Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolselt Huang He tasandikul. Sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning kõige tihedamini asustatud piirkond. Alates V aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu, hirssi ja riisi. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Umbes 1500 aastat eKr ühendas üks ülikusuguvõsa enamiku Huang He tasandikust oma võimu alla ja nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb, et kogukondi valitses tugev valitseja, tõenäoliselt preesterkuningas
Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. Matemaatika tekkejärk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel süstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (näiteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Teises järgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, näiteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajärku kuulub ka Eukleidese teos Elemendid (3. sajand eKr), mis koondas kõik tol ajal teada olnud
Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011 Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad.
Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Keraamika Vanimad IV aastatuhandest Nõud keerulise geomeetriaga Hilisem keraamika jutustava sisuga figuurid
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul
MESOPOTAAMIA Mesopotaamia- suur tasandik Eufradi ja Tigirise jõe vahel. Alates 4000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamia aladele tekkis ja lagunes palju riiklikud moodustised. Varasematest aastatuhandest võeti üle ehitusstiilid ja ehitustüübid. Tähtsaks peeti niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile. Tuntuim ehitustüüp on TSIKURAAT. Tsikuraat on astmeline massiivsetest
linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Vanimad asustusjäljed pärinevad II aastatuhandest e. m. a., kui asula ainsaks looduslikuks kaitseks oli meri. 8.-7. saj. e.m.a. ümbritsti neemik kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld ja savipõrandatega hooned. Leidude hulgas olid ülekaalus savinõukillud (kokku üle 32 000), mis annavad tunnistust väga erinevate nõude kasutuselolekust tollases majapidamises. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685-585 e. m. a
Hõbe Janno Puusepp Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IVIII aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Ajalugu Hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks. Tänapäeval kasutatakse hõbedat moodsas tehnoloogias. Hõbe oli populaarne Pärsias, vanad hõbekaevandused olid Kreekas ja Hispaanias. Hõbedat kaevandasid ka foniiklased, kartaagolased ja hiljem vanad roomlased
Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud,
vastavusse. Matemaatika eripra teiste teadustega vrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada htki videt (peale aksioomide ja definitsioonide) teseks, kui seda pole loogiliselt jreldatud varem teada olnud viteist. Loogiline jreldamine on uute matemaatiliste tdede saamise vahend. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, niteks aja- ja maamtmise, ehituse jms. nudel. Ndisajal rakendatakse matemaatikat kigil inimtegevuse aladel. Matemaatika tekkejrk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel sstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (niteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Teises jrgus - elementaarmatemaatika perioodil, mis kestis 17. sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, niteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajrku kuulub ka Eukleidese teos "Elemendid" (3. sajand eKr), mis koondas kik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised
Kuld Kuld on üks esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Seda hinnati aastatuhandeid tagasi. Vanimad kuldesemed pärinevad viiendast aastatuhandest . Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete, müntide jms valmistamiseks. Kuna kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad ehk vaaraod. Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega. Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on
KULD Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda.
Looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Kuld on ka paljude maade rahandussüsteemi aluseks. Teda kasutatakse nt.- kuldehted, klaasi tootmiseks, infrapunakiirguse peeglite kattena, optilistes instrumentides, satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest. Kullaga kaeti ääretult suuri jumalate kujusid Vana-Kreekas, Vana-Roomas millest enamus on kahjuks hävinud. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a. Looduses leidub kulda ehedana, nt. Mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldanud kivimites tekkinud kullaliivas. Uute kullaleiukohtade avastamine kutsub sageli esile nn. Kullapalaviku. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna- Aafrika Vabariigis. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on
Maajade kultuur Kultuuri algus Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod.
misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm. Läti Henrik-oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180– 1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg hõlmab üüratut ajavahemikku - üheksandast aastatuhandest eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 8. sajandi esimesel veerandil pKr. Paleoliitikum - vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas jääaja lõpuga. Sellest ajast me Eestis veel inimasustust ei tunne. Mesoliitikum - keskmine kiviaeg mis kestis eestis 9.aastatuhandest eKr kuni 5. aastatuhandeni eKr. Töö ja tarberiistad valmistati kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum - noorem kiviaeg,mis algas 5.aastatuhandel eKr ja lõppes 2. aastatuhande keskel eKr
Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust
Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade
muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust. Neoliitikum-noorem kiviaeg,mis algas V aastatuhandel e.K.r. ja lõppes II aastatuhande keskel e.K.r
grupp ja kindlustus eraomand. Järk-järgult kujunes varanduslik ebavõrdsus ja klassiühiskond, milles inimesed jagunesid enamasti kolme suuremasse ühiskondlikku gruppi ehk klassi: ülikud, vabad lihtkogukondlased ja orjad. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke. 5. Muinasaeg Eestis Eesti asustasid inimesed pärast jääaja lõppu. Varasemad teadaolevad asulakohad on leitud Pullist ja Kunda Lammasmäelt ning pärinevad IX aastatuhandest eKr. Savinõude valmistamine, vilja- ja karjakasvatus said Eesti alal alguse V-IV aastatuhandel eKr, pronksi hakati kasutama II aastatuhandel ja rauda umbes 500 a eKr. Metalliajal sai alguse põlispõllundus, tekkisid talud ja esimesed kindlustatud asulad. ___________________________________________________________________________ Kasutatud allikas: 6.klassi ajalooõpik 4
Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina sisaldus tänapäevasele pronksile ja on võimalik, et mõnda vase- tsingi sulamit kogemata ei eristatud vasest
tähelepanu väärivaid taimeliike. Järvamaa on metsa- ja pargirikas: pea iga vana mõisahoone ümber on esinduslik park. Villevere lähedal on August Rõngu rajatud dendropark. Omanäoline on Pärnu jõe äärsel tasandikul Kalmestel paiknev Kasemetsa parkmets. Ajaloo jäljed Muinasajast. Järvamaa on üks Eesti kaheksast suurimast muinasmaakonnast, kus umbes 3. aastatuhandel e. Kr. elasid praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja Lehtse vallas. Mõisad Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18
Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Mõõdusüsteemid Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi kogu riigi territooriumil Kreeka ja Rooma mõõtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides Roomlased täiendasid kaalu- ja mõõdusüsteemi arvuga 12, mis
kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3
tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr. Tähtsamad tööriistad valmistati kivist. Muistsed inimesed eestimaa pinnal rajasid oma asulad jää sulamisest tekkinud jõgede ning järvede äärde, kuna veest püüti toiduks kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt okste ja mätastega. Kalu püüti ahinguga, hiljam kalavõrkudega. Naised käisid metsas seeni, marju, pähkleid,
Matemaatika on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladelMatemaatika tekkejärk kestis 4. aastatuhandest 5. sajandini eKr. Sel perioodil sugenesid paljud praktilised, kuid veel süstematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta (näiteks pindala ja ruumala arvutamiseks). Enne uusaega, mil teadmised hakkasid globaalselt levima, on matemaatika areng kirjalike dokumentide kaudu teada üksnes vähestest kohtadest. Kõige vanemad matemaatikaalased tekstid pärinevad Vana- Egiptuse Keskmisest Riigist (Berliini papüürus, umbes 13. sajand eKr),
Bellingeni katastroof- rohkem kui 8000 aastat e.Kr. Balti jääpaisjärvede vee murdumine Kesk-Rootsi mägedest läbi ookeani, mille tagajärjel langes Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel
1. Võetakse valmimata kupari piimamahla moonist. 1.1 Kuivatakse valmimata kupari piimamahla. 2. Kui on valmimata kupari piimamahl kuivanud, siis saadakse oopium. 3. Otsitakse oopiumis opiaate ehk alkaloidid. 3.1 Seejärel on opiaadid valmis. Opiaadide ja oopiumi ajalugu Legendi kohaselt tärkas opiaadid kohal, kus Buddha silmalaud puudutasid maad. Andmed opiaadid, oopiumi ja selle valmististe kasutamisest ulatuvad kaugemasse aega. Vanade sumerite kirjades III - IV aastatuhandest e. Kr, samuti Assüüria, Egiptuse ja Antiik-Kreeka allikates mainitakse opiaate. Opiaatide kõrvaltoimed Hea: Paha: 1. Mõjub valuvaigistavalt ja uinutavalt 1. Liigne tarvitamine tekitab sõltuvust 2. On ravim 2. On kergesti kättesaadav 4 Allikad 1) http://et.m.wikipedia.org/wiki/Oopium 2) http://et.m.wikipedia.org/wiki/Opiaadid
kasv. Kuna kasv on seesmine, lõheneb porgand sagedasti ebaühtlaste sademete tõttu. Porgandi südamik on tavaliselt heledama värvusega, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Põhjapoolkeral on porgand üks tähtsamaid ja maitsvamaid köögivilju. Ajalugu Jäljed porgandi kasutamisest tarbetaimena ulatuvad eelajaloolisse aega. Kesk- Euroopa vaiehitiste arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud porgandiseemneid, mis pärinevad I II aastatuhandest e.Kr. Muinasajal tunti porgandit eelkõige ravimtaimena. Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast aga alles I aastatuhandel p.Kr. Eestisse levis porgandi kasvatamine sakslastest mõisnike vahendusel ning oli 19. saj lõpuks mõisaaedadest jõudnud juba ka paljudesse taluaedadesse. Maailm ja Eesti Tänapäeval on porgand üks tähtsamatest köögiviljadest kogu maailmas, mille tootmine ja tarbimine on viimastel aastakümnetel suuresti kasvanud . Tootmise
Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis.
