Eesti panus astroloogiasse ja kosmoloogiasse astronoomia.ee Astrofüüsika on üks astronoomia kolmest harust. See uurib taevakegadelt tulevaid kiirgusi ja teeb sellest järeldusi nende(taevakehade) ehituse ja arenemise kohta. Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi astrofüüsika osakond, kuhu kuuluvad: 1. Tähefüüsika töörühm 2. Teoreetilise astrofüüsika töörühm 3. Teleskoopide töörühm Objekti järgi jaotub astrofüüsika neljaks: 1. Planetoloogia 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikate füüsika 4. Kosmoloogia Kosmoloogia-pärit sõna vanast kreekast, tähendab maailma õpetust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia töörühm 2. Galaktikate füüsika töörühm 3. Andmeside töörühm Kuulsamad astrofüüsikud eestis: Ene Ergma Ernst Öpik (1893-1985)
· Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrofüüsika osakond (juhataja T. Kipper), kuhu kuuluvad: tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper)
Sisukord Astronoomia ja selle jaotus......................................................................................................... 2 Astronoomia ajalugu...................................................................................................................3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost.............................................................. 4 Uusaja astronoomia ja astrofüüsika teke.....................................................................................5 Astronoomia ja selle jaotus Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Termin astronoomia tuleb vanakreeka keelest, kus nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr ehk täht, taevakeha ja teine pool ,,-noomia" sõnast ,,nomos" ehk seadus. Astronoomia jaotatakse objekti ja meetodi järgi kaheks. Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks:
17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks.Füüsika on üks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika
Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q. 1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina asus tööle Väino Unt. r. 1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga. s. 19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof
· Astromeetria, tegeleb · Planetoloogia (koos taevakehade asukoha geofüüsikaga) uurib määramisega planeete, nende · Taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt kaaslasi jt. planeetide liikumist ruumis · Tähtede füüsika ja selle liikumise · Galaktikate füüsika kajastumist taevasfääril uurib tähesüsteeme · Astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat · Kosmoloogia uurib kiirgust ja teeb selle kogu maailma ehitust järeldusi. ja arengut. Maa · Inimkonna esimeseks suureks kosmoloogiliseks avastuseks oli Maa kerakujulisuse tunnetamine (maapind on kumer). · Vana-Kreeka teadlane- Eratosthenes. · XVII-XVIII sajandil suurte maadeavastuste käigus uuritimõõdeti seda kera üsna põhjalikult. Eratosthenes Maa
Füüsikaline maailmapilt Meie maailmad mikro maailm Meie isiklik ettekujutus ümbritsevast loodusest makromaailm Koolifüüsika Mehaanika Soojusõpetus Elektro magnetism Füüsika Optika Aine struktuur Universumi õpetus Mehaanika Mehaanika Kinemaatika Dünaamika Staatika Soojusõpetus Soojusõpetus Molekulaarfüüsika Molekulaar- Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika teooria Elektromagnetism Elektromagnetism Elektro magnet Elekter Magnetism võnkumised ja lained Opti...
Stalini sünnikoha Gori lähistel. Tegime seal regulaarselt tähtede kujutise kvaliteedi vaatlusi. Hiljem on seda teleskoopi rakendatud Kesk- Aasias Tartu Observatooriumile võimaliku lõunabaasi otsingutel. Segastel üleminekuaegadel lõppes asi nii, et see teleskoop jäigi Usbekistani. Järk-järgult sai töö Tõraveres hoo sisse. Töötasid stellaarastronoomia sektor ja kasvas ning valmistus sellest eraldumiseks astrofüüsika sektor. Tõraverre kolis ka atmosfäärifüüsika sektor hilisema akadeemiku Juhan Rossi juhtimisel. See kasvas välja kunagisest Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumist ja keskendus sel ajal päikesekiirguse mõõtmistele ja päikesekiirguse levi uurimisele taimkattes, põllukultuurides ja metsas. Sektori tegevuse baasiks olev aktinomeetriajaam kolis Tartu linna servast praeguse Lõunakeskuse asukohast 1965. aastal samuti Tõraverre
Ajalooline ülevaade 1.Primitiivne kosmoloogia-inimene kujutas maailma silmapiiriga lõppevat maapinda, mida ülalt kattis kuplikujuline taevas. Päike, kuus ja tähed olid jumala seatud märgid või jumalad ise. 2.Klassikaline maailmapilt-pärit Vana-Kreekast ja kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. 3.Lõpmatu maailm-Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed. Ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid- Galaktikad. 4. Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Sell kinnituseks on "paisuva Universumi" teooria, mis on tänapäeva kosmoloogia aluseks. Astronoomia liigendus Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. *taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kaja...
