulemusena tekib ühest glükoosimolekulist 2 püroviinamarihappe molekuli ja 2 ATP molekuli (vasakpoolne joonis). Eraldunud 4 H+-iooni ja 4 elektroni seostuvad vesinikukandjaga NAD ning moodustub 2 NADH2 molekuli.
>infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena. >temperatuur >vesi on vajalik rakkude elutegevuseks, lähteaineks fotosünteesile. Taimede kohastumused aurumise takistamiseks: paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude, lehtede ja varte karvkate jms. Vett koguvad taimedel, sukulentidel e turdtaimedel, on sügav juurestik, veekude. >hapnik on hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. Sümbioos vastastikku kasulik kooselu.
Veresuhkru tootmine: - Glükogenolüüs - Glükoneogenees Veresuhkru kulutamine: - Glükolüüs - Glükogenees - Pentoosfosfaaditsükkel - Lipogenees - Aminohapete süntees Glükolüüs: Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine Glükolüüs jaguneb: - Anaeroobseks glükolüüsiks o Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) o Alkoholkäärimine - Aeroobseks glükolüüsiks o Atsetüül-koensüüm A (Atsetüül-CoA) teke o Lõplik oksüdatiivne lõhustumine (CO2 ja H2O) Anaeroobne glükolüüs piimhappekäärimine ja etanoolkäärimine. Anaeroobne glükolüüs: - Algab glükoosist ja lõpeb 2 laktaadi molekuli tekkega - Anaeroobses glükolüüsis on 2 faasi o faasis toimub energia investeerimine 2ATP
Kui hemoglobiin on normis, kontrollida 1 kord aastas. *Uurea; uurea norm;5 kuni7 mmol/l(14-19,6 mg%; Uurea üle 50mg% (koormust tuleb langetada). Jälgida, te oleks küllaldaselt vedalikku, enne mitte süüa valgurikkast toitu. *Kreatiinikinaas; normväärtused naistel-120u/l, meestel-200 u/l, kiiruse ja kiirusjõutreeningud- 300 u/l, pikk vastupidavuskoormus- 900 u/l. Uus treeningärritus viib CK tõusule, ka haigus viig CK tõusule. *Laktaat; puhkeolekus on 0,8 mmol/l, aeroobseks koormuseks loetakse alla 2 mmol/l, aeroobne-anaeroobne koormus on 3-7 mmooli/l, anaeroobne koormus on üle 7 mmol/l. Laktaadigraafikule kantakse laktaadinäidud vastavalt koormusele: nihe paremale näitab madalamat laktaati suurema kiiruse juures. 12 Töö nr 1 Alajäsemete sirutajalihaste isomeetrilise jõu määramine.
C O2 ja veeks ning haaratakse palju energiat. ATP süntees kulgeb üle paljude etappide. Nii kasvab tema termodünaamiline pöörduvus ja suureneb kasulik töö. Võib tinglikult jaotada anaeroobseks ja aeroobseks Näiteks glükoos C6 H 12 O6 . tsükliks. Anaeroobses tsüklis sünteesitakse 2 ATP Oligosahhariidid koosnevad 2...10 molekuli: monosahhariidi jäägist. Hüdrolüüsitakse ensüümide toimel monosahhariidideks
Püroviinamarihappe lagundamine jätkub glükolüüsile järgnevas tsitraaditsüklis. Eraldunud 4 H aatomit seostuvad vesinikukahdjaga NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid), mis võimaldab H aatomeid järgnevalt kasutada hingamisahela reaktsioonides: 2 NAD + 4 H 2 NADH 2 Sellise tulemusega lõpeb glükolüüs vadi tingumustes, kus rakus on küllaldaselt hapnikku. Seepärast nimetatakse taolist glükolüüsi ka aeroobseks. Hapniku puudumisel toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine. Käärimine Anareoobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Piimhappe käärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Sel juhul saadakse ühest glükoosi molekulist kaks piimhappe (C2H4OHCOOH) molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga:
intensiivsus üldvastupidavuse tõstmiseks. (Jürimäe, Mäestu 2011) Aeroobse läve intensiivsusele vastab SLS 130-160 lööki minutis. 13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus Aeroobse töövõime maksimumi näitajaks on maksimaalne hapniku tarbimise hulk (VO2max). VO2max näitab maksimaalset hapniku hulka minutis, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama (Jürimäe, Mäestu 2011). Seda nimetatakse ka maksimaalseks aeroobseks võimsuseks. VO2max saavutamiseks lülitatakse energiatootmisse ka olulisel määral anaeroobsed protsessid, iseloomulikud on vere kõrge laktaadisisaldus (üle 8 mmol/l), maksimumilähedane pulsisagedus. (Nurmekivi 2006) VO2max tasemel intensiivsus on kõrgeim intensiivsus, mil on võimalik, et organismis tekib püsiseisund (vt joonis 9). VO2max on oluline füsioloogiline eeldus, millele tuginedes saab öelda, kui vastupidavaks saab
Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Kõdu koostisest avaldab mõju süsiniku ja lämmastiku vahekord: mida väiksem see on seda kiiremini kõdu laguneb. Oluline on ka kõdu veesisaldus: kui kõdu on õhukuiv, siis ta ei lagune. Niiskus suurendab kõdu lagunemiskiirust seni, kuni õhu juurdepääs on küllaldane
resünteesimiseks. Anaeroobse energiatootmise ajal kasutatakse peamiselt glükogeeni-varusid. Anaeroobse energiatootmisega kaasneb aga laguprodukti – laktaadi teke, mille edasise kuhjumisega kaasneb lihasvalu, mistõttu sportlane on sunnitud vähendama lihaskontraktsiooni võimsust ja intensiivsust. Distantsi jooksul toodetakse energiat aga põhiliselt hapniku juuresolekul, seda energiatootmismehhanismi nimetataksegi aeroobseks. Aeroobne energiatootmismehhanism on peaaegu 18 korda efektiivsem kui anaeroobne energiatootmine ja temaga ei kaasne laktaadi kuhjumist. Anaeroobne energiatootmine on aga palju kiirem ja võimaldab kiiremat lihaskontraktsiooni, võrreldes aeroobse energiatootmisega. 54 Akadeemiline sõudmine nagu kõik kestva lihastööga seotud spordialad esitab seega suuri nõudmisi erisugustele energiatootmismehhanismidele
dekarboksüülitakse püruvaadi dekarboksülaasiga 2 mooliks atseetaldehüüdiks ja 2 mooliks CO 2. Atseetaldehüüd redutseeritakse NADH reoksüdatsiooniga etanooliks. Seega on pärmide etanoolkäärimise produktideks etanool ja süsihappegaas. Võtmeensüümideks on püruvaadi dekarboksülaas ja alkoholi dehüdrogenaas. 16 Kui S.cerevisiae't kasvatada aeroobsetes tingimustes söötmes, kus on kõrge suhkrusisaldus, siis on kasv kahefaasiline. Seda nim aeroobseks kääritamiseks: 1. Esimeses faasis toimub suhkru kääritamine etanooliks 2. Teises faasis toimub etanooli oksüdatsioon hapnikuga CO2 ja veeni. Etanoolikääritamises moodustub kõrvalproduktina alati ka glütserooli, mis tekib DAP redutseerimisel NADH-ga. Rohkem tekib glütserooli käärimise algfaasis, kui kk-s on palju suhkrut ja kasv on kiire. Kiirel kasvul kulub rohkem ATPd ja vaja korralikult reoksüdeerida NADHd. Glütserool toimib ka rakus osmoprotektorina
Ka looduslikus olekus soos toimub pidev orgaanilise aine lagunemine, kuid see protsess on aeglane kuna turba sees ja ümber on palju vett (90...97%). Aeroobsele protsessile omane gaasivahetus on puudulik ning madala temperatuuri tõttu anaeroobne lagunemine on aeglane. Soo kuivendamisel ning pindmise kihi freesimisega õhustamise tulemusel muutuvad keskkonnatingimused: põhjaveetase alaneb, pindmine kiht küllastatakse hapnikuga ja temperatuur ning niiskus on optimaalsed orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Kokkuvõttes turba isesoojenemist põhjustab omavahel seotud füüsikaliste, biokeemiliste, mikrobioloogiliste ja keemiliste protsesside mõju, mis olenevad turba omadustest ja säilitamistingimustest. Auna kriitiliseks kõrguseks loetakse 1,7...3 m. Väikestes aunades isekuumenemise oht on väiksem. Füüsikalised tegurid on päikse otsekiirgus (suurendab temperatuuri kuni 5o ) ning veeauru adsorbtsioonisoojus. Biokeemilised protsessid - orgaanilise aine oksüdeerumine.
