50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elo078
Õppematerjali autor
Teda kasutatakse kõikvõimalikel aladel. Näiteks on kuld pehme ning elastne ja tänu sellel on teda lihtne töödelda. Samuti kasutatakse teda palju elektroonikas- kaetakse klemmid kullaga et need ei oksüdeeruks. Üritan all toodud faktidega tõestada, et kuld tõesti on metallide kuningas. 3 Mida kuld endast kujutab Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Puhtal kujul on kuld helekollane, läikiv, pehme ja plastiline. Ühe grammisest kullatükist võib venitada kolme kilomeetri pikkuse traadi või valmistada kullast lehtmetalli (0,0001mm), mis on 500 korda õhem inimese juuksekarvast. Valguskiir paistab sellisest lehest läbi roheka valgusena. Kuld on väga pehme. Teda võib küünega kriimustada
Kuld Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille ladina keelne nimetus on Aurum ning tema kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks eriline hapete segu--kuningv
Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist. Aastal 2007 võttis maailma juhtiva kullatootja positsiooni üle Hiina, tootes 276 tonni kulda. Teised põhilised tootjad on Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Hiina,Venemaa ja Peruu. Kulla sünteesimine teistest ainetest on tänapäeval võimalik, aga majanduslikult on see mõttetu, sest kulla sünteesimine läheb maksma tunduvalt rohkem kui saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba vanadel aegadel üritati seda saavutada, antud nn teaduse nimi oli alkeemia. Kulla leikohad. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase või mõne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k), puhas kuld on 24k.
maalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristallivõret iseloomustavad suurused a) võre periood teljesihiline aatomite vaheline Kristalliline struktuur kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); b) võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv; Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste c) võre koordinatsiooniarv võreelemendi mis- skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võre- tahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel ole- elemendi all tuleb mõista vähimat aatomite komp-
jahirelvi. Kes sai loomale pihta maagilises võitluses, võis loota head jahiõnne ka tõelisel mammutijahil. Esialgsed täpsed loomakujutised muutusid aja jooksul järjest skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem. Nii nimetatakse neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks. Paljude väikeste pildikestega anti edasi terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks. Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide 2 leiukohtadeks on Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa) jt. Teiseks koopamaalide piirkonnaks on Uraali mäestik, kus tuntuimad on Kapovo koopa (Baskiiria) maalid.
Esiteks see suur, küünrapikkune ja jalalaiune leegitsev täht, mis, nagu kõik teavad, taevast 7-ndal märtsil pärast keskööd Justiitspalee peale langes. Teiseks see Theophile'i* neljarealine salm: 9 Jah, polnud nali, mis kord sellest tuli, et daam Justiits liig palju vürtsi sõi: suulagi vürtsist hõõguma tal lõi ja teda kõrvetas kui lõõmav tuli.1 Mida ka arvata -sellest kolmekordsest -- poliitilisest, loodusteaduslikust ja luulekujulisest -- seletusest Jus-tiitspalee tulekahju kohta 1618-ndal aastal, igatahes üks asi on kindel, nimelt tulekahju ise. Selle hävituse tõttu, kõigepealt aga mitmesuguste paranduste tõttu, mis lõpu tegid sellelegi, mida tulekahju oli säästnud, on väga vähe säilinud Prantsusmaa 1 Sõnademäng: epice -- «vürts» ja «altkäemaks», palais -- loss» ja «suulagi». 4 kuningate esimesest eluasemest, paleest, mis on vanem kui Louvre ja mis juba Phi-lippe
mõte, et need on vaid varjunimed, mille taha d'Artagnan varjab võib-olla kuulsaid nimesid, -- juhul kui nende laenatud nimede kandjad ise polnud neid valinud päeval, mil nad kas kapriisi, rahulolematuse või vaesuse pärast olid selga tõmmanud musketäri lihtsa mantli. Sellest ajast peale ei saanud me enam rahu. Püüdsime leida mõningaidki jälgi neist ebatavalistest nimedest, mis nii tugevasti erutasid meie uudishimu. Juba üksi kataloog nende raamatute kohta, mida me lugesime eesmärgile jõudmiseks, täidaks terve peatüki, mis oleks võib-olla vägagi õpetlik, kuid kindlasti vähe lõbu pakkuv meie lugejatele. Seetõttu ütleme vaid niipalju, et hetkel, kus nii paljude viljatute uurimuste tõttu olime juba lootuse kaotanud ja valmis loobuma otsingutest, leidsime lõpuks, juhituna meie kuulsa ja õpetatud sõbra Paulin Päris' nõuannetest, ühe fooliokaustas käsikirja, mis oli registreeritud, ei mäleta enam hästi, kas number 4772 või
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Aju üheks peamiseks tööks on see, et ta loob endas ümbritsevast maailmast virtuaalse koopia, mis ongi oma olemuselt seotud teadvuse tekkimisega. Näiteks unenägude kogemused on kui aju loodud virtuaalreaalsused. Selleks, et seda teha, peab aju suutma informatsiooni kokku sõlmima, sest ajus on info ,,laiali killustatud". Näiteks objekti kuju, suuruse ja värviga tegelevad aju erinevad piirkonnad. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid