levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23. Wolter von Plettenberg - oli Liivi ordumaameister 14941535. 24
mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanradt-Koelli katekismus, mis on pärit aastast 1535. See näitab, et meie rahva ja riigi ajalugu on olnud üsna lühike, kuid ega see ei tee eestlasi teistest viletsamaks. Eesti riik on olnud ,,magusaks suutäieks" mitmetele naaberriikidele. Selle maa pinda on laastanud paljud sõjad ja seetõttu on eestlased pidanud kannatama pidevalt võõrvõimude vahetumist. Küll on seda maad endale allutada tahtnud Saksamaa, küll Venemaa. Need võimuvahetused on toonud eesti
E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B. Hoeneke- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt
2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell esimene eestikeelne katekismus 1535 a. Tallinna Niguliste koguduse õpetaja ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Bernt Notke ,,Surmatants" autor, saksa maalikunstnik Hans Susi eesti soost noor õpilane, tõlkija, kes hakkas tõlkima piibliteksti eesti keelde, talle maksti selle eest. Suri katku 1549 a. Martin Luther algatas 1517a. Saksamaal usupuhastuse, kirjutas 95 teesi. 10. 1154 Tallinnat mainiti esimest korda Al-Idrisi maailmakaardil
· 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena)
· 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud raamat, luterlik jumalateenistuse käsiraamat, trükiti Lüübekis (liivi, läti ja eesti keelse selgitava tekstiga). Hävitati Lüübeki rae käsul, pole säilinud, on vaid arhiiviteated · 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnades võidule · 1526 - Eesti linnad on protestantlikud Liivimaa 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat, välja antud Wittenbergis, keelustati Tallinna rae käsul. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja alamsaksakeelse teksti autor, Johann Koell Pühavaimu kiriku õpetaja tõlkis eesti keelde Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mis avastati 1929 (oli kasutatud raamatu kaanetäitena)
andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg
Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde.
8. 1202-1204 Neljas ristisõda 9. 1337- 1453 saja aastane sõda- (Jeanne d´Arc) 10. 1030 Venelased vallutavad Tarbatu- (Jarsolov Tark) 11. 1154 Tallinna esmamainimine Kroonikas- (Al Jorbisi) 12. 1492 Kolumbus sõidab Ameerikasse, keskaja lõpp- (Kolumbus) 13. 1210 Ümera lahing- 14. 1217 Madisepäeva lahing- (Kaupo, Lembitu) 15. 1248 Tallinn saab linnaõigused 16. 1558-1583 Liivisõda- (Ivan Julm, hertsog Magnus) 17. 1535 Ilmus esimene eestikeelne säilinud raamat- (Wanradt- Koell) 18. 1517 Usuuuendus- (Martin Luther) 19. 1453 Bütsantsi lõpp
tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu,
sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis, Wanradt-Koelli katekismus. Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika". Kristina Harun 10a
Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus) Tänu reformatsioonile kaotati pühakutekultus ning kirik muutus emakeelseks. See aga sillutas teed ka emakeelsele kirjandusele, mistõttu 1535 ilmus esimene eestikeelne raamat: Wanradt-Koelli katekismus. Wanradt kirjutas saksakeelse katekismuse ning Koell tõlkis selle eesti keelde.
teoorjus- talukoha eest rendi tasumine mis ulatus kuni veerandini vilja saagist , töö mõisa heaks Dietrich Damerow-tartu piiskop lõi laialdase orduvastase koalitisiooni Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Johann Koel-Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja , katekismuse tõlkija Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija Balthasan Russow- Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Simon Wanradt-Tallinna niguliste kiriku õpetaja , katekismuse koostaja
keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja tema koht Eesti ajaloos. Allikad: konspekt. Õpik ,,Eesti ajalugu" I osa: lk 58-63; 64-68; 75-81; 84-86.
Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõistis hukka kiriku patuvabastuskirjade müümise. Loetakse kiriku-uuenduse ehk reformatsiooni alguseks. · 1525. ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat ja 1535. esimene säilinud eestikeelne Wanradt-Koelli katekismus. · 1578. ilmus Baltazar Russow` ,,Liivimaa kroonika", mis on olnud suureks abiks ajaloosündmuste mõistmisel ja kirjapanekul. · 1582. kehtestas paavst Gregorius XII gregooriuse kalendri. Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse
1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud Maria) Pandi esimest korda kirja eesti keel 1517. jumalateenistusi hakati pidama rahvuskeeles 1525. olevat välja antud esimene eestikeelne rmt 1535. Wanradt-Koelli katekismus, leiti 1929 Saksamaal ühe teise raamatu kaanetäidisena, raamatu ilmus kahekeelsena , saksa-(põhja)eesti, küsimuste-vastuste vormis piibliteemaline raamat. 1622. ilmus lõunaeestikeeles Agend aParva 1630. täna Rootsile loodi esimesed gümnaasiumid 1631. avati Tartus esimene trükikoda / 1632. avati Tartu Ülikool / 1635 . avati trükikoda Tallinnas 17. sajandil tegutses Forseliuse kool( usuõpetus, arvutamine, kirjutamine), tegutses 4 aastat.
Nad erinesid tavapärasest eestlasest. Nõiad pidasid sidet haldjate riigi ja inimeste vahel. Vanad eestlased uskusid ka sellesse et kui inimene sureb siis ta hing elab edasi. 13.sajandil oli eestlaste rahvaarv 150 000 . Sellest ajast me võime lugeda rahvalauludest et õnnis aeg on läbi saanud ja hakkab orjaaeg. 1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised.
5. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised. Isikutest: 1. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. 2. Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keelde. 3. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. Sajandil. 4. Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. 5. Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Maailm ja Eesti: 1. Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu mida ühendasid kaubateed kaugema maailmaga. 2. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada
Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil
Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil
Euroopas hakkas pärisorjus kujunema juba 8.sajandil, kuid ei levinud kõikjale. Rootsis ning Norras pärisorjust polnud. Seoses pärisorjusega olid nii Lääne-Euroopas kui Eestis talupojad sunnismaised. Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis keskajal kirjasõna levik oli minimaalne. Kirjaoskajate vähesuse tõttu polnud võimalik raamatuid kirjutada ega välja anda. Lääne- Euroopas tegeleti aga igasuguste religioossete tekstide kirjastamisega. Esimene eestikeelne jumalasõna, Wanradt-Koelli katekismus, ilmus alles 1535. aastal Valitsevaks usuks oli kristlus nii Lääne-Euroopas kui Eestis. Kristluse tulek purustas aga eestlaste maailmapildi. Kristlus segunes eestlaste kommetega ja see segu kajastus nii rahvakalendris kui ka kohanimedes. Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil
keele ja kirjanduse õppimisele. Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.a. Järgnevalt asutati neid ka mujal. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna 1525.a trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Seda loetakse esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti koostaati Tallinnas luterlik katekismus (usuõpetuse käsiraamat). Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti Saksamaal 1535.a. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna Juba XVI saj tehti mitu katset piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai koolituse vanaema rahast. Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad.
Raamatud kästi põletada kui ,,luterlik jõledus". Pole andmeid, kas otsus ka täide viidi, aga igatahes algab eestikeelse raamatu ajalugu olemasolevate faktide põhjal just sellest kadumaläinud trükisest. Järgmine teadaolev eestikeelset teksti sisaldanud raamat on tuntud Wanradti ja Koelli katekismuse nime all. Sellest on säilinud ainult 11 kahjustatud lehekülge. Katekismuse koostas Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis teose Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. aastal Wittenbergis, kuid hävitati kaks aastat pärast ilmumist, põhjuseks arvatavasti lahknemine Lutheri katekismusest. Esimesed eestikeelsed aabitsad ja usulised teosed Rootsi valitsuse ajal 17. sajandil hakati üha enam mõtlema sellele, et talupoeg peaks suutma ka iseseisvalt jumalasõna uurida. Maarahva harimiseks asutati koole, lugemise õpetamiseks
sajandist. Peamiselt on need usutekstid, kirja pandud sakslastest pastorite poolt. Esialgselt kujunes kirjakeel välja kahes variandis. Üldjuhul on eestikeelset kirjavara sellest ajast säilinud väga vähe, kuna need hävitati kas kohe pärast ilmumist või sõdade ning katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu. Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on pärit aastast 1535. Selle on kirjutanud tõenäoliselt Simon Wanradt ja tõlkinud Johann Koell. Tegemist on katekismusega, millest on säilinud vaid 11 lehekülge, mis leiti 1929. aastal. Kirjutatud on see alamsaksa keeles ning eestikeelsest osast võib leida ääremärkuseid, mis on korrektuur või hiljem lisatud sobivamad keelendid. 17. sajand oli eesti kirjakeele jaoks murranguline: pandi kindel alus kirikukeelele ja ilmusid esimesed eesti keele grammatikakogud. Töötati välja Eesti esimene ühtlustatud kirjaviis, mida
Keskajal kujunes rahvakeelne kirjandus. Eestis oli kirjasõna levik kahjuks minimaalne kuna kirjaoskajaid oli väga vähe. Selle tõttu polnud võimalik raamatuid ei kirjutada ega välja anda. Lääne-Euroopas kirjastati juba paljusid religioosseid ja ilmalikke tekste näiteks Boethiuse kirjutatud “Filosoofia lohutus” aastal 524, mida on kirjeldatud kui tähtsaimat ja mõjukaimat teost keskaegses Läänes. Esimene vaimulik ning eestikeelne teos oli Wanradt-Koelli katekismus, mis ilmus alles 1535. aastal. Lääne-Euroopas toimusid mitmed protsessid tunduvalt varem kui Eestis näiteks lääniaadlite teke. Kui Läänes tegutsesid lääniaadlid juba aegu varem siis Eestis hakati lääniaadlitest juttu tegema alles pärast Stensby lepingu vastuvõmist 7. juunil 1238 aastal. Rajades linnuseid, jagati maa läänideks, lääne omasid senjöörid ning vasallid kasutasid läänistatud maid. Lääne-
Esialgu vaimulik sisuga, hiljem hakkasid tutvustama teisi maid, jag. nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta, ajaviiteks õpetlike juttude, valmide ja luuletustega. AASTAARVUD: 1525- Lübecki raad leidis vaadist katekismus, mida peeti vanimaks eestikeelset teksti sisaldavaks raamatuks. Pole säilinud, sest Lübecki raad arestis vaadi ning põletas selle, kui ,,luterliku jõleduse". 1535- trükiti Wanradt-Koelli katekismus. 1637- Stahl andis välja I eesti keelse õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Trükis ilmus I eesti keelne luuletus, mille kirjutas R. Brockmann. 1739- ilmus I eesti keelne Piibel. 1766- Eesti ajakirjanduse sünniaasta. P. E. Wilde ja A. W. Hupel andsid välja I eestikeelse ajakirja ,,Lühhike Öppetus..." 1816- pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. INIMESED: Heinrich Stahl:
Feodaalid, vasallid 1242 Jäälahing, Vene võit 1343 Jüriöö ülestõus, kaotus Orduaeg 1227 1561 Liivi ordu Kirikud, kloostrid, linnused, mõisad Mõisas kümnis, teopäevad, sunnismaisus, pärisorjus Ristiusk ja paganausk Linnas tsunftid, gildid Linnarahvastiku kasv Hansa Liit Katoliku kirik, pühakud, ikoonid, reliikviad 16. saj usu-puhastus, luterlik kirik 1535 1. eestikeelne trükitud Wanradt-Koelli katekismus Rootsi aeg Pärast Liivi sõda Eesti jaotatud Poola, Rootsi, Taani vahel 1629Rootsi valduses Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Talupoegade pärisorjastamine Ikaldus, näljahäda Katoliku, luteri usk ja jesuiidid Hariduse arendamine Koolide rajamine 1632 Gustav II Adolf rajas Tartu Ülikooli 1684 kooliõpetajate Forseliuse seminar Eestikeelne aabits, eesti kirjaviisi parandamine Vene aeg 1700 Põhjasõda, Venemaa, Poola ja Taani ei olnud rahul Rootsi ülemvõimuga
Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. 1601 nälja ja katkuaeg 1600 1606 G.Mülleri jutustused. Saksa-ladina-eesti segakeeles. Kultuuriline mälestusmärk. 1632 Tartu Ülikooli rajamine 1739 andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1739 - Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde.
piiskoppe. Missa pidulik jumalateenistus Visitatsioon kiriku külastus kontrollimise eesmärgil Reformatsioon usupuhastus, ühiskonna ja kiriku ümberkorraldus (Martin Luther 1517) Pildirüüste kirikutes pühapiltide, kujude ja altarite rüüsted. Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Koelli katekismuse tõlkija, Pühavaimu kiriku õpetaja Hans Susi vaimuliku kirjanduse tõlkija, proovis tõlkida piiblit. Wanradt katekismuse koostaja, Niguliste kiriku õpetaja. 1535 I trükitud raamat Eestis ,,Wanradt Koelli katekismus" Bernt Notke surmatants, niguliste altarimaal. Ordud ja kloostrid keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kes osalesid aktiivselt misjoniseerimisel. Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed
9. Tekkisid koolid, ülikoolid ja levis trükisõna. Esimesed koolid eesti pinnal olid toom- ja kloostrikoolid, kus õpetati peamiselt tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi. Ülikooli eestisse ei loodud, kõrgharidus omandati välismaal. Juba keskaja kroonikatest võib leida eestikeelseid väljendeid ja lauseid. 1525a. Trükiti Lübeckis esimene eestikeelne raamat, mis pole säilinud. 1535 a.ilmus Wanradt- Koelli eestikeelne katekismus, millest on säilinud mõned lehed. 10. Valitsev usund oli katoliiklus mis tegi läbi reformatsiooni. Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid. Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis reformatsiooni lõpule viia, sest piiskopid, tookapiitlid, Liivi ordu ja kloostrid jäid
Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri
karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) ajakirjanduse algus,
Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Reformatsioon Usupuhastus mis algas Saksamaal Marin Lutheri eestvedamisel. Põhiideedeks olid, et inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja ainus usulise tõe allikas on Piibel. Reformatsiooni käigus tulid eesti keelde uued sõnad. Esimene eesti keelne piibel Ilmust 1739 ja tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Esimene eesti keelne raamat Ilmus 1525 ja see pole säilinud kuid esimene raamat mis on säilinud ilmus 1535 ja see oli Wanradt-Koell´i katekismus. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal reformide kaudu. Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. Õppida võisid seal kõik kuid eestlastel polnud selleks tavaliselt vastavat haridust või vahendeid. Jüriöö ülestõus 1343-45, ülestõus tekkis kuna eestlased tahtsid oma olukorda parandada ja Taani plaanis oma valdused Saksa ordule müüa. Ülestõus sai alguse Harjumaalt
Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla – tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS 13.saj Läti Henriku kroonika – 150000 eestlast, animistlik maailmapilt Taani hindamisraamat 16.saj Wanradt-Koelli katekismus (1535), usureformide algus – M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles 17.saj Stahli grammatika Forseliuse aabits-katekismus Hornung eesti keele grammatika 1694 – vanim säilinud aabits 1631 Tartus, 1634 Tallinnas – esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule 18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) – ajakirjanduse algus,
kohta on olemas Pühavaimu pastor BALTHASAR RUSSOW kroonika · Hilisem Poola Rootsi sõda on tänase päeva seisukohalt olulisemgi Eesti läks luterliku Rootsi võimu alla Luterluse ja katoliikluse võistlus · Reformatsioon ja vastureformatsioon andis olulise tõuke hariduse ja kultuuri arengule · 1525 a ilmus esimene teadaolev eestikeelne trükis- luterliku jumalateenistuse käsiraamat · 1535 ilmus eesti ja alamsaksakeelne nn Wanradt Koelli luterlik katekismus · Georg Mülleri 39 eestikeelset jutlust n o oluline tegur, mis arendasid eesti keelt · Vaeste koolipoiste institutsioon ( rahastu )Tallinna · Jesuiitide kolleegium ja gümnaasium Tartu Maarahva usund · linnades luterlus · maal külakatoliiklus · Talurahva usund põhines suuresti veel ürgsel VÄE- MÕISTEL · Pikkade sõja ja segadusaastate jooksul oli toimunud muistsete uskumuste teatav elustumine
Võrumaal ja saartel) 9)Üleilmastumine(1991-...) Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik eestistati, kuid igapäevaelus kasutatakse endiselt ka vene keelt.Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel. Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 1535- Ilmus eestikeelne luterliku õpetuse kokkuvõte ,,Katekismus" Simon Wanradt ja Johann Koellilt. 1637- Ilmusid esimene eesti keele grammatika: Heinrich Stahl ,,Juhatus Eesti keele juurde" koos sõnastikuga. 1739- piibli tõlkimine eesti keelde
hakati rajama Riia linna ja kes asutas Mõõravendade ordu. - Läti Henrik-kroonika kirjutaja, kelle kroonikast saab infot Muistse vabadusvõtluse kohta. - Balthasar Russow- ,,Liivimaa provintsi kroonika" kirjutaja. Oma kroonikas kirjutas palju Liivi sõjast - B.Hoeneke- kroonika kirjutaja , kajastas Jüriöö ülestõusu - Wolter von Plettenberg- Liivimaa ordumeister, kes suutis ära hoida Venemaa agressiooni. - Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes koostas 1535a. Luterliku katekismuse - Johann Koell- pühavaimu kirikupetaja, kes tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde - Hans Susi- noor mees, kes üritas Piiblit eesti keelde tõlkida, kuid suri enne kui valmis sai 8 muistset Eesti maakonda 1. Virumaa 5. Läänemaa 2. Järvamaa 6. Saaremaa 3
oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18. Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik. Linnad vs kirik suur vastuolu, Lutheri õpetuse põhialused.
päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. · Hinnus Talupoegades koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. · Kümnis Talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. · Liivi ordu Liivimaa katoliiklik rüütliordu. · Toomkapiitel Kõrgeim vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk kanoonikust. · WanradtKoelli katekismus Esimene eesti keelne luterlik katekismus. Selle panid kokku S. Wanradt ja J. Koell. · Russow'i kroonika 16. saj. teisel poolel Tallinna Pühavaimu kiriku eestlasest õpetaja B. Russow poolt kirjutatud alamsaksakeelne kroonika. Kroonikas on kirjeldatud Liivi sõja aegseid südmusi. · Maahärrad Enamvähem sõltumatud valitsejad, kes omasid oma maad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Liivimaa haldusjaotus · PõhjaEesti ( Revala, Harju ja Virumaa ) Taani valdus.
Eesti kogudustele ametisse õpetajad, kes kirikukantslist rahvast pühapäeviti ja vahel ka nädala sees emakeeles harisid. Kirjalikest allikatest on andmeid, et ordumeister Fürstenberg pannud 1558 ,,mitte-saksa rahvale" peale maksu mida koolirahaks nimetati. Maksu koguti küll usinalt, kuid koolide jaoks ei olevat sellest miskit läinud, pigem peatselt Venemaaga algava sõja katteks.3 Ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt-Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse Jäänuk Wanradt-Koelli esimesest eesti keelsest õpetaja Franz Witte tõlkes.8 tõlkest Jäänuk Wanradt-Koelli katekismusest ______________________________________________________________________ ________ 8
• Pühakutel hoolitsusvaldkonnad • Palverännakud (pühakute säilmete juures) - süütegude lunastamine • Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus • Kuradikujutelm • 13-14.saj kirjaoskuse levik (kaubandus, poliitika, haldus) • Ladina keele kõrval muud keeled • Alamsaksa keel • Koolid tomkapiitlite juures (vaimulikud — ilmalikud) EUROOPA 16. SAJANDIL • Uue ajastu algus (varauusaeg) • 1492 Kolumbus avastas Ameerika • 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS • 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine
valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks * 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. * Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. * Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat.
Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. Mis põhjustel õppisid sakslastest kirikuõpetajad eesti keelt? Reformatsioni tulemusel pidi jumalateenistus toimuma kohalikus keels ja seepärast olid kirikuõpetajad sunnitud õppima selgeks eesti keele. 4. Kes koostasid esimese eestikeelse katekismuse? Mida nimetatakse katekismuseks? Esimese eestikeelse katekismuse koostasid Simon Wanradt( Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse õpetaja Johann Koell. Raamat trükiti 1535. Aastal Wittenbergis, kuid kaks aastat hiljem hävitati- põhjuseks lahknemine Lutheri katekismusest Raamatut trükiti 1500 eksemplari. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele.
balletikool Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna · Seoses reformatsiooniga tekkisid suuremad eeldused kogu kooliõpetuse eestikeelseks muutumiseks. · 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelsete selgitustega - hävitati, kuid loetakse esimeseks teadaolevaks eesti keelseks trükiseks. ... · Uus usuline vool ei saanud ilma omakeelse käsiraamatuta läbi ja koostati Tallinnas luterlik katekismus. · Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute väljaandmine Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine · Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed
ravimisega. 17. Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Kuna linnarahvas oli vastuvõtlikum ning neile oli see kättesaadavam. Maa-aadlid toetasid pigem katoliku kirikut ning sel moel ei saanud reformatsioon sel määral maakohtades levida. 18. 1525,1535, Hans Susi? 1525 – Lüübekis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 1535 – Anti välja Wanradt-Koelli katekismus Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles Piibli tõlkimisega, kuid suri enne, kui see valmis sai. 19. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse? Toomkoolid ja kloostrikoolid. Esimene linnakool rajati Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 1432. aastal. 20. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? See on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid, sealt saab
Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon. Academia Gustaviana/Tartu Ülikool(1632)-asutati Tartu Ülikool Liivisõda 1558 – 1583 1) Sõja põhjused ja ajend: Vana-Liivima nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le 2) Sõja algus:
Missa- läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Reformatsioon-usuline uuendusliikumine Pildirüüste- reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid 15)Russow- tln kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Pühavaimu kirikus,liivimaa kroonika Koell- tln pühavaimu kiriku õpetaja,tõlkis katekismuse eesti keelde Susi- esimene kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde Wanradt- tln niguliste kiriku õpetaja ning katekismuse koostaja
teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud. Kerjusmungaordud- kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Modena piiskop Guillelmus- määrati vahekohtunikuks maa jagamisel B. von Dreileben ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi. W. von Plettenberg Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul. Simon Wanradt Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja. Johann Koell Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse. Martin Luther Reformatsiooni algataja, kes koostas 95 teesi. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut. Vesse Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise. E
emakeelne piibel. Eesti keelsed kirjasõnad 16 saj puudusid, ses eesti keel oli täis võõrapäraseid saksa lühendeid, ühendeid jne. Esimeste katsete juurde siiski jõuti. 1525 arvatakse, et ilmus esimene eesti keelneraamat(mitte see keel, mis praegu on, vaid suhteliselt saksapärane) Tõlgiti esimene raamat eesti keelde, see pole säilinud. Hävitati, sest siis oli kõrgaeg, kui võideldi reformatsiooni vastu. 1535 ilus teine eestikeelne raamat, mida kutsutakse Wanradt-Koelli katekismuseks(piibli lühenenud vorm)Wanradt pani kokku saksakeelse osa ja Koelle oli eesti päritolu, kes tõlkis, pani kokku. Üks pool lk saksakeelne teine estikeelne. Oli mõeldud preestritele ja vaimulikele, et nad oleksid suutelised jutlust pidama eesti keeles. Teada on, et see katekismus erti kirikuõpetajateni ei jõudnud. Mõne aja pärast Tallina Rae korraldusel korjati need kokku ja hävitati. Piibli tõlkimiseni jõuti täielikult alles 18 saj
Läänid kujunesid vasallide võõrandamatuks omandiks. Maaisandate õigused kohtuvõim talupoegade üle, palgasõjaväe suurenedes ei läänistanud maaisandad oma valdusi mitte ainult sõjalistel vaid ka majanduslikel kaalutlustel. Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija Johann Koell Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja Simon Wanradt Maali "Surmatants" autor Bernt Notke Milles seisnes Wanradti ja Koelli katekismuse kultuurilooline tähtsus? Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Anno Domini M.CCC.XL.III 1343 jüriöö ülestõusu algus Anno Domini M.CCD.XC.VII aastaarv puudub Keskaegsed kerjusmungaordud ning nende poolt rajatud kloostrid. Mungaordude tegevus. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut
annaabi.ee 