V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt
Astronoomia On teadus, mis uurib taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine liikumist,ehitust, tekkimist, arengut.Tuleb kreeka keelest.Astronoomia tekkis praktilisest vajadusest tuhandeid aastaid tagasi nt Egiptuses, Hiinas. Astronoomiat saab jagada: 1. Astromeetria-taevakehade asukoha määramine ja taevakaartide koostamine. 2. Taevamehhaanika-uurib taevakehade liikumist 3. Astrofüüsika-uurib taevakehade kiirgust. Kiirguse põhjal püüab määratleda taevakehade asukohta ja arengut. Saab veel peenemateks jagada: 1. Planetoloogia-uurib päikesesüsteemi ehitust 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikatefüüsika 4. Kosmoloogia-uurib universumi tekkimist ja arenemist. Astronoomia etapid: 1. Primaarne maailmapilt-iseloomulik varasematele tsivilisatsioonidele.Kujutasid ette,et Maa on lame ja maa kohal oli taevas kupli kujuliselt. 2. Klassikal...
Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - assistent Harvardi observatoorium Tartu Ülikool - professor Balti ülikool(Saksamaa) professor, eesti rektor Armagh' observatoorium (Põhja-Iirimaa 1948-1981) Ajakiri ,,Irish Astronomical Journal" (Iirimaa) toimetaja Marylandi Ülikool(USA) - astrofüüsika külalisprofessor American Academy of Arts and Sciences auliige American Association for the Advancement of Science liige Astronomical Society of the Pacific liige Meteoritical Society liige National Academy of Sciences in Washington liige New York Academy of Sciences (USA) liige Royal Irish Academy liige Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Valge kääbus Tähed Tartu ja Harvardi observatooriumite koostöö Andromeeda galaktika Andromeeda tekkimine
17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid.Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks
Astronoomia Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpis ''-loogia'', vaid ''- noomia''. Astroloogiat peetakse psedoteaduseks. Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade ning tähtedevahelise keskkonna omaduste uurimisega. Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid ning mehaanika, elektromagnetism, statistiline mehaanika, termodünaamika, kvantmehaanika, relatiivsusteooria, tuuma-ja elementaarosakeste füüsika, aatomifüüsika ja molekulaarfüüsika. Astronoomiamärgid on enamasti vana- ja keskajast ...
astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to lo o g ia (koos geofüüsikaga) - uurib planeetide, nende kaaslaste ja teiste Päikesesüsteemi objektide ehitust. Tähte de füüs ika Uurib tähti. Galaktikate füüs ika - uurib galaktikaid (tähesüsteeme). Ko s mo lo o g ia - uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. Astronoomiaga seotud teadused · Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga.
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c h max= f min fmin= 6....
toeks keemiale on füüsikaline meetod ainete spektraalanalüüs. Sellest on võrsunud terve teadusharu spektroskoopia, selle mitmekesistes variatsioonides (optiline kiirgus- ja neeldumisspektroskoopia, elektronspektroskoopia jne). Spektroskoopia on hindamatu vahend ainete ehituse ja neis toimuvate nähtuste selgitamiseks.(4) Kuna paljud teised teadused rakendavad oma uuringuis füüsikalisi meetodeid ja nähtuste füüsikalisi seletusi, on kujunenud siirdealad: biofüüsika, geofüüsika, astrofüüsika, meditsiinifüüsika. Siirdealad on andnud märkimisväärseid tulemusi, nagu on tihti andekad segaverelised lapsedki. (4) 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD 4.1 Isaac Newton Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, 5 astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel
3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi: · Astromeetria asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil. · Taeva mehhaanika uurib taevakehade liikumise arengut. · Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 2)Objekti järgi: · Platetoloogia maa uurimine · Tähtede füüsika uurib tähtedel toimuvaid protsesse. · Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. · Kosmoloogia üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut. Uurimismeetodid: 1)vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised). 2)katse 3)andmetöötlus. Taevakordinaadid on taevakeha asukoha kirjeldamiseks ja kordinaatsüsteemi saamiseks tuleb
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib. Tuntuimad kujud on suur vanker ja väike vanker, aga on olemas palju tähtkujusid, mida ei teata. Eesti kohalt võib veel leida näiteks noole, kotka, delfiini ja mao kujud. Tähed, mida taevas näeme on Maast mitme valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib selle vahemaa ühe aastaga
Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täielik päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus tekib, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. See kestab võrdlemisi kaua ning on näha tervel Kuu poole pööratud Maa poolkeral. Kuuvarjutuse ajal on Kuu tumepunane. Astronoomia jaguneb astromeetriaks ja astrofüüsikaks. Astromeetria tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Astrofüüsika uurib taevakehi füüsika meetoditega. Astronoomia uurimisvaldkonda on tänapäevaks tublisti laiendanud atmosfääriväline astronoomia.
1947.aastal alustas tööd Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehhaanika Instituut, millest 1952. aastal sai Füüsika ja Astronoomia Instituut. Vana tähetorn jäi uuele instituudile kitsaks. Kitsikus lahenes 1960. aastate alguses, kui esimesed astronoomid kolisid uude alles ehitatavasse observatooriumisse Tõraveres. 14. septembril 1964 avati observatoorium ametlikult ja anti talle F.G.W Struve(Friedrich Georg Wilhelm von Struve) nimi. 1973. aastast oli Tõraveres Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut ning Tartusse jäi Füüsika Instituut. Alates 21. septembrist 1995 kannab Tõravere teaduskeskus Tartu Observatooriumi nime. Praegu jagunevad Tartu Observatooriumi teadurid ja uurimisteemad kolme osakonna vahel: astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika. 9 Alates 1974. aastast on Tõravere täheuurijate tähtsaimaks töövahendiks olnud Eesti ja Põhja-Euroopa suurim 1,5meetrise läbimõõduga
Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus. Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse 1960
Geograafiline reisikirjeldus Tartu õppepäevast 28. jaanuar toimus õppereis Tartu. Külastati Eesti Maaülikooli ja Tõravere observatooriumi. Esimeseks sihtpunktiks oli Eesti Maaülikool. Siin tutvustas lektor meile Struve geodeetilist kaart. Loeng oli jaotatud kaheks. Esimese loengu lõppedes oli meil kolmkümmend minutit aega toaletis käia ja jalgu sirutada. Kui kõik olid klassi tagasi saabunud alustas lektor teise loenguga. Ma sain teada kaare kohta palju huvitavaid fakte. Sain tead, et Struve geodeetiline kaar on kantud 15. juulil 2005 aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kaar on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 toimunud töödel on väga suur tähtsus maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus. Kaare mõõtmine on erakordne näide eri maade teadlaste ja vali...
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus? Valgushulk, mis jõuab tähelt vaataja silma (hele 1m 6m tume) 8
kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna. Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Rohuneeme külas) Eesti astronoom. Ta on töötanud Tartu Observatooriumis (endiste nimedega TA Füüsika ja Astronoomia Instituut ning TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) alates 1963. aastast, 1985 1999 instituudi direktorina. Ta on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2008. aastast. Põhiliseks teadustöö suunaks on olnud kiirguslevi probleemide lahendamine. Tõnu Viik on lugenud Tartu Ülikoolis pikka aega teoreetilise astrofüüsika aluste, Universumi füüsika ja tähtede füüsika kursuseid ning viimasel ajal ka matemaatilise
süsteemi ja ühendas selle euroopa analoogse süsteemiga. Kindral, senaator, teaduste akadeemia liige. Kepleri elliptiline orbiit Tõravere Observatoorium Tartu lähedane Tõravere on tähtis astrofüüsika keskus kogu maailmas Tõravere teadlased on spetsialiseerunud helkivate ööpilvede uurimisele. Peegelteleskoop Selline optiline seade oli mitmete sajandite jooksul inimsilma pikenduseks universumi uurimisel. Teleskoop refraktor Refraktor on läätsobjektiiviga teleskoop.
Tähed ja galaktika Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tava...
vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia jaguneb omakorda kolmeks: astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; taevamehhaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril ja astrofüüsika, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astronoomia ajalugu Astronoomia on üks vanemaid teadusharusid, mis olemas on. Juba kiviajal olid olemas algsed teadmised tähistaevast ja selle tsüklitest. Me teame, et juba kiviajal olid olemas teadmised astronoomiast, mille põhjal ehitati Stonehenge. Kiviaja astronoomia oli
päikesepurje töökindlust kosmoses. EstCube-1 satelliit • Missiooni lõpp oli 17. veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär. • Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist. • Üks hubble teleskoobi saavutusi on optilises lainealas teravate fotode tegemine. Nt Suure Vankri tähtkujus tehtud universumi süvavaatel võib näha üle 1500 galaktika • Tänu Hubble teleskoobile muutus pulseerivate tähtede mõõtmine täpsemaks Hubble kosmoseteleskoop kui kunagi varem • Mõni nädal pärast kosmosesse saatmist ilmnes probleem teleskoobi optilise süsteemiga. Viga parandati 3
Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. · Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises. See on aidanud astronoomidel paremini aru saada mitmetest astrofüüsika põhiprobleemidest. Hubble'i ülisüvaväli (Hubble Ultra Deep Field )
Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena ,mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendidkinnistäht, rändtäht ja langev täht. 3 Päike Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid,komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, tema läbimõõt on 1,392 miljonit
teadlased. Hiliskeskajal võeti kasutusele uued instrumendid (kvadrant, teleskoop) ja algas üleminek heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Avastati Päikesesüsteemi kehade liikumise seadused (Galilei, Newton, Kepler). Tekkis taevamehaanika, mis tegi 19. sajandi koguni võimalikuks senitundmata planeetide olemasolu ennustamise. 18. sajand võimaldas astromeetria hakata määrama tähtede nurkliikumisi ja 19. sajandi esimesel poolel kaugusi. 19. sajand tekkis astrofüüsika ning uurimisobjektiks sai tähtede ehitus. Suured reflektorid, mille ehitamist alustas 18. sajandi lõpus W. Herschel, võimaldasid luua esialgse ettekujutuse Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse punanihe. Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse
mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop suurendab vaatenurka, võimaldab koguda valgust suuremalt pindalalt ja täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. 33. Tähtedelt tulevat valgust analüüsides võib saada võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Tänapäeva astrofüüsika kasutab infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Astronoomidele annab kosmilise tehnika kasutamine selle, et lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes; Maad saab uurida kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt. 36. Mingi taevaobjekti vaatlemist tuleb planeerida vastavalt sellele, kuidas taevapilt sõltub kuupäevast ja kellaajast. Taevakaardilt saab vastava aja tähtede seisu.
aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. Astronoomia Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astronoomia ja astroloogia: Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "-noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia ja astrofüüsika: Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. Astronoomia ja teised teadused Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused o...
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme päikest teravana, see on tingitud sellest, et sellel on kiht mis tekitab valgust ... seda kihti nimetatakse fotosfääri...
Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Milliseid teleskoope(lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid.
Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Milliseid teleskoope(lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid.
heledust. Koosneb läätsedest ja peeglitest, objektiivist, fookusest, okulaarist. 32. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilistel vaatlustel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning määrata täpselt vaatesuunda Maa suhtes. Saame koostada selle abil täpsemaid tähekaarte. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Kosmilise tehnikaga saab uurida lähemaid taevakehi vahetult, neist proove võttes ja neid 36. Kuidas planeerida mingi taevaobjekti vaatlemist? Milliseid abivahendeid kasutate? 37. Millised planeedid on praegu Eestist vaadeldavad?
Mesonid on kõik eriti kiiresti lagunevad kvargid, mis on seotud omaenda antikvargiga. 36. Millised osakesed põhjustavad tugevat, millised nõrka vastastikmõju? Tugevat vastastikmõju osutavad gluuonid ja nõrka vastastikmõju osutavad väga massiivsed vaheosakesed. 3. osa ,,Kosmoloogia" 1. Mida uurib kosmoloogia? Kosmoloogia uurib Universeumit, sest sõna kosmoloogia tähendab maailmaõpetust. 2. Millega tegeleb astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika, planetoloogia, galaktikate füüsika ja kosmoloogia? Astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ja taevakaartide koostamisega. Taevamehaanika uurib taevakehade (planeetide) liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. Astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende arengu ja ehituse kohta. Planetoloogia uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteem objektide ehitust.
olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks ideaalseim mateeria vorm ja sobis väga hästi nende maailma mudeliks. -17.-18. sajandil selgitati Maa kerakujulisust alljärgnevalt: nii suurte mõõtmetega
Linnuteed ning muid taevakehi uurib füüsika teadusharu astronoomia. Samuti uurib astronoomia universumit tervikuna ning muid kosmilisi objekte. Astronoomiat ei tohi sassi ajada terminiga astroloogia, mis uurib tähtkujusid. Astronoomia nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest astr (täht) ning nomos (seadus).[2] Astrofüüsikaks nimetatakse astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval samastatakse termineid astronoomia ning astrofüüsika nende suure seotuse tõttu. [3] Linnuteed uurinud astronoomid Linnuteed on uurinud praktiliselt kõik meie aja astronoomid, kuna linnutee mõjutab meid kõiki, kuna inimene on ise osa linnuteest. Esimest korda avastas Sagittarius A tähtkuju olemasolu teadlane Karl Jansky aastal 1930. Teadlane Erik Becklin avastas esimest korda Andromeda galaktikat uurides ka meie Galaktika keskpunktis asuva musta augu olemasolu. Tänu tema tööle said edasised
Ühtlasi näitas Öpik, et kuumad massiivsed tähed kulutavad väga palju energiat ning ammendavad ruttu oma kütusevarud. Nende tähtede vanus ei saa ületada mõnda miljonit aastat, mis on väga lühike iga Universumi vanusega võrreldes (kümmekond miljardit aastat). Selliste tähtede olemasolu Galaktikas tõendab, et tähtede tekkimine meie ümber jätkub ka praegusel ajal ning peab olema otseselt vaadeldav. Vastavad uurimused on tänapäeva astrofüüsika aktuaalsemaid probleeme. · Andromeeda galaktika kauguse määramine (1922) 1922 - Ernst Öpik määrab esimesena Andromeeda udukogu kauguse, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi on 450 kpc, täpne kaugus - 770 kpc). Universumi vanuse määramine(1933),ülipika vanuse asemel kaasaegsem hinnang) Nagu igal uurijal, nii on ka Öpikul oma lemmikteemad
1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutat...
tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega. Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud seadused on omakorda aluseks üldisemale teooriale, mis tugineb tavaliselt mingile fundamentaalsele füüsikaprintsiibile. (Näiteks valguse murdumisseadus ja peegeldumisseadus on paljude katsete üldistus, kuid samas võib need seadused tuletada ka valguse laineteooriast.
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
Maad, Kuud jpm. 1. ASTRONOOMIA 4 Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. 1.1. NIMETUS Astronoomia ja astroloogia Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "-loogia", vaid "- noomia" kreeka sõnast nomos 'seadus'. Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astēr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia ja astrofüüsika Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse. 1.2. ASTRONOOMIA HARUD Jaotus meetodi järgi Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega;
Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 21. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 22. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 23. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid. PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
