Kuld (0)

Kuld
Kuld on üks esimesi metalle , mida inimene tundma õppis. Seda hinnati aastatuhandeid tagasi. Vanimad kuldesemed pärinevad viiendast aastatuhandest . Vanas Egiptuses kasutati seda metalli ehete , müntide jms valmistamiseks. Kuna kuld on kallis väärismetall, siis seda said lubada endale ainult rikkad valitsejad ehk vaaraod . Peale nende surma balasameeriti neid, nende näole asetati kullast maske ja ka sarkofaagid kaunistati kullast nikerdustega.
Kuld on keemiliselt passiivne, ta reageerib ainult väga väheste ainete segudega (nt. kuningveega, mis on lämmastik- ja kloriidhappe segu). Kulla tähiseks on Au, mis tuleb ladinakeelest sõnast aurum. Kuld on kollane, ilus, väga pehme ja plastne raskemetall, mis juhib hästi soojust ja elektrit.
Looduses leidub kuld põhiliselt ehedal kujul. Seda kaevandatakse maapõuest. Kuna kuld asub sügaval maa sees, siis selle kaevandamiseks on loodud madalaid kaldtunneleid ehk stolle. Metalle leidub sageli koos teiste kivimmaterjalidega maakides, samuti ka kulda. Selleks, et metalli saaks maagist eraldada, peab seda kõrgahjus kuumutama. Seda protsessi nimetatakse sulatamiseks.
Kuna kuld on puhta metallina pehme, siis lisatakse talle teisi metalle, et kuld oleks vastupidavam ja tugevam. Kõige sagedamini kasutatakse lisanditena hõbedat (Ag), vaske (Cu), plaatinat (Pt), pallaadiumi (Pd) ja niklit (Ni). Kulla sulamitest valmistatakse ehteid, medaleid, münte, hambaproteese ja laboratooriumi seadeid. Sulami või sellest valmistatud eseme kullasisaldust väljendab proov, see on arv tema pinnal. Kullaproovid on 375o, 585o ja 750o .
Huvitav on see, et kulda on ka inimese organismis ultramikrometallina, seda leidub luudes ja vere koostises. Kullaühendeid kasutatakse ka ravimitena (näiteks haavade paranemise kiirendamiseks).
Kadi Uustalu
7.a
Kasutatud kirjandus:
Carol Varley ja Lisa Milesi „ Laste geograafiaentsüklopeedia“
Eesti enteüklopeediakirjastuse „ A ja O“ taskuteatmik 2003
„ Eneke „ teine köide
Hergi Kariku „ Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber“