Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad....
Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima? Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Seda kokkuvarisemist saatsid mitmed konfliktid ja erinevad erinevad eeldused-põhjused. Aga miks siis sotsialistlik süsteem püsima ei jäänud? Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Nõukogude Venemaa oli maailma esimene püsimajäänud sotsialistlik riik. Kellelgi ei olnud selget ettekujutust, kuidas selline riik funktsioneerima peaks, sest oldi ajaloos esimene. Üks sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjuseid seisneski selles, et sellises olukorras osutus kehtestatud üheparteisüsteem ebatõhusaks, sest nüüd võeti riigi juhtimise otsused vastu kitsas ringis, mida ei saanud enam kritiseerida. See tähendas, et sotsialistlike riikide valitsused eemaldusid rahvast ja ...
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ...
Demokraati tunnusjooned: 1.Lubatud mitmeparteisüsteem, kehtid võimude lahusus. 2. Riigivõimu ja ametnike tegevus on avalik. Poliitilised jooned: 1.Kahe parteisüsteem 2. Vabariik, seadusi võtab vastu kongrass 3.Riigipea on president. 4. Pooldatakse vbaturu majandust. Miks tekkis diktatuur? V: 1. Muutused ühiskonnas 2.Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS-...
Anarhism Sõna-sõnalt tähendab anarhism võimu puudumist, mis väljendub peamiist anarhistlikku veendumust, et valitsus on absoluutne pahe. Anarhistid pidasid riiki ja ühsikonda täielikult lahus seisvaks: esimene on kunstlik, manipuleeriv leiutis, teine aga on moodustunud loomulikul teel, nii et iga riigi hävitamine ei ohusta ühiskonda ega ka mitte tsivilisatsiooni. Anarhistid eristavad kolme olulist pahet: valitsus, seadus ja eraomand. Kõigi nende pahede allikaks peetakse võimuinstituuti. Selleks võib olla riik, kirik ja isegi kooliõpetaja - kõik nad suudavad üksikisikut rõhuda ja indiviidi tõekspidamisi ja tegusi alla suruda. Öeldakse, et seal kus esineb võimu, esineb töenäoliselt ka selle kuritarvitamist, tulemuseks on sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad, et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või nõrkade vastu suunatud pettusest. Valitsuse sellise hukkamõistmise tagajärjek...
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR By: Greetel Kala DEMOKRAATIA TUNNUSED · Kodanikkonna osalemine poliitikas · Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperimen...
Nõukogude aeg: Eesti Vabariigi taastamine ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid 1944- inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu, ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (poliitiliselt korralduselt totalitaarne) Nõukogulik võimustruktuur.Nõukogude võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga.Punaarmee järel tulid operatiivgrupid-uue võimu esimesed taastajad kohtadel.Eesti NSV kõrgemad võimuorganid koodusid Võrru kuna Tallinn oli veel sakslaste käes.Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl S...
Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda ...
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning ...
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
Diktatuuri põhjused: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. 2) Pettumine Versailles´süsteemis, tingimusi peeti ülekohtuseks 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses 4) Majanduslikud raskused: lubati elujärje kiiret paranemist Autoritaarne enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada.Autoritaarset riigikorraldust ei nim. Tavaliselt diktatuuriks. Totalitaarne On kindlasti diktatuur. Üks võim on koondatud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Võib nim. Hirmuvalitsuseks massirepresioonide abil hirmuõhkkonna loomise tõttu. Kõrgeimaiks seaduseks on diktaatori suva. Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati Itaalias esimesena diktatuur. I MS kandnud raskeid kaotusi ja pettunud Versilles´i rahulepingus, olukorda ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi...
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel pa...
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduai...
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Lut...
Benito Mussolini Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister jadiktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Noorus Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. ItaaliaTürgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajanasotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Esimeses maailmasõjas Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti 1914.a. oktoobris Itaalia sotsialistide...
Demagoogia-kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine ehk manipuleerimine! Võte 6: mõnita küsijat Jaakson küsis 21. detsembri pressikonverentsil: «Te ütlesite, et peaministrile kuulub väide, et te küsisite [Venemaa Raudteede juhilt Vladimir] Jakuninilt kolm miljonit eurot. Peaminister peab õigusriigis seda tõestama. Kas te lähete kohtusse?» Savisaar: «Ma lugesin [Tallinna linnavolikogu aseesimehe Jaak] Juske samalaadset küsimust ja saatsin talle ka vastuse. Vastuse sisu on selline, et üldiselt on tark oodata kümme päeva pärast seda, kui president on välja kuulutanud uue allikakaitseseaduse. Minu teada peaks, kui ma nüüd õigesti arvutan, täna see kümme päeva ka täis saama.» Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?» Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.» Te võite Savisaare vastust Jaaksoni kas-küsimusele, kus vastus saab olla kas «ei» või «jah», lugeda kas või kümme korda, aga vastust te se...
14 Perekond Perekonna tüübid Tuumikpere- abielupaar ja nende lapsed Laiendatud pere-abielupaar, nende lapsed, nende sugulased Abielu tüübid Monogaamia-üks mees ja üks naine Polügaamia-rohkem kui kaks abikaasat Polügüünia-üks mees, mitu naist Polüandria- üks naine, mitu meest Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi Monogaamne 24% Pologüünne 75% Polüandriline 1% (Tiibet) Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld-abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. Abikaasa valiku printsiibid Eksogaamia- abikaasa valitakse völjastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse Endogaamia- abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valija...
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 1920-te teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. 1930 oli tehniline revolutsioon, võeti tööliste asemele kasutusele masinad. Valitses ka ületootmine, mistõttu hinnad hakkasid langema. Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, aga valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas (oma näljaselt rahvalt käest võetud) vilja maailmaturule odava hinnaga ning sellega varises teraviljaturg kokku. 24okt 1929 oli Usas Must Neljapäev ehk päev, mil oli New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järsult üritati kõik aktsiad kiirelt maha müüa, mis omakorda langetas nende väärtust. Miljonid inimesed kaotasid enamuse oma varandusest ja jäid tööta ning võlgadesse, mis tõttu varisesid kokku ka pangandus. Inimestel polnud raha, et osta, aga see vähendas jällegi tootmist, mis tähendas omakorda uusi töötuid. Põhjused, miks kriis tekkis olid üle...
Mariana Rõbakova 12 r klass Kodutöö 1. Kollaboratsioon- 1. Ladina keeles tähendab see kaastöötamist, ehk seda võib mõista kui koostööd või partnelust, samuti vaenuliku võõrriigi pealesurutud reziimi toetamine või sellega kaasa minemine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon) 2. kaasatöötamine, eriti kodumaa vaenlastega kaasaminek. (,,Võõrsõnade leksikon" 1983) 3. Koostöö oma kodumaa vaenlastega või vastaspoolega. (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsioon&F=M) 4. Täielik koostöö valitseva reziimiga. (http://www.kes- kus.ee/tryki_artikkel.php?artikkelt_id=2378) 5. Koostöö võimuga ja rahvusliku enesetapu ära hoidmine. (http://www.virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php) 6. on konteksti kirjeldus, mis näitab klasse/objekte ja nende seoseid (http://mauru...
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja ...
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
RIIK. 6.PEATÜKK Riikide tekkimine ja riigi olemus Tööjaotusel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning mis põhineb teatud tööjaotusel. Tööjaotus-igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui teiste heaks. –eelduseks vastastikune usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaas...
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid Ksenia Ivanova, ÄMM15 1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm. 2) Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 3) Neis ühiskondades, ku...
Võim ja legitiimsus Võim on mehhanism, mille abil saavutada püstitatud eesmärke. Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma ...
Külma sõja aegsed kriisid Suessi kriis: 1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist. Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased / prantslased oma väed sisse Põhja-Egiptusesse. See kolmikagressioon leidis aga maailmas väga teravat vastukaja; enamik maailma riike mõistis agressiooni hukka. Lisaks lääneriikide prestiizi langemisele tõstis see NSVL mõju antud piirkonnas ning ähvardas ...
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine). See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud sellega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955.a. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasemine võimule viis võimudevastase meelepaha kasvule (kaasa aitasid k...
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude s...
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus 1.kursus Juhtimine Referaat Maarja Kobin Pärnu 2013 Sissejuhatus Juhtimine (inglise keeles management) on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja ühtseks tervikuks sulatamine, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada tema liikmete vajadusi. See on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedzer, direktor, juhataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt ...
Külma sõja karikatuuride analüüs 1946 Sel karikatuuril on kujutatud Winston Churchilli kergitamas raudset eesriiet, kuhu on peale kirjutatud sissepääs keelatud. Raudne eesriie tähendas Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaits...
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...
TEHNILISE DOKUMENDI KÄITLEMINE Kõrg sügav lame siidi tampoon digitaaltrükk, rull ja voogna masinad ORG-JA JUHTIMINE Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Org-i loomise ning talitamise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem väiksemate jõupingutustega rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Org-i loomisega avaldatavt mõju tootmisele liigitatakse 1)Org-line inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel 2) aineline raha, teabe seadmete materjalide ja muu ressurside parem kasutamine 3) vaimne soost vanusest haridusest mõtteviisist ja muudest faktoritest tingitud eripärasuste ära kasutamine. Org ei ole eesmärk omaette vaid eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalikke toimingute ja tööde läbiviimise koht. Org-i tuleb vaadelda vahendina mida kasutatakse millegi saavutamiseks. Org-i...
Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Ve...
Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostav...
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rah...
Benito Mussolini Lapsepõlv: Benito Amilcare Andrea Mussolini, sündis 1883.aastal Forli linna vaeses sepa peres esimese lapsena. Nende pere oli väga vaene - Talle ei suudetud võimaldada kuigi suurt haridust. Väiksena oli Benito rahutu ja püsimatu laps, ta oli väga sõnakuulmatu ja agressiivne. Kodus käitus ta tujukalt ning koolis oli kiusaja. Varsti saadeti ta rangemasse kooli, kus ta tõestas ennast veel hullemana- ründas kaasõpilasi taskunoaga. Ta visati koolist välja ja saadeti Giosuè Carducci kooli Forlimpopolis, kust ta peagi taas pahanduste tõttu välja visati. Kõige selle kõrval oli Benito Mussolini siiski tark ja läbis lõpueksamid ilma raskusteta Töökohad: Ta töötas mõnda aega koolis õpetajana, kuni sai aru et see töö ei sobi tema jaoks. Peagi läks Mussolini Itaaliast Sveitsi ja proovis palju erinevaid töid. Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning sai ta tuntuks andeka ajakirjanikuna kes propage...
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 18...
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndate...
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse ...
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid ...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Eesti Vabariik 1920 - 1939: omariikluse rõõmud ja mured Alates Tartu rahust, millega lõppes Eestis Vabadussõda ja mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, sai Eesti Vabariik hakata arenema iseseisva riigina. Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema ...
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Jossif Vissarionovits Stalin tegelik nimi Ioseb Dzugasvili 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht. Osales VSDTP tegevuses varjunime "Koba" all, tegeldes partei rahastamiseks "eksproprieerimisega" ehk finantsasutuste röövimiste organiseerimisega.Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) o...
annaabi.ee 