temperatuuri kontroll, seda nii otsitavate organismide kasvu soodustamiseks kui mittesoovitavate organismide pärssimise seisukohalt. Soovitud tulemuste saa- miseks on oluliseks faktoriks ka optimaalne gaasiline keskkond. Kui soovitakse aeroobseid kasvutingimusi, peab tagama hapniku takistuseta juurdepääsu. Seega ei tohiks liiga tugevalt sulgeda ei plastikaatkotte ega anumaid, mille kasutamist metoodika eeldab. Kommertsiaalselt on olemas Petri tassid anaeroobseks ja aeroobseks kasutamiseks. Kui otsitavateks bakteriteks on obligatoorsed anaeroobid või mikroaerofiilid, siis tuleb võimaldada neile sobiv gaasikeskkond. Anaeroobseid tingimusi on võimalik saavutada, kasutades tihedalt suletavaid anaerostaate, kuhu võib lisada vastavat gaasikeskkonda loovaid reagentide kotikesi. Kasutusel on ka spetsiaalne aparatuur või termokapid, mis on ühendatud vajaminevate gaaside balloonidega ning gaasikeskkond tagatakse automaatselt. Mitteselektiivsel söötmel
vältel. Veekättesaadavus on taimedele kasvu piiravaks teguriks. Muld Maakoore pindmine osa, orgaanilise aine jäänused, kasvavate taimede ja loomade eritised, lagundajate elutegevuse saadused reageerides maakoore mineraalidega, ladestuvad maapinnale. Taim ja muld on nii oma vastastikku seotud talitluselt ja tekkelt maismaa ökosüsteemi lahutamatud osad. Hapnikusisaldus Hapnik on üks fotosünteesi põhisaadusi ja hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Toitained Looduses olevast 92-st elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40. Organismi põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. Süsinik ja vesinik on esindatud kõigis orgaanilistes ühendites. Tähtsamate toitainete ülesanded organismis Element Leidub organismis Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa
esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Piisava õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgised ja takistavad edasist lagunemist. Aeroobne lagunemine
Keemiliselt lagundavad kõdu peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja seened. Orgaanilise aine lagundamisel moodustavad mullaorganismid komplitseeritud tööahelaid, kusjuures mitmesugused huumusevormid tekivad vastavalt nende tööahelate ülesehitusele. Üks olulisemaid tegureid lagunemisel on õhustatus ehk aeratsioon. Õhuhapniku juurdepääsu korral toimub lagunemine aeroobsete bakterite ja seente mõjul. Seda nimetatakse orgaanilise aine aeroobseks lagunemiseks. Aeroobsel lagunemisel orgaaniline aine mineraliseerub ja tekivad lihtsad lõppsaadused. Anaeroobsel lagunemisel toimuvad protsessid orgaanilises aines ja mineraalühendites oleva hapniku arvel. Lagunemise vaheproduktidest kuhjub mitmesuguseid orgaanilisi happeid, mis on lagundavatele bakteritele mürgiks ja takistavad edasist lagunemist. Aeroobne lagunemine kulgeb seetõttu aeglaselt ja taimejäänused hakkavad kuhjuma.
• Teatud taimed, selgrootud ja seened on kohastunud eluks pärast põlengut • Metsatulekahjud, rabapõlengud • Metsatulekahju loob paljudele liikidele elutingimused Vesi • Vesi on eluks hädavajalik, sest kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses • Materiaalne lähteaine fotosünteesile • Täiesti ilma veeta saavad organismid hakkama vaid lühikest aega • Mõned taimed on kohastunud eluks veepuuduses Hapnikusisaldus • Hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks • Üks fotosünteesi põhisaadusi • Õhust vette lahustuva hapniku hulk sõltub vee temperatuurist ja soolsusest • Lahustub paremini külmas ja magedas vees • Anaeroobsetes (täiesti hapnikuvabades) tingimustes saavad eksisteerida vaid väga vähesed organismid • Oluline on hapniku osa ka mullas Toiteelemendid • Looduses olemas 92 keemilist elementi • Organismid kasutavad 40 elementi • Põhielemendid: O,S,H,N,Ca,P,Cl,S,K,Na,Mg,I,Fe
annaabi.ee 