Zoroastrism ÜLDINE Zoroastrism (masdaism) on vanairaani dualistlik usund. See pärineb esimesest aastatuhandest eKr Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund. Põhineb prohvet Zarathustra õpetustel, kes seda reformis 6. saj eKr ja pani aluse püha raamatu Avistale. ÜLDINE Zoroastrism põhineb võitlusel valguse ja headuse maailma ning pimeduse ja kurjuse maailma vahel. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda Pimeduse ja kurjuse maailma valitseb jumal Angramanju, kes on ka ühtlasi Ahuramazda kaksikvend.
Sumerid elasid 3.-1. aastatuhandeni eKr Lõuna-Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati vahel. Tegemist on ühega vanematest kõrgkultuuridest, võib-olla vanimaga. Sumerid uskusid jumalatesse. Jumalad vastutasid kõiksuguste nähtuste eest: kes riigi, kes piirkonna, kes linna, tööala või perekonna heaolu eest. Neil oli oma hierarhia ja nad kõik koos vastutasid maailmakorra eest. Võib öelda, et jumalad olid sumerite kasvatajad. Sumerid arvasid, et kõik oleneb jumalatest aga alates 3. Aastatuhandest eKr sagenesid üelstõusud ja sõjad ning need ilmingud õpetasid inimestele, et midagi oleneb ka temast endast. Kuna paljud jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaatuste vahel. Sündis astroloogia. Usk jumalatesse kasvatas inimestes reeglitest ja tavadest kinnipidamist. Et midagi saada, pidi ka midagi andma ning väärtegude eest pidi karistust kandma, mis sellel ajal olid aga eriti karmid. Sumeri perekond allus kindlatele seadustele
6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja 6/7/11 Mõõdusüsteemid · Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga. · Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude süsteemi kogu riigi territooriumil. ·
mitmeid. Ühe levinuma seisukoha järgi oli vask kaugetel geoloogolistel ajastutel algul ühendis väävliga ja moodustas sulfiidimaake. Vulkaanilistes rajoonides võis sulfiidimaak kõrgetel temperatuuridel reageerida hapnikuga. Tekkis vaskoksiid, mis reageeris vasksulfiidiga ja moodustas eheda vase Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni Esimesed vaskesemed Egiptuses pärinevad 5.-6. aastatuhandest e.m.a. Kaukaasias hakati vaske sulatama 4. aastatuhande esimesel poolel e.m.a., Kesk-Euroopas ilmselt 3. aastatuhandel e.m.a. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt. Paljude kirikute kuplid kaeti vasklehtedega. Ka Kremlis paikneva Ivan Groznõi kellatorni sibulkuppel on kaetud kullatud vasklehtedega. Vaske leidub looduses enam kui 170 mineraali koostises. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement
2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri
Esimesed teadaolevad tsivilisatsioonid hakkasid kujunema alates III aastatuhandest eKr. Mesopotaamias ja Egiptuses. Tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede kallastele, kus olid looduslikult soodsaimad elutingimused. Tsivilisatsiooni all mõistame hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi ning defineerime kui - kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. Tänapäeval räägitakse 7-st tsivilisatsioonist ent tuntud inglise teadlane Arnold Toynbee on jaotanud inimkonna ajaloo kogunisti 13-ks tsivilisatsiooniks.
Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Keskmisel kiviajast - 8. ja 7. aastatuhandest - on pärit kompositsioonid inimestest, loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja-
Jumal näeb ta kannatusi ning loobub ohvrist. ,,Simson" (1743) Simson on Iisraeli vägede juht, kelle jõud peitub tema pikkades juustes. Teda reedab aga ta enda naine Delila, kes on vaenlase leeris. Ajal, mil Simson magab, lõigatakse tal juuksed ära ning ta kaotab oma jõu. Ent Jumal võtab ta palveid kuulda ja annab talle jõu tagasi. Vägilane vabastab juudi rahva oma elu hinnaga. ,,Messias" (1741) ta on Jumal-inimene, kes pidi päästma inimkonna ülekohtust. Legend pärineb I aastatuhandest, mil inimesed hakkasid uskuma, et neid päästab Messias. Tuntuim on koorilaul ,,Halleluja". Traditsioon, et publik tõuseb sel ajal püsti, pärineb juba Händeli ajast. Messias (heebrea k), Kristus (kreeka k) salvitud, võitud.
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid
ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia
Disain sai alguse Inglismaal, tekib uus tööstuskunstniku stiil tööstustoodang ja kõik muu muutub ühtseks. See seisnes selles, et masinatega tootmine püüti asendada vabade käsitööliste ühiskonnaga. Hakati looma esemeid, mis taotlesid põhimõtteliselt sarnasust keskaegse käsitööga lihtsus, funktsionaalsus, materjali ehtsus. 20/21 sajandivahetus on kindlasti müstiline selle poolest, et vahetus ka aastatuhat( 2.aastatuhandest sai 3.aastatuhat ). See oli nüüdisühiskonna jaoks midagi uut, tekitades enda ümber palju meediakära. Levisid erinevad arvamused, mis aastatuhande vahetus endaga kaasa võib tuua, oli skeptikuid, kes arvasid, et sellega kaasneb maailma lõpp. Aga õnneks nii ei läinud. Kuid tehnoloogia, kunsti ja kultuuri vallas, see ei olnudki nii müstiline sajandivahetus, sest suur eeltöö on tehtud. Nüüd täiustatakse seda kõike, sest
3) Noorem kiviaeg ulatub 6000 ekr. Tollel ajal inimeste elu muutub väga oluliselt senise jahipidamine asendub põlluharimisega ja karjakasvatusega. Noorema kiviaja kunsti mälestusi on leitud pea terves Euroopas. Väärivad tähelepanu keraamika ja savi nõud. On leitud ka kiviplaatidest ehitatud ruume, mis olid tõenäolised haudehitised. Figuur on keha kuju. Keraamika on põletatud toode. Vaarao on Vana-Egiputse valitseja. Egiptuse kunst Alates neljandast aastatuhandest ekr. Areneb niiluse kallastel kõrge tasemeline ja omapärase kunstiga riik ja rikkalikud kusnti mälestused annavad kujutise selle riigi olemasolust. Selle suurepärase kunsti loojad, egiptlased pärinevad Indo vahemere äärne rass. Vana egiptlane oli elurõõmus, rahuarmastav, töökas ja tema oli sügavalt usklik. Egiptuse usk oli politeism. See usk nõudis, et kummardati mitut jumalat. Egiptlased uskusid et pärast surma peab inimene elama sama hästi, kui oma elu ajal
Kõige tüüpilisemaks tunnuseks Mesopotaamia template juures olid tsikuraadid. See on kõrge massiivne torn , mis ülespoole aheneb. Astangute külgedel asusid trepid ning mitmesuguseid muid väljaehitisi. Torni kõige ülemisel korrusel asus pikk ja kitsas tempel koos jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud otse , sinna pääses pühaliku protsessiooniga keerulist teed pidi , näiteks tehes ringi umber iga astangu. Tsikuraatide jäänuseid on säilinud mitmeid , üks vanemaid , IV aastatuhandest e.m.a. , oli sumerlaste linnas Urukis. Arvatavasti kõige kuulsam tempel on Babüloni linnas asunud Marduki tempel. Selle alus on üheksakümmend meetrit ja kõrgus olnud samasugune. Tsikuraat koosnes seitsmest üksteise peal asunud osast , iga osa alumisest osast väiksem ja iga osa oli eri värvi. Kõige alumine oli musta värvi. Sellest järgmine oli oranz. Järjekorras edasi minnes olid värvid punane , kuldne , kollane , sinine ja kõige ülemine astang , kus asus ka tempel , oli hõbedane
(punane), khoisani (kollane) ja austroneesia (valge) keelkondadeks. J. Greenbergi uurimuses on Aafrikas hinnanguliselt 1500 keelt. Pühad ja pidustused Peaaegu kõik inimelu tähtsündmused ja olulised aspektid on Aafrikas seotud pidustustega - sünd, initsiatsioon, kosimine ja abielu, suguharude pealike valimine, viljakoristus, jumalate kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad. Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Asulad Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis (näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula). On leitud veel Reiu asulakoht Reiu jõe Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses, mis on umbes sama vana kui Pulli asulakoht.
Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberi või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tulened ka rullformaat. Hiina kunsti algusaegadest on teada väga vähe. Teame vaid, et hiinlased olid juba ammu olnud osavad pronksivalajad ja et mõned muistsetes templites kasutatud pronksanumad pärinevad esimesest aastatuhandest enne Kristust, mõnede väidete kohaselt, aga veelgi varasemast ajast. Hiinlased sarnanesid pisut egiptlastele, just selle poolest, et neile mõlemale oli kombeks hauakambrite seintel on rohkesti ilmekaid stseene, mis kujutavad nende kaugete aegade elu ja kombeid. Hiina kunstnikud ei hinnanud nurgelisi vorme, vaid eelistasid kumeraid jooni. Kui hiina kunstnik pidi kujutama perutavat hobust, siis tundub, nagu oleks ta selle kokku sobitanud mitmetest ümmargustest vormidest.
Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. Gehu on nelja keelega keelpill. See on tsello ja hu segu. Gehu´l on membraan nagu bandgolgi ning selle hääl on tsellost erinev. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tsellolgi. Di ehk di´tz on traditsiooniline Hiina flööt. Neid kantakse kaasas tavaliselt tervete komplektidena. Di´tz´il võib Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest Hiina kirjanduse mõjukaim autor on Kong Fuzi [khung fu tsõ] ehk Õpetaja Kong (eesti keeles ka Konfutsius ja Kung Futse, ladina keeles Confucius), kes elab aastail 551479 eKr ja oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof Hiina kuulsamad kirjanikud on Ba
Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB rühma element, on väärismetall mille järjenumber 47 ning aatommass 107,8682. Hõbe on värvuselt valge hästi sepistatav metall (kergelt kõvem kui kuld). Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti just tema pehmuse tõttu kuulub hõbe nende elementide hulka, mida inimkond esimestena tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Tal on kõige suurem soojus- ja elektrijuhtivus. See metall avaldub tavaliselt puhtal kujul, sulamina nii kulla kui ka paljude mineraalidega (nt. Argentiit). Juba iidsetest aegadest on teda väärtustatud kui hinnalist metalli, et valmistada ehteid, ornamente, lauanõusid ja münte. Tänapäeval kasutatakse hõbedat elektriliste kontaktide katmisel, peeglites ja muude keemiliste reaktsioonide katalüüsil
loetakse suhteliselt kinniseks ja kokkuhoidlikuks rahvaks, on algatatud rahakogumised olnud edukad, viimane näiteks ühele Varvara-nimelise türdukule Narvas. Samuti on rahakogumistel rahvast teadvustav roll, kuna laiemale avalikkusele võivad teatavaks saada erinevate inimeste tervisemured. Kodanikuühiskonnas on oluline, et väärtustataks erinevaid inimesi sellistena, nagu nad on ning antaks oma panus ühiskonna indiviidide elude paremaks muutmisel. Olenemata sajandist ja aastatuhandest võib kõigile anda ühe soovituse:" Olge targad ning mõelge oma peaga!". Pole vaja tõsiselt võtta kõike, mida kirjutatakse või räägitakse ning eriti oluline on seda meeles pidada praegusel ajal, mil iga nurga taga varitsevad erinevad peibutised, mis kohest õnne ja rahulolu lubavad ja inimese kergeuslikkusele panustavad. Tuleks järgiga Hermann Hesse nõuannet ning õppida tõsiselt võtma seda, mis on tõsiselt võtmist väärt.
Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule. Umbes aastasse 750 jääb ka Salme muinaslaevade laevamatustena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanimseni avastatud purjelaev. *Pulli asula- Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asukoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal. *Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5.aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. *Narva kultuur- umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti,Läti,Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. See oli mesoliitikumi aegse Kunda kultuuri järeltulija ja selel järglaaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased
India kirjanduse eripäraks on see, et puudub jagunemine vana-aeg, keskaeg ja uusaeg. India kultuuris on vana-aeg ja keskaeg ühte sulandunud, väldates kuni 19. sajandini, kui algab uusaeg. 19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu. Selle tulemusel tekkis ka ingliskeelne india kirjandus ehk anglo-india kirjandus. Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut. Üles märgiti ka suuline rahvaluule, nii sündis ,,Laulude raamat", mis sisaldab 305 laulu: rahvalaulud,
Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna. Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast? Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit Kohanesid pisinärilised Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal 700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved Külmad ja lumerohkem talved 19. Saj keskpaigas muutus kliima jälle pehmemaks Elustiku mimekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavat liigirikuuse tõusu perioodi: 1. Arktilisel kliimaperioodil- maismaa koloniseerminine 2
annaabi.ee 
